KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 26. jaanuar 2021 Tsiviilasja number 2-20-

) § 97 lg-st 1 tulenevalt õigus saada ülalpidamist.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kehtiv elatise alammäär on 292 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja ei ole lapsele elatist tasunud ega ka selle üle, et hageja elab alaliselt koos isaga. Kostja ei pea hagejat vahetult igapäevaselt üleval. Kostja sissetulek on X eurot kuus. Kui kostja töötunni hind alaneb, väheneb tema sissetulek X euroni kuus. Sellise sissetuleku puhul ei tulene seadusest võimalust mõista elatist välja vähem kui seadusjärgne miinimum (

§ 102lg-d 1 ja 2).

Pooled on ühiselt nõus, et miinimumelatisest arvestatakse maha pool lastetoetust, s.o 30 eurot. Kui kostja tasub elatist 260 eurot kuus, jääb talle oma vajaduste rahuldamiseks X eurot, millega peaks olema võimalik mõistliku majandamise korral ühel inimesel toime tulla. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osaliselt ning teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 120 eurot kuus. Alternatiivselt palub kostja peatada tsiviilasja menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-20-1029 kohtulahendi jõustumiseni. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostja vähekindlustatud, tema sissetulek ei võimalda väljamõistetud ulatuses elatist tasuda. Hageja vanemad leppisid tsiviilasjas nr 2-20-1029 toimunud kohtuistungil kokku, et elatis võiks olla 120 eurot kuus. Maakohus jättis nimetatud asjaolu tähelepanuta. Kostja on tasunud elatist juuni ja juuli eest kokku 240 eurot ning on jätkuvalt nõus tasuma 120 eurot kuus.
2. Hageja jäi oma nõude juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt elatise alates
4. jaanuarist 2021 väljamõistmise osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi elatise alates
5. jaanuarist 2021 väljamõistmise osas rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus jätab muus osas maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus jätab menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Kohus jätab kostja alternatiivse taotluse menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-20-1029 kohtulahendi jõustumiseni rahuldamata. Alaealine laps vajab ülalpidamist ka ajal, kui toimub kohtumenetlus suhtlemiskorra või hooldusõiguse määramise küsimustes. 3 Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
6. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on alaealine laps ning vanematel lasub tema ülalpidamiskohustus.

§-de 96 ja 97 järgi on vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele

§ 101

lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär (miinimumelatis). Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel.

Hageja isa oli praeguses menetluses

1. juuli
2. a maakohtu istungil nõus, et kostja maksab elatist alates
3. juulist 2020 ning igakuisest elatisest arvestatakse maha pool lapsetoetust (tl 17 pöördel). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et kostja on võimeline hageja poolt nõutud summas 260 eurot kuus, elatist tasuma. Kostja sissetulek on u X eurot kuus, kostja on töövõimeline ning tal ei ole teisi ülalpeetavaid. Pooled kinnitasid
4. jaanuaril 2021 toimunud kohtuistungil, et kostja on alates juulist 2020 tasunud hageja ülalpidamiseks igakuiselt 120 eurot kuus. Seega on kostjal võlgnevus perioodi
5. juuli 2020 –
6. detsember 2020 eest 840 eurot (260*6–120*6). Kostjal tuleb võlgnevus tasuda. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Elatisnõude osas tuleb otsuse selguse ja täidetavuse huvides hagi kasvõi osalisel rahuldamisel arvutada välja elatis sissenõutavaks muutunud osas ühekordse summana ning mõista see kostjalt välja (Riigikohtu
7. mai
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p-d 36–37).
9. Pooled kinnitasid
10. jaanuari
11. a kohtuistungil, et hageja elab alates
12. detsembrist 2020 kostja juures. Seega on vaidluse asjaolud menetluse kestel muutunud.

§ 100

lg-te 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kuivõrd hageja elab nüüd kostja juures, täidab kostja ülalpidamiskohustust vahetult ning elatise väljamõistmiseks

§ 100lg 2 järgi alus puudub.

Sellest tulenevalt tuleb maakohtu otsus elatise alates

1. jaanuarist 2021 väljamõistmise osas tühistada ning jätta hagi selles osas rahuldamata.
2. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud apellatsioonimenetluses alusel TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke 4