Obsah (14)

§ 187§ 75§ 312§ 407§ 367§ 444§ 415§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2021, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-11813 Tsiviilasi A

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank ASis või a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-is LHV Pank, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6). HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD 1. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetluses on Aktsiaselt Plus

Plus Capital hagi A Pi vastu, milles hageja palub kostjalt enda kasuks välja mõista: 2-19-11813

1. a)võlgnevus kompromissisummas 9848,61 eurot, s.h: põhinõue 5635,91 eurot, sissenõudekulud 35,00 eurot, lepingu sõlmimise tasu 20,00 eurot ja enne kompromissilepingut 13.01.2018 sissenõutavaks muutunud viivised summas 2372,24 eurot; ning viivised 5635,91 euro suuruselt põhinõudelt alates 26.02.2018 kuni hagi esitamiseni 07.08.2019 summas 1785,46 eurot;
2. b)hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni 5635,91 euro suuruse põhinõude jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks lepingu punktis 3.2 märgitud viivise määr 0,06% päevas ning arvestada viiviseid alates 08.08.2019;
3. c)menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud: riigilõiv summas 600,00 eurot ja õigusabikulu summas 420,00 eurot, koos seadusjärgse viivisega tasumata summalt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest. 2. Nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 13.01.2018 sõlmitud Kompromissileping / Võlatunnistus nr 24353898 (leping). Hagiavalduse asjaolude kohaselt omas hageja kostja vastu nõuded lepingutest: Järelmaks Nr. HANS52770, 02.12.2015 Järelmaks Nr. HANS65436, 13.05.2016 Järelmaks Nr. HANS65444, 25.05.2016 Järelmaks Nr. HANS73579, 05.09.2016 Järelmaks Nr. HANS73653, 08.09.2016 Järelmaks Nr. HANS74855, 23.09.2016 Järelmaks Nr. HANS74805, 29.09.2016, mille alusel kostja võlgnes hagejale 5635,91 eurot ja viivised summas 2658,15 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, sõlmisid pooled Kompromissilepingu/Võlatunnistuse (kuupäev 13.01.2018), millega hageja loobus osaliselt viivistest summas 285,91 eurot kostja vastu ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissisummas 8008,15 eurot (5635,91+2372,24). 3. Pooled leppisid lepingu punktis 3.1 kokku, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Kostjat hoiatati, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 25.02.2018 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,06% (null koma null kuus) päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Hageja arvestas viivist maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt võlgnevuse sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35,00 (meeldetuletuskirjad). Hageja volitas PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja toimetas kostjale teenusena kolm võlateatist hagejale teadaolevale kostja aadressile Jõeääre talu, 68507 Helme vald. Hageja arvestas viiviseid vastavalt nõude põhisummalt 5635,91 eurot ning lepingu p 3.2 vastavas viivisemääras 0,06% päevas. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 07.08.2019 Tartu Maakohtu Valga kohtumajale hagi A Pi vastu võlgnevuse nõudes. 28.09.2019 määrusega keeldus Tartu Maakohus hagi menetlusse võtmast ja edastas

§ 75

lg 2 alusel, lähtudes Rahvastikuregistrisse kantud kostja elukohaandmetest, kohtualluvusel Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja võttis 23.09.2019 määrusega hagiavalduse menetlusse. Kohtu 28.11.2019 määrusega toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult hagiavalduse väljavõtte avaldamisega 2-19-11813 29.11.2019 väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuna elukoha andmete puudumisel ei õnnestunud kostjale hagimaterjale kätte toimetada. Hagiavalduses märgitud aadressil kostja ei asunud ning kostja elu- või viibimiskoht oli kohtule teadmata. Seoses asja menetlenud kohtuniku pensioneerumisega muutus tsiviilasja arutav kohtukoosseis. Ajast, mil eelmine kohtukoosseis kostjale hagimaterjale edastas, olid nähtuvalt Kohtute Infosüsteemist kostja andmed muutunud ning A Pi kontaktaadressiks on registrist nähtuvalt XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX 5. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisade, hagi menetlusse võtmise määruse ja teavitusega kohtukoosseisu muutumisest isiklikult kätte 23.12.2020 postiteenuse osutaja Omniva vahendusel tähitud kirjaga väljastusteatega aadressil XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX maakond (

§ 312, § 313).

Kohus kohustas kostjat esitama kohtule vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohtu määratud tähtajaks kostja nõutud vastust hagiavaldusele ei esitanud. 6. Juhindudes

§ 407

lg 1 teeb kohus käesolevas asjas tagaseljaotsuse põhjusel, et kostjale on hagi kätte toimetatud ja kostja ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse hagiavalduses märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud ja hageja nõue tuleb rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel koostoimes VÕS § 578. Hageja sissenõudmiskulude hüvitise 35 eurot nõude rahuldamise aluseks on VÕS § 1132 lg 2 p 3. Hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja

§ 367alusel lepingus kokku lepitud viivisemääras.

7. Kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

8. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). Kaja esitamise kohta selgitab kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning selle põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (

§ 415lg 1, § 417 lg 2).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: (

1. i)hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, (
2. ii)kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, (iii) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. 9. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulud jäävad praegusel juhul hagi rahuldamise tõttu kostja kanda (

§ 162lg 1).

10.

§ 174

lg 2 tulenevalt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.

§ 138

lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõivu ja õigusabikulu väljamõistmist. Riigilõiv kuulub vastavalt

§ 138

lg 2 menetlusosalise kohtukulude hulka ja õigusabikulu vastavalt

§ 144p 1 kohtuväline kulu.

2-19-11813 11.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulu 420 eurot. Hageja lepingulisel esindajal kulus dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsiks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks 3,5 tundi. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja toimingutele kulunud aeg ülepaisutatud. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatava tüüphagiga, milles sisuliselt muudetakse peamiselt arvandmeid. Tõenäoliselt on hagi koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks piisav aeg üks tund. Lisatud on hagile võlatunnistus/kompromissileping, võlanõuded ja hageja esindaja volitusi ning õigusabikulu tõendavad dokumendid. Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud

§ 175

lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu 120 eurot, s.o hageja esindaja 1 töötund maksumusega 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 eurot.

1. Kohus määrab hagejale hüvitatavateks menetluskuludeks 720 eurot (sh riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulu 120 eurot). Kohus jätab hageja taotluse menetluskulude kokku 1020 eurot hüvitamiseks seega 300 euro ulatuses rahuldamata.
2. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller kohtunik