Obsah (13)
§ 121§ 68§ 65§ 74§ 75§ 78§ 83§ 16§ 44§ 45§ 56§ 58§ 57KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. november 2020.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-4515 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju
§ 121lg 2 p 1 järgi, F.
K. süüdistatuna
§ 121
lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja Rene-Keven Lääne süüdistatuna
§ 121
lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Süüdistatav Rivo Limbak isikukood: 39505052743 elukoht: XXX asukoht: XXX kodakondsus: XXX haridus: XXX emakeel: XXX töökoht: XXX kriminaalkorras karistatud kolmel korral tõkend vahistamine kohaldatud alates 21.05.2020.a kahtlustatavana kinni peetud 19.05.2020.a riigi õigusabi korras advokaat Aivar Kello Kaitsja Süüdistatav Kaitsja ringkonnaprokurör F. K. isikukood: XXX elukoht: XXX kodakondsus: XXX haridus: XXX emakeel: XXX töökoht: XXX kriminaalkorras karistatud ühel korral tõkend elukohast lahkumise keeld kuni 21.05.2021.a kahtlustatavana kinni peetud 19.05.2020.a – 21.05.2020.a riigi õigusabi korras advokaat Marina Valge Süüdistatav Kaitsja Rene-Keven Lääne isikukood: 39802222747 elukoht: XXX kodakondsus: XXX haridus: XXX emakeel: XXX töökoht: XXX kriminaalkorras karistamata tõkend elukohast lahkumise keeld kuni 21.05.2021.a kahtlustatavana kinni peetud 19.05.2020.a – 21.05.2020.a riigi õigusabi korras advokaat Margo Normann RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Rivo Limbak
§ 121lg 2 p 1 järgi ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Kr
MS § 238 lg 2 alusel vähendada Rivo Limbakule mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 8 (kaheksa) kuu vangistuse võrra ning mõista Rivo Limbakule ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvestada Rivo Limbaku eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda Rivo Limbaku karistuse kandmise aja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 19.05.2020.a. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2. Süüdi tunnistada F. K.
§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Kr
MS § 238 lg 2 alusel vähendada F. K.
§ 121
lg 2 p 1, 3 järgi mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 8 (kaheksa) kuu vangistuse võrra ning mõista F. K. ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.
§ 65lg 2 alusel suurendada F.
K.
§ 121
lg 2 p 2, 3 järgi mõistetud karistust Tartu Maakohtu 05.09.2018.a otsusega nr XXX mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 (ühe) aasta vangistuse võrra ning mõista F. K. liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvata F.
K. eelvangistuses viibitud aeg 19.05.2020.a – 21.05.2020.a, so 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning lugeda F. K. kandmata karistuseks 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, mille kandmise aja algust arvestada alates karistuse kandmisele asumisest. KrMS § 414 lg 1 kohaselt saadetakse süüdimõistetule teatis selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta karistuse kandmiseks peab ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel arvestatakse vangistuse kandmise aega alates F. K. vanglasse saabumisest. KrMS § 414 lg 3 kohaselt, kui süüdimõistetu ei ilmu määratud ajaks vanglasse vangistust kandma, edastab vangla Politsei- ja Piirivalveametile sundtoomise taotluse. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada F. K. suhtes vanglasse karistuse kandmisele ilmumisel. 2
(22)3. Süüdi tunnistada Rene-Keven Lääne
§ 121lg 2 p 1 järgi ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Kr
MS § 238 lg 2 alusel vähendada Rene-Keven Läänele mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 8 (kaheksa) kuu vangistuse võrra ning mõista Rene-Keven Läänele ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvata Rene-Keven Lääne eelvangistuses viibitud aeg 19.05.2020.a – 21.05.2020.a, so 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning lugeda ReneKeven Lääne kandmata karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
§ 74
lg 1, 3 alusel jätta 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust Rene-Keven Lääne suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Rene-Keven Lääne ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid. Rene-Keven Lääne on kohustatud katseajal järgima
§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st: 1.
elama kohtu määratud alalises elukohas, so aadressil XXX;
- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75
lg 2 p 8 alusel kohustada Rene-Keven Läänet käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.
§ 78
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 18.11.2020.a ning kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus algab kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
- Tsiviilhagi TsMS § 438 lg 1 ja VÕS § 127 lg 1, 4, § 128 lg 5, § 130 lg 1, § 134 lg 2, 5, § 136 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel rahuldada kannatanu M. P. (P.) esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks täielikult ja varalise kahju hüvitamiseks osaliselt ning M. P.(P.) esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks täielikult. Välja mõista F. K., Rivo Limbakult ja Rene-Keven Läänelt solidaarselt varalise kahju hüvitisena 5 (viis) eurot ja mittevaralise kahju hüvitisena 2500 (kaks tuhat viissada) eurot M. P. (isikukood XXX, Swedbank AS arveldusarve nr XXX) kasuks. Välja mõista F. K., Rivo Limbakult ja Rene-Keven Läänelt solidaarselt mittevaralise kahju hüvitisena 600 (kuussada) eurot M. P. (isikukood XXX, Swedbank AS arveldusarve nr XXX) kasuks.
- Asitõend ja salvestised 3
(22)
§ 83lg 1 alusel konfiskeerida halli värvi kurikas (pakend AT 2). Kr
MS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde: - lisa 09.08.2019.a asitõendi vaatlusprotokolli juurde CD-R plaadil, millele on jäädvustatud Häirekeskusele tehtud kõne (pakend AT 2); lisa 06.08.2019.a asitõendi vaatlusprotokolli juurde DVD-R plaadil, millel on jäädvustatud politseipatrulli rinnakaamera salvestus (pakend AT 1); lisa 20.05.2020.a asitõendi vaatlusprotokolli juurde DVD-R plaadil, millele on jäädvustatud Häirekeskusele tehtud kõned (pakend AT 1); lisa 20.05.2020.a asitõendi vaatlusprotokolli juurde DVD-R plaadil, millel on jäädvustatud politseipatrulli rinnakaamera salvestus (pakend AT 1).
- Menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Rivo Limbakult menetluskulud 1216,80 (üks tuhat kakssada kuusteist eurot ja kaheksakümmend senti) eurot alljärgnevalt: ▪ ▪ kaitsja tasu 340,80 eurot, sundraha 876 eurot. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista F. K. menetluskulud 1353,60 (üks tuhat kolmsada viiskümmend kolm eurot ja kuuskümmend senti) eurot alljärgnevalt: ▪ ▪ kaitsja tasu 477,60 eurot, sundraha 876 eurot. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Rene-Keven Läänelt menetluskulud 1166,40 (üks tuhat ükssada kuuskümmend kuus eurot ja nelikümmend senti) eurot alljärgnevalt: ▪ ▪ kaitsja tasu 290,40 eurot, sundraha 876 eurot. Võimaldada Rene-Keven Läänel menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb Rivo Limbakul ja F. K. tasuda 1 (ühe) kuu jooksul ning Rene-Keven Läänel 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, märkides viitenumbri ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumbriks Rivo Limbakul 99920700050373, F. K. XXX ja Rene-Keven Läänel
- Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.
- Kannatanute teavitamine KrMS § 313 lg 1 p 101 ja KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel teavitada kannatanut J. R. (isikukood XXX, e-post XXX) F. K. ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest ning kannatanut M. P. (isikukood XXX, e-post 4
(22)XXX) F. K., Rivo Limbaku ja Rene-Keven Lääne ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS §-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kajastab kohtuotsus üksnes kohtuotsuse sissejuhatavat osa ja resolutiivosa. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest esitab Tartu Maakohtule teate apellatsiooni esitamise soovi kohta, kuulutatakse kohtuotsus tervikuna kohtu kantselei kaudu 20. detsembril 2020.a kell 16.00. Kui kohtumenetluse pool ei loobunud apellatsioonist, siis tuleb apellatsioon esitada otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I F. K. süüdistus
§ 121lg 2 p-de 2,3 järgi F.
K. süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud Tartu Maakohtu 05.09.2018 otsusega
§ 121
lg 2 p 2, 3 järgi, milline karistatus ei ole kustunud ega kustutatud, 04.08.2019 kella 20:30 ajal aadressil XXX, Tartu linn asuvas korteris kägistas F. K. parema käega J. R. kõrist. Kägistamise tagajärjel ei saanud J. R. hingata, ta tundis valu ja tekkisid punakad hematoomid kaelale. Seejärel haaras F. K. kätega J. R. peast kinni ja pigistas sõrmedega pead, mille tagajärjel tundis J.R. valu. Sellise tahtliku tegevusega pani F. K. toime korduva valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes, s.o
§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kannatanu J. R. kohtueelsel uurimisel antud ütluste kohaselt tuli F. K. 04.08.2019.a umbes kella 20:30 paiku koju ja oli väga purjus. Kannatanu korduva küsimuse peale, et kus ta oli, vastas F. K., et oli käinud seenel. Süüdistatav tahtis oma telefonist seente pilte näidata ja avas fotode kausta. J. R. nägi viimati tehtud pilti, kus F. K. oli meelalt lähestikku koos mingi tüdrukuga. F. K. oli talle öelnud, et unustas pildi kustutada. Kannatanu sõnul käskis ta F. K. korterist välja minna, kuid viimane ei teinud seda. J. R. suunas seepeale F. K. koridori ning tõukas teda, et ta välisuksest välja läheks. Kannatanu selgitas, et F. K. oli lubanud koos temaga seenele minna ja kuna ta oli läinud samal ajal hoopis teise tüdrukuga, siis oli kannatanu vihane ning kahtlustas, et teda oli petetud. Ta oli ärritunud. Ta oli F. K. oodanud terve nädalavahetuse ning oma plaanid katki jätnud, kusjuures ei läinud oma onu juubelile, et F. K. koos olla. F. K. telefon oli kannatanu käes. J. R. avaldas, et selleks, et oma telefoni kätte saada ründas F. K. teda. Ta tõukas kannatanu toas diivani peale. Võttis kannatanu kõrist parema käega kinni ja kägistas J. R. hinge kinni jäämiseni. Kannatanu tundis valu ja seda, et ei saa enam õhku. Ta ei oska täpselt öelda 5
(22)kui kaua F. K. teda kaelast kägistas, kuid võis olla minuti kanti. Kannatanu on avaldanud, et tal hakkas pilt eest ära minema. Mingi hetk lasi F. K. kaelast lahti ning hakkas sõrmedega tugevalt koljule vajutama. Ta pressis sõrmedega koljule, mille tõttu kannatanul oli pea mitu päeva kolmest kohast valus. J. R. ütluste kohaselt tõusis ta püsti, kuid pilt hakkas virvendama ning selle peale lükkas F. K. ta teisele diivanile pikali. Ta nägi, et F. K. tuli tema suunas ja hakkas diivanil end jalgadega kaitsma, sest oli hirmul, ta püüdis F. K. jalgadega eemale lükata, kuid viimane tuli ja hakkas kannatanu jalgu väänama. Kannatanu tundis paremal jalal valu. Ta viskas F. K. telefoni, kuid viimane võttis hoopis kannatanu käest tema oma ja enda oma vaibalt ei võtnud. J. R. võttis vaibalt süüdistatava telefoni ja jooksis F. K. järele ning soovis telefonid ära vahetada. Telefonide vahetamine toimus juba tänaval maja lähedal. Kannatanu on selgitanud, et oli juhtunust umbes tunni jooksul šokiseisundis. Ta vestles oma sõbraga, kelle nime pole ta kohtueelsel uurimisel soovinud avaldada, kes soovitas politseisse helistada. J. R. läks ka vannituppa ja nägi oma kaelal jälgi, tegi sellest pildi ja helistas politseisse. Politseinikud tulid kohale ja kiirabi viis kannatanu EMO-sse vigastusi fikseerima. Kannatanu vestles järgmisel päeval F. K. kui viimane tuli oma asjadele järele. F. K. eitas juhtunut ja väitis, et kannatanu on ise end kägistanud. Sellest veel järgmisel päeval avaldas F. K. kannatanule, et naaber on teda kägistanud. SA Tartu Ülikooli Kliinikum haigusjuhu nr XXX päeviku väljavõttelt nähtub, et 04.08.2019.a on valvearst tuvastanud J. R. kaelal vasakul pool triipjad värsked punakad hematoomid, mis on sobilikud kägistamise mehaanikale. Pea piirkonnas vasaku kõrva tagant on arsti poolt samuti tuvastatud punaks triip marrastus. Kaela vigastusest on tehtud foto (tl 200), mis on kooskõlas vigastuste kirjeldusega. Tunnistaja J. K. läks teenistusülesannete täitmisega seonduvalt 04.08.2019.a väljakutse tõttu kell 21:20 XXX korterisse nr XXX. Korteri ukse avas kannatanu J. R., kes oli endast väljas, nuttis ja rääkis, et läks elukaaslasega tülli. Kannatanu oli tunnistajale rääkinud tüli põhjustest, so F. K. poolt võõra neiuga seenel käimisest ja telefonist, kus ta selle kohta pilti nägi. Samuti oli kannatanu kirjeldanud, kuidas toa põrandal ja diivanil toimus tema ja F. K. vahel rüselemine, mille käigus F.K. kägistas J., mille tagajärjel jäi viimasel hing kinni. Kannatanu oli rääkinud tunnistajale ka sellest, kuidas ta üritas jalgadega F. K. endast eemale tõugata, mille käigus F. K. ta jalgu väänas. Tunnistaja sõnul oli J. R. kaelal näha pigistamisjälgi. Kannatanu oli kaine. Tunnistaja ütluste kohaselt läks J. R. traumapunkti vigastusi fikseerima. J. oli tunnistajale avaldanud, et ta kardab F., sest viimane on ka varasemalt talle kallale läinud. Tunnistaja ütlused on kooskõlas tema rinnakaamera salvestisel kajastatuga. Süüdistatav F. K. ütluste kohaselt käis ta 04.08.2019.a sõpradega metsas seenel ja koju tulles kella 20:20 paiku oli tema elukaaslane J. R. silmnähtavalt pahane selle peale, sest ta oli lubanud seenele minna koos J. J. haaras tema käest telefoni ja nägi galeriis ühte pilti, kus süüdistatav on koos oma sõbrannaga. J. oli hakanud armukadeduse tõttu lõugama, et „kes see eit on“. Samal ajal hakkas teda rusikatega peksma. Süüdistatava sõnul oli J. šokis, täiesti hull pilk oli peas ja tagus süüdistatavat valimatult kätega. J. andis küsimise peale talle telefoni tagasi ja ütles, et F. K. läheks korterist välja. Süüdistatava sõnul liikus ta korteri välisukse poole ja J. karjus talle järgi, et süüdistatav läks talle kallale. J. jooksis talle tänavale järele ja karjus süüdistatavale, et viimane on talle kallale tulnud ning, et ta laseb ta kinni panna. Süüdistatav on avaldanud, et J. 6
(22)on hästi armukade inimene. F. K. arvab, et J. tegi endale ise 04.08.2019.a psühhoosis olles haiget. F. K. on 08.08.2019.a on e-posti aadressil: info@politsei.ee saatnud kirja, kus ta kirjeldab taas 04.08.2019.a sündmusi ja avaldab muuhulgas arvamust, et pilt, mis talle kannatanu poolt Messinger’i teel oli saadetud, on kas töödeldud või on kannatanu seda ( silmas on peetud vigastust) ise teinud, sest pildil tundus, et see oleks nagu vasaku käega tehtud ja kannatanu on ise vasakukäeline. Tartu Linnavalitsuse sotsiaal-ja tervishoiuosakonna 13.08.2019.a vastuse kohaselt kinnitas F. K. sotsiaaltöötajale, et tegelikult tuli J. R. hoopis temale kallale ja süüdistust tema vastu peab ta alusetuks.
§ 121
näeb ette kriminaalvastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Karistusõiguse teooria kohaselt on kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve inimese tervis- kehaline ja vaimne heaolu. Koosseisu täidab ka kergem tegu- valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine. Hinnates uuritud tõendeid, kannatanu, tunnistaja ja süüdistatava ütlusi ning dokumentaalseid tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et on tõendatud, et 04.08.2019 kella 20:30 ajal Tartus XXX korteris XXX kägistas F. K. parema käega J. R. kõrist, mille tagajärjel ei saanud J. R. hingata, tundis valu ja kaelale tekkisid punakad hematoomid. Samuti on tõendatud, et F. K. haaras kätega J. R. peast kinni ja pigistas sõrmedega pead, mille tagajärjel tundis J. R. valu. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-25-15 välja toonud seisukoha, et KrMS § 63 lg 1 kohaselt on süüdistatava ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on usaldusväärne. Tõendi usaldusväärseks tunnistamisel on kohtul võimalik hinnata, kas süüdistatava ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlusi muudetakse ristküsitluse käigus, kas ütlustes on vastuolu kannatanu ja tunnistaja ütlustega või teiste kogutud tõenditega, kas ütlused on eluliselt usutavad. Kohtuotsuses saab tugineda vaid usaldusväärsetele tõenditele, mida kohus hindab KrMS § 61 lg 2 kohaselt. Kohtu hinnangul on süüdistatav andnud vastuolulisi ütlusi. Kohus on seisukohal, et süüdistatava ütlused on kooskõlas teiste kogutud tõenditega vaid osas, mis kajastab etteheidetavale teole eelnenud sündmusi ja osaliselt ka järgnenud sündmusi. Süüdistatav eitab kannatanu kaelast kägistamist ja sõrmedega pea pigistamist. Sellised ütlused on ennast õigustavad ning pole kooskõlas teiste kriminaalasjas uuritud tõenditega. Eriti ilmne on vastuolu teiste tõenditega süüdistatava nende ütluste osas, kus ta viitab võimalusele, et kannatanu on vasakukäelisena ise endale vigastused tekitanud. Kriminaalasjas on SA Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt haigusjuhu päeviku kannetele lisatud ka EMO-s vastuvõtu käigus tehtud foto, kus on näha, et vigastused on kannatanul kaela vasakul küljel. Kannatanu on avaldanud, et süüdistatav kägistas teda just parema käega. EMO arst dr V. K. on avaldanud, et kaela peal vasakul pool triipjad värsked punakad hematoomid on sobilikud kägistamise mehhaanikale. 7
(22)Kohus ei pea süüdistatav väidet, et kannatanu on ise endale sellise vigastuse põhjustanud ei eluliselt usutavaks ega ka tõendatuks. Kohtule tundub ebausutav, et kannatanu peale šokiseisundit, mida on kirjeldanud ka süüdistatav ise, oleks asunud teadlikult läbi mõtlema, kuidas kättemaksuks ise end vigastada. Kohus ei saa tähelepanuta jätta ka järgmist asjaolu. F. K. on kriminaalkorras karistatud varasemalt ühel korral, so Tartu Maakohtu 05.09.2018.a otsusega
§ 121lg 2 p-de 2,3 järgi.
Süüdi mõisteti F. K. selle eest, et ta kolmel korral kasutas oma elukaaslase J. R. suhtes füüsilist vägivalda. Muuhulgas heideti F. K. ette J. R. pea pigistamist ja sellega valu põhjustamist ning J. R. kaelast pigistamist, mis põhjustas kannatanule füüsilist valu ja hingamisraskuse. Nimetatud tegevused on sarnased käesolevas kriminaalasjas etteheidetava teoga. Seega saab asuda seisukohale, et selline on konfliktsituatsioonides F. K. käitumismuster, mis omakorda annab aluse uskuda just kannatanu ütlusi ja pidada neid usaldusväärseteks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis 3-1-1-44-16 rõhutanud, et tahtluse tuvastamiseks tuleb kohtul hinnata, kas süüdistatav teadis (intellektuaalne külg) ja tahtis (voluntatiivne külg) koosseisupäraste asjaolude esinemist (vt ka RKKKo 3-1-1-13-07, p 12). Toimepanija tahtlus avaldub
§ 121
koosseisu realiseerimisel selles, et ta peab vähemalt võimalikuks ja möönab (
§ 16lg 4) kannatanule tervisekahjustuse tekitamist või valu põhjustamist (p 19).
Kohtu arvamuse kohaselt on ilmne, et kägistades kannatanut kaelast ja pigistades sõrmedega kannatanu pead, pidi F. K. vähemalt möönma, et võib sellise tegevusega põhjustada kannatanule nii tervisekahjustuse kui ka valu. Kannatanu tunnistas, et ta tundis valu ja on tõendatud, et ta sai ka tervisekahjustuse. Seega on kohtu arvamuse kohaselt F. K. pannud toime teo otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud F. K. süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. II F. K. süüdistus
§ 121
lg 2 p-de 1,3 järgi ning Rivo Limbaku ja Rene-Keven Lääne süüdistus
§ 121lg 2 p 1 järgi F.
K., Rivo Limbakut ja Rene-Keven Läänet süüdistatakse selles, et F. K. isikuna, kes on 05.09.2018 Tartu Maakohtu otsusega mõistetud süüdi vägivallakuriteos ning olles 04.08.2019 toime pannud vägivallategu, grupis koos Rene-Keven Läänega (Lääne) ja Rivo Limbakuga (Limbak) kasutas füüsilist vägivalda M. P. (P.) ning M. P. (P.) suhtes. Nimelt Rivo Limbak 19.05.2020 kella 19:00 paiku Tartu maakonnas, XXX maja juures lõi M. P. vähemalt kolmel korral rusikaga näkku. Seejärel peksid M. P. rusikatega näkku ka Rene-Keven Lääne ja F. K. Näkku peksmise järel kukkus M. P. pikali ja kaotas teadvuse, misjärel peksid Rivo Limbak, Rene-Keven Lääne ja F. K. M. P. jalgadega pähe ja kehasse. Seejärel sekkus kaklusesse oma venna kaitseks M. P., misjärel läksid Rivo Limbak ja F. K. kallale M. P. Vahepeal teadvusele tulnud M. P. võttis jalast kinni Rene-Keven Läänel, kes lõi selle peale oma teise jalaga kannatanule vastu lõuga. Seejärel läks Rene-Keven Lääne samuti M. P. peksma ja grupis koos Rivo Limbaku ja F. K. peksti M. P. käte ja jalgadega pähe ja selga. Seejärel lahkusid Rivo Limbak, Rene-Keven Lääne ja F. K. sündmuskohalt. Sellega põhjustasid F. K., Rivo Limbak ja Rene-Keven Lääne grupis tegutsedes M. P. füüsilist valu ja tekitasid marrastuse oimupiirkonnas ja kontusiooni paremal pool seljal. M. P. põhjustati 8
(22)füüsilist valu ja tekitasid vasakul kulmul pindmise 0,5 mm haava, rindkerekontusiooni ja alalõua murru, mis on tavalise kulu korral enam kui 4 nädalat kestev tervisekahjustus. Sellise tahtliku tegevusega Rivo Limbak ja Rene-Keven Lääne panid toime grupis teise inimese kehalise väärkohtlemise, põhjustades enam kui 4 nädalat kestva tervisekahjustuse, s.o
§ 121lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
F. K. pani toime grupis teise inimese kehalise väärkohtlemise, põhjustades enam kui 4 nädalat kestva tervisekahjustuse, mis on toime pandud korduvalt, s.o
§ 121lg 2 p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kannatanu M. P. avaldas kohtueelsel ülekuulamisel järgmist. 19.05.2020.a umbes kella 18:35 oli ta enda kodus, mis asub XXX. Mingil ajahetkel nägi ta õues võõrast hõbehalli värvi BMWd, kus sees istus üks inimene, kellel olid pikemad tumedad lokkis juuksed. Kui kannatanu liikus autole lähemale, siis tuli mees autost välja ja kõndis maja nurga taha. M. P. hinnangul oli tegemist temas pikema, umbes 1.80 m pikkuse mehega, kellel olid jalas hallid dressipüksid ja seljas must pusa. Kui kannatanu läks vaatama, mis nurga taga toimub, siis tulid sealt välja kolm meest, üks neist oli sama lokkis juustega mees, keda ta oli juba kohanud. Teine oli Rivo Limbak, keda kannatanu oli varem Facebook’ist pildi pealt näinud. Tal olid jalas lühikesed tumedad püksid ja must T-särk. Kolmas isik oli kannatanule võõras. Koos noormeestega oli kannatanu ema H. P. M. P. sõnul küsisid noormehed tema käest, et kas ta on M. P. ja vastuse peale, et ta on nimetatud isik, hakkasid need inimesed kannatanut peksma. Kannatanu sõnul lõi kõige esimesena Rivo Limbak teda vähemalt kolmel korral rusikaga näkku. Kannatanu 20.05.2020.a antud ütluste kohaselt tegid ka teised kaks meest mitu rusikalööki tema pea piirkonda. Ema karjumise peale tuli sündmuskohale ka M. P. vend M. P., kes tuli kaklusele vahele. Aga ka tema sai peksa. M. P. avaldas, et löökide tagajärjel tundis ta näos füüsilist valu. Üks löök oli oimu piirkonda ja tal kadus juba püsti seistes pilt eest ära. Ta kukkus pikali ja kaotas teadvuse. Kui ta uuesti teadvusele tuli, siis peksti teda kõigi kolme mehe poolt jalgadega rindkere ja kõhu piirkonda, aga ka pea piirkonda. M. P. ütluste kohaselt kaitsta ta end ei saanud. Tal oli rindkeres ja kõhus valus ning tal jäi korra ka hing kinni. Ühel hetkel sai ta kellegi jalast kinni ning ta lihtsalt lohises sellega kaasa. Seejärel sai M. P. püsti tõusta ja proovis vennale appi minna, aga siis need mehed ütlesid, et on aeg ära minna, sest M. ja M. P. olid piisavalt peksa saanud. Mehed hakkasid kiirelt auto poole minema. Rivo Limbak võttis auto pagasnikust hõbedast värvi kurika ja hoidis seda enda käes. Seepeale võttis M. P. maast suure 10 x 10 puidust prussi ja hoidis seda enda käes, et ennast kaitsta. Lokkis juustega mees istus juba selleks hetkeks autos ja tahtis minema sõita ilma teisteta. Kannatanu viskas tema käes olnud prussi auto rataste ette maha. Teised kaks istusid autosse ja nad sõitsid kiirelt minema. Kannatanu ütluste kohaselt oli tema naabrimees H. P. sõitnud enda autoga tee peale ette, et takistada BMW lahkumist, kuid teel oli tema autole ette keeranud Volkswagen Bora, mis takistas H. P. sõnul tal edasi sõitmast. Seal autos oli istunud kaks naisterahvast. M. P. avaldas, et Volkswagwn Boras olid E. L. ja M. K. Seejärel kutsus kas M. P. vend või ema kiirabi ja politsei ning kannatanu viidi kiirabiga EMOsse kontrolli, kus tal tuvastati alalõualuu murd. Vahetult pärast sündmust tundis kannatanu näos ja kõhus valu ja üldine enesetunne oli halb ning unine. Kannatanu M. P. kohta tehtud päeviku kanded Tartu Ülikooli Kliinikumis koos piltidega tõendavad kannatanule tekitatud vigastusi ja haiguse kulgu. Valvearst on diagnoosinud silmalau 9
(22)ja silmaümbruse lahtise haava, rindkerekontusiooni ja alalõua murru. Kusjuures tegemist oli parema alalõualuu haru nihketa murruga ja vasaku alalõualuu haru olulise nihketa murruga. Kannatanu M. P. kiirabikaardil kajastatu on kooskõlas eespool analüüsitud TÜK-s tehtud päeviku kannetega ja kinnitab kannatanu hospitaliseerimist. Kohtuarst J. T. vastuskirja kohaselt tuvastas ta ravidokumentide alusel M. P. 19.05.2020.a järgmised kehavigastused: haav, turse ja nahaalune verevalum parema kulmu piirkonnas, nahaalune verevalum paremal randmel, rindkerepõrutus ning alalõualuu parema ja vasaku haru murrud ning 25.,
- ning
- hamba juurte murrud. Lähtudes kannatanu üldisest seisundist sündmuskohal ning raskeimast kehavigastusest ehk alalõualuu murdudest, põhjustavad kannatanu kehavigastused tavalise kulu korral pikaajalise tervisekahjustuse kestusega enam kui 4 nädalat kuid vähem kui 4 kuud. M. P. tundis äratundmiseks esitamise protokollide (tl 20-25) kohaselt ära Rivo Limbaku, F. K. ja Rene-Keven Lääne. F. K. kohta märkis M. P. äratundmisel, et tegemist lokkis peaga isikuga ja ühe lööjaga, kes oli ka autojuht ning kes peksis teda nii käte kui jalgadega. Samuti lõi F. K. M. P. sõnul M. P. rusikaga mitmel korral selga. Rene-Keven Lääne lõi M. P. sõnul teda nii käte kui jalgadega ja tema oli see mees, kelle jalast ta kinni hoidis ja kes lõi talle teise jalaga valusalt vastu lõuga. M. P. ütluste kohaselt töötas ta 19.05.2020.a kella 19:00 paiku enda elukoha kuuris. Äkitselt kuulis ta oma ema appi karjumas ja jooksis hoovi peale, kus märkas kolme meesterahvast oma venda M. P. peksmas. Kõik kolm meest peksid M. käte ja jalgadega ja M. jooksis kulmust juba verd. Kannatanu ütluste kohaselt jooksis ta esimese venda peksnud meesterahva juurde, kes oli seljaga tema poole, haaras tal selja tagant ümber kaela kinni ja üritas teda maha väänata. Mees oli tumeda dressipluusi ja hallide dressipükstega. Mõlemad kukkusid hetkeks pikale ja kannatanu sõnul tal mehest enam jõud üle ei käinud ning ka ta prillid kukkusid eest ära. Mees lõi teda mitmel korral rusikaga kuklasse, mille tagajärjel tundis ta füüsilist valu ja kiirabi sõnul olid tal kuklal ka sinikad. M. P. avaldas, et sel ajal kui see mees teda lõi, hoidis tema mehel jala ümbert kinni. Mees sai jala tema haardest lahti ja tõusis püsti. Seejärel tabas kannatanut löök paremale poole ribidesse, löök oli tugev ja valus. Seejärel mees eemaldus. M. P. on 19.05.2020.a ülekuulamisel selgitanud ka seda, et kui tema võitlus oli lõppenud, märkas ta, kuidas üks meestest läks auto juurde ja kaks meest piirasid M., need olid kolmest mehest kaks pikemat. Auto juurde läks kolmas, kes oli kõige lühem. Mees võttis autost alumiiniumist pesapallikurika ja kõndis M. poole. Kui M. seda märkas, siis haaras ta maast umbes 1,5 m pikkuse prussitüki. Selle peale istusid ründajas halli BMW-sse ja hakkasid ära sõitma, mille käigus pidid peaaegu otsa sõitma naabrimehe autole ja majaomaniku autole. Maja peremees H. P. hakkas peksjaid jälitama, kuid tema sõitu takistas üks Volkswagen Bora. M. P. avaldas, et peksjatest oli talle nimepidi tuttav vaid Riho Limbak. M. P. vigastused on kirjeldatud kiirabikaardil XXX, kus on kajastatud vigastusi kui pea oimupiirkonna marrastusi/kriimustusi, so tegemist oli pea pindmiste hulgivigastustega. Tunnistaja H. P. on kirjeldanud 19.05.2020.a sündmusi. Need leidsid aset tema elukoha hoovil peale kelle 18:
- Tunnistaja sõnul tulid mustast BMW-st välja kaks pikemat poissi, kes olid 10
(22)riietunud musta. Ühel poisil oli selline soeng, kus pea küljed on kiilaks aetud ja pealael on lühikesed juuksed ja kes nimetas end hiljem Limbakuks. Teine poiss kandis kogu aeg nokamütsi. Tunnistaja läks noormeestele vastu ja nad küsisid, et kas M. P. on kodus. Tunnistaja jaatava vastuse peale hakkas ta koos noormeestega M. juurde kõndima. M. juurde jõudes küsis M., et kes nad on. M. küsiti veel seda, et kas ta on M. P. XXX ja kui viimane vastas jaatavalt, siis lõi kohe nokamütsiga mees üle tunnistaja pea M. rusikaga näkku, otse vastu lõualuud. Selle löögi tagajärjel lendas M. kohe pikali, tõusis uuesti püsti ja siis hakkasid nii Limbak kui ka nokamütsiga mees M. peksma käte ja jalgadega, nad peksid kõhtu ja näkku. Siis liitus peksmisega kolmas mees, kes ennist autosse istuma oli jäänud, kes oli autojuht. See mees oli tumeda lokkis peaga. Mehed peksid M. kõik kolmekesi. Alguses sai M. ennast pisut kaitstud, kuid lõpuks tõmbas ennast maha kägarasse kaitseasendisse. Tunnistaja sõnul hakkas ta kõva häälega appi karjuma, mille peale tuli välja M. P., kes läks M. küljest ära tõmbama lokkis peaga meest. M. tekkis lokkis peaga mehega rüselus ja nad kukkusid pikali. Siis tulid Limbak ja nokamütsiga mees lokkis peaga mehele appi ja nad lõid ka mõlemad M. nii jalgade kui ka kätega. Tunnistaja ütluste kohaselt käisid kõigil jalad väga tihedalt. Sel ajal kui mehed M. peksid, sai M. uuesti püsti tõustud ja ta läks pisut eemale prussihunniku peale istuma. Kui kolm meest avastasid, et M. on püsti tõusnud, siis lõpetati ka M. peksmine. Kõik kolm meest läksid auto juurde ja Limbak võttis autost kõrvalistuja uksest metallist kurika ja tegi sellega löögiliigutusi M. suunas. M. võttis selle peale maast paarimeetrise prussijupi kätte, mida nähes läksid kolm meest autosse ja hakkasid ära sõitma. M. viskas veel prussi meeste auto rataste alla, kuid sellest sõideti üle. H. P. helistas politseisse ja kutsus nii kiirabi kui ka politsei kohale. Kui kiirabi kohale jõudis, hakkas M. teadvust kaotama. M. ise oli tunnistajale öelnud, et ta kaotas hetkeks teadvuse juba tõenäoliselt varem peksmise ajal. Äratundmiseks esitamisel tundis protokollide (tl 33-38) kohaselt H. P. ära Rene-Keven Lääne mehena, kes kohe üle tunnistaja pea M. P. rusikaga lõi. F. K. tunnistaja ära ei tundnud. Rivo Limbaku tundis tunnistaja ära. Tunnistaja H. P. ütluste kohaselt märkas ta kuidas 19.05.2020.a õhtul sõitsid naabermaja hoovi kaks autot. BMW jäi hoovi seisma, kuid Volkswagen keeras ringi ja sõitis minema. BMW-st tulid välja kolm meesterahvast, kuid kuna vahemaa võis olla tema ja meeste vahel 100 m, siis mehi kirjeldada ta ei oska. Tunnistaja märkas mingil hetkel, et mehed peksavad ja helistas kohe 112. Kui tunnistaja välja läks, siis oli sündmuskohale jõudnud ka teine naaber ja nad parkisid mõlemad oma autod autoteele kakluse lähedal. Kuid BMW põikas nende autodest mööda ja sõideti Tartu suunas. Tunnistaja selgitas ka seda, et BMW jälitamisel takistas neid Volkswagen, mis keeras tema poolt juhitud autole tahtlikult ette. Tunnistaja M. P. kirjeldas kohtueelsel uurimisel, kuidas tema 19.05.2020.a nägi maja teisel korrusel viibides, et kolm tema jaoks võõrast meest kaklesid tema vendade M. ja M. Ta nägi mõlema juures ühte meest, kuid sel hetkel olid vennad pikali. M. juures oli mustade lokkis juustega mees, kes lõi M. rusikaga ülevalt alla pea piirkonda ja siis veel jalaga rindkere piirkonda. M. juures oli halli T-särgiga mees, kellel oli värske potisoeng. Tunnistaja nägi kui viimati kirjeldatud mees lõi M. jalaga pähe kui M. oli pikali. Tunnistaja ütluste kohaselt karjus ta aknast meestele, et mida te teete, mispeale läks see mees auto juurde ja võttis sealt kurika. 11
(22)Mingi hetk oli M. aga käes 10 x10 pruss. Tunnistaja kinnitas, et ka tema helistas Häirekeskusesse ja kutsus politsei. Tunnistaja ütluste kohaselt sai M. kohe tööle minna, kuid M. käis mitu korda seoses murdunud lõualuuga haiglas. Arst ütles, et ta ei tohi rääkidagi. M. ei saa tööl käia ja söömine on häiritud. Tunnistaja L. Ä. kirjeldas ülekuulamisel 19.05.2020.a sündmusi. Tunnistaja sõnul sõitsid õhtul autoga ringi tema, Rivo, F. ja Rene. F. oli kaine, kuid teised tarbisid alkoholi. Mingil hetkel helistas Rivole tema XX E., kes rääkis, et M. oli teda ähvardanud. E. saadi kokku Magasini parklas ja Rivo otsustas minna selle M. rääkima. Tunnistaja ütluste kohaselt juhatas tema noormehed M. juurde. Poisid sõitsid BMW-ga. Tunnistaja sõitis koos E. Volkswagen Boraga. Konkreetset sündmust ta pealt ei näinud, sest tema koos E. jäi eemale bussipeatuse juurde suitsu tegema. Tunnistaja E. L. rääkis kohtueelsel uurimisel, kuidas M. P. on nii tema sõbranna M. K. kui ka teda ennast halvasti kohelnud ja ta otsustas rääkida sellest oma XXX Rivole. E. L. sai Rivoga kokku linnas. M. oli siis juba lahkunud, kuid Rivoga oli autos veel L., kes on Rivo XXX ja autos oli veel kaks meesterahvast, keda tunnistaja ei teadnud. Kuna L. teadis kus M. P. elab, siis palus Rivo, et L. läheks E. L. autosse ja näitaks teed. Tunnistaja sõnul sõideti kahe autoga M. majani, kus nemad L. pöörasid ringi ja sõitsid eemale ja poisid jäid sinna. Tunnistaja avaldas, et talle ei meeldi tülisid pealt näha. Tunnistaja I. O. on ülekuulamisel kirjeldanud 19.05.2020.a teenistusülesandeid täites hõbedase BMW peatamist, mis oli põhjustatud juhtimiskeskuselt saadud teatest, et sõidukis olevad isikud on seotud mingi peksmisega XXX. Tunnistaja avaldas, et autost leiti kõrvalistuja tagant põrandal halli värvi metallist pesapallikurikas. Noormees, kellega tunnistaja vestles tunnistas, et kaklus oli toimunud. Samuti kirjeldas tunnistaja Volkswagen Bora kinnipidamist. Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud 19.05.2020 häirekeskuse lühinumbril 112 tehtud kõnesid. Vaatlusprotokollist on näha, et H. P. helistas 19.05.2020. a kell 18:48:20 ja M. P. samal kuupäeval kell 18:49:24. Asitõendina käesoleva kriminaalasja juures on ka politseipatrulli 6484 rinnakaamera P19065 salvestis, mille vaatlusprotokollist nähtuvad sündmuskoha olustik, kannatanute selgitused, neil esinenud kehavigastused, tunnistajate tuvastamine ja kuriteo toimepannud isikute sündmuskohalt lahkumise asjaolud. Politsei 19.05.2020 teenistuslehtede väljatrükid (tl 58-69) kinnitavad politsei väljakutsumise aega, kohta, põhjust ja asjaolusid, mis puudutavad kannatanute isikute tuvastamist, kiirabi väljakutsumist ning kahtlustatavate kinnipidamist. Vallasasja hoiulevõtmise protokoll ja asitõendi vaatlusprotokoll kinnitavad F. K. juhitud sõiduautost kurika ja noa leidmist ning kurika hoiulevõtmist ja ehitusnoa tagastamist. Rivo Limbaku kinnipidamisel 20.05.20202.a on vormistatud isiku läbivaatuse protokoll. Protokollile lisatud fotodelt on näha, et isiku sõrmede nukid punetavad. Fotode kohaselt on 12
(22)Rivo Limbakul juuksed lõigatud pea tagaküljelt ja külgedelt kiilaks, pealael on lühikesed juuksed. Rivo Limbak avaldas kahtlustatavana ülekuulamisel 20.05.2020.a ta pole talle etteheidetavat tegu toime pannud. Kahtlustatava sõnul oli ta koos F. K. ja Rene-Keven Läänega, kes olid BMW-s, ja L. Ä. ning E. L., kes olid Volkswagen Boras Nad olid autodega Tartu vahel trippimas. Tema koos Rene-Keveniga jõid viina. Kahtlustatav kirjeldas oma perekonna varasemaid probleeme M. P. ja seda, et tal tekkis mõte minna asjad M. P. ära klaarida. Rivo Limbak kirjeldab M. P. juurde minekut, ka seda, kuidas hoovil kohtuti vanema naisterahvaga. Rivo Limbaku ütluste kohaselt läksid esmalt autost välja tema ja Rene-Keven Lääne, F. K. jäi autosse. Kui kohtuti M. P., siis peale seda kui Rivo Limbak end tutvustas muutus M. agressiivseks ja tegi Rene suhtes mingi äkilise liigutuse. Rene võttis seda liigutust rünnakuna ja võttis M. P. särgist kinni ja nad kukkusid koos maha pikali. Rivo Limbak kinnitab, et tema ei näinud, et Rene-Keven Lääne oleks M. löönud. Ka tema M. ei löönud. Siis kuulis ta F. karjumist auto juurest ja nägi, kuidas üks teine meesterahvas liigub suure prussiga tema ja ReneKeveni suunas. F. läks meest takistama ja nende vahel tekkis rüselus. Rivo Limbaku sõnul läks tema F. appi ja lükkas nad teineteisest eemale. Seejärel lahutas ta ka M. P. ja Rene vahelist kaklust. Kui ta nägi, et M. P. on võtnud suure puuprussi liikus ta auto juurde, võttis autost kaasas olnud alumiiniumist pesapallikurika ja näitas seda M. P. Seepeale viskas M. P. prussi minema ja kõik kolm meest istusid autosse ja sõitsid minema. Kaks autot olid neid kinni parkinud, kuid slaalomit sõites pääsesid minema. Rivo Limbak on avaldanud, et tal pole isegi millegi eest vabandust paluda, kuna ta läks lihtsalt ilusti rääkima. F. K. kinnipidamisel 20.05.2020.a väliseid vigastusi ei tuvastatud. F. K. on fotodel tumedate lokkis juustega. F. K. on 20.05.2020.a ülekuulamisel avaldanud, et tunnistab end talle esitatud kahtlustuses süüdi osaliselt. F. K. kirjeldab 19.05.2020.a sündmusi, muuhulgas seda, et sõitis koos Rivo Limbakuga sel õhtupoolikul niisama ringi. Auto peale võeti ka Rene -Keven. Rivo jõi siidreid, kuid palus tal endale ka viina osta, mida jõi autos. F. K. arvas, et võib-olla jõi viina autos ka Rene. Saadi kokku Rivo XXX E. ja Rivo XXX L. Mingil hetkel ütles Rivo, et ta sõidaks tüdrukute auto järgi. Sõideti kuskile XXX valda. Tüdrukud näitasid asukoha, kuid ise nad sinna tulla ei tahtnud. Kui maja hoovile oldi jõudnud, siis läksid Rivo ja Rene autost välja ja F. K. jäi autosse. Mingil hetkel tuli maja külje pealt üks meesterahvas, Rivo ja Rene rääkisid selle mehega midagi pisut. F. K. otsustas ka autost välja tulla ja märkas, et P. ja Rene vahel oli kaklus. Seda, kui palju keegi kedagi seal lõi, ta öelda ei oska. Seda, kas Rivo ka sellele mehele hoope jagas F. K. ei tea. Siis märkas ta kuidas ühest soojakust tuli teine meesterahvas ja jooksis Rivo suunas. Kui mees Rivoni jõudis, siis tekkis nende vahel kaklus, löödi rusikatega. F. K. kinnitas, et ta läks Rivole appi ja sattus ka kaklusse. Sai ise mõned hoobid pihta ja lõi ise ka mõned korrad Rivoga kakelnud meest. Kuulis, kuidas mingi mees lõugas maja akna peal ja see vanem naine lõugas õue peal. Karjuti politseid appi. F. K. selgitab, et ta pääses rüselusest eemale ja läks auto juurde ning käevitas selle. Rivo ja Rene hakkasid ka auto juurde kõndima. Siis märkas ühte vendadest, kes kõndis auto suunas suur puupruss käes ja vehkis sellega Rivo ja Rene suunas. Kas Rene või Rivo läksid seepeale auto juurde ja üks neist võttis sealt välja 13
(22)pesapallikurika. Seejärel istus F. K. autosse, kutsus ka teisi. Esmalt tuli autosse Rivo, siis Rene ja hakati sõitma Tartu suunas. Rene-Keven Lääne kinnipidamisel 20.05.2020.a tal väliseid vigastusi ei tuvastatud. Fotodelt on näha, et juuksed on lühikesed, külgedelt on pea kiilas, pealael lühikesed juuksed. Rene-Keven Lääne on 20.05.2020.a ülekuulamisel avaldanud, et ta tunnistab end talle esitatud kahtlustuses süüdi. Rene-Keven Lääne sõnul kutsus Rivo teda appi, et tüübiga, kes oli tema XXX löönud, asju selgeks rääkida. Saadi kokku. Kahtlustatava ütluste kohaselt oli nii tema kui ka Rivo natuke joonud ka. Rene-Keven Lääne on avaldanud järgmist: „Sõitsime selle tüübi juurde, autot juhtis F. Seda ma ei tea, kes oskas meid selle tüübi juurde juhatada. Rivo XXX ma küll ei näinud või mingeid muid naisi. Igatahes me jõudsime sinna, siis Rivo hakkas selle tüübiga rääkima, aga mul sõitis katus ära ja ma lendasin sellele tüübile kohe molli“. ReneKeven Lääne leidis ülekuulamisel, et kahtlustuses on valesti see, mis puudutab teadvuse kaotamist. Tema sõnul ei kaotanud seal keegi teadvust. Lisaks on ta märkinud, et neid maakaid oli seal palju rohkem. Valesti on ka see, et kui see M. tal jalast kinni hoidis, siis ta ei löönud teda jalaga, vaid rusikaga oimu kohta. Rene - Keven Lääne tunnistab, et lõi mõlemat tüüpi. Seda ta aga ei tea, kas Rivo ja F. üldse neid vendasid lõid, sest tal oli endaga tegemist. Kurika võttis ta autost välja selle pärast, et see vend oma kaikaga vehkis juba. Rene-Keven Lääne ütluste kohaselt tahtis ta teda ainult ähvardada. Kurikas on autosse jäänud sellest ajast kui ta selle politseis tagasi sai. Kohtul ei ole alust kannatanute ütlustes kahelda. Need ütlused on kooskõlas nii omavahel kui ka tunnistajate ütlustega, samuti dokumentaalsetes tõendites kajastuva infoga. Kannatanute ütlused riimuvad ka eespool analüüsitud patsiendikaardi kannetega ning patrullilehtedel oleva infoga. Seega on kohtu arvamuse kohaselt kannatanute ütlused usaldusväärsed. Ka tunnistajate poolt on antud usaldusväärseid ütlusi, mis riimuvad nii omavahel kui ka kannatanute ütlustega. Tõsi, mõningad erinevused sündmuste tajumises on tuvastatavad, kuid kohtu arvamuse kohaselt on ütlused tõendamiseseme oluliste asjaolude osas sarnased. Süüdistatavate ütlused on sündmuse tehiolude osas valdavas osas kooskõlas kannatanute ja tunnistajate ütlustega, kuid mitte osas, mis puudutab neile etteheidetavat konkreetset süüdistust kannatanute peksmises. Vaid Rene- Keven Lääne on selgesõnaliselt kinnitanud, et lõi mõlemat kannatanut. Rivo Limbak eitab oma süüd kannatanute peksmises üldse ja F. K. avaldas, et läks Rivole appi kui viimane kakles M. P. ja lõi meest mõned korrad. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-25-15 välja toonud seisukoha, et KrMS § 63 lg 1 kohaselt on süüdistatava ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on usaldusväärne. Tõendi usaldusväärseks tunnistamisel on kohtul võimalik hinnata, kas süüdistatava ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlusi muudetakse ristküsitluse käigus, kas ütlustes on vastuolu kannatanu ja tunnistaja ütlustega või teiste kogutud tõenditega, kas ütlused on eluliselt usutavad. Kohtuotsuses saab tugineda vaid usaldusväärsetele tõenditele, mida kohus hindab KrMS § 61 lg 2 kohaselt. 14
(22)Kohtu hinnangul on Rivo Limbak ja F. K. andnud ennast õigustavaid ütlusi, mis on vastuolus teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. F. K. on oluliselt vähendanud oma rolli kannatanute peksmises. Kõike eelnevat arvesse võttes tuleb asuda seisukohale, et süüdistatavate käitumises on
§ 121lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivse külje tunnused tuvastatud.
F. K., Rivo Limbak ja Rene-Keven kasutasid füüsilist vägivalda M. P. ning M. P. suhtes. Analüüsides tunnistaja H. P. ja süüdistatava Rene -Keven Lääne ütlusi tundub kohtule usutav, et esmalt lõi M. P. Rene-Keven Lääne rusikaga näkku. Seejärel peksid M. P. rusikatega näkku ka Rivo Limbak ja F. K. Näkku peksmise järel kukkus M. P. pikali ja kaotas teadvuse, misjärel peksid Rivo Limbak, Rene-Keven Lääne ja F. K. M. P. jalgadega pähe ja kehasse. Kui M. P. võttis jalast kinni Rene-Keven Läänel, kes lõi viimane selle peale oma teise jalaga kannatanule vastu lõuga. Tuvastamist on leidnud ka asjaolu, et Rivo Limbak ja F. K. läksid kallale M. P. ja hiljem läks Rene-Keven Lääne samuti M. P. peksma ning grupis peksti M. P. käte ja jalgadega pähe ja selga. Sellega on tuvastamist leidnud, et F. K., Rivo Limbak ja Rene-Keven Lääne põhjustasid grupis tegutsedes M. P. füüsilist valu ja tekitasid marrastuse oimupiirkonnas ja kontusiooni paremal pool seljal. M. P. põhjustati füüsilist valu ja tekitati vasakul kulmul pindmise 0,5 mm haava, rindkerekontusiooni ja alalõualuu murru, mis on tavalise kulu korral enam kui 4 nädalat kestev tervisekahjustus. Sellise tahtliku tegevusega Rivo Limbak ja Rene-Keven Lääne panid toime grupis teise inimese kehalise väärkohtlemise, põhjustades enam kui 4 nädalat kestva tervisekahjustuse, s.o
§ 121lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
F. K. pani toime grupis teise inimese kehalise väärkohtlemise, põhjustades enam kui 4 nädalat kestva tervisekahjustuse, mis on toime pandud korduvalt, s.o
§ 121lg 2 p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
F. K. süüdistatakse käesolevas kriminaalasjas oma elukaaslase kehalises väärkohtlemises ja teda on
§ 121lg 2 p -de 2,3 alusel süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 05.09.2018.a otsusega.
Seega on tegemist nii faktilise kui ka juriidilise korduvusega. Kohtu arvamuse kohaselt on ilmne, et kõik kolm süüdistatavat, lüües kannatanuid nii käte kui ka jalgadega nii pea kui ka kere piirkonda, pidid vähemalt möönma, et võivad sellise tegevusega põhjustada kannatanutele nii tervisekahjustuse kui ka valu. Mõlemad kannatanud tunnistasid, et tundsid valu ja on tõendatud, et nad said ka tervisekahjustusi. Seega on kohtu arvamuse kohaselt Rivo Limbaku, Rene- Keven Lääne ja F. K. pannud toime teo otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud Rivo Limbaku, F. K. ja Rene-Keven Lääne käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ning leiab, et neid tuleb toimepandu eest karistada. III Kohtu seisukoht karistuse osas
§ 121
lg 2 kohaselt karistatakse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat või see on toime pandud lähi-või sõltuvussuhtes või korduvalt, rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistusega. Seejuures tuleneb
§ 44lg-st 1, et kohus võib 15
(22)kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära, ning
§ 45
lg-st 1, et tähtajalise vangistuse alammäär on 30 päeva vangistust.
§ 56lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.
Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
§ 56
lg-st 2 tulenevalt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Andes hinnangu Rivo Limbaku, Rene-Keven Lääne ja F. K. süüle, tuleb arvestada, et M. P. juurde nö asjade klaarima minek toimus just Rivo Limbaku initsiatiivil. Rivo Limbak, küll väidab, et tema pole kedagi löönud, kuid nii kannatanud kui ka tunnistaja H. P. kinnitavad, et Rivo Limbak lõi korduvalt M. P. nii kätega kui ka jalgadega kõhtu ja näkku. Samuti lõi kannatanu M. P. ja tunnistaja H. P. ütluste kohaselt Rivo Limbak käte ja jalgadega ka M. P. Kohus on veendumusel, et M. P. juurde ei soovinud Rivo Limbak minna lihtsalt juttu ajama. Kõigi kolme süüdistatava tegutsemine oli agressiivne ja kantud soovist kannatanutele, ilmselt enam just M. P. võimalukult palju füüsilist valu põhjustada. Rivo Limbaku väiteid soovi kohta vaid juttu ajada, on ümber lükatud kõigi kolme faktilise käitumisega. Kui Rivo Limbak soovinuks vaid vestelda, siis peale Rene-Keven Lääne poolset M. P. löömist oleks olnud vajalik ja võimalik viimast takistada, kuid tegelikult jätkati kannatanu peksmist ja peksjate hulka lisandus ka F. K. Kohus möönab, et raske on iga süüdistatava teopanust väga täpselt hinnata, kuid ütlusi analüüsides võib asuda seisukohale, et F. K. roll kannatanute peksmises oli võrreldes Rivo Limbaku ja Rene-Keven Läänega, pisut tagasihoidlikum. Süüdistatavate tegevuses on
§ 58
p 10 ja 13 alusel 19.05.2020.a toimepandud episoodis raskendavateks asjaoludeks süüteo toimepanemine grupi poolt ja isikuvastase süüteo toimepanemine täisealise poolt alaealise juuresolekul, mis on tõendatud M. P. ütlustega selle kohta, et õuel, kus kannatanuid peksti, olid lapsed, keda ta eemale käsutas. Kohtu arvamuse kohaselt puuduvad
§ 57järgsed karistust kergendavad asjaolud.
Kohus on seisukohal, et kuivõrd süüdistatavate poolt toime pandud peksmine ei põhjustanud mitte üksnes valu, vaid selle tagajärjel tekkis M. P. muuhulgas lõualuu murd ja ka M. P. vigastused, siis sellised tagajärjed annavad aluse hinnata süüdistatavate süüd keskmisest suuremaks. Karistusregistri teatis kinnitab, et Rivo Limbakul on kolm kehtivat kriminaalkaristust. 05.04.2019.a mõisteti Rivo Limbak süüdi lühimenetluses kriminaalasjas nr 1-19-2243. Talle mõisteti liitkaristus kohtuotsuste kogumi eest ja tal tuli kohtuotsuse kohaselt ära kanda 11 kuu ja 25 päeva pikkune vangistus, mille kandmise aja algust arvestati 03.02.2019.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 05.12.2019.a kohtumääruse alusel Rivo Limbak vabastati ennetähtaegselt allutamisega kaheks kuuks elektroonilisele valvele. 30.01.2020.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtumäärusega pöörati aga Tartu Maakohtu 05.04.2019.a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, so 1 kuu ja 5 päeva vangistust täitmisele, sest Rivo Limbak rikkus registreerimiskohustuts ja elektroonilise valve ajakava. Kohus on määruses tuvastanud, et kriminaalhoolduse jätkamine Rivo Limbaku puhul, arvesse võttes tema 16
(22)suhtumist talle pandud kohustustesse, pole ei otstarbekas ega täida ka kriminaalhoolduse eesmärki. Rivo Limbak on noor mees, keda on olnud aga alust kolmel korral kriminaalkorras karistada. Reaalse vangistuse kandmisest vabanemisest pisut enam kui kuu hiljem pani ta taas toime uue kuriteo. Seega pole ilmselt varasemad karistused oma mõju avaldanud ja eesmärki täitnud. Rivo Limbak avaldas küll viimases sõnas, et tal on siiralt kahju toimunu üle ja andis ridamisi lubadusi end vabaduses igatpidi parandada, kuid arvestades Rivo Limbaku käitumist eelmise kriminaalhoolduse ajal, pole kohtul võimalik võtta neid lubadusi usutavatena. Rene-Keven Läänet ei ole varem kuritegude toimepaanemise eest karistatud. See näitab, et Rene-Keven Lääne rikkumine oli pigem juhuslikku laadi, mitte aga väljakujunenud käitumismall. Samas viitab süüdistatava käitumine konkreetsel juhul ilmselt kalduvusele lahendada probleeme agressiivselt ja jõudu kasutades, mida ilmestavad tema enda sõnad kohtueelsel ülekuulamisel: „….mul sõitis katus ära ja ma lendasin sellele tüübile kohe molli„. Selline käitumine seab ohtu ka avaliku kindlustunde ning külvab hirmu. Eelnev omakorda viitab asjaolule, et sellistesse rikkumistesse tuleb suhtuda karmilt, et mitte lasta taolisel käitumisel ühiskonnas juurduda. Hinnates võimalusi mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest arvestab kohus siiski asjaoluga, et Rene-Keven Lääne vähemalt viimases sõnas avaldas, et kahetseb tehtut. F. K. on kriminaalkorras karistatud varasemalt ühel korral, so Tartu Maakohtu 05.09.2018.a otsusega
§ 121lg 2 p-de 2,3 järgi.
F. K. karistati 1 aasta pikkuse vangistusega kohaldades
§ 74
lg-te, 1,3 sätteid ja määrati, et vangistust ei pöörata tema suhtes tingimisi kohaldamisele kui ta ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab
§ 75lg 1 kohaseid kontrollnõudeid.
Katseaeg kestis kuni 05.09.2019.a. Süüdi mõisteti F. K. selle eest, et ta kasutas kolmel korral oma elukaaslase J. R. suhtes füüsilist vägivalda. Ka käesolevas kriminaalasjas heidetakse teise teona F. K. ette oma elukaaslase J. R. kehalist väärkohtlemist 04.08.2019.a, so eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Lisaks aga sellele teole on kohus tuvastanud, et F. K. osales grupis koos Rivo Limbaku ja Rene-Keven Läänega ka M. ja M. P. peksmises. Seega on alust F. K. taas süüdi mõista kahes uues kuriteos, millest üks on toime pandud taas endise elukaaslase vastu ja teine täiesti võõraste isikute vastu. Arvestades ülaltoodut tuleb kohtu hinnangul mõista Rivo Limbakule karistus alla sanktsiooni keskmist määra ehk 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb Rivo Limbakule mõistetud karistust vähendada ühe kolmandiku võrra, so 8 kuu vangistuse võrra ning mõista Rivo Limbakule ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aastat ja 4 kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvestada Rivo Limbaku eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda Rivo Limbaku karistuse kandmise aja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 19.05.2020.a. Tõkend – vahistamine – tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kuivõrd F. K. süüdistatakse käesoleva kriminaalasja raames kahes kehalise väärkohtlemise episoodis, siis vaatamata tema väiksemast teopanusest M. ja M. P. peksmisel, on põhjendatud ka talle
§ 121lg 2 p 2, 3 järgi mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Kr
MS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada F. K.
§ 121
lg 2 p 1, 3 järgi mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 8 (kaheksa) kuu vangistuse võrra ning mõista F. K. ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.
§ 65lg 2 alusel tuleb aga suurendada 17
(22)F. K.
§ 121
lg 2 p 2, 3 järgi mõistetud karistust Tartu Maakohtu 05.09.2018.a otsusega nr XXX mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 (ühe) aasta vangistuse võrra ning mõista F. K. liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust.
§ 68lg 1 alusel tuleb arvata F.
K. eelvangistuses viibitud aeg 19.05.2020.a – 21.05.2020.a, so 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning lugeda F. K. kandmata karistuseks 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, mille kandmise aja algust arvestada alates karistuse kandmisele asumisest. Tulenevalt teopanusest tuleb Rene-Keven Lääne
§ 121lg 2 p 1 järgi karistada samuti 2 aasta pikkuse vangistusega. Kr
MS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada Rene-Keven Läänele mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 8 (kaheksa) kuu vangistuse võrra ning mõista Rene-Keven Läänele ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel tuleb arvata Rene-Keven Lääne eelvangistuses viibitud aeg 19.05.2020.a – 21.05.2020.a, so 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning lugeda Rene-Keven Lääne kandmata karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Arvestades asjaoluga, et Rene-Keven Lääne on varasemalt kriminaalkorras karistamata, peab kohus põhjendatuks kohaldada
§ 74
lg 1, 3 sätteid ja jätta 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust Rene-Keven Lääne suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Rene-Keven Lääne ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle
§ 75lg-s 1 sätestatud kohustust järgida kontrollnõudeid ning ka kohustusi.
Arvestades temapoolset agressiivsust peab kohus põhjendatuks
§ 75
lg 2 p 8 alusel kohustada Rene-Keven Läänet käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. IV Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas Kannatanu M. P. on 16.06.2020.a esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes hagi esitamise aja seisuga summas 1205 eurot. M. P. taotleb saamata jäänud töötasu hüvitamist summas XXX eurot ja 5 euro suuruse visiiditasu hüvitamist. Mittevaralise kahju hüvitamist soovib M. P. kohtu äranägemisel. Kannatanu M. P. on 22.06.2020 esitanud tsiviilhagi, milles soovib mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel. Süüdistatavad ei tunnista kannatanute nõudeid. Kaitsjad asusid seisukohale, et M. P. varalise kahju nõue on tõendamata. Samuti leidis Rene-Keven Lääne kaitsja, et M. P. mittevaralise kahju nõue on liialt üldine ja Ma. P. pole alust mittevaralist kahju üldse nõuda. F. K. kaitsja leidis samuti, et M. ja M. P. mittevaralise kahju hüvitamine pole õigustatud. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seejuures VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lgst 4 tulenevalt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, 18
(22)on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Varalise kahju hüvitamise nõue Hagiavaldustes kirjeldatud varalise kahju näol on tegu otsese varalise kahju ja saamata jäänud tuluga VÕS § 128 lg-te 2, 3 ja 4 mõttes, hõlmates praegusel juhul kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikku kulu. Kohus on seisukohal, et igakülgset tõendamist on leidnud see, et M. P. on tekkinud varaline kahju visiiditasu osas summas 5 eurot. Ülejäänud nõude osas, so saamata jäänud töötasu osas summas vähemalt XXX eurot, pole kohtutoimikus tõendeid, mis seda kinnitaksid ja selles osas nõuet rahuldada ei saa. Süüdistatavate poolt toime pandud rünnaku käigus tekkis M. P. lõualuu murd, mis põhjustas hilisemaid raviga seotud kulutusi, sealhulgas visiiditasu maksmise kohustuse. See tähendab, et süüdistatavate tegevus oli kannatanule tekkinud varalise kahjuga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Arvestades VÕS § 1045 lg 1 p 5, millele vastavalt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega, siis tekitasid süüdistatavad kannatanule kahju õigusvastaselt oma süülise käitumisega, kuivõrd VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju õigusvastaselt põhjustanud isiku süüd eeldatakse ning käesolevas menetluses ei ole seda eeldust ümber lükatud. Kuna puuduvad ka VÕS §-s 1052 sätestatud vastutuse piirangud, siis asub kohus seisukohale, et M. P. tekitatud varaline kahju summas 5 eurot kuulub hüvitamisele. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue VÕS § 128 lg-le 5 vastavalt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Seejuures tuleb arvestada sellega, et VÕS § 134 lg-s 2 nimetatud kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral eeldatakse kannatanule mittevaralise kahju, st füüsilise ja hingelise valu tekitamist ja seega ei tule nendel juhtudel kannatanul rahalise hüvituse saamiseks tõendada midagi muud peale tervisekahjustuse või kehavigastuse tekitamise ning teo õigusvastasuse. Samas võib kannatanu tõendada muid negatiivseid tagajärgi, mis tekkisid seoses tervisekahjustuse või kehavigastuse tekitamisega ning siis on selliste asjaolude tõendamine oluline rahalise hüvitise suuruse kindlaksmääramise mõttes. Käesoleva kriminaalasja menetlemisel on igakülgset tõendamist leidnud, et süüdistatavad tegutsedes grupis kasutasid füüsilist vägivalda M. P. ning M. P. suhtes. M. P. tuvastati 19.05.2020.a järgmised kehavigastused: haav, turse ja nahaalune verevalum parema kulmu piirkonnas, nahaalune verevalum paremal randmel, rindkerepõrutus ning alalõualuu parema ja vasaku haru murrud ning 25.,26. ning 45. hamba juurte murrud. Lähtudes kannatanu üldisest seisundist sündmuskohal ning raskeimast kehavigastusest ehk alalõualuu murdudest, põhjustavad kannatanu kehavigastused tavalise kulu korral pikaajalise tervisekahjustuse kestusega enam kui 4 nädalat kuid vähem kui 4 kuud. Kohus on tuvastanud, et just eespool kajastatud tagajärje põhjustasid Rivo Limbak, Rene-Keven Lääne ja F. K. Seega on tõendamist leidnud põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõttes. On eeldatav, et sellise vigastusega kaasneb füüsiline valu. M. P. on hagiavalduses avaldanud, et peale füüsilise valu põhjustasid talle tekitatud vigastuses ka hingelist valu ja kannatusi. Ta oli sunnitud olema haiguslehel. Algselt olid tal tugevad valud, mis segasid igapäevaelu. 19
(22)Raskendatud oli söömine. Ta pidi sööma lõualuu murru tõttu vaid vedelat toitu ja pidi kasutama joogikõrt toitumisel. Tal olid keelatud füüsilised tegevused. Peale rünnakut ei olnud võimalik korralikult hingata, mis takistas püsti olemist ja tööde tegemist. Isegi voodi tegemine võttis hingetuks. Samuti oli raske jalutada. M. P. on avaldanud, et oluliselt langes rünnaku tagajärjel tema elukvaliteet. Seega tuleb asuda seisukohale, et M. P. elukvaliteedis toimus mõne kuu jooksul oluline langus, millega kaasnes häiritud olek ning ebamugavustunne. M. P. on hagiavalduses märkinud, et peale 19.05.2020.a intsidenti oli häiritud tema uni, söömisharjumused ning üldine elukvaliteet. Peksmisest vastu pead olid tal peavalud ning hoopidest ribidesse olid tal valusad ribid, kuid valus oli ka hingata. Arvestades VÕS § 1045 lg 1 p 2, millele vastavalt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega, tekitasid süüdistatavad kannatanutele kahju õigusvastaselt. Kriminaalasjas kogutud tõenditele tuginevalt võib asuda seisukohale, et süüdistatavad tekitasid nii M. P. kui ka M. P. mittevaralise kahju (füüsiline valu ning elukvaliteedi langus) süüliselt, kuivõrd nad panid sellise kahju põhjustanud teod, st löömised toime tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes. Kuna puuduvad ka VÕS §-s 1052 sätestatud vastutuse piirangud, siis asub kohus seisukohale, et Rivo Limbakul, Rene-Keven Läänel ja F. K. on kohustus nii M. P. kui ka M. P. tekitatud kahju hüvitada. TsMS § 366 kohaselt võib mittevaralise kahju hüvitamise hagis nõutava hüvitise summa hagis märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. TsMS § 233 lõikes 1 on sätestatud, et kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. Seejuures tuleneb VÕS § 134 lg-st 5, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 127 lg 6 ls 1 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Piiranguid seab siin kohtupraktika, kuivõrd Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning kas või juba üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt RKTK 3-2-1-19-08, p 13; 3-2-1-85-08, p 13). Sama seisukohta jagab ka Riigikohtu kriminaalkolleegium (vt nt RKKK 3-1-1-116-12, p 18). Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestab kohus esmalt tekitatud kehavigastuse tagajärgi kannatanule (füüsiline valu vigastusest, elukvaliteedi langusega kaasnenud ebamugavustunne) ja nende ulatust. Kohus märgib, et kuigi eelkäsitletud M. P. lõualuu murru tõttu tundis 20
(22)kannatanu valu ning igapäevaseid ebameeldivusi nii toitumisel kui ka muudes igapäevatoimingutes, tuleb siiski asuda seisukohale, et kannatanu füüsilised kui ka vaimsed kannatused kvalifitseeruvad enam kui mõõdukate alla. Riigikohtu õigusteabe osakonna koostatud kohtupraktika analüüsis „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviil- ja kriminaalasjades esimese ja teise astme kohtutes 2016. aastal“ on leitud, et kehalise väärkohtlemisena kvalifitseeritud süüteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitis oli olenevalt peksmise intensiivsusest ja tagajärgede iseloomust alates 290 eurost kuni 5000 euroni. Kohus leiab, et tagajärjest ja rünnaku intensiivsusest tulenevalt on põhjendatud välja mõista F. K., Rivo Limbakult ja Rene-Keven Läänelt solidaarselt mittevaralise kahju hüvitisena 2500 eurot M. P. kasuks. Kuivõrd M. P. vigastused ja ka peksmisele järgnenud tagajärjed ja elukvaliteedi langus ning selle ajaline kestus olid märksa tagasihoidlikumad, siis peab kohus põhjendatuks välja mõista F. K., Rivo Limbakult ja Rene-Keven Läänelt solidaarselt mittevaralise kahju hüvitisena 600 eurot M. P. kasuks. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks: • • süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot, KrMS § 175 lg 1 p-le 4 vastavalt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 ls 1 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Sama lõike kolmandast lausest tuleneb, et kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Eeltoodust tulenevalt tuleb Rivo Limbakult välja mõista menetluskulud summas 1216,80 eurot, so kaitsja tasu 340,80 eurot ja sundraha 876 eurot. F. K. tuleb menetluskuluna välja mõista 1353,60 eurot, so kaitsja tasu 477,60 eurot ja sundraha 876 eurot. Rene-Keven Läänelt kuuluvad menetluskulud väljamõistmisele summas 1166,40 eurot, so kaitsja tasu 290,40 euro ja sundraha 876 eurot. Kohus määrab, et Rene-Keven Läänel on õigus menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik 21
(22)22
(22)