KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Määruse tegemise aeg ja koht 17.veebruar 2021, Pärnu Tsiviilasja number 2-20-141044 Tsiviilasi If P&C Ins

§ 178lg 1 ja 2).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. If P&C Insurance AS esitas 06.11.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse RT Hotellid OÜ-lt 970,10 euro saamiseks. Kohus tegi 10.11.2020 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite, mistõttu 27.11.2020 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Kohtu määratud tähtaja jooksul hageja esitas oma põhjendatud nõude hagiavalduse vormis ja tasus täiendavalt riigilõivu. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt hageja on kindlustusandja. Kindlustusvõtja põhjustatud liiklusõnnetuses sai kahjustada kostjale kuuluv sõiduk. Hageja tasus kostja sõiduki remondikulud remondifirmale viimase poolt esitatud arve alusel. Kuna kostja on käibemaksukohustuslane, nõuab hageja LKindlS § 27 lg 6 alusel kostjalt tagasi remondikuludele lisandunud käibemaksusummat, tagasinõude täitmisega viivitamise eest viivist alates 25.05.2019 ning sissenõudmiskulu hüvitamist.
3. 19.01.2021 määrusega Pärnu Maakohus võttis If P&C Insurance AS hagi RT Hotellid OÜ vastu menetlusse ning andis kostjale tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks.
4. Kostja esitas 03.02.2021 tähtaegselt kirjaliku vastuse hagile. Kostja If P&C Insurance AS nõuet ei tunnista. Kokkuvõtvalt kostja on seisukohal, et hagejal puudub alus käibemaksu tagasinõude esitamiseks, kuna ei ole täidetud LkindlS § 26 lg 6 eeldused. Kostja ei ole olnud tehingu pooleks ning kostjal ei ole tekkinud käivet, millest oleks võimalik sisendkäibemaksu maha arvata. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
5. 11.02.2021 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks, palub kohtul hagist loobumine vastu võtta, tsiviilasjas menetlus lõpetada ning tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust.
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab tsiviilasjas menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (

§ 429lg 1).

7.

§ 429

lg 3 kohaselt kohus 11.02.2021 saatis hagist loobumise avalduse kostjale ja määras talle tähtaja hagist loobumise ja menetluse lõpetamise avaldusele vastamiseks ning menetluskulude hüvitamise soovi korral menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostjal ei ole vastuväiteid menetluse lõpetamisele hageja hagist loobumise tõttu, kuid kostja soovib hagejalt menetluskuluna õigusabikulu 600 euro väljamõistmist. Kostja esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendi. 8. Hageja hagist loobumine on lubatav, see ei riku olulist avalikku huvi (

§ 429lg 4).

Eeltoodu alusel kohus võtab avaldaja loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasjas menetluse.

§ 432

sätestatust tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise järel uuesti sama nõudega samal alusel sama kostja vastu kohtusse pöörduda. Menetluskulud 9.

§ 173

lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3 – 4 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud. Eeltoodu alusel kohus jätab menetluskulud hageja kanda. 10.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosalise esindaja kulud (

§ 144p 1). 2

§ 174

lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel kindlaks menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosaliste esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 11. RT Hotellid OÜ menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja tsiviilasja nr 2-20-141044 menetluses teinud järgmisi toiminguid: - hagimaterjalidega ja hagiavaldusega tutvumine ja nõupidamine kliendiga – ajakulu 1 tund; - hagivastuse koostamine ning esitamine – ajakulu 4 tundi; Kliendilepingu järgi kokku lepitud ja rakendatud tunnitasu määr – 120,00 eurot, millele lisandub 20% käibemaks – on advokaadi tegutsemiskohas kehtiv keskpärane lepingulise esindaja tasu määr. Kokku on RT Hotellid OÜ-l tekkinud advokaaditasu maksmise kohustus summas 600,00 eurot (ei sisalda käibemaksu) (ajakulu 5 tundi). RT Hotellid OÜ kinnitab, et kõik eelnimetatud kulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-20-141044 kohtumenetlusega. Advokaaditasule lisanduva käibemaksu hüvitamist kostja ei taotle. Kostja taotleb hagejalt välja mõista kostja kasuks menetluskulude katteks 600 eurot ja vastavalt

§ 177

lg-le 2 viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. 12. Hageja esitas 16.02.2021 vastuväited kostja menetluskulude suurusele. Hageja leiab, et kostjale menetlusega kaasnenud kulud on ebamõistlikult suured ja ilmselgelt ülepaisutatud. osaliselt. Tuginedes Riigikohtu praktikale, hageja ei vaidlusta kostja lepingulise esindaja tunnihinda. Hageja leiab aga, et asja materjalidega tutvumiseks kuluv aeg ja kliendiga suhtlus vms on hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusteenuse osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Kohtupraktikas on väljakujunenud seisukoht, et 1 lk sisulise menetlusdokumendi koostamisele kulub professionaalsete õigusteadmistega esindajal aega ca 45 minutit, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsile, tutvumisele, õigusliku hinnangu andmisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele. Hageja hinnangul on kostja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud kokku 3 tunni ulatuses, s.o 360 eurot. 13.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Kohus osaliselt nõustub hageja vastuväidetega kostja menetluskulude suuruse kohta ja leiab, et kostja lepingulise esindaja näidatud ajakulu on ülepaisutatud. Kostja lepinguline esindaja on koostanud ja kohtule esitanud 5 leheküljelise kirjaliku vastuse hagile. Sellest sisulise osa moodustab umbes 3,5 lehekülge (seejuures on kasutatud laiu lõiguvahesid). Vastuse koostamiseks tuli kostja esindajal tutvuda hageja esitatud dokumentidega (6 lk hagiavaldus, lisad 10 lk (millest 3 lk volitused ja esindaja diplom)). Asjas ei ole vaidlust faktiliste asjaolude üle, küsimuse all oli üksnes vaidlusaluse kindlustusjuhtumi puhul LKindlS § 26 ja 27 kohaldatavus. Arvestades asja sisu ja mahtu, keeruka õigusliku vaidluse puudumist ning kostja lepingulise esindaja koostatud dokumentide sisu ja mahtu, on põhjendatud ja vajalik ajakulu selle asjaga tegelemiseks kohtu hinnangul kokku 3,5 tundi. Kohus arvestab kostja vastuse sisulise teksti vormistamise ajakuluks koos eelneva dokumentide analüüsimise ja kliendisuhtlusega 1 tund lehekülje kohta. Hageja paljasõnaline väide, et kohtupraktikas on tunnustatud professionaalse esindaja ajakulu kirjaliku dokumendi koostamiseks 45 minutit lehekülje kohta, ei anna alust kostja esindaja ajakulu vähendada. Kostja vastuse koostamiseks kuluva aja põhjendatus ja vajalikkus sõltub konkreetse asja sisust ja mahust, mitte kohtupraktika statistilisest keskmisest. 14. Eeltoodu alusel kohus määrab kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 420 eurot (3,5 x 120 eurot), käibemaksu hüvitamist kostja ei taotle. 3

§ 177

lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on seda taotlenud. 16. Hageja taotleb avaldusest loobumise tõttu tagastada pool tasutud riigilõivu ja kanda see If P&C Insurance AS-i kontole nr EE851010702000435002 SEB Pank.

§ 150

lg 2 p-st 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab kohus riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohtute infosüsteemi andmetel on hageja tasunud riigilõivu kokku 200 eurot: 06.11.2020 maksekäsu kiirmenetluses 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel 17.12.2020 täiendavalt 155 eurot. Eeltoodu alusel kohus tagastab hagejale menetluses tasutud 200 euro suurusest riigilõivust poole, s.o 100 eurot hageja kontole. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 4