KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 5. veebruar 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-12433 Tsiviilasi L. K. hagi A. M. vast

) § 81 lg 2 näeb ette, et lapse põlvnemisasja lahendamisel kohtus võib kohus anda lapsele uue perekonnanime. Hageja põhjendab nõuet sellega, et tema ja kostja vahel vähimatki sidet tekitada, on tema huvides kanda kostjaga sama perekonnanime. See loob isa ja lapse vahele kasvõi õrnagi sideme. Lisaks paneks see kostja lapsed kasvõi vähesel määral võrdsesse seisu, kuna nad kõik kannavad isaga sama perekonnanime. Samuti tekitab ühine perekonnanimi sideme kostja kõikide laste kui õdede ja vendade vahel. Kuivõrd kostja ei soovi mingeid sidemeid tema ja hageja vahel, peab hageja igati põhjendatuks ning hageja huvides vajalikuks, et kohus annab talle põlvnemisasja lahendamisel ka kostjaga sama perekonnanime. Kui kohus selle nõude rahuldab, kannavad kostja kõik lapsed kostjaga sama perekonnanime ning see looks sideme kostja ja tema laste vahele ning tekitaks sideme ka kostja laste kui õdede ja venna vahele. Käesolevas asjas on suur oht, et kostja keeldub jätkuvalt tema ja hageja vahel sidemete loomisest ka pärast põlvnemise tuvastamist ning ühine perekonnanimi aitaks kaasa kasvõi väikese sideme tekkimisele isa ja tütre vahel. Kostja vastuväited 10. Kostja ei nõustu sellega, et kohus annaks hagejale kostja perekonnanime. Kostja ei ole soovinud hagejat eostada ega soovi tulevikus hageja elus osaleda. Kostja ei nõustu hageja seadusliku esindaja arvamusega, et hagejale kostja perekonnanime andmine looks hageja ja kostja vahel isa ja tütre suhte. Hageja seaduslik esindaja on avaldanud, et ilma hagejale kostja perekonnanime andmiseta on suur oht, et kostja keeldub hagejaga sidemete loomisest. Kostja kinnitab käesolevaga, et olenemata põlvnemise tuvastamise tulemustest ei soovi ega hakka kostja hageja elus osalema. Kostjal on pere, kuhu kuulub kaks alaealist last, kes hageja olemasolust ei tea ning kostja tahab, et see nii ka jääks. Seega on sisutu hageja seadusliku esindaja soov, et kostja lihased lapsed hakkaksid hagejat võtma oma õena. Kostja hinnangul ei lähtu hageja taotlus talle kostja perekonnanime andmiseks hageja huvidest. Kostja hinnangul lõhub hagejale kostja perekonnanime andmine hageja jaoks nimelise sidemed selle perekonnaga, kus hageja kasvama hakkab ehk siis oma ema perekonnaga. Kostja on seisukohal, et iga lapse huvides on kanda selle vanema perekonnanime, kellega laps on reaalselt seotud. Hageja ja kostja vahel ei saa suhteid olema, seega tekitaks hagejale kostja perekonnanime andmine hageja jõudmisel oma isikust teadlikkumasse vanusesse lapse jaoks ebavajalikke küsimusi. Ei ole välistatud, et hagejale kostja perekonnanime andmine hakkab 3 2-20-12433 põhjustama hagejale identiteedi ja kuuluvusega seotud küsimusi. Samuti oleks hageja jaoks äärmiselt ebaõiglane kanda igapäevaselt vanema perekonnanime, kes tema olemasolust ei huvitu ega elus ei osale. Kindlasti muudab hagejale kostja perekonnanime andmine hageja seadusliku esindaja jaoks oluliselt raskemaks lapsega reisimise ning muude hooldusõiguslike küsimuste teostamise. Kostja hinnangul tulenebki hagejale kostja perekonnanime andmise nõue tegelikkuses hageja seadusliku esindaja soovist näidata välja enda ja kostja tihedamat seotust, kui tegelikkuses on olnud. Lisaks on kostja seisukohal, et

§ 81

lg 2, milline võimaldab kohtul endal otsustada põlvnemise tuvastamisel lapsele uue perekonnanime andmise üle, on vastuolus üldise perekonnaseadusest tuleneva hooldusõiguse regulatsiooni ning Riigikohtu seisukohtadega. Olukorras, kus DNA-analüüs tuvastab hageja põlvnemise kostjast, saab kostjast hooldusõiguslik vanem ning hageja nime muutmisest hooldusõiguslike vanemate ühine otsustus. Kostja hinnangul ei saa kohtul olla õigust iseseisvalt muuta hageja perekonnanimi samaks vanemaga, kes seda ei soovi lapsele anda. Lapsele perekonnanime valimine lapse sündimisel on ühekordne otsustusõigus PKS § 119 mõttes. Seega on kostja seisukohal, et olukorras, kus kostja ei nõustu hagejale oma perekonnanime andmisega, ei saa ka kohus hagejale kostja nime anda. Olukorras, kus kohus peab siiski võimalikuks kostja vastuseisust olenemata hagejale uue perekonnanime andmist, leiab kostja, et hageja perekonnanime muutmiseks peaksid esinema lapse huvist tulenevad kaalukad põhjused. Käesolevas asjas ei esine mitte ühtegi põhjust, milline kinnitaks lapse huvi omada isa perekonnanime, kes ei soovi lapse elus osaleda ega lapsega suhelda. Hageja seisukoht kostja vastusele

1. Hageja on seisukohal, et kostja, kes ei soovi oma tütrest (hagejast) midagi teada, ei saa ka otsustada, mis on lapsele parem, kuna ta ei lähtu mitte hageja vaid iseenda huvidest. Hageja on seisukohal, et oma isast teadmine ei ole lapse jaoks ebavajalik küsimus vaid iga inimese põhiõigus on teada oma päritolu. Õigus teada saada oma päritolu, hõlmab endas enesemääramisõigust. Enesemääramisõigus puudutab muu hulgas isiku pärinemist, nime ja samuti informatsioonilist enesemääramist, seal hulgas isiku õigust teada, kes on tema vanemad. Hageja on aga arvamusel, et just see, kui hageja kannaks oma ema perekonnanime võib hakata talle põhjustama identiteedi ja kuuluvusega seotud küsimusi ja kahtlusi. Nimelt kannavad ka hageja seadusliku esindaja vanemad lapsed enda isade perekonnanimesid ning ka nende isad ei ela oma lastega koos. Hageja on arvamusel, et just nimelt kostja teadmine, et tal on laps, kes kannab tema perekonnanime, võib muuta kostja meelt ja äratada temas soovi ka oma lapsega kohtuda. Kostja väljaütlemisi arvestades tekitaks hagejale kostja perekonnanime andmine kasvõi õhkõrna sideme isa ja tütre vahel, mis ilma ühise nimeta puuduks täielikult. Lisaks muule on meie ühiskonnas juba alates perekonnanimede andmisest (
2. aastast) juurdunud traditsioon, et lapsed kannavad oma isade, mitte emade, perekonnanimesid. Kohtu selgitused eelmenetluses
3. Kohus selgitas, et

§ 8

lg 1 näeb ette, et elusalt sündinud lapsele antakse: 1) vanemate perekonnanimi, kui vanemad kannavad ühist perekonnanime; 2) erinevat perekonnanime kandvate vanemate kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi. Kui nad kokkuleppele ei jõua, otsustab eestkosteasutus, kumma vanema perekonnanimi lapsele antakse ja 3) ema perekonnanimi, kui isadus ei ole kindlaks tehtud.

§ 81

lg 1 näeb ette, et kui lapse vanemad ei ole abielus ja isa võtab lapse omaks pärast sünni registreerimist, võib lapsele anda isa perekonnanime. Säte, millele tugineb hageja on järgmine: lapse põlvnemisasja lahendamisel kohtus võib kohus anda lapsele uue perekonnanime (

§ 81lg 2).

4 2-20-12433 Lapse perekonnanime muutmine ei ole, arvestades lapse nime kontinuiteedi põhimõtet, üldjuhul ilma seaduses sätestatud aluseta lubatud. Vanemad ei saa ka hooldusõiguse või vastava otsustusõiguse olemasolu korral lapse perekonnanime alati oma soovi kohaselt muuta, arvestamata seaduses sätestatud piiranguid. Praegusel juhul on lapse perenime muutmine lubatud. Küll ei ole kohtul kahtluseta selge ja toetust ei paku ka kohtupraktika, kas lapsevanemate vaidluse korral lapse perenime üle on

§ 81

lg 2 kohane säte ja seda eriti olukorras, kus üks vanem ei nõustu sellega, et laps hakkaks kandma tema perekonnanime. Kohus võib põlvnemise asjas muuta lapse perenime, kuid ei ole selleks vaidluse korral kohustatud. Kohtuistungil avaldatud poolte seisukohad

1. Hageja seaduslik esindaja jäi kohtuistungil seisukohale, et hageja huvides on tema isa perekonnanime kandmine. Hageja vanust arvestades ei ole tal veel tekkinud suhet praegu kantava perekonnanimega. Kui kostja ütleb, et ta ei soovi hageja elus osaleda, on perekonnanime andmine ainus isapoolne panus lapse ellu.
2. Kostja selgitas kohtule isiklikult, et side tema ja hageja vahel ei teki ühise perekonnanimega ning et ta ei soovi, et hageja kannaks tema perekonnanime. Kostja lepinguline esindaja osundas sellele, et traditsiooniliselt kannavad vallaslapsed emade perekonnanimesid. Samuti tugines kostja lepinguline esindaja Tallinna Ringkonnakohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-16-
3. Ka märkis kostja lepinguline esindaja, et lapse identiteeti ei kujuta see perekonnanimi, millega ta kasvab, vaid see perekond, kus ta kasvab. Kostjale on arusaamatu, milline on lapse huvi kanda selle vanema perekonnanime, kes ei soovi tema elus osaleda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud kirjalike dokumentidega ning kuulanud kohtuistungil ära pooled, leiab, et hageja nõue tema perekonnanime muutmise osas tuleb jätta rahuldamata. 16.

§ 8

lg 1 p 2 kohaselt antakse lapsele erinevat perekonnanime kandvate vanemate kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi. Kui vanemad kokkuleppele ei jõua, otsustab eestkosteasutus, kumma vanema perekonnanimi lapsele antakse. Lapse perekonnanime muutmine ei ole, arvestades lapse nime kontinuiteedi põhimõtet, üldjuhul ilma seaduses sätestatud aluseta lubatud. Nimeseaduse järgi on lubatud anda lapsele uus perekonnanimi eelkõige juhul, kui toimuvad õiguslikud muudatused lapse perekondlikes suhetes, sh lapse põlvnemist (

§ 8

¹) või lapsendamist (

§-d 13 ja 14) puudutavalt. Lisaks saab vanem taotleda lapsele uue perekonnanime andmist olukorras, kus vanem taotleb endale uut perekonnanime (

§ 16lg 1).

Muudel juhtudel ei näe nimeseadus ette lapse perekonnanime muutmise võimalust. 17. Praeguses asjas on pärast lapse nime registreerimist tuvastatud hageja põlvnemine kostjast. Seega on kohtul võimalik otsustada

§ 81lg 2 alusel kas anda hagejale uus perekonnanimi.

Sätte sõnastus on järgmine: lapse põlvnemisasja lahendamisel kohtus võib kohus anda lapsele uue perekonnanime. Kohus möönab, et

§ 81

lg 2 sõnastus on ebaselge ja ei ava selgelt seda, kes ja mis olukorras saab esitada nõude perekonnanime muutmiseks. Siiski on nimetatud sätte alusel võimalik hinnata, kas hageja perekonnanime muutmine on tema huvides ja seega põhjendatud.

1. Kohus leiab, et lapse nime küsimus on oluline lapse põhiõiguste seisukohalt ja see küsimus tuleb lahendada lähtudes eelkõige lapse huvidest ja konkreetsetest elulistest asjaoludest. PKS § 123 lg 1 sätestab, et kohus juhindub menetluses, mis puudutab lapse huve, eelkõige just lapse 5 2-20-12433 huvidest. Perekonnanime eesmärk on näidata isiku kuuluvust vastavasse perekonda ja suguvõsasse ja määratleda seeläbi lapse identiteet. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja kuulub oma ema perekonda mitte kostja perekonda, mistõttu on hageja huvides see, kui ta kannab edaspidi oma ema, kelle peres ta kasvab, perekonnanime. Eelkõige on laps just teda kasvatava perekonna liige ja saab selliselt aru enda kuuluvusest ema perekonda, kui ta kannab emaga ühist perekonnanime. Hageja on imik, kes ei mõista veel seotust oma perekonnanimega, kuid mõistab seotust oma ema ja oma vanemate õdedega.
2. Hageja seaduslik esindaja on rõhutanud seda, et ühine perekonnanimi seob hagejat ja kostjat ning see on olemuslikult hageja huvides. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Side vanema ja lapse vahel on loomulik side ning siin ei saa määravaks see, kas laps kannab lahuselava vanema nime, et saada osa lahuselava vanema identiteedist. Lapse huvides on teada oma päritolu kuid lapse huvides ei ole alati oma lahuselava vanema perekonna nime kandmine. Ei ole võimatu, et aja möödudes tekib hagejal ja kostjal tavapärane lapse-vanema suhe ning siis on vanematel ühisel meelel võimalik otsustada lapse huve kaaludes perekonnanime muutmine.
3. Hageja seadusliku esindaja argument, et tema teised lapsed kannavad oma isade nimesid, kuigi ei ela oma isadega koos, ei anna alust teistsuguse järelduse tegemiseks. See, et hageja seadusliku esindaja teised lapsed kannavad oma isade nimesid on tehtud iga lapse kohta eraldi ja ilmselt isadega kooskõlastatult. Praegusel juhul on kaalumisel hageja huvi muuta oma senist perekonnanime. III
4. Hageja esitatud elatise nõudes saavutasid pooled kompromissi
5. jaanuari
6. a kohtuistungil. Kohus protokollis kompromissi. Kohus peab vajalikuks eraldi määrusena kinnitada kompromissi elatise osas, kuivõrd kohtumäärus elatise saamiseks on täitedokument, mille esitamine vajadusel täitmiseks, võimaldab kõrvaliselt isikutel tutvuda praeguse kohtulahendi põhjendustega, mis ei ole menetlusosaliste huvides. Kohus on
7. jaanuari
8. a määrusega rahuldanud kostja taotluse asendada jõustunud kohtulahendis isikuandmed initsiaalide ja tähemärkidega. IV MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
10. TsMS § 164 lg 11 näeb ette, et põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Siiski võib kohus jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
11. Kohus nõustub kostjaga selles, et menetluskulude poolte kanda jätmine on põhjendatud, kuna kostja on menetluse käigus teinud võimalikuks asja lahendamise kokkuleppel. Kostja osales vabatahtlikult DNA-ekspertiisis ning vastavalt kohtu korraldusele võttis isaduse omaks perekonnaseisuametis. Kohtuistungil ilmnes, et kuigi hageja esindaja lubas e-kirjas, et kui kostja võtab põlvnemise perekonnaseisametis omaks, võtab hageja avalduse kohtumenetluses 6 2-20-12433 tagasi, siis hageja seaduslik esindaja isegi ei läinud perekonnaseisuametisse kohale. Ka saavutati ilma kohtu sekkumiseta kompromiss elatise suuruses. Seega on kostja tegevus kaasa aidanud asja lahendamisele ilma kohtu sekkumiseta ja seetõttu ka menetluskulude vähenemisele. Kohtul jäi lahendada vaid hageja perekonnanime puudutav nõue. Kohus jättis nimetatud nõude rahuldamata.
12. Tulenevalt eeltoodust on kohtu hinnangul põhjendatud kohaldada TsMS § 164 lg-s 11 teises lauses nimetatud alternatiivi ja jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 7