Obsah (7)

§ 201§ 47§ 41§ 108§ 109§ 118§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 28. jaanuar 2021, Tartu 3-19-1850 Haldusasi

§ 201lg 4 alusel.

1. Ringkonnakohus märgib esmalt, et ei nõustu halduskohtuga, et kohtumenetluses ei ole lubatavad kaebaja väited, et pärast metadooni tarvitamist oli kambrikaaslase II käitumine ebaadekvaatne (sh ka selgitused, milles see väljendus), aga samuti kaebaja väited seonduvalt konfliktolukordadega. Halduskohtu hinnangul ei ole kaebaja selles osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust vastavalt VangS § 11 lg-le
2. 13.

§ 47

lg 1 ls 2 järgi kohustusliku kohtueelse menetluse olemasolul tõepoolest võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Sellest ei järeldu aga, et kaebuse väidete täiendamine ja täpsustamine kohtumenetluses oleks lubamatu. Tulenevalt

§ 41

lg-test 1 ja 2 määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue ja kaebuse alus. Kaebuse aluseks on põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse. Seega tuleb ka kohustusliku kohtueelse korra läbimise nõude kontrollimisel hinnata eelkõige seda, kas kaebuses esitatud põhiliste asjaolude kogum kattub kohtueelses menetluses esile tooduga.

1. Kaebaja taotles kohtueelses menetluses vastustajalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses sellega, et ta oli paigutatud samasse kambrisse nakkushaige kinnipeetavaga, kes tarvitas metadooni. Ringkonnakohtu hinnangul hõlmab see nõue muu hulgas väiteid ja põhjendusi selle kohta, kuidas kambrikaaslane II oma käitumisega kaebaja tervist ohustas. Kaebaja nõuet ei saa jagada osadeks selliselt, et eraldi nõudena käsitada nõuet kahju hüvitamiseks seoses sellega, et kaebaja oli paigutatud samasse kambrisse nakkushaige kinnipeetavaga, kes oma käitumisega ohustas kaebaja tervist. Kambrikaaslane II käitumisest lähtuva ohu tõttu kahju tekitamine ei ole lahutatav kambrikaaslasega II samasse kambrisse paigutamise tõttu kahju tekitamisest, vaid on osa viimasest. Seetõttu on kohtumenetluses lubatavad kaebaja väited ja põhjendused kuidas ja miks kambrikaaslase II käitumine kaebaja tervist ohustas. Küll saab nende väidete hindamisel arvestada seda, et kaebaja esitas need alles kohtumenetluses.
2. Käesolevas asjas ei tingi eelnev halduskohtu otsuse tühistamist, sest puudus on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus arvestab kaebaja väidetega vastustaja tegevuse õiguspärasuse kontrollimisel.
3. Apellatsioonkaebuse põhiväiteks on, et kaebaja kambrikaaslane II ravimite mõjul ei mõistnud ümbritsevat adekvaatselt, käitus seetõttu ettearvamatult ja viirusliku hepatiidi ning HIV kandjana 3 ohustas kaebaja tervist. Kaebaja paigutamine samasse kambrisse sellise kinnipeetavaga on õigusvastane. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Kuna apellatsioonkaebuse väited puudutavad mittevaralise kahju tekkimist kambrikaaslasega II samasse kambrisse paigutamise tõttu, siis ringkonnakohus halduskohtus esitatud kaebaja ülejäänud väiteid ei analüüsi.
4. Kambrikaaslasne II terviskaardi väljavõttest nähtuvalt on tal tõepoolest diagnoositud HIV ja krooniline C-hepatiit.
5. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 2 lg 1 p 1 järgi on nakkushaigus haigus või haigustunnusteta kandlusseisund, mis on põhjustatud nakkustekitaja sattumisest organismi ja mis levib või mille puhul on alust oletada levikut inimeselt inimesele või loomalt inimesele otseselt või kaudselt. Justiitsiministeerium peab korraldama võimalikult nakkusohutud kinnipidamistingimused arestialustele, vahistatutele ja kinnipeetavatele (NETS § 17 lg 3 p 2). Kinnipeetava vanglasisene paigutamine on vangla toiming. Seega vanglasisese paigutamise osas vastutab nakkusohutuse tagamise eest vangla, täites sellega lisaks NETS § 17 lg 3 p-s 2 sätestatule ühtlasi ka VangS § 66 lg-s 1 sätestatud vangla üldise julgeoleku tagamise kohutustust. Seega vaatamata sellele, et VangS § 11 lg-s 2, §-s 12 ega VskE §-s 6 ei ole kinnipeetava tervislikku seisundit ega nakkusohtlikkust otsesõnu nimetatud vanglasisese paigutamise tingimusena, tuleb neid siiski arvesse võtta, et tagada võimalikult nakkusohutud kinnipidamistingimused vanglas. Täpsemad nõuded selleks on sätestatud NETS § 22 lg 3 alusel kehtestatud sotsiaalministri
6. oktoobri
7. a määruses nr 123 „Nakkushaiguste tõrje nõuded“. Sellega on ette nähtud standard, mille järgimine on nõutav kolmandate isikute tervise ja rahvatervise kaitseks. Määruse § 2 näeb ette, et nakkushaiguste tõrje nõudeid täidavad tervishoiutöötaja, tervisekaitsetöötaja, nakkushaiguste levialal viibiv isik ja teised oma tööülesannete tõttu nakkushaiguste tõrjega seotud isikud. Määruse lisa „Nakkushaiguste tõrje ja epidemioloogilise leviku tõkestamise juhised“ punkti 13.1 järgi HIVpositiivset isikut ei isoleerita. Kroonilise C-viirushepatiidi kohta ei ole juhiseid kehtestatud, kuna määruse lisa punktis 59 on antud juhised üksnes ägeda C-viirushepatiidi kohta. Vastavalt ei ole alust ka kroonilist C-viirushepatiiti põdeva isiku isoleerimiseks kuna tegemist ei ole haiguse ägeda avaldumisega.
8. Olukorras, kus HIV-positiivse ja kroonilise C-hepatiiti põdeva isiku isoleerimine ja eraldi paigutamine ei ole nõutav ega lubatav vangistuse täideviimist reguleerivate normide või nakkushaiguste tõrjet reguleerivate normide järgi, puudus vastustajal alus kambrikaaslase II eraldamiseks ülejäänud kinnipeetavatest. Vastavalt puudus ka kaebajal subjektiivne õigus nõuda enda paigutamist eraldi. Kambrikaaslase II viiruste kaebajale edasikandumise vältimiseks on seadusandja seega pidanud piisavaks tavapäraseid tõrjemeetmeid. Terviseameti andmetel1 on C-viirushepatiidi osas tõrjemeetmeteks näiteks hoidumine võõraste hügieenitarvete, eeskätt hambaharjade, raseerimisvahendite, maniküüritarvete jm kasutamisest. Tavaolukorras võib eeldada Terviseameti soovituse järgimist ka kinnipidamisasutuses, mistõttu ei olegi kehtestatud vastustajale täiendavaid kohustusi. HIV-nakkuse riskirühmas ei ole viirusekandja lähikondseid aga üldse nimetatud2, mistõttu ka see ei tinginud kaebaja kaitseks täiendavate meetmete rakendamise vajadust. Ringkonnakohus ei tuvasta siinkohal, kui suur oli kaebaja nakatumise tegelik tõenäosus, sest sellest vahetult ei sõltu vastustaja tegevuse õiguspärasus ega ka käesoleva asja lahendamine.
9. Kambrikaaslase II tervise kaitseks ja/või nakkuse kaebajale ülekandumise vältimiseks abinõude rakendamise vajadust ei saa siiski välistada (erakorralise) meditsiinilise näidustuse korral. Sel juhul on otsuse tegemine aga meditsiinitöötaja, mitte vastustaja kui haldusorgani pädevuses. Kambrikaaslase II terviskaardi väljavõttest ei ilmne, et tal oleks vaidlusalusel ajal või ka varem või hiljem esinenud tervislik seisund, mille tõttu arst oleks kaalunud kroonilise C-viirushepatiidi või 1 2 Kättesaadav võrguleheküljel https://www.terviseamet.ee/et/nakkushaigused-a-u/c-viirushepatiit Vt https://www.terviseamet.ee/et/nakkushaigused-a-u/aids-ja-hiv 4 HIV edasikandumise vältimiseks täiendavate abinõude rakendamist. Väljaspool kahtlust on, et meditsiinitöötaja ei ole sellist näidustust meditsiinikaardile märkinud. Seetõttu ei saanud vastustajal olla kohustust ka meetmete rakendamiseks meditsiinilisel näidustusel, s.h kaebaja ja kambrikaaslase II eraldi paigutamiseks.
10. Kambrikaaslase II meditsiinikaardi väljavõtte järgi on vaidlusalusel ajal kokku tehtud 27 kannet. Kanded on jagunenud kogu perioodile. Üheski neist ei ole meditsiinitöötaja märkinud, et kambrikaaslane II oleks ebaadekvaatne, ümbrusest desorienteeritud, käituks ennast või teisi ohustavalt, avaldaks mõtteid nakatada kaaskinnipeetavaid või, et talle määratud ravimite koosmõju võiks selliseid kõrvalnähte esile kutsuda. Seetõttu ei pea ringkonnakohus usutavaks kaebaja väidet, et kambrikaaslane II oli pidevalt ebaadekvaatne ja ohustas oma käitumisega kaebaja tervist. Vaatamata sellele, et kaebaja ei valda eesti keelt, osutab samale järeldusele ka kambrikaaslase II käitumise kohta kaebaja poolt märkuste ja kaebuste puudumine. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et olukorras, kus kaebaja sõnul kambrikaaslasne II käitumine pani kaebaja hirmu tundma nakkuse saamise võimaluse pärast, ta siiski mitme kuu jooksul vastustajat sellisest käitumisest ei teavitanud. Kaebaja ise on seejuures möönnud, et vaidlusalusel ajal ta suhtles suuliselt inspektorkontaktisiku ja nn kollase maja vastutava ametnikuga. Vastustaja kinnitusel esitasid kaebaja ja kambrikaaslane II tõesti
11. aasta märtsis soovi nende eraldi paigutamiseks, kuid ei osanud eraldi paigutamiseks objektiivseid põhjuseid nimetada. Objektiivsete põhjuste puudumine viitab isiklikele või subkultuurilistele põhjustele. Tähelepanuväärne on siinjuures, et ümberpaigutamise taotlemisel kaebaja ei andnud vastustajale teada, et ta oleks tundud hirmu oma tervise ohustamise tõttu.
12. Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus, et vaidlusalusel ajal kaebaja ja kambrikaaslase II paigutamine samasse kambrisse ei olnud õigusvastane. Samasse kambrisse paigutamine ei olnud keelatud kehtiva õiguse järgi. Samuti ei olnud samasse kambrisse paigutamine õigusvastane meditsiinilise ettekirjutuse või kaebaja poolt vastustajale teatatud asjaolude tõttu. Ringkonnakohtu järeldust ei muuda asjaolu, et kambrikaaslane II võis käituda kaebaja tervist tavapärasest enam ohustaval viisil, sest puuduvad anded, et vastustaja oleks olnud teadlik sellisest võimalikust käitumisest. Seega ei saa järeldada, et kaebaja vanglasisene paigutamine oleks põhjustanud talle enam kannatusi, kui vangistuse täideviimise paratamatult kaasneb. Vastavalt ei ole vastustaja oma õigusvastase tegevusega rikkunud kaebaja õigusi ning puudub alus hüvitisenõude rahuldamiseks RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 järgi.
13. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
14. Vastavalt

§ 108lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses. Tulenevalt

§ 109lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta.

Kaebaja oli halduskohtus ja ringkonnakohtus menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastatud.

§ 118

lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebaja riigilõiv Eesti Vabariigi kanda. 25. Kaebuse väiteid ja vaidluse all olnud asjaolude iseloomu arvestades tuleb kaebaja isikuandmete kaitseks otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi initsiaalidega (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 5