Obsah (6)

§ 34§ 40§ 31§ 35§ 41§ 42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Määruse tegemise aeg ja koht 03.02.2021, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-15720 Tsiviilasi Otepää vald, Otepää linn, Lille tn 1 korter

) § 34 lg 1 sätestab, et korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes.

§ 34

lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Tulenevalt

§ 40

lg-st 1 teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

§ 40

lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. 9.

§ 31

lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal.

§ 35

lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist.

§ 41

lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

§ 40lg 2 näeb ette alternatiivse korra, millist avaldaja on alates 1.

jaanuar 2018 rakendanud. Nimelt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majanduskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majanduskulud tasub korteriomanik pärast kulude selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Korteriühistu Lille tn 1 põhikirja p-ide 4.

1. ja 4.2.
2. kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juht- ja kontrollorganite otsuseid. Vastavalt põhikirja p-dele 4.
3. ja 4.2.
4. on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Seega pärija ja tegeliku korteriomanikuna lasub puudutatud isikul kohustus tasuda avaldajale elamu kommunaalteenuste eest seonduvalt Lille tn 1, Otepää asuva xxx ning teha seda tähtaegselt, millise kohustuse on puudutatud isik aga täitmata jätnud.
5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 3 2-20-15720
6. Kohus leiab, et kõik arved on korrektselt kätte toimetatud ning avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult võlgnevust.
7. Avaldaja nõuab puudutatud isikult
8. augustist 2019 kuni
9. septembrini 2020 tekkinud 1055,08 euro suurust võlgnevust. Puudutatud isik võlgnevuse suurusele vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista põhivõlg 1055,08 eurot.
10. Avaldaja on palunud välja mõista ka viivise perioodil
11. september 2019 –
12. oktoober 2020 maksmata arvete eest. Alates
13. jaanuarist 2018 kehtima hakanud

§ 42

lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Seega alates 1. jaanuarist 2018 on avaldajal õigus nõuda vastavalt

§ 42lg-le 1 viivist VÕS § 113 lg 1 järgses määras.

1. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär. Eesti Pank on intressimäära avaldamise teadetes teatanud, et VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär alates
2. juulist 2019,
3. jaanuarist 2020 ning ka alates
4. juulist 2020 oli 0,00 %. Seega seadusjärgne viivisemäär on 0,021918% päevas.
5. Avaldaja arvestab viivist alates
6. septembrist 2019, millisest ajast avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult varaseima arve (st
7. augusti 2019 arve nr 18305) tasumisega viivitamise tõttu viivist. Viivise arvestusel võttis avaldaja arvesse, et TsÜS § 136 lg 8 kohaselt kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Kokku on puudutatud isiku viivisevõlgnevus avalduse esitamise seisuga (k.a
8. oktoober 2020) summas 48,13 eurot.
9. Puudutatud isik viivise arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Viivis 48,13 eurot tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.
10. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 1103,21 eurot, millest põhivõlgnevus 1055,08 eurot ja viivis 48,13 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
12. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. 4 2-20-15720
13. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
14. Avaldaja on
15. jaanuari 2021 esitatud menetluskulude nimekirjas märkinud, et avaldaja menetluskulu kohtumenetluses on kokku 1359,70 eurot, mis koosneb avalduse esitamisel tasutud riigilõivust 50 eurot, esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivust 50 eurot ning lepingulise esindaja kuludest maakohtu menetluses koos käibemaksuga 1259,70 eurot. Nimekirjas esitatud lepingulise esindaja kulude detailne koosseis on järgmine: materjalidega tutvumine, nende õiguslik analüüs, positsioonide kujundamine ning avalduse koostamine Hannes Mägi vastu (6h ja 12min);
16. novembri 2020 Tartu Maakohtu kohtumäärustega tutvumine (5min);
17. jaanuari 2021 taotluse koostamine esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning Tartu Maakohtu
18. jaanuari 2021 määrusega tutvumine, määruse kohtutäiturile edastamine ning menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja nimekirja koostamine (4h ja 46min). Ajakulu kokku oli 11 tundi 3 minutit. Esindaja tasu on arvestatud suurusega 95 eurot tunnis + käibemaks. Avaldaja peab kõiki tehtud kulutusi põhjendatuteks ja vajalikeks ning kinnitab, et ülalnimetatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Avaldaja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Avaldaja palub mõista Hannes Mägilt välja eelpool nimetatud avaldaja menetluskulud ning kohustada Hannes Mägit tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
19. Puudutatud isik ei ole esitanud menetluskulude nimekirjale vastuväiteid.
20. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtule esitatud maksekorraldusest nähtub, et puudutatud isik on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot vastavalt avalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg-le 5 ning esialgse õiguskaitse taotlus esitamisel samuti 50 eurot (RLS § 59 lg 17). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.
21. Kohus selgitab, et eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (vt selle kohta Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-21-92-13, p 14 ja lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13, p 14).
22. Kohus leiab, et puudutatud isikute esindaja tunnihind 95 eurot ilma käibemaksuta (koos käibemaksuga 114 eurot) on põhjendatud. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et puudutatud isikute esindaja hüvitatavaks tunnihinnaks on 114 eurot koos käibemaksuga.
23. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud osaliselt. Arvestades, et kohus lahendas asja hagita menetluses ning kohtuistungit pidamata, on kohtu hinnangul avaldaja lepingulise esindaja toimingute põhjendatud ajakulu kokku 8 tundi 30 minutit. Lisaks märgib 5 2-20-15720 kohus, et samasisulise avalduse sama võlgniku vastu, kuid teise võlgnevuse perioodi eest, on avaldaja praegune lepinguline esindaja kohtule ka varasemalt esitatud (27.11.2019). Seega peaks lepingulisel esindajal kuluma teistkordselt samasisulises asjas vähem aega nii asjaoludega tutvumisel, õigusliku analüüsi ja positsiooni kujundamisel, sh ka avalduse koostamisel (tõenäoliselt eelnev põhi olemas) – kohtu hinnangul 5h. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlusele kulunud põhjendatud aeg ons 3h ning menetluskulude nimekirja koostamiseks 30 minutit. Avaldaja on esindaja ajakuluks märkinud kokku 11 tundi 3 minutit, seega on kohus põhjendamatuks ajakuluks lugenud 2 tundi 33 minutit. Põhjendatud esindaja tasu suuruseks on seega 969 eurot koos käibemaksuga (8 tundi 30 minutit x 95 eurot + 20% käibemaks). Seega on avaldaja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv 100 eurot ja esindaja tasu 969 eurot.
24. Kohus mõistab Hannes Mägilt välja Otepää vald, Otepää linn, Lille tn 1 korteriühistu kasuks menetluskulud 1069 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 969 eurot on tasu esindajale.
25. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
26. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 6