lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ning koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja pankrotiavaldus Viru Maakohtule on esitatud Z S avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi 48 038.92 euro ulatuses. Võlgniku sissetulekust ei jätku võlgnevuste tasumiseks. Võlgnikul on kaks alaealist ülalpeetavat last. Võlgnik on osalise töövõimega, töötu, varatu ning püsivalt maksejõuetu. 18.01.2021 määrusega on Z S ajutiseks halduriks nimetatud Svetlana Pilden. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Z S pankrot. Z S pankrotihalduriks tuleb nimetada Svetlana Pilden. Pankrotiseaduse (
) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ning põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
Ajutise halduri aruandest nähtub, et kinnistusraamatu andmetel ei ole võlgniku nimele kinnistuid registreeritud. Kuni 30.11.2006 kuulus võlgnikule korteriomand, asukohaga XXX. Kuni 22.11.2017 kuulus võlgnikule ühiselt abikaasaga korteriomand, asukohaga XXX, mis oli võõrandatud täitemenetluse raames. Maateeameti poolt edastatud andmetel ei ole ega viimase viie aasta jooksul olnud võlgniku nimele sõidukeid registreeritud. Võlgnikul puudub seos äriühingutega. Kuni 10.05.2019 oli võlgnik registreeritud füüsilist isikust ettevõtjana. Päringu tulemustena on selgunud, et võlgniku nimele on avatud konto S P AS-is, mille saldo on null ning S AS-is, mille saldo on 0.03 eurot. Võlgnik omab kontot L B AS-is. L B AS ei ole aruande esitamise seisuga ajutise halduri päringule vastanud. Võlgniku sissetulekuks on töövõimetoetus ca 234.00 eurot kuus. Muu realiseeritav vara võlgnikul puudub. 2 Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused on kokku summas 46 935.30 eurot. Kohustustele lisanduvad viivised. Täitemenetlused on peatatud. L B AS-i ees olevad kohustused tulenevad abielu kestel võetud laenudest, mis viitab solidaarkohustusele perekonnaseaduse § 18 mõttes. Võlgniku ja tema abikaasa vahel ei olnud abieluvaralepingut sõlmitud. Võlgnik on avaldanud, et ta on võtnud laene eeskätt eluaseme soetamiseks ning toimetulekuks. Sissetuleku vähenemise tõttu oli laenuleping L B AS-i poolt üles öeldud ning eluase võõrandatud täitemenetluse raames. Lisandusid ka teised võlgnevused. Lisaks tekkisid perekondlikud probleemid ning võlgnik kasvatab käesoleval ajal lapsi üksinda. Võlgnikule oli määratud neljaks aastaks 60% ulatuses töövõimetus ning hetkesesiuga on tema sissetulekuks töövõimetoetus summas 234.00 eurot. Võlgniku ülalpidamisel on raske puudega laps. Ajutise halduri aruande koostamise käigus on tuvastatud, et võlgnikul on sissenõutavaks muutunud kohustused vähemalt summas 46 935.30 eurot. Võlgnikul puudub vara ja sissetulek, mille arvelt oleks ta suuteline rahuldada võlausaldajate nõudeid ning selline olukord ei ole ajutise iseloomuga, võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik on seega kohtu hinnangul olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgniku sissetulekuks on töövõime- ja sotsiaaltoetused. Võlgnikul on kaks üllapeetavat, üks lastest on raske puudega. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik kinnitab ka ise oma maksejõuetust ning seda, et see pole ajutine. Samas on võlgnik kohtule avaldanud, et kuna tütrele on tehtud operatsiooni, saab ta nüüd tööle minna. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on välja toonud, et võlgniku suhtes algatatud ja üle kümne aasta kestnud täitemenetlused viitavad sellele, et võlgniku makserasused algasid veel 2008 aastal, pärast eluaseme laenu võtmist. Maksejõuetuse tekkimise ajaks on seega aasta 2008 ja maksejõuetuse põhjuseks sissetuleku ebapiisavus ehk siis muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes (
Ajutise halduri aruande koostamise kuupäeva seisuga ei olnud tuvastatud asjaolud, mis viitaksid kuriteotunnustega tegudele. Pankrotivara moodustamise alus saab
Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastatud. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse.
lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti.
lg 1 järgi ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.
Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. 3
lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden on esitanud tasunõude 5 töötunni eest kokku summas 450.00 eurot (lisandub käibemaks 90.00 eurot).
lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.
lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 96.00 eurot (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 450.00 eurot (lisandub käibemaks 90.00 eurot). Kohus on seisukohal ka, et aruandes viidatud kulud summas 44.00 eurot (lisandub käibemaks 08.80 eurot) on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kinnitada. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud.
lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397.00 eurot (lisandub käibemaks) (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon). Käesolevas asjas takistab menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu vastavalt
lg 11 tuleb pankrot välja kuulutada, kuigi esineb
Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused summas 397.00 eurot (lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest. Ülejäänud osas jäävad halduri tasu ja kulud pankrotivara kanda.
lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.