← Eesti

2-19-7520/33

Obsah (12)§ 428§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178§ 50§ 229§ 53

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Otsuse tegemise aeg ja koht 18.11.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-7520 Tsiviilasi Eco Advice OÜ hagi Männ

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Käesolevas asjas on hageja 12.11.2019 kohtuistungil osaliselt hagist kostja suhtes loobunud, vähendades põhinõuet 36 975 euro ulatuses (algne põhinõue 192 570 eurot – kohtuistungil väljendatud põhinõude suurus 156 495). Kostja ei vaielnud vastu hagist osalisele loobumisele. Kohus võttis 18.11.2019 määrusega hageja nõude 36 975 euro osas vastu hagist loobumise ja lõpetas käesoleva tsiviilasja menetluse osaliselt. Arvestades hageja poolt hagist osalist loobumist, lahendab kohus käesolevas menetluses hageja nõuet kostja vastu põhivõla 156 495 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 4002,75 euro nõudes ning samuti edasiulatuva viivise nõuet põhinõudelt 156 495 eurot alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 nimetatud määras. Riigikohus on 19.02.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13 selgitanud analoogse olukorra osas, et nõude muutmise, sh vähendamise kohta peab kohus menetluses võtma selge seisukoha, et menetlusese oleks selge ja kostjal oleks võimalik aru saada, millisele nõudele ta vajadusel vastu vaidleb (vt ka nt Riigikohtu 29.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-13, p 15).

  1. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seda alljärgnevalt.
  2. Hageja nõuab tulevikus väidetavalt saamata jääva kasumi hüvitamist. Käesoleva vaidluse põhiküsimuseks on see, kas poolte vahel sõlmiti selline leping Ehitajate tee xxxx kinnisasja arendamiseks, mis hõlmanuks hageja õigust saada ehitusfaasi juhtimise tasu 750 eurot/kuus, turundusteenuste tasu (turundusteenuste tasuna peab hageja silmas vahendus- ja maaklerteenuste tasu ning turundusjuhtimise tasu 1,5% projekti müügitulust) ning tulemustasu (tulemustasuks arvestab hageja 12,5% eeldatavast netokasumist).
  3. Hageja arvates kinnitab tema nõude aluseks oleva kokkuleppe saavutamist ja tingimusi 21.11.2015-25.11.2015 toimunud kirjavahetus pealkirjaga „erinevad maksed“ (tl 9-10). Hageja tugineb sellele, et 21.11.2015 saatis hageja kostjale e-kirja, mille punkt III pealkirjaga „memo kokkulepetest“ sisaldab kirjeldust United Partners Property OÜ ja hageja kolme ühise projekti (Räägu tn, Nõmme tee, Ehitajate tee) tingimuste kohta (tl 9). Hageja väitel kinnitas kostja kokkuleppe tingimuste sobivust oma 25.11.2015 vastuses hageja e-kirjale, kirjutades: „Kokkulepped – peaks proovima lepingusse vormistada. Jõuaksid Sa need ette valmistada?“ (tl 10). Hageja arvates viitas kostja esindaja nimetatud lausega hageja e-kirja kokkuleppeid 15

(20)2-19-7520 kirjeldavale peatükile ja kinnitas selle vastavust kostja tahtele, paludes hagejal ette valmistada nende tingimustega leping.
  1. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, nagu oleksid pooled sõlminud hageja poolt väidetud tingimustega lepingu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 on sätestatud, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohtu arvates ei ole käesolevas asjas piisavalt selge, et hageja ja kostja oleksid saavutanud kokkuleppe hageja väidetud tingimustel (vt käesoleva kohtuotsuse punkt 40).
  2. Vaidlus puudub selles, et poolte vahel oli suuline käsundusleping Ehitajate tee xxxx projekti ettevalmistusfaasi osas. Kuivõrd projekti ehitusfaas ei saa alata enne ehitusloa väljastamist, ei saa selle ettevalmistusfaasi ehitusloa puudumise tõttu lõppenuks lugeda. Küll on aga on pooltevaheline koostöö Ehitajate tee xxxx objekti osas tänaseks faktiliselt lõppenud. Samuti on kohtu hinnangul pooled täitnud oma ettevalmistusfaasist tulenevad kohustused kuni koostöö lõppemiseni. Kuigi hageja väitel jäi tal seoses ettevalmistusfaasis teenuse osutamisega jäänud saamata 1 kuu tasu summas 500 eurot, ei ole hageja tõendanud, et tal olnuks õigust saada lisaks juba kostja poolt tasutud summadele veel 500 eurot ja et hageja oleks selles osas üldse kostjale arve esitanud. Hageja poolt kostjale saadetud 19.09.2018 nõudest (tl 24-25) ja 07.01.2019 ülesütlemisavaldusest (tl 28) nähtuvalt on hageja kostjale esitanud üksnes väidetava (tulevikus) saamata jäänud tulu hüvitamise nõude ning hageja kinnitusel on pooled kokku leppinud, et arveldamine hakkab pihta alates ehitusprotsessi käivitamisest (vt tl 24 pöördel). Ka hageja 11.04.2017 e-kirjast nähtub, et tasumata arveid üles ei jäänud (tl 102).
  3. Kohtu hinnangul ei ole piisavalt selge, et pooled oleksid lisaks Ehitajate tee xxxx projekti ettevalmistusfaasile saavutanud kokkuleppe ka projekti järgnevate faaside osas, sh Ehitajate tee xxxx ehitusfaasi juhtimistasus, projekti prognoositava netokasumi alusel arvestatavas tulemustasus ning müügitulu alusel arvestatavas turundusteenuste tasus. Hageja lähtub peamise tõendina nn täisteenuse kokkuleppe sõlmimise kohta 21.11.2015-25.11.2015 toimunud ekirjavahetusest pealkirjaga „erinevad maksed“ (tl 9-10). Kohtu arvates ei saa nimetatud ekirjadest järeldada, et pooled oleksid saavutanud kokkuleppe Ehitajate tee xxxx ehitusfaasi ning turundusteenuste osutamise osas. Kostja esindaja vastas hageja e-kirjale, et kokkulepped peaks proovima lepingusse vormida ning küsimusega hagejale, kas hageja jõuaks need ette valmistada (tl 10). Kohus nõustub kostjaga, et viidatud vastust (palve ette valmistada lepingu projekt) ei saa tõlgendada nõustumuse andmisena, ega muul viisil vastava tahteavalduse esitamisena VÕS § 9 lg 1 mõistes. Meelevaldne on hageja seisukoht, nagu saaks kostja palvet lepingu projekti ettevalmistamiseks mõista nii, et kokkulepe oli juba õiguslikus mõttes sõlmitud.
  4. Kohtu arvates võib kostja 25.11.2015 e-kirjast järeldada üksnes seda, et kostja oli valmis kaaluma lepingu sõlmimist pärast seda, kui hageja esitab kostjale lepingu projekti (sellisele tõlgendusvõimalusele on viidanud ka hageja ise oma 11.11.2019 menetlusdokumendis). Kostja viitab seoses poolte tahte selgitamisega põhjendatult asjaolule, et kostja 25.11.2015 e-kirja saamise järel valmistas hageja ette käsunduslepingu projekti K OÜ-ga Tallinnas Nõmme tee xxxx korterelamu arenduseks ja peale läbirääkimiste käigus poolte õiguste ja kohustuste täpsustamist sõlmisidki hageja ja K OÜ 06.09.2016 käsunduslepingu hageja 21.11.2015 ekirjas väljapakutud teenuste kohta (vt tl 11-15). Samas puudub vaidlus selles, et Ehitajate tee xxxx projekti osas hageja sellist lepinguprojekti ette ei valmistanud ja pooled lepingut ei allkirjastanud. Kostja on seetõttu õigustatult järeldanud, et Ehitajate tee xxxx arendusprojekti osas ei saavutanud pooled omavahel kokkulepet, et kostja ostab hagejalt sisse hageja 21.11.2015 e-kirjas toodud ja pakutud teenused. Kuna hageja vastavalt kostja taotlusele 16
(20)2-19-7520 Ehitajate tee xxxx osas kostjale lepinguprojekti ei esitanud, siis kuulub asjas kohaldamisele ka VÕS § 9 lg
  1. VÕS § 9 lg 3 on sätestatud, et kui vastavalt ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud.
  2. Kohus nõustub kostjaga, et see, kuidas hageja oma ettepanekut pealkirjastab (kas „memo kokkulepetest“ või muul viisil) ei muuda selle sisu ega õiguslikku tähendust. Alusetu on ka hageja väide, nagu saaks poolte kokkuleppe saavutamist järeldada asjaolust, et 21.11.2015 ekirja lõpus oli hageja kirjutanud „anna teada, kui midagi on valesti“ ning et vastuseks sellele kostja ühtegi parandust ei pakkunud. Kohus märgib, et VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 20 lg 2 on sätestatud, et vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevusvõi kutsealal kehtivatest tavadest. Käesolevas asjas ei ole kohtu ette toodud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja väidetav tegevusetus või vaikimine (s.t. hageja pakkumisele paranduste mittetegemine) tuleks lugeda hageja pakkumisega nõustumiseks. Pealegi ei olnud kostja hageja pakkumisele vastates tegevusetu, vaid soovis, et hageja esitaks kostjale lepingu projekti, mida hageja aga Ehitajate tee xxxx osas ei teinud (vt käesoleva kohtuotsuse p 45).
  3. Hageja väidetud lepingu sõlmimist ei kinnita ka poolte e-kirjavahetuses saadetud tabelid ja nende kommentaarid (vt tl 94-95, tl 129-130). Kohus nõustub kostjaga, et antud juhul on meelevaldne tõlgendada viidatud Exceli-tabeleid pooltevahelise piisavalt selge kokkuleppe saavutamisena Ehitajate tee xxxx projekti ettevalmistusfaasile järgnevate faaside osas (VÕS § 9 lg 1). Muuhulgas ei sisalda tl 94-95 ja tl 129-130 tabelid viiteid hageja nõude peamiseks aluseks olevale tulemustasule ja turundusteenuste tasule ning tl 100 tabeli puhul ei ole tuvastav, kes, millal ja millisel eesmärgil sellise tabeli koostas ja seda käsikirjaliselt täiendas. Ekslik on ka hageja väide, nagu kinnitaks kokkuleppe sõlmimist turunduse juhtimise ja maakleriteenuse osas kostja 10.08.2017 e-kiri hagejale (tl 20). Kohus nõustub kostjaga, et antud e-kirjas ei teavita kostja hagejat ühestki otsusest, ega kinnita mingit kokkulepet. Samuti ei kinnita pooltevahelise kokkuleppe saavutamist Ehitajate tee xxxx projekti ettevalmistusfaasile järgnevate faaside osas hageja ja kostja raamatupidaja vaheline kirjavahetus (tl 102). Asjaolust, et kostja ei pidanud vajalikuks vastata hageja väitele „H., järgmine kord vaatame Männimetsa üle kui alustame ehitustöödega“ ei saa kuidagi tuletada pooltevahelise kokkuleppe saavutamist.
  4. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et Ehitajate tee xxxx projekti ettevalmistusfaasile järgnevate faaside osas kokkuleppe saavutamist ja kokkuleppe tingimusi ei saa tuletada muudest pooltevahelistest lepingulistest suhetest või praktikast. Kostja märgib õigesti, et kui varasemalt on pooled sõlminud nii kirjalikke kui suulisi kokkuleppeid, siis oleks meelevaldne järeldada, et Ehitajate tee xxxx projekti osas tuleks arvestada vaid sellist praktikat, kus kirjalikku lepingut sõlmitud ei ole. Samuti märgib kostja õigesti, et pooltevahelisest varasemast praktikast ei saa lähtuda ka seetõttu, et iga arendusobjekt on oma füüsilistelt ja ärilistelt parameetritelt teistest oluliselt erinev, samuti on objektid erinevad oma ehitusõiguse teostamiseks valmisoleku poolest. Kohus nõustub kostjaga, et tasu maksmise aluseks saab olla vaid poolte kokkulepe, mitte asjaolu, et poolte vahel on teistel asjaoludel ja teistes õigussuhtes sarnast tasu makstud.
  5. Põhjendamatu on hageja eeldus, nagu peaks tema poolt osutatud teenustega kaasnema n-ö automaatselt tulemustasu. Asjas esitatud tõenditest pole võimalik järeldada, et hageja poolt ühe teenuse osutamisega kaasneks automaatselt sellele järgnevate teenuste osutamine tulevikus, isegi eeldades, et Ehitajate tee xxxx projekti osas saadakse ehitusluba ja kostja soovib jätkata 17
(20)2-19-7520 selle elluviimist. VÕS § 619 on sätestatud, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Seega mistahes teenuste osutamine ja tasuda maksmine käsunduslepingu alusel saab toimuda üksnes eeldusel, et pooled on selles kokku leppinud. Ehitajate tee xxxx projekti osas ei ole aga tuvastatud lepingu sõlmimine projekti ettevalmistusfaasile järgnevate etappide osas, mh ei tuvastanud kohus asjas esitatud tõendite alusel poolte kokkulepet tulemustasu või turundusteenuste tasu osas.
  1. Kohus on seisukohal, et teenuse osutamine ei saa toimuda ühepoolselt ja ilma poolte kokkuleppeta. Kohus nõustub kostja poolt kohtuistungil väljendatuga, et VÕS § 9 mõtteks ei ole luua olukordi, kus väidetav lepingupool ei saa ise ka aru, et on lepingu sõlminud. Kohtu hinnangul ei saa pruugi hageja käitumine kokku leppimata teenuse eest tulevikus väidetavalt tekkiva saamata jääva kasumi kostjalt väljanõudmiseks olla kooskõlas hea usu põhimõttega. Ainuüksi asjaolust, et hageja sooviks osaleda tulevikus mingis projektis, mille toimumine pole kindel (kostja kinnitusel on Ehitajate tee xxxx kinnisvara arendusprojekt ehitusloa taotlemise faasis ja ehitustegevust pole alustatud, rääkimata korterite müügist ja võimalikust kasumist), on meelevaldne järeldada hagejale kahju tekitamist. Kostjal on õigus otsustada, kas ja millisel viisil antud projekti arendamisega tulevikus jätkatakse, sh saab ainult kostja ise otsustada oma lepingupartnerite valiku üle. Seejuures ei pea kostja õigustama oma valikuid hageja ees, mistõttu ei oma asjas tähtsust ka küsimus, milline oli hageja poolt Ehitajate tee xxxx ettevalmistusfaasis osutatud teenuste kvaliteet. Sõltumata osutatud teenuste kvaliteedist ei saanud hagejal tekkida õigustatud ootust, et kostja sõlmiks just temaga lepingu teenuste osutamiseks ka tulevikus. Muuhulgas on kostja oma 25.09.2018 e-kirjas hagejale selgelt väljendanud, et ei soovi sõlmida juhtimisteenuste lepingut Ehitajate tee xxxx objekti suhtes (tl 27). Kui kostja ei soovinud hagejalt Ehitajate tee xxxx osas osta nn täispaketi teenust, siis oli see sõltumata põhjustest kostja vaba valik ning hagejal puudub õigus oma teenuste kostjale pealesurumiseks või sellega seotud kahjunõuete esitamiseks. Hea usu põhimõttest lähtudes on kohtu arvates elementaarne, et majandus- ja kutsetegevuses teenust müüv isik (antud juhul hageja) teeks enne teenuse osutamist ühemõtteliselt selgeks, kas, millist ja millise hinnaga teenust klient oleks valmis ostma. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas selline õiguslik konstruktsioon, et hageja kui professionaalne turuosaline nõuab piisavalt selge kokkuleppeta ja teenust reaalselt osutamata tulevikus väidetavalt saamata jääva kasumi hüvitamist.
  2. Arvestades eeltoodut jätab kohus hagi rahuldamata. Asjas ei ole tuvastanud, et pooled oleksid lisaks Ehitajate tee xxxx projekti ettevalmistusfaasile saavutanud kokkuleppe ka projekti järgnevate faaside osas. Seega on hageja kahjunõue kostja vastu täies ulatuses alusetu. Kuna pole tuvastatud, et pooled oleks sõlminud hageja nõude aluseks oleva lepingu, siis on hageja poolt vääralt sellise lepingu olemasolule rajanev lepingu täitmise nõue (tl 24-25) ja lepingu ülesütlemise avaldus (tl 28) õiguslikult toimetud. Ei ole võimalik üles öelda lepingut, mida ei ole sõlmitud ja ekslikust (olematu) lepingu ülesütlemisest ei tulene õiguslikke tagajärgi. Samuti ei ole hageja esitanud asjaolusid, mis võimaldaks kaaluda hageja kahjunõude rahuldamist muul alusel, kui hageja ekslik eeldus lepingu olemasolust ja selle ülesütlemisest. Kohus märgib, et hageja nõuab kostjalt mitte tasu reaalselt osutatud teenuse eest, vaid olematu lepingu ülesütlemise tõttu tulevikus väidetavalt saamata jääva kasumi hüvitamist (vt tl 2 pöördel).
  3. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise osas. Muuhulgas puudub vajadus hinnata hageja väidetud kahju suurust ja kostja alternatiivseid 18
(20)2-19-7520 vastuväiteid sellele, sest hagejal pole õigust nõuda kostjalt kahju hüvitamist. 53. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus tulenevalt

§ 162lg-st 1 menetluskulud hageja kanda.

54. Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal. Tulenevalt

§ 138lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

Kostja esitas 12.11.2019 kohtule taotluse mõista Eco Advice OÜ-lt Männimetsa Kodu OÜ kasuks välja menetluskulud kokku summas 3 878 eurot (tl 156-157). Kostja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kuludest, kostjale on osutatud õigusabi tunnitasu alusel 70 eurot ja sellele ei lisandu käibemaksu. Lepingulise esindaja ajakuluna on kostja näidanud kokku 55,4 h. 55. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses (

§ 175lg 1).

Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu 70 eurot/h (ilma käibemaksuta) on mõistlik. Seoses kostja lepingulise esindaja ajakuluga leiab kohus, et näidatud ajakulu 55,4 h on käesolevat menetlust arvestades ülemäärane. Esiteks, täies ulatuses on põhjendamatu kostja näidatud ajakulu 5,9 h määruskaebuse koostamiseks. Kuigi kohus jättis käesolevas asjas menetluskulud hageja kanda, ei tähenda see, et hagejale oleks ettenähtav ja hageja peaks hüvitama menetluskulusid, mis on tingitud kostja edutust kaebusest määruskaebemenetluses. Kostja määruskaebus jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 09.09.2019 määrusega rahuldamata (tl 105-106). Teiseks, arvestades hagivastuse sisu ja mahtu (tl 77-80) on kohtu hinnangul selgelt ülemäärane ka kostja poolt hagivastuse koostamiseks näidatud ajakulu 17 h (seejuures hagivastuse koostamisega seonduvalt on kostja näidanud eraldi ajakuluna ka hagiga ja kohtumäärusega tutvumist ning infovahetust juhatuse liikmega mahus 4,1 h). Kohus leiab, et mõistlik ajakulu hagivastuse koostamiseks ei ületa antud juhul 8,5 h. Kolmandaks, arvestades kostja 28.10.2019 vastust hageja seisukohale (tl 111-115), on kohtu hinnangul selgelt ülemäärane ka nimetatud dokumendi koostamisega seotud kostja näidatud ajakulu 15,4 h. Kohus leiab, et mõistlik ajakulu seoses kostja 28.10.2019 menetlusdokumendi koostamisega ei ületa ka materjalide kogumist ja juhatusega kohtumist arvestades antud juhul 7,5 h. Seejuures tulnuks kostjal esitada vastuväited vähemalt hageja kahjuarvestuse osas juba hagivastuses, mitte viimase dokumendina eelmenetluse lõpus. Neljandaks, kohtu arvates on ülemäärane ka kostja näidatud ajakulu kohtuistuniks valmistumiseks ajalises mahus 7,6 h. Kuigi kostja menetluskulude nimekirjast ei selgu, kas kostja on arvesse võtnud ühe või kahe esindaja kohtuistungiks ettevalmistumist, ei pea kohus võimaluks aktsepteerida kohtuistungiks ettevalmistamisel kahe esindaja ajakulu. Kostja võib küll soovi korral kasutada kohtuistungil kahte või enamat esindajat, kuid see ei tähenda, et mitme esindaja kulude näol oleks tegemist oleks mõistliku ajakuluga, mis kuuluks kostja poolt hüvitamisele. Kohus leiab, et ühe esindaja mõistlik ajakulu kohtuistungi ettevalmistamiseks ei ületa antud juhul 3,5 h. Seejuures võtab kohus arvesse, et hageja esitas pärast eelmenetluse lõppu ja 1 päev enne kohtuistungit kohtule täiendava seisukoha ja kirjalikud tõendid. Kuna kohtuistung käesolevas asjas kestis arvates selle planeeritud algusest ligikaudu 2,1 h, siis peab kohus kostja esindaja põhjendatud ajakuluks seoses kohtuistungiga 2,1 h. 19

(20)2-19-7520 56. Kokkuvõttes vähendab kohus kostja lepingulise esindaja ajakulu 26,5 h võrra (5,9 + 8,5 + 7,9 + 4,1 + 0,1). Käesoleva kohtuotsuse punktis 55 käsitlemata kostja õigusabikulude osas ei pea kohus põhjendatuks ajakulu vähendada. Seega leiab kohus, et kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on 28,9 h (55,4 – 26,5). Kuna kostja lepingulise esindaja tunnitasu oli 70 eurot/h, siis ajakulule 28,9 h vastab summa 2023 eurot (70 x 28,9), milline summa tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja mõista. Vastavalt

§ 177

lg 4 märgib kohus kostja avalduse alusel, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 57. Kostja esitas 15.11.2019 taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks (täiendamiseks). Kostja leiab, et 12.11.2019 kohtuistungi protokollis on jäetud protokollimata kaks kostja hinnangul olulist osa kostja esindaja jutuga, mida kostja määratleb viitega kohtuistungi helisalvestise kellaaegadele. Kostja taotleb salvestuse kontrollimist ja vajadusel kohtuistungi protokolli täiendamist oluliste lõikudega. Hageja teatas 18.11.2019 kohtule, et hagejal ei ole põhimõttelisi vastuväiteid protokolli parandamisele kostja soovitud viisil. Hageja küll ei pea seda vajalikuks, kuid ei vaidle ka vastu ning jätab küsimuse seega kohtu otsustada. Kohus jätab kostja taotluse 12.11.2019 kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata. Vastavalt

§ 50

lg 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Sama paragrahvi lõige 1 p 8 kohaselt peab protokollis olema kirjas menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohus leiab, et põhisisu osas on nii hageja kui kostjate seisukohad protokollis piisavalt kajastatud, samuti on poolte seisukohad kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. 58. Mõistetavalt ei ole kohtuistungi protokoll identne ega peagi vastavalt seadusele olema identne kohtuistungi stenogrammiga, sest puudub menetluslik põhjus stenogrammi dubleerida ja kohtule sellega täiesti ebavajalikku töökoormust juurde tekitada. Kohus rõhutab, et 12.11.2019 kohtuistungi alguses selgitas kohus pooltele järgmist: „Kohus selgitab seoses kohtuistungi protokolliga, et

§ 50

lg 1 p 8 kohaselt märgitakse protokolli poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kuna pooled on esitanud käesolevas asjas mahukad kirjalikud dokumendid, siis palub kohus pooltel ise märku anda, kui soovitakse oma senistele seisukohtadele lisada uusi nõudeid või vastuväiteid, mis ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides“ (tl 144 pöördel). Kostja ei taotlenud kohtuistungi jooksul uute või kostja arvates oluliste seisukohtade protokollimist. Eelkõige jääb aga kohtule arusaamatuks, milliseid eesmärke soovib kostja kohtuistungi protokolli parandamise taotlusega saavutada. Isegi kui kohus kostja taotluse rahuldaks ja teeks protokollis ülitäpsed stenogrammile põhinevad täiendused, siis puuduks sellel kohtu hinnangul igasugune olulisus asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohast (

§ 50lg 1).

Kohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et vastavalt

§ 229

ei ole poolte ega nende esindajate seletused (välja arvatud menetlusosalise vande all antud seletus) hagimenetluses tõendiks. Kooskõlas

§ 53lg 4 jääb taotlus protokolli parandamiseks asja materjalide juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 20

(20)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.