lg 1, § 1573 lg 1, § 3312, § 199 lg 2 p 9 ja § 424 lg 1 järgi, kokkuleppemenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav Vitali Aleksandrov isikukood 38407013717; XXX; elukoht XXX; XXX, emakeel XXX; töökoht XXX varem kriminaalkorras karistamata tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 26.10.2019-28.10.2019, 23.01.2020-24.01.2020; kohtumenetluses tõkendit kohaldatud ei ole kaitsja Igor Belugin (kohtumenetluses ei osalenud) Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ja §-dest 306, 310, 3101, 311 ja 313 maakohus otsustas: Tunnistada Vitali Aleksandrov süüdi
Tunnistada Vitali Aleksandrov süüdi
lg 1 ja
järgi ja
Tunnistada Vitali Aleksandrov süüdi
1 1-21-1339 Tunnistada Vitali Aleksandrov süüdi
lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 10 (kümme) kuud.
lg 1 alusel mõista Vitali Aleksandrovile liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 5 (viis) päeva, s.o 26.10.2019 kuni 28.10.2019 ning 23.01.2020 kuni 24.01.2020. Vitali Aleksandrovi ärakandmata karistus on vangistus 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva.
lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistuse kandmata osa jäetakse täitmisele pööramata tingimusel, kui Vitali Aleksandrov ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
MS § 310¹ ja VÕS § 1055 alusel kohaldada Vitali Aleksandrovile kannatanu N M (ik XXX) eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks lähenemiskeeldu, keelates Vitali Aleksandrovil: - läheneda N M avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus- ja kultuuriasutustes), avalikel üritustel ning muudes N M viibimiskohtades lähemale kui 10 (kümme) meetrit ning suhelda N M nendes kohtades; - viibida kannatanu N M elukohas aadressil XXX ja selle lähiümbruses lähemal kui 10 (kümme); - võtta kannatanu N M ühendust erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti kaudu. N M juhuslikul kohtumisel peab Vitali Aleksandrov kannatanu N M viimast kõnetamata viivitamatult eemalduma vähemalt 10 (kümme) meetri kaugusele. Lähenemiskeeldu kohaldada tähtajaga 3 (kolm) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Kannatanute tsiviilhagid rahuldada ja mõista Vitali Aleksandrovilt TsMS § 440 lg 1 alusel välja: - N M kasuks 1 831 (üks tuhat kaheksasada kolmkümmend üks) eurot. Nimetatud summa tuleb kanda N M (ik XXX) arvelduskontole nr XXX; - S ASi kasuks 104 (ükssada) eurot ja 70 senti. Nimetatud summa tuleb kanda S AS (reg-kood XXX) arvelduskontole nr XXX; - Aktsiaselts O kasuks 11 (üksteist) eurot ja 40 senti. Nimetatud summa tuleb kanda Aktsiaselts O E (reg-kood XXX) arvelduskontole nr XXX AS Swedbank. Asitõendid: - toimikus asuvad elektroonilised andmekandjad ja väljavõte tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemusega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Mõista Vitali Aleksandrovilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha summas 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot ja - kaitsjatasu 257 eurot ja 96 senti ning ekspertiisikulu 95 eurot, s.o menetluskulu kokku 352 (kolmsada viiskümmend kaks) eurot ja 96 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel peab Vitali Aleksandrov temalt väljamõistetud sundraha ja menetluskulud kogusummas 1 228 (üks tuhat kakssada kakskümmend kaheksa) eurot ja 96 senti tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. 2 1-21-1339 Väljamõistetud sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700008405 ning selgitus „Vitali Aleksandrov, 1-21-1339, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistataval ja kaitsjal on apellatsiooniõigus ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1. Vitali Aleksandrovi süüdistatakse selles, et ta 24.10.2019 kella 13.00 ja 14.00 vahelisel ajal XXX asuva elumaja trepikojas lõi oma endist elukaaslast N M rusikaga vasaku põse piirkonda, tekitades sellise teoga N M füüsilist valu. Sel moel pani Vitali Aleksandrov toime teisele inimesele füüsilist valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, s.o
1.2. Vitali Aleksandrovi süüdistatakse ka selles, et tema, eesmärgiga hirmutada ja oluliselt häirida oma endist elukaaslast N M, alates 2019 oktoobrist, mil nende kooselu lõppes ja Vitali Aleksandrov nende ühisest kodust asukohaga XXX lahkus, otsis järjepidevalt kuni 14.01.2020 N M kontakti viimase tahte vastaselt, saates oma telefoninumbrilt XXX N M telefoninumbrile XXX alandava ning ähvardava sisuga lühisõnumeid tekstiga: „mulle jah, aga sina elama ei jää“, „kuidas tutvustes on vaba türa“, „lammutan korteri juures kõik ära“, „ime“, „häbistan sind terve linna ees“, „mine siis Instagrami, vaata ennast libu“, „anna telekas tagasi, värdjas või kõik klaasid lendavad eest“, „lits, anna telekas tagasi või muidu on lõpp“, „või ma lõhun aknad“. 26.10.2019 sisenes Vitali Aleksandrov XXX asuva elumaja trepikotta, lõi jalaga N M korteri ust ning seejärel lõhkus ära ukselingi. Ajavahemikul 31.10.2019 kuni 14.01.2020 võttis Vitali Aleksandrov oma telefoninumbrilt XXX ühendust N M, helistades N M telefoninumbrile XXX 4814 korda (4599 vastamata kõnet ning 215 vastatud kõnet) ning saates 24 lühisõnumit. Sellise käitumisega tekitas Vitali Aleksandrov kannatanus hirmutunde ja häiris sel viisil oluliselt N M igapäevast elu. Sel moel pani Vitali Aleksandrov toime
teise isikuga korduva ja järjepideva kontakti otsimise ning isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise, kui selle eesmärk oli teise isiku hirmutamine ja oluline häirimine, kui puudub
§-s 137 sätestatud süüteokoosseis. 1.3. Samuti süüdistatakse Vitali Aleksandrovi selles, et ta rikkus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 31.10.2019 kohtumäärusega nr 1-19-8562 kohaldatud ajutist lähenemiskeeldu (kehtib alates 31.10.2019 kuni kohtuotsuse jõustumiseni kriminaalasjas nr 19233001369), mille kohaselt on Vitali Aleksandrovil keelatud mh võtta ühendust kannatanu N M mistahes sidevahendite kaudu, sealhulgas telefoni, interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti kaudu, helistades ajavahemikul 31.10.2019.a kella 15.32-st (kohtuistungi lõpp) kuni 14.01.2020.a oma telefoninumbrilt XXX N M telefoninumbrile XXX 4802 korda. Sellise käitumisega pani Vitali Aleksandrov oma tahtliku tegevusega toime kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumise, s.o
3 1-21-1339 1.4. Samuti süüdistatakse Vitali Aleksandrovi selles, et ta ajavahemikul 14.-15.10.2019 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil N M elukohast asukohaga XXX lahkudes endaga kaasa N M kuulunud punutisega kullast kaelaketi (kaal 29,8
1.9. Vitali Aleksandrovi süüdistatakse ka selles, et ta 02.01.2020 kella 20.14 paiku XXX asuva elumaja hoovis juhtis sõiduautot Volkswagen Passat, reg nr-ga XXX, alkoholijoobes, kui tema väljahingatava õhu alkoholi kontsentratsioon oli vähemalt 1,16 mg/l. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise käitumisega rikkus Vitali Aleksandrov liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Sel moel pani Vitali Aleksandrov toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
4 1-21-1339 2. Kooskõlas V. Aleksandrovi, tema kaitsja I. Belugini ja Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör R. Plistkini vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus V. Aleksandrovi süüdimõistmist: -
§-s 157³ lg 1 ja §-s 331² ettenähtud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist
lg 1 kohaldades 6 kuu pikkuse vangistusega; -
lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 4 kuu pikkuse vangistusega; -
lg 2 p-s 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 8 kuu pikkuse vangistusega; -
lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 10 kuu pikkuse vangistusega.
Aleksandrovile liitkaristuseks mõista vangistus 1 aasta ja 6 kuud. Karistusaja hulka tuleb arvestada 5 eelvangistuse päeva ja ärakandmata karistus on vangistus 1 aasta 5 kuud ja 25 päeva. Mõistetud karistuse kandmata osa jäetakse täitmisele pööramata 4 aasta pikkuse katseajaga, kui V. Aleksandrov ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad V. Aleksandrovilt väljamõistmisele sundraha summas 876 eurot, kaitsjatasu 257,96 eurot ja ekspertiisikulu 95 eurot. Menetluskulude tasumist võimaldatakse tal otsuse jõustumisest 1 aasta jooksul.
lg 1, § 1573 lg 1, § 3312, § 199 lg 2 p 9 ja § 424 lg 1 järgi ning mõista talle kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Hagid võtab V. Aleksandrov õigeks ja kohus rahuldab kannatanute nõuded õigeksvõtuga, s.o TsMS § 440 lg 1 alusel. Lähenemiskeelu kohaldamises on osapooled saavutanud kokkuleppe. Menetluskuludega seonduvalt märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.