← Eesti

2-20-1641/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-1641 Tsiviilasi XX hagi

§-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud 1600 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata ja menetluskulud koos viivisega kostjalt hageja kasuks välja mõistmata 1600 eurot ületavas osas. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus vaidlustatud määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse TsMS § 654 lg 2² (

§-ga 659) alusel. 9. Kolleegium kontrollib TsMS § 651 lg 1 (

§-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Kostja ei teinud maakohtu määrusele etteheiteid hageja tasutud riigilõivu temalt välja mõistmise osas ega osas, milles maakohus pidas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu hagiavalduse koostamisele 3,5 tunni ulatuses,

  1. oktoobri
  2. a menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 0,35 tunni ulatuses ja
  3. oktoobri
  4. a lõplike seisukohtade koostamise ajakulu 0,65 tunni ulatuses. Seda arvestades ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määrust nimetatud toimingute osas.
  5. Kolleegium selgitab, et kohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu
  6. mai
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56).
  8. Määruskaebuse väidetest saab järeldada, et kostja hinnangul on maakohus hageja lepingulise esindaja ajakulu ja tunnitasu suuruse kontrollimisel rikkunud TsMS § 175 lg-t
  9. Kolleegium nõustub sellega osaliselt. Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust on maakohtu hinnang ajakulu osas põhjendatud. Samas hageja lepingulise esindaja tunnitasu 138 eurot (koos käibemaksuga) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
  10. Vastuseks määruskaebuses õigusabitoimingute ajakulu põhjendatuse osas esitatud väidetele märgib kolleegium järgmist. 12.
  11. Määruskaebuse väite kohaselt tuleks
  12. märtsi
  13. a vastuse koostamise ajakulu vähendada 5,5 tunnilt 3,5 tunnini, sest nimetatud menetlusdokument on mahult väiksem kui hagiavaldus. Kolleegium selgitab, et tsiviilkohtumenetluses ei ole normi, mis sätestab, et dokumendi koostamiseks kulunud põhjendatud aja kindlaksmääramine sõltub ainult menetlusdokumendi mahust. Põhjendatud kulu suurus sõltub siiski ka dokumendi sisust ja selles väljendatud argumentide kvaliteedist. 3

(5)Kolleegium leiab, et kõnealust hageja menetlusdokumenti hinnates ei saa hageja lepingulise esindaja ajakulu pidada ülepaisutatuks. Arvestada tuleb, et vastuse koostamine eeldab nii kostja vastusega hagile ja sellele lisatud tõenditega tutvumist, kliendiga läbi arutamist, seisukohtade kujundamist ning nende mõju hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks ja kirjalikku formuleerimist. Samuti ei korranud hageja vastuses juba hagiavalduses esitatud seisukohti, vaid esitas vastuväited kostja seisukohtadele ja tõenditele ning oma väiteid kinnitavad tõendid. Seega ei anna kolleegiumi hinnangul määruskaebuse väide alust selles osas maakohtu määruse muutmiseks. 12.
  1. Kostja ei pea põhjendatuks ka
  2. juuli
  3. a vastuse kohtunõudele koostamise ajakulu, kuivõrd kostja väitel on sisuliselt tegemist puuduste kõrvaldamisega, sest dokumendis esitatu oleks pidanud sisalduma juba hagiavalduses. Kolleegium kostja käsitlusega ei nõustu. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, aga ka juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (TsMS § 392 lg 1 p-d 1 ja 3). Maakohus täitis
  4. juuni
  5. a määrusega TsMS § 392 lg-st 1 tulenevat kohustust, selgitades vaidlusele kohalduvat õigust ja sellest tulenevat tõendamiskoormist. Kolleegium selgitab, et hagejal tuleks hoiduda hagiavalduse laialivalguvusest ja asja lahendamisele kohaldatava õiguse üle tuleb lõppastmes otsustada kohtul. Kohtul tuleb eelmenetluses vaidlusalune õigussuhe kvalifitseerida ja määratleda, millised asjaolud on hagi lahendamisel olulised. Seetõttu vastavalt kohtu selgitustele täpsustuste esitamine ning arvamuse avaldamine kohtu osutatud õigusnormide kohta on lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik toiming menetlusosalise õiguste kaitsmisel. Samuti on maakohus hinnanud hageja esindaja poolt kohtunõudele vastuse koostamisele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning vastavalt sellele vähendanud ajakulu 1 tunni võrra. Kolleegiumi hinnangul ei ole 2,5 tundi ülemäärane aeg kõnealuse toimingu teostamiseks.
  6. Vastuseks määruskaebuses esitatud väitele, et hageja lepingulise esindaja tunnihind 138 eurot (koos käibemaksuga) on ebamõistlik, märgib kolleegium järgmist. 13.
  7. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu
  8. veebruari
  9. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14;
  10. novembri
  11. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). 13.
  12. Kolleegium nõustub kostjaga, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 138 eurot (koos käibemaksuga) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Maakohus jättis tähelepanuta, et hagejale ei osutanud õigusabi advokaat. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60–100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Samu orientiire kinnitab hiljutine praktika, kuigi selle mööndusega, et 120 euro suurune käibemaksuta tunnitasu määr võib kohalduda ka juristist lepingulise esindaja puhul (Riigikohtu
  13. novembri
  14. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348/38, p 16). Vaidlus ei olnud sedavõrd keeruline ega mahukas, et võiks rakendada tavapärasest kõrgemat tunnitasu. Arvestades senist praktikat, vaidluse mahtu ja keerukust, mh esitatud menetlusdokumente ja nende sisu, peab kolleegium hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 90 eurot (ilma käibemaksuta). Kolleegium võtab siinjuures ka arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitteadvokaadist esindajate puhul ei ole. 4
(5)
  1. Õigusabikulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga, sest hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Kuivõrd ringkonnakohus leidis, et maakohus ei ületanud diskretsioonipiire, kui pidas hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 12,5 tundi, siis on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku koos käibemaksuga 1350 eurot (=12,5 tundi x 108 eurot). Sellele lisandub hagiavalduselt tasutud riigilõiv 250 eurot. Hageja hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks määrab ringkonnakohus 1600 eurot (= 1350 + 250).
  2. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
  3. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.