lg 2 p 1, 4 ja § 121 lg 2 p 1, 3 järgi, lühimenetluses Süüdistatav Asja läbivaatamise kuupäev RESOLUTSIOON RAUL ÕUN, isikukood 38807045210; elukoht: xxxx; xxxx kodanik, emakeel – xxxx; xxxx; töökoht N OÜ; Varem kriminaalkorras karistatud: 03.07.2013 Harju Maakohus
23.09.2014 Viru Maakohtu määrusega vabastatud tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 15.02.2016; 05.08.2016 Viru Maakohus
Väärteokorras korduvalt karistatud. Tõkendit ei ole kohaldatud. Avalikul kohtuistungil, 19.10.2020 Juhindudes KrMS § 233 lg 1, § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 310, § 315 lg 4, 5, § 318, § 175 lg 1 p 2, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2; 180 lg 3 ja
lg 1, kohus O T S U S T A S: RAUL ÕUN süüdi tunnistada
lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 1 aasta ja 4 kuud vangistust. RAUL ÕUN süüdi tunnistada
lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 2 aastat ja 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud vangistust, millist karistust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 25.09.2020-07.10.2020, s.o 13 päeva karistusaja hulka, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta 5 kuud 17 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 2 aastat. Katseajaks allutada Raul Õun kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima
lg 1 ja 2 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 1, 2 alusel on Raul Õun käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ning hiljemalt 04.11.2021 heastama kannatanu M. I.le kuriteoga tekitatud kahju. Katseaja alguseks lugeda 04.11.
lg 1 ja 3 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 2314,20 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu 2 viimaseks kuupäevaks 192,85 eurot. Menetluskulu osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE
lg 2 p 7 järgi röövimise eest, katseaeg lõppes 15.02.2016, seisuga september 2017 ja jaanuar 2018 karistus kustumata, koos Rene Krolliga (Kroll)(menetlus eraldatud 192590000200) kasutasid eelnevalt 2017 aasta detsembrikuus Soome Vabariigis varastatud xxxx kodaniku K. B.le kuuluvat krediitkaarti nr xxxx, sisestasid ebaseaduslikult saadud krediitkaardi PINkoodi kaardimakseterminali ning ostsid võõra krediitkaardiga alljärgnevad esemed:18.12.2017 AS E kauplusest (xxxx) mobiiltelefoni Samsung xxxx imei-koodiga xxxx summas 849 eurot; 18.12.2017 xxxx kauplusest (asukohaga xxxx) kaupa summas 3.75 eurot; 18.12.2017 xxxx kaupa summas 379 eurot; 18.12.2017 K AS (xxxx) kauplusest mobiiltelefoni Samsung xxxx+ imei koodiga xxxx summas 729.99 eurot; 18.12.2017 kauplusest xxxx (xxxx) mobiiltelefoni Apple xxxx summas 728 eurot; 19.12.2017 T AS kauplusest (xxxx) mobiiltelefoni Samsung xxxx imei koodiga xxxx summas 629 eurot; 02.01.2018 xxxx kauplusest kaupa summas 69.42 eurot; 02.01.2018 xxxx (asukohaga xxxx) kauplusest kaupa summas 30 eurot. Kannatanu varaline kahju kokku 3418.16 eurot. Sellega Raul Õun pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil, toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, grupi poolt, s.o kuriteo
Samuti süüdistatakse Raul Õuna selles, et tema, olles karistatud 03.07.2013 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 7 järgi röövimise eest, kus vägivald seisnes teise inimese peksmises, katseaeg lõppes 15.02.2016, seisuga 26.07.2018 karistus kustumata, koos Mihkel Rannalaga (menetlus eraldatud 192590000200) 26.07.2018 kella 02.50 ajal xxxx asuvas xxxx tanklas tungis kallale ja peksis M. I.t (I.) ja S. V. (V.). Nimelt lõi M. I.t kolmel korral pähe, rusika ja jalaga rindkeresse, kolmel korral pingil pikali olevale kannatanule näkku ja kahel korral jalaga näkku. Samuti lõi S. V.it ühel korral käega selga, rusikaga näkku, ühel korral maas lamavale kannatanule jalaga pähe, ühel korral käega pähe ja jalaga rindkeresse, tõmbas kannatanu pikali ja lõi kannatanule veel jalaga pähe. Raul Õun põhjustas peksmisega M. I.le füüsilist valu ja tervisekahjustuse-pindmise 3 peavigastuse, pindmise randme-ja käevigastuse, randme ja käe muude osade kontusiooni, ajukommotsiooni, mille tõttu kannatanu ei saanud töötada ja viibis kodusel režiimil kuni 31.08.2018. Raul Õun põhjustas peksmisega S. V.ile füüsilist valu ja tervisekahjustuse-muhud pähe. Sellega Raul Õun pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui sellega on tekitatud tervisekahju, mis kestab vähemalt neli nädalat, toime pandud korduvalt, s o kuriteo
MS § 238 sätete alusel arutas kohus süüasja lühimenetluses. Süüdistatav Raul Õun tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegudes süüdi täies mahus, võttes omaks ka tema vastu esitatud tsiviilhagid. Ta nõustus menetluse jätkamisega lühimenetluses ning ei taotlenud enda ristküsitlemist kohtuistungil.
lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritud süüdistuse episoodis uuris kohus kriminaaltoimikus olevaid tõendeid: Kannatanu K. B. ütlused lisadega, milles kannatanu kirjeldab tema kaardiga tehtud makseid, tekkinud varalist kahju, sündmuste aega ja kohta ningtõendab kaardi kadumise asjaolusid (lk 2-28); Kannatanu K. B. avaldus Helsingi politseile, milles kirjeldab ja tõendab kaardi kadumise asjaolusid, kaardiga tehtud makseid, tekkinud varalist kahju (lk 5-9); Kannatanu K. B. panga väljavõte- kirjeldab ja tõendab kaardiga teostatud makseid (lk 10-11, tõlge lk 17-20); Kannatanu K. B. avaldus pangale, milles kirjeldab ja tõendab kannatanu poolt tehingute vaidlustamist ja kannatanu seisukohta kaardi kadumise ja kasutamise osas (lk 12-16, tõlge lk 21-27); Asitõendi vaatlusprotokoll-Xxxx kauplusest pärinev salvestis, mis tõendab sündmuse aega ja kohta, makse teostamist meesterahva poolt 18.12.2017 ja 02.01.2018 Xxxx kaupluses - saab väita, et makset ei teosta naisterahvas. 18.12.2017 ei saa väita, et makse teeb just süüdistatav või Rene Kroll, sest nii hästi pole näha, kuid saab väita, et kaart võõra isiku käes, 02.01.2018 makse osas on sarnasus pigem Krolliga (lk 35-37); K AS arve ja kaardimakse kviitung, tõendab kannatanu K. B. kaardiga telefoni ostmist 18.12.2017 K AS kauplusest (xxxx) - episood, kus salvestiselt Raul Õun äratuntav (lk 43); Asitõendi vaatlusprotokoll - K AS kauplusest pärinev salvestis, mis tõendab makse aega ja kohta K. B. pangakaardiga, makse teostamist Raul Õuna poolt 18.12.2017 nimetatud kaupluses salvestiselt on Raul Õun äratuntav (lk 44-47); T AS vastus nõudekirjale koos arvega, mis tõendab kannatanu K. B. kaardiga telefoni ostmist 19.12.2017 T AS kauplusest (lk 50-52); E AS vastus nõudekirjale koos arvega, mis tõendab kannatanu K. B. kaardiga telefoni ostmist 18.12.2017 E AS kauplusest -salvestisest Õun äratuntav (lk 57-58):Asitõendi vaatlusprotokoll- E AS kauplusest pärinev salvestis, mis tõendab makse aega ja kohta, makse teostamist Raul Õuna poolt 18.12.2017 nimetatud kaupluses - salvestisest Õun äratuntav (lk 59-61); 4 M OÜ vastus nõudekirjale koos arvega, mis tõendab kannatanu K. B. kaardiga telefoni ostmist 18.12.2017 M OÜ kauplusest - salvestisest Õun äratuntav (lk 64-65); Asitõendi vaatlusprotokoll- M OÜ kauplusest pärinev salvestis, mis tõendab makse aega ja kohta, makse teostamist Raul Õuna poolt 18.12.2017 nimetatud kaupluses - salvestisest Õun äratuntav (lk 66-68); Kohtuotsus kriminaalasjas 1-19-9508
lg 2 p 1, 4 järgi, süüdistus sama, mis Raul Õunal, ehk nad koos ühisel teadmisel panid toime kuriteo. Kohtuotsusega on lahendatud kannatanu hagi küsimus, nimelt ses otsuse kirjas, et solidaarvastustuse korras Krollilt ja Õunalt välja mõista kannatanu kasuks 3418,16 eurot (otsuse lk 13) (lk 174-187)
lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritud süüdistuse episoodis uuris kohus kriminaaltoimikus olevaid tõendeid: Kannatanu M. I. avaldus, milles kirjeldab ja tõendab kuriteo kohta, aega, süüdistatava tegevust kannatanu suhtes, s.o 26.07.2018 kella 03 ajal xxxx tanklas mees tuli jutu vahele, lõi mind, mäletan veel jalahoopi näkku. Kui esimese löögi tegi, sõber S. V. tuli vahele, talle mindi ka kallale. Lööja nimi Raul (lk 96-97); Kannatanu M. I. ütlused- kirjeldab kuriteo kohta, aega, süüdistatava tegevust tema suhtes ja tervisekahju - ei pruugi kõike mäletada, kuna olin joobes, 26.072018 S. V.iga xxxx tanklas väljas, rääkisime ka nelja võõraga, üks oli Raul Õun, kes muutus agressiivseks, lõi mind üks või kaks korda näkku. S. tuli vahele. Istusin pingil, sain veel lööke, ei tea, kellelt. Kukkusin pingilt, ninast ja suust tuli verd. Viidi Rakvere haiglasse, olin Tartu haiglas, kus ei tehtud midagi, uuesti Rakvere haiglasse. Naine suhtles Rauliga Facebookis, Raul oli seal väga ülbe (lk 110-113, 112-113); Kannatanu S. V.i ütlused, milles kirjeldab kuriteo kohta, aega, süüdistatava tegevust kannatanu suhtes, tervisekahju, samuti süüdistatava tegevust kannatanu I. suhtes: Olin I. xxxx tanklas xxxx, võtsime õlut ja süüa. Oli ka võõras seltskond, keegi Mihkel ja Raul, võõrastele pakkusime õlut. Raul tahtis M.t korterit üürida, M. ei nõustunud. Järsku Raul lõi M., mina läksin vahele, nii et löök M. oli kuidagi üle minu. Lükkasin Rauli käes eest ja sain ise kõrvalt löögi vastu pead. Taganesin, aga tuldi kallale ja sain korralikult peksa, kukkusin, peksti edasi jalgadega. Lööjat ei näinud. Kui sain püsti, nägin, et M. ka peksti. Mul pea muhkudes, pea valutas mitu päeva. Hiljem M. saatis Rauli ja Mihkel pildid, need peksid (lk 126-127); Tunnistaja R. V. ütlused, milles kirjeldab süüdistatava tegevust kannatanute suhtes: Olin koos Raul Õuna, Mihkel Rannala, R. R. tanklas, tulid kaks noormeest, kellest lühem hakkas uhkustama, et ta teeb välja ja edasi tüli Rauliga töömeestele makstava raha üle. Lühem lubas Raulile peksa anda. Raul seda ei kannata ja lendas lühikesele peale, pani üle laua rusikaga. Pikem hakkas väiksemat kaitsma ja Raul pani pikemale jalaga. Tahtsin sealt kohe eemale. Raul läks tagasi lühema juurde ja pani talle selja tagant rusikaga näkku. Mihkel ei saanud pikaga hakkama (lk 140-141); Asitõendi vaatlusprotokoll - O AS salvestis, mis tõendab kuriteo aega, kohta, süüdistatava tegevust kannatanute suhtes: üks pool-must riietus, nokamüts ehk Raul Õun ja hall särk, sinised lühikesed püksid ehk Rannala kogu aeg agressiivne, need, kes saavad peksa, ei anna vastu, eemaldub 5 mingil hetkel must jope, heledad püksid ehk S. V. või on üldse pingil must ülemine osa, must lühikesed püksid ehk M. I. (lk 101-109); Karell Kiirabi AS kiirabikaart 10368215-kirjeldab ja tõendab kannatanu I. pöördumist med asutusse, med asutuses antud kirjeldust juhtunu kohta, tervisekahju olemust -26.07.2018 kohal kell 03.06 xxxx, kirjeldus: kamp mehi peksis üht meest, peksjad läksid ära, üks viga saanud, verejooks ninast, patsiendi sõnul: oli saanud peksa 2-3 inimese käest, peksti jalgadega (lk 117-118); AS Rakvere Haigla EMO patsiendikaart nr R365949- kirjeldab ja tõendab kannatanu I. pöördumist med asutusse, med asutuses antud kirjeldust juhtunu kohta, tervisekahju olemust (lk 123125); R OÜ ravilugu-kirjeldab ja tõendab kannatanu I. tervisekahju ja selle kestvust -konkussioon, pea muude täpsustatud vigastuste jääknähud, unehäired, rünne tömbi esemega, soovitus töövõimetusleht ja kodune režiim vähemalt kuni 1,5-2 kuud, viide varasemale peavigastusele, mistõttu uus tervisekahju vajab rohkem tähelepanu (lk 148); R OÜ tasulise teenuse arve-kirjeldab ja tõendab kannatanu I. varalist kahju seoses arsti pool pöördumisega -55 eurot neuroloogi konsultatsioon (lk 153); B OÜ tõend - kirjeldab ja tõendab kannatanu I. töötasu, tõendab varalist kahju -B OÜ-sse tööle võetud alates 09.07.2018, reaalselt asus tööle 01.09.2018, alates 09.07.2018 oleks juulis tasu olnud 1768 eurot ja augustis 2288 eurot (lk 149-150); Väljavõte veebiportaalist ravimiinfo.ee-tõendab ravimi maksumust, tõendab kannatanu I. varalist kahju - Ibumetin maksab 4.68 (soodushind 3,28) (lk 151); Sularahaarve 20180430-kirjeldab ja tõendab kannatanu I. menetluskulu ja kannatanu M. I. menetluskulude nimekiri (lk 152) (I kd, lk 137-141); Kohtuotsus kriminaalasjas 1-19-9508
osas (lk 133-135); Karistusregistri väljavõte – Raul Õun on kriminaalkorras karistatud kahel korral sh röövimise eest, väärteokorras karistatud (lk 156-158); 03.07.2013 Harju Maakohtu otsus nr 1-13-4571- tõendab Õuna süüdimõistmist röövimises (lk 168-173); 23.09.2014 Viru Maakohtu määrus nr 1-13-4571- tõendab Õuna tingimisi enne tähtaega vabastamist ja katseaja kestvust (lk 159-160); Kannatanu M. I. tsiviilhagi summas 4 699,08 eurot, sellest varaline kahju 2933,08 eurot, mittevaraline kahju kahju 3500 eurot ja õigusabi kulu 900 eurot, millele lisandus kohtumenetluse käigus kannatanule osutatud õigusabi kulu 765 eurot, s.o kokku summas 7333,08 eurot (lk 142-147, hagi tõendid lk 148-153, kd I lk 137-141). III KOHTU PÕHJENDUSED Tulenevalt KrMS § 3051 lg 1 ja 2 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning kohus 6 saab otsuse rajada üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Vastavalt KrMS § 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Hinnates kohtuliku uurimise käigus uuritud tõenditest ja faktilistest asjaoludest tulenevat tervikpilti, jõudis kohus järeldusele, et käesolevas kriminaalasjas ei olnud vaidlust süüdistatavale esitatud kummagi süüdistuse kvalifikatsiooni üle – süüdistatav on end süüdi tunnistanud kõigis süüteo episoodides ja aru saanud ning tunnistanud, et oma tegudega on tema kannatanutele kahju põhjustanud ning et see kahju tuleb hüvitada.
lg 2 p 1, 4 sätestab vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil grupi poolt, isikuna kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Raul Õuna süü on peale süü omaksvõttu tõendamist leidnud ka kannatanu ütlustega, et ta pöördus Soome politsei poole ning vaidlustas tema kaardiga tehtud tehingud ka pangas, et kannatanu käest on tõesti tema varalised vahendid välja läinud ilma tema teadmata ja ilma tema tahtmiseta. Panga väljavõtte kohaselt kasutati kaarti Eestis detsembris 2017 ja kaks episoodi jaanuaris 2018 ning asitõendi vaatlusprotokollidest on näha, et seda kaarti ei kasuta naisterahvas, et kaart on võõra meesisiku käes. Ka Xxxx kauplusest pärineval salvestisel 18.12.2017 saab väita, et kannatanu kaart on võõra isiku käes ja et see ei ole kannatanu. 02.01.2018 teostatud makse osas on näha, et seda kaarti on kasutanud Rene Kroll, kuid kohtueelsel uurimisel kogutud tõendite kohaselt kasutasid Raul Õun ja Rene Kroll kasutasid seda kaarti ühiselt, s.o ristkasutuses. Raul Õuna kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et ta sai väga hästi aru, et see on võõras kaart. See kaart on mõni päev ühe käes, mõni päev teise käes, s.o nemad tegutsesid ühiselt. Raul Õun ei tundnud huvi kelle kaart see on, ta arvestas sellega Rene Kroll on öelnud, kuule igasuguste jamade vältimiseks mine osta nüüd sina neid telefone ka vahepeal. Seega oli ta teadlik, et see ei ole tema kaart, et see ei ole Rene Krolli kaart, vastasel juhul Rene Kroll ei peaks temale ütlema seda, et hakkame nüüd jälgi segama. K AS arve tõendab seda, et seda kaardi kasutati xxxx ja selle kohta on ka salvestis 18.12.2017, millel Raul Õun on hästi ära tuntav. Nüüd mis puudutab episoodi 19.12.2017 T kauplusest, siis selles on olemas panga väljavõte ja nõudekiri vastus T, et seda kannatanu kaarti on kasutatud telefoni ostmiseks, kuid selle episoodi osas salvestist ei ole. 18.12.2017 episoodis, kus käiakse E As kauplusest ostmas ja selle salvestisel on Raul Õun ära tuntav. Sama on ka M OÜ episoodis ja 18.12.2017, ka sellest kauplusest on salvestis ja ka sellel salvestisel on Raul Õun ära tuntav. Antud episoodis, esitati Rene Krollile täpselt samasugune süüdistus, milles ta läks kokkulepemenetlusele ja milles tema on ka süüdi mõistetud ning lahendatud on ka tsiviilhagi küsimus - kannatanu hagi on välja mõistetud Rene Krollilt ja Raul Õunalt solidaarselt.
lg 2 p 1, 3 sätestab vastutuse tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest järgi, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat ning korduvalt. Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve inimese tervis. Nimetatud kuriteo objektiivne 7 koosseis sisaldab tervise kahjustamist, samuti löömist, peksmist või valu tekitanud muud kehalist väärkohtlemist. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Raul Õuna süü
lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on peale tema poolt kohtuistungil süü omaksvõttu tõendamist leidnud ka kannatanu M. I. ütlustega, et tema lööjaks oli Rauli nimeline isik, kelle täisnime sai hiljem teada sotsiaalmeediast. Raul muutus agressiivseks ja lõi teda üks või kaks korda näkku. Siim tuli vahele, tema istus pingil, aga sai veel lööke, ta isegi ei tea kellelt, kukkus pingilt, ninast ja suust tuli verd oli Rakvere haiglas, ka pärast Tartu haiglas ja läks jälle uuesti Rakvere haiglasse ja tema naine suhtles Rauliga Facebookis, Raul oli seal väga ülbe. Kannatanu S. V. on andnud kattuvaid ütlusi, et tema oli I. koos tanklas, võtsid õlut ja süüa ja seal olid ka võõras seltskond, kus olid ka Mihkel ja Raul, pakkusid nendele võõrastele õlut. Raulil ja M. tekkis korteri üürimise jutt millest M. ei olnud huvitatud ja Raul lõi M. ja tema läks vahele, nii et löök M. oli kuidagi üle tema, lükkas Rauli käe eest, sai ise kõrvalt löögi vastu pead. Taganes, aga tuldi kallale ja sai korralikult peksta, kukkus, peksti edasi jalgadega, lööjat ei näinud ja kui sain püsti, siis nägi, et ka M. peksti. Tunnistaja R. V. andis ütlusi, et tema oli Raul Õuna, Mihkel Rannala ja R. tanklas, seal olid ka kaks noormest, kellest lühem hakkas uhkustama, et teeb välja ja edasi tüli Rauliga töömeestele makstava raha üle ja lühem lubas Raulile peksa anda. Raul seda ei kannata ja lendas lühikesele peale, pani üle laua rusikaga, pikem hakkas väiksemat kaitsma ja Raul pani pikemale jalaga. Raul läks tagasi lühema juurde, pani talle seljatagant rusikaga näkku, Mihkel ei saanud pikemaga hakkama. Kannatanute ja tunnistajate ütlusi kinnitab ka kiirabikaart ja Rakvere haigla patsiendikaart ning xxxx tankla turvasalvestis, milles on näha mõlema kannatanu suhtes vägivalla tarvitamine. I. suhtes ka siis sisuliselt, kui ta ei ole isegi püstises asendis, et oleks mingisugust põhjust teda lüüa ning. Kohtueelse uurimise käigus on tuvastatud kannatanu M. I. tervisekahju, mis kestab vähemalt neli nädalat. M. I.l tuvastati peksmise tagajärjel koljusisene vigastus ja keha piirkonda haaravad pindmised vigastused. R OÜ raviloo kohaselt on kannatanu M. I.l on ka varem olnud peavigastusega seotud tervisekahju, mistõttu käesolevalt peab kannatanu võimalikult tähelepanelikult suhtuma oma tervislikku seisundisse ning antud soovitus töövõimetuslehel ja kodusel režiimil olekuks vähemalt poolteist kuni kaks kuud. Raul Õun on varem Harju Maakohtu 03.07.2013 otusega
lg 2 p 7 järgi karistatud ja tema karistus ei ole kustunud, seega on tema tegevus mõlema süüteo toime panemisel kvalifitseeritud õigesti korduvana. Uurides tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et Raul Õun on mõlemad süüteod toime pannud otsese tahtlusega. Tema süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja tema poolt toimepandud süüteod on õigesti kvalifitseeritud
MS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on tekitatud kahju õigusvastane, kui see on tekitatud kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat 8 asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Süüdistatava poolt teo omaksvõtu ja kohtuliku uurimise käigus uuritud tõenditega käesolevas kriminaalasjas on tõendatud kahju tekkimine kannatanu M. I.l ning seega on kindlaks tehtud põhjuslik seos süüdistatava tegevuse ning kahju tekkimise vahel. Põhiseaduse § 25 sätestab, et igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Esmalt märgib kohus, et hüvitamisnõude esmaseks tingimuseks on kahju tekkimine hüvitise nõudjal. Kahju on ühe isiku õigushüve vähenemine teise isiku teo tulemusena. Säärane hüve võib olla elu, tervis, kehaline puutumatus, au, väärikus, privaatsus, elukeskkond, vara jne. Otsene varaline kahju võib seisneda ennekõike varast ilmajäämises või selle hävimises, asja rikkumises või selle väärtuse vähenemises, aga ka suurenenud kohustustes ja kuludes. Saamata jäänud tuluks käesolea kohtuasja valguses on õigusvastase ründe tõttu saamata jäänud töötasu. Kannatanu S. V. käesolevas asjas kahjunõudeid esitanud ei ole. Kannatanu M. I. on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 2933,08 eurot, s.o peksmisest tingitud tervisekahjustuse tõttu saamata jäänud töötasu, ravikulude ja peksmise tagajärjel rikutud riiete hüvitamise nõudes. Kohus on seisukohal, et kannatanu ei ole esitanud ebamõistlikke või alusetuid nõudmisi ning varalise nõude suurus vastab süüdistatava poolt tegelikkuses tekitatud olukorrale ning need kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Samuti esitas kannatanu M. I. tsiviilhagi mittevaraline kahju nõudes summas 3500 eurot ja õigusabi kulude hüvitamise nõude summas 1665,00 eurot. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Mittevaraline kahju hõlmab ka heaolu langust, mis on tingitud piirangutest isiku tegevuses ning elukorralduses, samuti kehavigastusega seotud füüsilise ja hingelise valu, nii juba möödunud aja kui ka selle võimaliku püsimise eest tulevikus. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral mittevaralise kahju hüvitise saamiseks ei pea kannatanu tõendama midagi muud peale selle, et kahju tekitaja vastutab talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise eest. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et Raul Õun tekitas M. 9 I.le füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Raul Õun põhjustas peksmisega M. I.le füüsilist valu ja tervisekahjustuse-pindmise peavigastuse, pindmise randme-ja käevigastuse, randme ja käe muude osade kontusiooni, ajukommotsiooni, mille tõttu kannatanu ei saanud töötada ja viibis kodusel režiimil kuni 31.08.2018. On ilmselge, et kui inimesele on teise isiku poolt tekitatud tervisekahju, siis kogeb ta füüsilisi ja emotsionaalseid kannatusi ning seega on alus tema mittevaralise kahjunõude rahuldamiseks. Mittevaralise kahju osas on Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitanud, et rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Mittevaralise kahju nõuet põhjendab kannatanu sellega, et temale tekitati süüdistatava poolt avalikus kohas kehavigastused, mis tõid kaasa tervise kahjustamise. Samuti põhjustas see rünnak füüsilist valu ja hirmu, tema välimuse moonutamise ning solvas tema autunnet. Ootamatu ja põhjendamatu rünnetekitab temas hirmutunnet veel ka käesoleval ajal. Kohus viitab, et mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramiseks puuduvad objektiivsed kriteeriumid ja kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel juhindub kohus õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast (RKKKo 3-1-1-57-10, p 26, RKTKo 3-2-1-1-01). Kriminaalasja raames lahendab kohus mittevaralise kahju nõude kooskõlas nende põhimõtetega, mille järgi lahendab analoogseid nõudeid tsiviilvaidlusi läbi vaatav kohus. Riigikohus on hüvitise suuruse määramisel pidanud oluliseks ka selle suurust teistes samasugustes kohtuasjades (RKTKo 3-2-1-105-01). Nii on VÕS § 134 lg 2 sätestatud asjaoludest tulenevate deliktiõiguslike kahjunõuetena mittevaralise kahju hüvitisena välja mõistetud Harju Maakohtu 09.08.2019 otsusega 3500 eurot kriminaalasjas 1-19-3791, Harju Maakohtu 10.04.2019 otsusega 3000 eurot kriminaalasjas 1-18-8374, Harju Maakohtu 20.02.2019 otsusega 15 000 eurot kriminaalasjas 1-18-7683, Harju Maakohtu 26.09.2017 otsusega 4500 eurot kriminaalasjas 1-17-4030, Viru Maakohtu 18.11.2019 otsusega 5000 eurot kriminaalasjas 1-19-7347, Pärnu Maakohtu 04.06.2019 otsusega 2000 eurot kriminaalasjas 1-192078. Kohtupraktikat võiks veelgi sedastada. Mittevaralise kahju hüvitiste suuruse kohta on Riigikohtu õigusteabe osakond 2017. aastal teinud kohtupraktika analüüsi (vt M. Vutt. Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades esimese ja teise astme kohtutes 2016. aastal. Kohtupraktika kordusanalüüs.). Selle analüüsi kohaselt jäid raske tervisekahju tekitamisena kvalifitseeritud kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju eest väljamõistetud hüvitised jäid vahemikku 420–10 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas on pikaajalise tervisekahju tekitamisena kvalifitseeritud kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju eest väljamõistetavaks mõistliku suurusega hüvitiseks kannatanu poolt taotletud 3500 eurot. Rahuldamisele kuulub ka kannatanu nõue tema poolt valitud kaitsjale kohtueelses menetluses ja kohtus kantud õigusabi kulude kokku summas 1665,00 eurot hüvitamiseks. Need on põhjendatud ja mõistlikud. Raul Õun oma menetlusliku käitumisega on ise põhjustanud kannatanu õigusabi kulude suurenemise. 10 V KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiseltvõetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toime pandud tegude eest ja nende piirides. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda.
lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Raul Õuna tegevuses ei ole karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Temale süüks pandud teod on toime pandud otsese tahtlusega, kuna kohtu hinnangul ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavaid asjaolusid ja tahtis või vähemalt möönis seda. Raul Õuna tegevuses
§-des 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole.
lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava süüteo eest on karistusena ettenähtud ühe- kuni viieaastane vangistus.
lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava süüteo eest on karistusena ettenähtud samuti ühekuni viieaastane vangistus. Prokurör tegi kohtule karistusettepaneku, mõista Raul Õunale karistusena
lg 2 p 1, 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 4 kuud vangistust ja
lg 2 p 1, 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 2 aastat 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud vangistust. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3, s.o võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Arvestades
alusel eelvangistuses viibitud aja 25.09.2020-07.10.2020, s.o 13 päeva arvata karistusaja hulka, mõista lõplikuks karistuseks 1 aasta 5 kuud 17 päeva vangistust, millest
lg 1, 2, 3 alusel pöörata koheselt täitmisele 3 kuud vangistust ning vangistuse ülejäänud osa, s.o 1 aasta 2 kuud 17 päeva jätta tingimuslikult täitmisele pööramata tingimusel, et Raul Õun ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks pandud
Samuti on Raul Õun käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ning tähtajaliselt heastama kannatanu M. I.le kuriteoga tekitatud kahju. Kohus nõustub prükuröri ettepanekuga karistuse liigi ja määra osas, mistõttu ei pea põhjendatuks sellest irduda. Karistusmäär vastab isiku süüle, karistuse kohaldamise põhimõtetele ja eesmärkidele. Samas ei pea kohus käesoleval ajal põhjendatuks vangistuliku karistuse osalist täitmisele pööramist. 11 Tõepoolest, Raul Õun on varem kriminaalkorras karistatud ning ta omab muuhulgas karistatust vägivalla süüteo eest, kui kohus on seisukohal, et käesoleval ajal, pannes süüdistatavale kohtuotsusega tähtajalise kohustuse, s.o ühe aasta jooksul alates kohtotsuse kuulutamisest, hüvitada kannatanule tekitatud varaline- ja mittevaraline kahju, tuleb siiski pidada põhjendatuks anda süüdistatavale võimalus kanda kogu vangistuslik karistus tingimuslikult vabaduses, andes temale võimaluse asuda temale pandud kohustuste täitmisele, alludes kriminaalhooldaja järelevalvele. Võttes arvesse ka asjaolu, et Raul Õun on kehalise väärkohtlemise süüteo toimepanemise järgselt enam kui kahe aasta jooksul suutnud käituda õiguskuulekalt, tuleb pidada võimalikuks täita karistuse eesmärke täies ulatuses tingimusliku karistusega. VI Kohtu seisukoht asitõendite osas Kriminaalasjas olevad 5 CD plaati salvestistega hoida kohtuotsuses jõustumisel kriminaalasja juures. VII Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks: KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel 876,00 eurot sundraha, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel 1411,20 eurot kaitsjatasu vandeadvokaadi Marina Valge poolt õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel 27,00 eurot kannatanu K. B. kohtuistungil osalemisega seotud sõidukulude katteks; /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik Viru Maakohtu kohtunik RESOLUTSIOON: Anu Ammeri 25.01.2021 vea parandamise kohtumääruse Lugeda Viru Maakohtu 04.11.2020 kohtuotsuse resolutiivosas, tsiviilhagi käsitlevas alajaotuses, õigeks Raul Õunalt M. I. kasuks varalise ja mittevaralise kahju väljamõistetav summa osas järgmises sõnastuses: … „Mõista Raul Õunalt M. I. kasuks välja varaline ja mittevaraline kahju kogusummas 6433,08 eurot, mis kanda M. I. arveldusarvele nr xxxx (Bic: xxxx)“... Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Tartu Ringkonnakohtu 27.01.2021 kohtumäärusega jäeti süüdistatava Raul Õuna kaitsja apellatsioon Viru Maakohtu 4. novembri 2020. a otsuse peale läbi vaatamata. Riigikohtu 01.03.2021 kohtumäärusega jäeti Raul Õuna kaitsja vandeadvokaat Marina Valge määruskaebus menetlusse võtmata. 12 04.11.2020 kohtuotsus 1-19-9947 jõustus 01. märtsil 2021 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.