← Eesti

2-20-5231/14

Obsah (7)§ 428§ 103§ 403§ 230§ 4§ 163§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kohtujurist Ivika Sillaots Külli Pilv Määruse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2020, Pärnu Tsiviilasja number 2-20-5231 Tsiviilasi E.M. (seaduslik esindaja

§ 428lg 1 p 2 alusel.

2. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus E.M. hagis R.M. vastu perioodi 01.08.2019 – 12.02.2020 eest tagasiulatuva elatise võlgnevuse nõudes seoses sellega, et R.M. suhtes on olemas samade poolte vahel samas nõudes kohtulahendiga võrdsustatav Xxxxxxxxxxx pädeva asutuse jõustunud lahend – Xxxxxxxxxxx 12.02.2020 otsus nr 1907526, millega jäeti R.M.lt E.M. kasuks elatis välja nõudmata (alus:

§ 428lg 1 p 2).

Muus osas jätkata tsiviilasja menetlemist. 3. Lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §

  1. poolte nõusolekul vastavalt
  2. Anda pooltele võimalus vaidluse kompromissiga lõpetamiseks, milleks pooltel üksteisega ühendust võtta ja esitada kompromiss poolte (digitaal)allkirjadega kohtule hiljemalt 31.detsemberiks 2020.a (k.a.).
  3. Kompromissi mittesaavutamisel tuleb pooltel esitada kohtule 07.01.2021 alltoodud andmed ja tõendid:  Hageja esindajal H.P.’il esitada kohtule: 1) Kuluarvestus ja tõendid E.M. kulutuste kohta keskmiselt kuus, s.h. eluasemekulud, sidevahendid, trennid, riided/jalanõud, samuti andmed ja tõendid lapsetoetuse kohta ühes kuus, arvesse võttes kostja vastuväiteid Tsiviilasi nr 2-20-5231 2) Andmed last kasvatava vanema H.P.’i sissetulekute kohta ühes kuus ja neid kinnitavad tõendid (konto vv, palgatõend jms). 3) Elatise võlgnevuse tagasiulatuva perioodi 13.02.2020 – 07.04.2020 eest nõudmiseks tuleb hagejal põhjendada ja võimalusel tõendada (poolte kirjavahetus vms), kas, millal ja milliste tulemustega on hageja küsinud kostjalt elatist enne kohtusse pöördumist? Kui hageja jääb tagasiulatuva perioodi elatisevõla nõude juurde, siis märkida, kui palju on hageja nõus vähendama elatise võlgnevust tagasiulatuval perioodil (mitmele eurole kuus). 4) täpne arvestus ja tõendid, kui palju on kostja R.M. alates 13.02.2020 kuni tänaseni lapse ülalpidamisest osa võtnud ja kui suur on 31.12.2020 seisuga hageja arvestuse järgi kostja elatise võlg, koos täpse kuupõhise arvestusega.
  4. Kostja R.M.’l esitada kohtule hiljemalt 07.01.2021 : 1) Kostja sissetulekute tõendamiseks kostja kõikide pangakontode täielikud väljavõtted alates 07.07.2020 kuni käesoleva ajani; 2) täpne arvestus ja tõendid, kui palju on kostja alates 13.02.2020 kuni käesoleva ajani lapse ülalpidamise kohustust täitnud (elatise maksed, vajalike asjade ostud koos kulutseki vms tõendid jne), 3) esitada kostja seisukoht selles osas, kas sülearvuti ja fotoaparaat olid elatise osa või kingitused lapsele; 4) lõplik ettepanek, kui palju kostja on valmis hagejale igakuiselt elatist maksma? Kui suures ulatuses kostja tunnistab võlga perioodi 13.02.2020 – 31.01.2020 eest, koos täpse kuupõhise arvestusega.
  5. Pooltel esitada (kompromissi mittesaavutamisel) kohtule kõik eelpool nõutud andmed ja tõendid ning muud täiendused ja tõendid, mida peavad vajalikuks antud asjas veel esitada hiljemalt
  6. jaanuariks
  7. Vastaspoolele annab kohus tähtaja vastamiseks (elektrooniliselt)
  8. jaanuar 2021, mis on ühtlasi eelmenetluse lõpptähtajaks ja peale mida ei saa enam täiendusi, taotlusi ja tõendeid esitada. Kui menetlusosalised soovivad menetluskulude väljamõistmist, esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid samuti 18.01.2021, vastuväited menetluskuludele esitada hiljemalt 22.01.
  10. Kohtuotsus tehakse käesolevas tsiviilasjas avalikult teatavaks Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tänava kantselei kaudu
  11. jaanuar
  12. Edasikaebamise kord Menetluse osalise lõpetamise määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul selle kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Muus osas ei ole määrus kaevatav. Kohtumääruse põhjendused, kohtu selgitused pooltele
  13. 07.04.2020 esitas H.P. alaealise E.M. nimel R.M. vastu hagi miinimummääras elatise nõudes alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx ja elatise võlgnevuse nõudes perioodi 01.08.2019 – 01.04.2020 eest summas 2226 eurot.
  14. Kostja esitatud menetluse lõpetamise taotluse lahendamine ja asja määramine kirjalikku menetlusse. 28.10.2020 toimunud kohtuistungil kostja taotles asjas menetlus lõpetada, tuginedes

§ 428lg 1 p 2 sätestatule.

Kuna hageja esindaja on pöördunud Xxxxxxxxxxxs kohtuvälise organi poole, siis on kostja hinnangul olemas alus menetluse lõpetamiseks. Hageja emal oli valida, kas otstarbekam on elatist nõuda Xxxxxxxxxxxs või Eestis. Tema otsustas kõigepealt pöörduda Xxxxxxxxxxx poole mis on võimalik Haagi 2007.a konventsiooni alusel. Kostja hinnangul on 2 Tsiviilasi nr 2-20-5231 Xxxxxxxxxxx otsus olenemata selle nimetusest olemuselt juriidiline dokument, mille saab Eestis täitmisele pöörata olenemata sellest, et elatist kostjalt välja ei nõutud. Hagejal on õigus uuesti pöörduda otsuse muutmise nõudega aga mitte Eesti kohtu poole ja siin uuesti elatist nõuda. Kostja hinnangul tekitaks see kaks juriidilist dokumenti, mida on võimalik Eesti Vabariigi pinnal täita. Vastasel juhul peaks kostja esitama ühe lahendi osas sundtäitmise peatamise taotluse. Hageja ise on 12 02 2020 otsuse esitanud kohtule ja seal on viide Haagi konventsioonile, mis tähendab, et seda on võimalik sundtäita Eestis. Esimese hagi vastuse koostamisel ei olnud kostja sellest teadlik. Et Xxxxxxxxxxx otsuses on olemas ka edasikaebevõimalus ja selles on Haagi konventsiooni märge, siis kostja arvab, et elatise välja mõistmata jätmise otsuse edasikaebamisel oleks hageja saanud realiseerida oma õigusi. Seega palub kostja asjas menetlus lõpetada. 2.

  1. Hageja 12.10.2020 kirjalikus seisukohavõtus vaidleb kostja taotlusele vastu, leides, et pooled ei ole samad, kuna Xxxxxxxxxxx otsuses on poolteks vanemad, mitte laps ja last mittekasvatav vanem ning otsus ei ole tehtud samadel alustel, kuna lähtuti Xxxxxxxxxxx Lasteseadusest, mis lubab elatise ka välja mõistata jätta, kuid hageja pöördub Eestis kohtusse EV Perekonnaseaduse alusel miinimummääras nõudega. Samuti Xxxxxxxxxxx organi ei ole Eesti kohtu poolt täidetavaks tunnisstatud ja tunnustumata otsusele tuginemine ei ole põhjendatud. 2.
  2. Kohus, tutvunud kostja taotlusega ning ülevaadanud asja materjalid, leiab, et esineb alus kostja taotluse rahuldamiseks osaliselt, so menetluse lõpetamiseks elatise võlgnevuse nõudes tagasulatuvalt perioodi 01.08.2019 – 12.02.2020 osas, mille kohta on olemas Xxxxxxxxxxx pädeva organi kaevatav lahend, mille kohta puuduvad andmed, et hageja oleks seda vaidlustanud ning mis on Haagi 2007 ülalpidamiskonventsiooni sätetest tulenevalt Eestis kui konventsiooni osalisriigis tunnustatav ja täidetav. 2.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 2 alusel kohus lõpetab asjas menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. 2.

  1. Hageja on esitanud kohtule 25.06.2020 seisukoha lisana Xxxxxxxxxxx NAV 12.02.2020 otsuse nr 1907526 (koos tõlkega eesti keelde), milles elatise saajaks on märgitud H.P., maksjaks R.M. ning elatist saavas lapseks E.M.. Vastavalt NAV kodulehel (link: https://www.nav.no/en/home) esitatud selgitusele on NAV lühend Xxxxxxxxxxx Töö- ja Sotsiaalameti nimetusest (Norges Arbeids- og velferdsforvaltningen), kelle ülesandeks on mh. määrata elatis laste ülalpidamiseks. 12.02.2020 otsuse kohaselt NAV pere ja pensionihüvitiste määrajana on otsustanud, et elatise maksja R.M. sissetulek on nii madal, et temalt ei saa nõuda lapsele elatisraha tasumist. Otsuse sisust nähtuvalt teatas amet pooltele H.P.i 05.08.2019 nõude menetlusse võtmisest 30.08.2019, sai pooltelt vastused 20.09.2019, seejärel küsis elatise maksjalt R.M.lt vastuse, sai selle 28.11.2019 ning R.M. esitas ametile ka lisateavet 09.12.2019, talle anti veel kord vastuse esitamise võimalus kuni 27.01.
  2. Otsuses selgitatakse, et kohtualluvuse ning kohtu mõiste sisustamisel tuginetakse Lugano konventsioonile, mille art 62 kohaselt konventsiooni kohaldamisel hõlmab mõiste „kohus” käesoleva konventsiooniga seotud riikide määratud mis tahes ametiasutusi, millele on antud pädevus käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate asjade lahendamiseks ning Xxxxxxxxxxx Lasteseaduse § 83 punkt b annab lapsetoetuste juhtumitega tegelemise pädevuse Xxxxxxxxxxx ametivõimudele, kui üks pooltest või laps elab Xxxxxxxxxxxs. Otsuse lõpus on märgitud, et mõlemad pooled saavad otsust edasi kaevata 3 nädala jooksul alates otsuse kättesaamisest ja selgitatud on kaebuse esitamise korda. Käesolevas asjas ei ole kohtu ette toodud andmeid, et H.P. oleks nimetatud 12.02.2020 otsuse vaidlustanud. 2.
  3. Kohus leiab, et hageja 12.10.2020 poolt esitatud vastuväited Xxxxxxxxxxxs tehtud lahendi suhtes ei ole asjakohased. Kohtu hinnangul kõikide eelmises punktis toodud, 12.02.2020 otsuses kirjeldatud menetluse asjaolude poolest (menetlusse võtmisest teatamine, seisukohtade küsimine, 3 Tsiviilasi nr 2-20-5231 vaidlustamise kord) vastab Xxxxxxxxxxx NAV menetlus ning 12.02.2020 lahend Eestis kohtumenetlusele sarnase menetluse ja kohtulahendiga sarnase õigusliku dokumendi tunnustele. Kuni 01.07.2010 Eestis kehtinud Perekonnaseaduse kohaselt olid elatise nõudes menetluse poolteks samuti lapse vanemad (mitte laps ise) ning välisriigi lahend järgi on H.P. märgitud elatise saajaks, mis on sarnane Eestis käesoleval ajal kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt märgitakse kohtulahendisse elatise makse saaja rekvisiitidena last kasvatava vanema andmed. Riigikohus on ka lahendis nr 3-2-1-75-11 p. 11 selgitanud, et Enne
  4. juulit 2010 kehtinud PKS § 61 lg 1 järgi võis lapse kasuks elatise väljamõistmise hagi esitada vanem enda nimel, samuti võis vanem enda nimel hageda elatise suuruse muutmist PKS § 61 lg 3 järgi. Alates
  5. juulist 2010 kehtivas perekonnaseaduses sellist eriregulatsiooni enam ei ole ja ülalpidamist on PKS § 97 p 1 järgi õigustatud saama alaealine laps. Samuti Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-11 p.. 13 märkinud, et Kolleegium märgib seejuures, et elatisehagi esitamisel lapse nimel tuleks hagis märkida, kuidas (mh kelle kontole) väljamõistetav elatis tuleks tasuda. Seega ei ole võimalik Xxxxxxxxxxx lahendi järgi elatise makse saajaks märgitud isiku pinnalt väita, et pooled erinevad võrreldes Eesti kohtumenetlusega. Samuti kohus ei nõustu hageja väitega, et erinevates riikides lahendi tegemisel aluseks olnud erinevate seaduste (Xxxxxxxxxxx Lasteseadus vs EV Perekonnaseadus) kohaldamine tuleb lugeda erinevateks õiguslikeks asjaoludeks, mille tõttu tuleks lugeda, et 12.02.2020 otsus ei ole tehtud samadele asjaoludele tuginedes kui oleks tehtud samal ajal Eesti kohtusse hagi esitamisel – sellisele seisukohale asumine välistaks igasuguse välisriigi jõustunud lahendi täidetavuse. 2.
  6. Kuivõrd alaealine hageja E.P. on Eesti kodanik, kes elab alaliselt Xxxxxxxxxxxs ja nõuab alaliselt Eestis elavalt vanemalt elatist, siis kohaldub asjas lisaks Lugano Tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsioonile (kehtib Eesti ja Xxxxxxxxxxx suhetes alates 01.01.2010) ka 23.11.2007.a Haagi sõlmitud Laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise konventsioon (kehtib Xxxxxxxxxxx suhtes alates 01.01.2013 ja Eesti suhtes alates 01.08.2014), mille art 10 p 3 järgi käsitletakse konventsiooni alusel esitatud taotlusi taotluse saanud riigi õiguse alusel ning taotluse saanud riigis kohaldatavate kohtualluvuse eeskirjade alusel. Kui hageja asjaolud muutusid või ta sai teada uutest asjaoludest (kostja teistsugusest sissetulekust v. tööleasumisest vms), kui oli teada Xxxxxxxxxxxs 12.02.2020 otsuse tegemise hetkel, oli tal õigus pöörduda nõudega uutel asjaoludel kas lapse elukohajärgselt Xxxxxxxxxxx pädeva organi poole (vastavalt 12.02.2020 otsuses esile toodud kohtualluvusele) või Eesti kohtusse

§ 103lg 2 ja 3 alusel.

Hageja on pöördunud 07.04.2020 hagiga Eesti kohtusse. Ebaõige on hageja väide, et välisriigi kohtulahend peab olema Eestis tunnustatud, et seda saaks arvesse võtta

§ 428

lg 1 p 2 tähenduses – nimetatud sätte kohaselt peab olema lahend Eestis tunnustamisele kuuluv (mitte tunnustatud). Kohtule ei ole esitatud ega teada asjaolusid, mille järgi Xxxxxxxxxxx 12.02.2020 lahend ei kuuluks Haagi konventsiooni alusel Eestis tunnustamisele. Kuigi hageja esitas 12.10.2020 kohtule e-kirja Xxxxxxxxxxx NAV ametilt, mille kohaselt NAV võib oma otsuse ümber vaadata, kui see oli tehtud ekslike andmete põhjal, ei ole hageja kohtule siiani esitanud dokumente, mis viitaksid, et seda oleks Xxxxxxxxxxx pädeva organi poolt tehtud. 3. Kohus leiab eeltoodud asjaoludel, et alates 01.08.2019 kuni 12.02.2020 perioodi eest, so kuni Xxxxxxxxxxx NAV 12.02.2020 otsuse tegemiseni elatise võlgnevuse nõuet ei saa Eesti kohtus menetleda, kuna selles osas on elatise võlgnevuse nõudes olemas välisriigi lahend, mida ei ole vaidlustatud ning seega menetlus selle perioodi osas kuulub

§ 428lg 1 p 5 alusel lõpetamisele.

Ülejäänud osas, so perioodi 13.02.2020 – 01.04.2020 elatise võla nõudes ja alates hagi esitamisest jooksva elatise nõudes kohus jätkab hagi menetlemist ning teeb vastavad menetluslikud korraldused. Pooled on istungil kinnitanud, et on nõus kirjaliku menetluses asja lahendamisega. Poolte nõusolekul

§ 403

lg 1 alusel määrab asja lahendamise kirjalikku menetlusse ning annab pooltele võimaluse sõlmida asjas kompromiss. 4 Tsiviilasi nr 2-20-5231

  1. Menetluslikud selgitused. Kohus selgitab, et Perekonnaseaduse (PkS) § 101 lg 1 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatusraha miinimummäär sel aastal on 292 € kuus. Vastavalt kohtupraktikale hageja peab oma kulutusi tõendama, kui esinevad alused elatise vähendamiseks PKS § 102 alusel alla miinimummäära - mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus. Kostja on esile toonud, et tal puudub osaliselt töövõime ning kostja on viidanud, et hageja saab Xxxxxxxxxxxs elatisabi 970 eurot. Kui pooled kompromissile ei jõua, siis hageja esindajal tuleb tõendada hageja igakuiste hädavajalike kulutuste suurust ning esitada pooltel lõplik ettepanek, kui suurt osa kumbki vanem peaks kandma E.M. kulutustest.
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 230

lg 4 ja 5 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, hoiatades teda, et võimalik on teha käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud järelepärimine. Kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul nõuda asjakohast teavet: 1) poole tööandjalt, muu hulgas endiselt tööandjalt; 2) Sotsiaalkindlustusametilt ja muult asutuselt või isikult, kes teeb vanadusega või töövõime kaotusega seotud väljamakseid; 3) kindlustusseltsidelt; 4) Maksu- ja Tolliametilt; 5) krediidiasutustelt.

  1. Eeltoodust tulenevalt pooltel esitada 07.01.2021 k.a. kõik andmed, omapoolsed seisukohad ja tõendid, mida kohus määruse resolutsioonis nõuab ning mida pooled ise peavad vajalikuks veel esitada. Kohus annab selleks tähtaja ja teisele poolele vastamiseks tähtaja. Samuti määrab kohus menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise tähtaja ja eelmenetluse lõpptähtaja, milleks on 18.01.
  3. Ühtlasi teeb kohus pooltele veelkord ettepaneku vaidluse kompromissiga lõpetamiseks kuni 31.12.2020, milleks pooltel üksteisega ühendust võtta ja alustada kompromissläbirääkimisi ning kompromissi saavutamisel esitada see kinnitamiseks kohtule.

§ 4lg.4 järgi kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva , et asi v.

selle osa lahendataks kompromissiga v. muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kui kohus hagi osaliselt rahuldab, võib

§ 163lg.1 järgi jätta menetluskulud poolte endi kanda, sh õigusabikulud.

Kompromissi sõlmimise korral

§ 168lg 3 järgi jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 12.02.2021 MÄÄRUSE RESOLUTSIOON:

  1. Mitte menetleda kostja
  2. jaanuari 2021 taotlust vastusele lisatud arvamuse vastuvõtmiseks. 5 Tsiviilasi nr 2-20-5231
  3. Pärnu Maakohtu
  4. detsembri 2020 määruse resolutsioon jätta muutmata, arvestades lisaks käesoleva määruse põhjendustega.
  5. Määruskaebus jätta rahuldamata. 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.