← Eesti

1-10-17078/6

Obsah (9)§ 199§ 349§ 64§ 74§ 75§ 78§ 65§ 69§ 83

1-10-17078 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. jaanuaril 2011.a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Prokurör

§ 199lg 2 p 7,8,9 ja § 349 järgi ja A.

L. süüdistuses

§ 199lg 2 p 4,7 järgi kokkuleppe-menetluses.

Kaarle Rebase Süüdistatav Elukoht: XXX, isikukood: 39002262732; XXX Tõkend Varasem karistatus: Kriminaalkorras karistamatud 1-l korral; Väärteomenetluse korras karistatud korduvalt. Elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaat Aivar Hint Süüdistatav A. L. Tõkend Elukoht: XXX; XXX Varasem karistatus: Kriminaalkorras karistatud 2-l korral; Väärteomenetluse korras karistatud korduvalt. Elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaat Valli Murde RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 Süüdi tunnistada Kaarle Rebase

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. 1

(6)Süüdi tunnistada Kaarle Rebase

§ 349

järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista Kaarle Rebasele liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Kaarle Rebase ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 78

p 1 alusel arvestatakse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest 20.01.2011. a. Süüdi tunnistada A. L.

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada A.

L. mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 12.10.2009.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 3 (kolme) kuu vangistuse võrra ja mõista liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 69lg 1 alusel asendada A.

L. mõistetud 9 (üheksa) kuu pikkune vangistus 540 (viiesaja neljakümne) tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks tähtaeg 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69lg 4 alusel üldkasuliku töö tegemise perioodil on A.

L. kohustatud järgima

§-s 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Süüdistatavate tõkendid – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagid rahuldada. VÕS § 127, § 137 lg 1; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Kaarle Rebaselt ja A. L. solidaarselt: - 266 (kakssada kuuskümmend kuus) eurot ja 51 senti (4170 krooni) O. T. kasuks tasumisega O. T. a/arvele nr XXX AS-is SEB Pank; - 59 (viiskümmend üheksa) eurot ja 18 senti (926.00 krooni) L. I. O. kasuks tasumisega L. E. O. a/arvele nr XXX Danske Bank A/S-i Eesti filiaalis. VÕS § 127, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Kaarle Rebaselt: - 86 (kaheksakümmend kuus) eurot ja 92 senti (1360 krooni) A. R. (R.) kasuks tasumisega 2

(6)- a/arvele nr XXX AS-is SEB Pank; 63 (kuuskümmend kolm) eurot ja 91 senti (1000 krooni) K. G. (G.) kasuks tasumisega a/arvele nr XXX AS-is SEB Pank; 55 (viiskümmend viis) eurot ja 28 senti (865 krooni) R. R. kasuks tasumisega a/arvele nr XXX AS-is SEB Pank. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel jätta isikutunnistus nr XXX I. R. valdusse; 3 ilukilpi K. G. valdusse; 4 ilukilpi ja 2 numbrimärki R. R. valdusse ning vabastada omanikele tagastatud asitõenditeks olevad esemed asitõendi staatusest kohtuotsuse jõustumisel.

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida 7 kanistrit ja 2 voolikut. Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel 2 iluliistu, 7 kanistrit ja 2 voolikut. Välja mõista riigieelarvest tasu määratud kaitsjatele 19 (üheksateist) eurot ja 18 senti Tartu I Advokaadibüroo kasuks kaitseülesande täitmise eest advokaat Aivar Hinti poolt ning 19 (üheksateist) eurot ja 18 senti Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks kaitseülesande täitmise eest advokaat Valli Murde poolt. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Kaarle Rebaselt 530 (viissada kolmkümmend) eurot 62 senti ning A. L. 492 (nelisada üheksakümmend kaks) eurot 28 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS-s või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-10-17078 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Määrata Kaarle Rebasele ja A. L. menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg 1 (üks) aasta arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatavad süüdi mõistab. Kaarle Rebast süüdistatakse selles, et tema: - ööl vastu 30.11.2009.a grupis koos A. L. Tartu linnas XXX ees võttis kütusepaagi korgi lõhkumise teel L. I. O. kuuluvast roomikekskavaatori Furukawa 738 kütusepaagist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 100 liitrit diiselkütust koguväärtusega 1 065.00 krooni; - ööl vastu 30.11.2009.a grupis koos A. L., Tartu linnas XXX juures võttis kütusepaagi korgi lõhkumise teel O. T. kuuluvast ekskavaatori Komatsu PC-210 kütusepaagist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 200 liitrit diiselkütust koguväärtusega 3 070.00 krooni ning üritas võtta kütusepaagist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 50 liitrit diiselkütust koguväärtusega 767.50 krooni, kuid see jäi K.Rebasest ja A.L. mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna sündmuskohale saabusid politseinikud; 3

(6)- ööl vastu 25.05.2010.a grupis koos tuvastamata isikuga võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartumaal Tähtvere vallas XXX maja ees seisnud K. G. sõiduautolt Audi 100 registreerimismärgiga XXX kolm ilukilpi koguväärtusega 500.00 krooni ja kaks ukse iluliistu koguväärtusega 1 000.00 krooni; - ööl vastu 25.05.2010.a grupis koos tuvastamata isikuga võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartumaal Tähtvere vallas XXX maja juures seisnud R. R. sõiduautolt Daewoo Lanos registreerimismärgiga XXX kaks registreerimisnumbrit väärtusega 900.00 krooni, neli ilukilpi koguväärtusega 200.00 krooni, antenni väärtusega 500.00 krooni ning sõiduauto kütusepaagist 10 liitrit bensiini väärtusega 175.00 krooni; - ööl vastu 25.05.2010.a grupis koos tuvastamata isikuga tungis lukustatud ukse lahtimuukimise teel sisse Tartumaal XXX maja lähistele pargitud A. R. sõiduautosse Audi 100 registreerimismärgiga XX, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära A. R. rahakoti väärtusega 700.00 krooni, kus oli sees A. R. juhiluba taastamisväärtusega 100.00 krooni, isikutunnistus taastamisväärtusega 450.00 krooni, SEB panga deebetkaart taastamisväärtusega 30.00 krooni, SEB panga krediitkaart taastamisväärtusega 100.00 krooni, Swedbanga deebetkaart taastamisväärtusega 30.00 krooni, Sampo panga deebetkaart taastamisväärtusega 30.00 krooni, Sampo panga krediitkaart taastamisväärtusega 100.00 krooni, tõstukijuhi load taastamisväärtusega 100.00 krooni, Neste krediitkaart, tanklate sooduskaardid, Bauhofi kliendikaart taastamisväärtusega 50.00 krooni, Decora kliendikaart taastamisväärtusega 50.00 krooni ja sularaha 70.00 krooni ning püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta automakki JVC väärtusega 1 000.00 krooni, kuid maki vargus ebaõnnestus, kuna K.Rebase märkas inimesi, ning ta jooksis auto juurest minema. Sellega pani Kaarle Rebase toime

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Kaarle Rebast süüdistatakse ka selles, et tema 04.10.2009.a kella 18.45 paiku juhtides Tartu linnas Kalevi ja Õnne tänavate ristmikul mootorsõidukit Audi A4 reg nr XXX, ilma, et tal oleks kaasa olnud juhiluba, esitas peale Lõuna Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna patrulltalituse konstaabel A. A. poolt sõiduki kinnipidamist ning juhiloa küsimist, konstaablile XXX I. R. nimele väljaantud isikutunnistuse nr XXX, eesmärgiga vabaneda väärteomenetluse käigus määratavast karistusest, mis on ette nähtud selle eest, kui juhil ei ole mootorsõiduki juhtimisel kaasas juhiluba. Sellega pani Kaarle Rebase toime

§ 349

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga vabaneda kohustustest. A. L. süüdistatakse selles, et tema: - ööl vastu 30.11.2009.a grupis koos Kaarle Rebasega, Tartu linnas XXX ees võttis kütusepaagi korgi lõhkumise teel L. I. O. kuuluvast roomikekskavaatori Furukawa 738 kütusepaagist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 100 liitrit diiselkütust koguväärtusega 1 065.00 krooni; - ööl vastu 30.11.2009.a grupis koos Kaarle Rebasega, Tartu linnas XXX juures võttis kütusepaagi korgi lõhkumise teel O. T. kuuluvast ekskavaatori Komatsu PC-210 kütusepaagist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 200 liitrit diiselkütust koguväärtusega 3 070.00 krooni ning üritas võtta kütusepaagist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 50 liitrit diiselkütust koguväärtusega 767.50 krooni, kuid see jäi K.Rebasest ja A.L. mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna sündmuskohale saabusid politseinikud. Sellega pani A. L. toime

§ 199lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud 4

(6)isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja grupi poolt. Kokkulepete sisu.

§ 199

lg 2 p 7,8,9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör Kaarle Rebasele kohtus karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 349

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör Kaarle Rebasele kohtus karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista Kaarle Rebasele liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 10 kuud vangistust.

§ 74

alusel vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Kaarle Rebase ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

199 lg 2 p 4,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest nõuab prokurör A. L. kohtus karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada A.

L. mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 12.10.2009.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 3 kuu pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 9 kuud vangistust.

§ 69alusel asendada A.

L. mõistetud 9 kuu pikkune vangistus 540 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 1 aasta ja 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel peab A. L. järgima kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule. Tsiviilhagid ja asitõendid. Kaarle Rebase ja A. L. tekitasid varalist kahju O. T., kes on esitanud tsiviilhagi summas 266.51 eurot (4170 krooni) ning L. I. O., kes on esitanud tsiviilhagi summas 59.18 eurot (926 krooni). Kaarle Rebase tekitas varalist kahju A. R., kes on esitanud tsiviilhagi summas 86.92 eurot (1360 krooni), K. G., kes on esitanud tsiviilhagi summas 63.91 eurot (1000 krooni) ning R. R., kes on esitanud tsiviilhagi summas 55.28 eurot (865 krooni). Süüdistatavad võtsid kohtuistungil hagejate nõudeid õigeks. Hagide õigeksvõtmine on kohtuistungil protokollitud. Kuna osa süüdistatavatest võtsid kohtuistungil hageja nõuded õigeks, rahuldab kohus õigeksvõetud hagid TsMS § 440 lg 1 alusel. Hagide õiguslikuks aluseks on VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5. Õigusvastaselt tekitatud kahju tuleb hüvitada VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 127 ja § 137 alusel. Ühise kuriteoga tekitatud kahju eest on vastutus jagamatu. Seetõttu tuleb kahju hüvitada grupi liikmetel solidaarselt. Tsiviilhagide summad tasuda kannatanute alltoodud arveldusarvetele: O. T., a/a nr XXX, SEB Pank; L. I. O., a/a nr XXX, Danske Bank A/S Eesti filiaal; A. R., a/a nr XXX, SEB Pank; K. G., a/a nr XXX, SEB Pank; R. R., a/a nr XXX, SEB Pank. Asitõendid: - isikutunnistus nr XXX, mis on tagastatud I. R.; - 7 kanistrit ja 2 voolikut asuvad Lõuna Prefektuuri asitõendite hoiuruumis; - 4 ilukilpi ja 2 numbrimärki, mis on tagastatud omanikule R. R.; 5

(6)- 3 ilukilpi, mis on tagastatud omanikule K. G.; - 2 iluliistu, mis asuvad kriminaalasja juures. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb omanikele tagastatud asitõendid jätta nende valdusse ja asitõendid vabastada asitõendi staatusest. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel 7 kanistrit ja 2 voolikut, mis asuvad Lõuna Prefektuuri asitõendite hoiuruumis ja 2 iluliistu, mis asuvad kriminaalasja juures.

§ 83lg 1 alusel tuleb 7 kanistrit ja 2 voolikut konfiskeerida.

Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine Kaitsja taotlevad kumbki kaitsjatasu 15,98 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %, kokku 19,18 eurot. Kaitsjate tasu on põhjendatud kohtuistungust osavõtmisele kulunud ajaga. Tasu tuleb välja maksta riigieelarvest. Kohtueelselt on Kaarle Rebase kaitsjale makstud tasu 1440 krooni (92.03 eurot) ja A. L. kaitsjale 840 krooni (53,69 eurot). KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on kokku 111,21 eurot Kaarle Rebasel ja 72.87 eurot A. L. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 417.03 eurot kummalgi süüdistataval. KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel kriminaalasja kohtuliku menetlemisega seotud posti ja kutsete kättetoimetamise kulud on 2.38 krooni kummalgi süüdistataval. Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetavate kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. Kumbki süüdistatav ei tööta. Seetõttu nad suuda menetluskulusid tasuda KrMS § 417 lg 2 ettenähtud vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul. Kohus annab menetluskulude tasumiseks pikema tähtaja, et ära hoida täitemenetlusega kaasnevaid lisakulutusi. Ene Muts Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.