← Eesti

1-20-2611/14

1-20-2611 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-20-2611 Kohtukoosseis Sten Lind, Meelika Aava ja Heili Sepp Taotluse esitaja Üllar Kinga kaitsja vandeadvokaat Avo Pärmann Esitatud taotlus kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlus RESOLUTSIOON
  2. Mõista Eesti Vabariigilt Üllar Kinga kasuks talle vahistamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks välja 3 556,80 eurot. Hüvitatav summa kanda Üllar Kinga arvelduskontole xxx.
  3. Üllar Kinga kaitsja Avo Pärmanni taotlus rahuldada osaliselt. MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Üllar King saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur alustas
  5. augustil 2019 kriminaalmenetlust KarS § 120 lg 1 tunnustel selles, et
  6. augustil 2019 kell 23.23 helistas Üllar King hädaabinumbrile 112 ning ähvardas järgneva 24 tunni jooksul minna tulirelvaga oma vanema venna XX juurde ja ta ära tappa. Samasisulise kirja koos piltidega relvast edastas Ü. King ka Lääneranna valla vallavanemale Mikk Pikkmetsale. 1 1-20-2611
  7. Pärnu Maakohtu
  8. novembri 2019 määrusega nr 1-19-9448 võeti Ü. King prokuröri taotlusel psühhiaatrilise sundravi menetluse ajaks KrMS § 3951 alusel vahi alla. Maakohtu määruse vaidlustasid Ü. King ja tema kaitsja ringkonnakohtus, kuid Tallinna Ringkonnakohus jättis määruskaebused
  9. detsembri 2019 määrusega rahuldamata ja vaidlustatud määruse muutmata. Ü. Kinga kaitsja esitas
  10. jaanuaril 2020 Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule, taotledes jätkuvalt vahistamismääruse tühistamist.
  11. Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Teeli Mägi koostas
  12. jaanuaril 2020 Ü. Kinga kohta psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks kriminaalasja kohtusse saatmise määruse. Prokurör taotles Ü. Kingale psühhiaatrilise sundravi kohaldamist, kuna Ü. King oli KarS § 120 lg 1 - § 25 lg 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava teotoime pannud süüdimatus seisundis.
  13. Riigikohus võttis
  14. jaanuaril 2020 Ü. Kinga kaitsja A. Pärmanni määruskaebuse menetlusse.
  15. Pärnu Maakohus tegi
  16. veebruaril 2020 kriminaalasjas nr 1-20-206 määruse, millega lõpetas KrMS § 199 lg 1 p-i 1 alusel Ü. Kinga suhtes kriminaalmenetluse ja kohaldas Ü. Kingale KarS § 86 alusel statsionaarset psühhiaatrilist sundravi SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikus kuni tema tervenemiseni või ohtlikkuse ära langemiseni. Ühtlasi tühistas maakohus Ü. Kinga vahistamise, alates sellest, kui ta on paigutatud raviasutusse, ning kohustas Tartu Vanglat korraldama Ü. Kinga toimetamise raviasutusse. Kohtumääruses on märgitud, et see pööratakse täitmisele viivitamatult.
  17. Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused Ü. King ja tema kaitsja, kes taotlesid maakohtu määruse tühistamist ja sundravi kohaldamata jätmist.
  18. Tallinna Ringkonnakohus võttis
  19. märtsi 2020 määrusega määruskaebused menetlusse ja määras need läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Sama määrusega peatas ringkonnakohus KrMS § 392 alusel Pärnu Maakohtu
  20. veebruari 2020 määruse täitmise kuni määruskaebuste lahendamiseni ringkonnakohtu määrusega. Ühtlasi määras ringkonnakohus, et Ü. King tuleb sundravilt viivitamatult vabastada.
  21. Ringkonnakohtu menetluse ajal,
  22. märtsil 2020 tegi Riigikohus määruse, millega tunnistas õigusvastaseks Pärnu Maakohtu
  23. novembri 2019 määruse Ü. Kinga vahistamise kohta ning Tallinna Ringkonnakohtu
  24. detsembri 2020 määruse, millega jäeti maakohtu määrus muutmata. Riigikohus leidis, et vahistamine oli ebaseaduslik, sest Ü. Kinga puhul ei olnud kuriteokahtlus põhjendatud. 2 1-20-2611 Kuivõrd
  25. novembri 2019 vahistamismääruse toime oli Riigikohtu lahendi tegemise ajaks lõppenud, sai kohus vaid sedastada, et maa- ja ringkonnakohtu määrused ei vastanud nende tegemise ajal seadusest tulenevatele nõuetele, st olid õigusvastased.
  26. Tallinna Ringkonnakohus tegi
  27. aprillil 2020 määruse, millega jättis Pärnu Maakohtu
  28. veebruari 2020 määruse muutmata Ü. Kinga suhtes KrMS § 199 lg 1 p-i 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise osas, kuid tühistas määruse sundravi kohaldamise osas. Ringkonnakohus leidis, et Ü. King ei ole pannud toime KarS § 86 lg-s 1 nõutud õigusvastast tegu, kuna Ü. Kinga tegu ei vasta ähvardamise katse koosseisule.
  29. Ü. Kinga kaitsja A. Pärmann esitas
  30. aprillil 2020 SKHS § 7 lg-le 4 tuginedes Tallinna Ringkonnakohtule taotluse, et kohus mõistaks Ü. Kinga kasuks välja 45 000 euro suuruse hüvitise talle vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju eest. Taotluses toodi välja, et seoses psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusega oli Ü. King
  31. novembrist 2019 kuni
  32. veebruarini 2020 vahi all ja
  33. veebruarist kuni
  34. märtsini 2020 Viljandi Haiglas sundravil. Kaitsja märkis, et Ü. Kinga hinnangul tekitati talle sellega, et talt võeti 98 päevaks vabadus, mittevaralist kahju 45 000 eurot.
  36. aprillil 2020 esitas kaitsja taotluse täienduse, milles palus lugeda mõjuvaks põhjused, miks ei esitatud mittevaralise kahju hüvitamise taotlust Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebemenetluse ajal. Kaitsja arvates tuli lugeda mõjuvaks põhjuseks, miks taotlust ei olnud võimalik varem esitada, seda, et Pärnu Maakohtu
  37. veebruari 2020 määruse vaidlustamise ajal oli Ü. King vahi all ja ta ei saanud teada, kuidas asja menetlus edasi kulgeb. Samuti tuli kaitsja hinnangul mõjuv põhjus ka asjaolust, et Ü. King on piiratud teovõimega ja tema eestkostja on Lääneranna vald. Kaitsja leidis, et sellest tulenevalt on mõistetav, et Ü. King ei mõista piisavalt oma menetluslikke õigusi ja kohustusi. Veel märkis kaitsja, et eriolukorrast tulenevalt on Ü. Kinga suhtlemine oma eestkostja ja teiste asutustega äärmiselt komplitseeritud.
  38. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  39. aprilli 2020 määrusega Ü. Kinga kaitsja taotluse Ü. Kingale tema vahistamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks läbi vaatamata. Taotluse hüvitada Ü. Kingale psühhiaatrilise sundraviga tekitatud mittevaralise kahju edastas kohus lahendamiseks Lääne Ringkonnaprokuratuurile. Ringkonnakohus leidis, et taotlus Ü. Kingale tema vahistamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks on esitatud hilinenult: vastavalt SKHS § 18 lg-le 1 tuleb olukorras, kus kriminaalasi on jõudnud kohtumenetlusse, esitada taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks maakohtule enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Tulenevalt SKHS § 21 lg-st 1 saab pärast kriminaalmenetluses tehtud lahendi jõustumist taotleda hüvitist juhul, kui taotlus jäi maakohtule esitamata mõjuval põhjusel. Ringkonnakohtu hinnangul olid kaitsja selgitused, 3 1-20-2611 miks ta ei esitanud kahju hüvitamise taotlust maakohtule enne kohtuliku uurimise lõpetamist, asjakohatud. Ebaseaduslikult sundravil oldud aja eest tulnuks taotleda ringkonnakohtu määruskaebemenetluses. Kui aga taotlus jäi esitamata mõjuval põhjusel, tuli sellekohane taotlus esitada SKHS § 21 lg 4 alusel prokuratuurile. Sellest tulenevalt edastas kohus taotluse lahendamiseks Lääne Ringkonnaprokuratuurile. Kaitsja vaidlustas ringkonnakohtu määruse Riigikohtus.
  40. Riigikohus tühistas
  41. novembri 2020 määrusega Tallinna Ringkonnakohtu
  42. aprilli 2020 määruse osas, millega kohus jättis läbi vaatamata taotluse Ü. Kingale vahistamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Ses osas saatis Riigikohus asja ringkonnakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus. Riigikohus leidis, et Ü. Kingale vahistamisega tekitatud kahju hüvitamise taotluse oleks tulnud esitada maakohtus. Riigikohus leidis aga, et kaebuse esitamiseks hilinenult oli mõjuv põhjus. See seisnes Riigikohtu hinnangul selles, et „määratud kaitsja ei täitnud oma kohustusi piisava hoolega, kui jättis vahistamisega tekitatud kahju hüvitamise taotluse õigel ajal maakohtule esitamata.“ Riigikohus leidis, et kui Ü. King jääks võimalusest taotleda riigilt kahjuhüvitist ilma pelgalt riigi määratud kaitsja tegematajätmise tõttu, rikuks see tema õigust tõhusale ja lünkadeta kohtulikule kaitsele. Eelnevast tulenevalt leidis Riigikohus, et SKHS § 21 lg 3 järgi võis Ü. King esitada vahistamisega tekitatud kahju hüvitamise taotluse kuue kuu jooksul Pärnu Maakohtu
  43. veebruari 2020 määrusest arvates. Seega oli kaitsja
  44. aprillil 2020 ringkonnakohtule esitatud taotlus tähtaegne ja ringkonnakohus ei oleks tohtinud seda läbi vaatamata jätta.
  45. Ringkonnakohus võttis
  46. novembri 2020 määrusega Ü. Kinga kaitsja taotluse Ü. Kingale kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks menetlusse, määras asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning määras selleks kolmeliikmelise kohtukoosseisu. Kohus selgitas, et kuivõrd eelmisel korral lahendas ringkonnakohus taotluse eelmenetluses, tegi kohtunik seda tulenevalt SKHS § 21 lg-st 1, KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 2 ainuisikuliselt. Kuna Riigikohtu määrusest tulenevalt tuli nüüd taotlus läbi vaadata sisuliselt, tuleb ringkonnakohtul teha seda vastavalt SKHS § 21 lg-le 1, § 390 lg 1 ja 3 ning § 331 lg-le 11 kolmeliikmelises kohtukoosseisus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  47. Taotlus hüvitada Ü. Kingale kriminaalmenetluses tekitatud mittevaraline kahju tuleb rahuldada osaliselt.
  49. aprillil 2020 esitatud taotluses on Ü. Kinga kaitsja taotlenud Ü. Kingale 45 000 euro suuruse hüvitise mõistmist selle eest, et Ü. Kingalt oli võetud ebaseaduslikult vabadus
  50. novembrist 2019 kuni
  51. märtsini
  52. Mainitud ajavahemikust valdava osa –
  53. novembrist 2019 kuni
  54. veebruarini 2020 – oli Ü. King vahi all,
  55. veebruarist kuni
  56. märtsini 2020 oli ta sundravil. Osas, millega taotleti Ü. Kingale sundraviga põhjustatud 4 1-20-2611 mittevaralise kahju hüvitamist, edastas Tallinna Ringkonnakohus
  57. aprilli 2020 määrusega kaitsja taotluse lahendamiseks Lääne Ringkonnaprokuratuurile. Ses osas Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu määrust ei tühistanud, vaid saatis taotluse ringkonnakohtule uueks arutamiseks ainult osas, milles taotleti mittevaralise kahju hüvitist Ü. Kinga vahi all viibitud aja eest. Niisiis vaatab ringkonnakohus kahju hüvitamise taotluse läbi üksnes osas, mis puudutab Ü. Kingale tema vahistamisega tekitatud mittevaralist kahju. Kaitsja ei ole taotluses eristanud seda, kui suurt hüvitist ta taotleb Ü. Kinga vahi all oldud aja eest ja kui suurt aja eest, mil Ü. King oli allutatud sundravile. Taotluse põhjendus piirdub selgitusega, et Ü. King hindab talle vabaduse võtmisega põhjustatud kahju just 45 000 eurole vastavaks. Kaitsja ei ole kirjeldanud taotluses asjaolusid, millest võiks hüvitise suurus sõltuda, ega õiguslikele alustele, millest tulenevalt oleks põhjendatud hüvitise välja mõistmine taotletud ulatuses. Sellest hoolimata on kohtukolleegiumi hinnangul võimalik esitatud taotlus läbi vaadata, sest süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus näeb ette selged juhtnöörid vabaduse võtmisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitise suuruse arvutamiseks. Nii suure hüvitise välja mõistmiseks, nagu taotles kaitsja, süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus küll alust ei anna. Mittevaralise kahju hüvitamist vabaduse võtmise korral reguleerib SKHS§ 11 lg
  58. See säte näeb ette, et vabaduse võtmise korral hüvitatakse mittevaraline kahju iga päeva eest, mil isikul oli vabadus võetud, päevamäära alusel. Päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga. Ü. King oli vahi all
  59. novembrist 2019 kuni
  60. veebruarini 2020, s.o 76 päeva. Kaitsja esitas taotluse
  61. aprillil
  62. Seega tuleb võtta päevamäära arvestamise aluseks
  63. aasta I kvartali keskmine brutokuupalk. See oli Statistikaameti veebilehe kohaselt 1 404 eurot (vt http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?DataSetCode=PA001). Järelikult on päevamäär 1 404 : 30= 46,80 eurot. Vastavalt SHKS § 11 lg-le 4 kujuneb seega Ü. Kinga vahistamisega talle tekitatud mittevaralise kahju eest makstava hüvitise suuruseks 76*46,80 = 3 556,80 eurot.
  64. SKHS § 9 lg 2 kohaselt võib menetleja seaduse
  65. peatükis sätestatud hüvitise suurust suurendada või vähendada, kui see hüvitis ei ole õiglane, arvestades üksikjuhtumi olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve. Kuigi kaitsja on taotlenud Ü. Kingale seadusest tuleneva valemi alusel kujunenud hüvitise summast kordades suuremat hüvitist, ei nähtu kohtu kasutuses olevatest materjalidest selliseid andmeid, mis annaks põhjust seadusest tuleneva valemi alusel kujunenud hüvitise määra korrigeerimiseks. Nagu eespool märgitud, pole kaitsja viidanud taotluses ühelegi erandlikule asjaolule, mis tingiks hüvitise suurendamise. Riigikohtule esitatud määruskaebuses on kaitsja väitnud, et vabaduse võtmisega kannatas Ü. Kinga psüühika, ning Riigikohtule esitatud täiendavas seisukohas, et kahjustada sai ka Ü. Kinga maine, mis tegi võimatuks töö leidmise tema elukoha läheduses. Viimase argumendi on kaitsja sidunud aga ainult Ü. Kinga psühhiaatriahaiglas, mitte aga vahi all viibimisega. Mis puutub väitesse, et vabaduse võtmisega kannatas Ü. Kinga psüühika, siis see väide on nii üldkui paljasõnaline: kaitsja ei ole esitanud mingeid tõendeid Ü. Kinga psüühilise seisundi halvenemise kohta ega isegi selgitanud, milles see psüühilise seisundi halvenemine väljendus. Ringkonnakohus nendib, et vahistamine, mis tähendab isiku vabaduse piiramist ja tema allutamist rangele korrale, ongi ebamugav ja võib tekitada stressi. Seda arvestab 5 1-20-2611 ringkonnakohtu hinnangul ka süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus, mis nimetab § 11 lg-s 1 just vabaduse võtmist ühe alusena kahest, mille puhul on isikul üldse õigus mittevaralise kahju hüvitamist nõuda. Seejuures näeb SKHS § 11 lg 3 ette, et mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse. See, et Ü. Kingale oleks tema vaimse seisundi tõttu mõjunud vahi all olemine nii raskelt, et teda tuleks kohelda teistest vahistatutest erinevalt ja mõista välja suurem hüvitis, ei ole tuvastatav. Ainuüksi fakt, et Ü. Kingal on tuvastatud psüühikahäire ja ta oli vahi all psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses, ei ole ringkonnakohtu hinnangul piisav. Ringkonnakohus ei loe kriminaalasja raames tehtud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist välja asjaolusid, mis näitaks vahistamise tingimuste eriti negatiivset mõju Ü. Kinga psüühikale. Seega jääb mittevaralise kahju hüvitiseks 3 556,80 eurot.
  66. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus Ü. Kinga kaitsja taotluse Ü. Kingale tema vahistamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks osaliselt. SKHS § 5 lg 1 p-i 1 ning § 11 lg 1 ja 4 alusel kuulub Ü. Kingale vahi all viibitud aja eest hüvitamisele 3 556,80 eurot, mis tuleb SKHS § 2 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt välja mõista. Allkirjastatud digitaalselt 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.