← Eesti

2-20-7350/25

Obsah (4)§ 187§ 445§ 657§ 171

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2

) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Seoses menetluskulude poolte endi kanda jätmisega nende rahalist suurust kindlaks ei määrata. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

  1. 20.05.2020 maakohtule esitatud hagiavalduses palus XX (hageja) välja mõista YY-lt (kostja) hageja kasuks elatise 292 eurot kuus alates 20.05.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
  2. Hageja tõi esile järgmised asjaolud: - kostja on hageja isa; - kostja ei anna hagejale ülalpidamist; - hageja igakuised kulud kuus on 620 eurot, millest eluasemekulud 80 eurot, toit 100 eurot, transport 40 eurot, tervishoid 150 eurot, hügieen 50 eurot, koolikohustusega seotud kulutused 100 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot; - transpordikulud 40 eurot kuus on vajalikud lisaks Tallinnas sõitmisele ka muu transpordi kasutamiseks, nt sõidab hageja tihti Tallinn-Narva rongiga Kiviõlli vanaema juurde; - tervishoiukulutused on 150 eurot, kuna hagejal on probleeme silmadega, juustega, südamega ja tal on vitamiini puudus; näokreemid, palsamid ja maskid on kallid; - hügieenikulud võivad olla suuremad kui 50 eurot, hageja meigib end iga päev, ostes selleks nahaprobleemide tõttu ainult kvaliteetseid ja kalleid tooteid, kasutab suurtes kogustes juuksepesuvahendeid; - koolikohustusega seoses on klassireisid, laps käib erinevates huviringides – laulu-, teatri-, loodusring, suvelaagrid; - 16-aastane laps tahab välja näha moodne ja stiilne, talle ei meeldi halva kvaliteediga odavad riided, vastasel korral hakataks Tallinna koolides narrima. KOSTJA VASTUVÄITED
  3. Kostja tunnistas hagi osaliselt ja oli nõus maksma elatist 250 eurot kuus.
  4. Kostja esitas hagile järgmised vastuväited: - kostja on tasunud hagejale elatist igakuiselt 250 eurot; - alates märtsikuust on kostja tasunud hagejale väiksemaid summasid seoses kriisiga ja on võlgu 08.06.2020 seisuga 480 eurot; 2

(6)- hageja igakuised kulutused on ülepaisutatud ja osad kulutused ebaselged, nimelt: - kulutused transpordile 40 eurot (Tallinnas on transport tasuta); - kulutused tervishoiule 150 eurot (hageja ei ole haige); - kulutused hügieenile 50 eurot (ei saa olla naisterahval nii suured); - koolikohustusega seotud kohustused 100 eurot (ei saa aru, millest koosnevad); - riided ja jalanõud 100 eurot (saab kokkuhoidlikumalt). - kostja täidab ka 10-aastase ZZ ülalpidamiskohustust, kelle igakuised kulud on 173 eurot kuus. MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED
  1. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks elatise 292 eurot kuus. Elatisnõude aluseks on PKS § 101 lg
  2. Elatise vähendamisel alla miinimummäära lähtus kohus PKS § 102 lg-s 2 sätestatust. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - kostja on hageja isa; - hageja vanemad ei ela koos, hageja elab ema juures; - kostja ei ole alates hagi esitamisest 20.05.2020 täitnud kohaselt hageja ülalpidamiskohustust; - hageja igakuised vajadused on 585 eurot; - kostjal on veel teine alaealine laps, keda kostja ülal peab. Ühe alaealise lapse olemasolu ei ole iseenesest põhjuseks, et vähendada väljamõistetava elatise suurust alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja ei ole tõendanud, et tema juures elav alaealine laps osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Elatise väljamõistmisel miinimummääras ei jää kostjaga koos elav alaealine laps varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Kostja muud võlaõiguslikud kohustused ei saa olla tähtsamad, kui oma alaealiste laste ülalpidamiskohustuse täitmine. Mõjuvaid põhjused elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra ei esine. Kohus määras hageja taotlusel, et väljamõistetav elatis tuleb hageja ema CC arveldusarvele selgitusega: „lapsele“ (

§ 445lg 1).

Menetluskulud jäid kostja kanda. Kuna hagejal menetluskulusid ei tekkinud, kohus hageja menetluskulude suurust kindlaks ei määranud. KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS 10. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega vähendada maakohtu poolt väljamõistetud elatist 250 euroni kuus. Maakohus ei ole võtnud seisukohta kostja kõigi väidete ja tõendite osas ega ole põhjendanud kostja väidetega mittenõustumist. Kohus pole arvestanud kostja igapäevaste vajalike kulutuste ja seoses koroonakriisiga muutunud maksevõimega, teise ülalpeetavaga. Kostja toob ära teise lapse püsikulud ja selgitab, et laps on pidanud juba loobuma trennidest, laagritest ja kasutab teise ringi ostetud riideid jalanõusid. Kostjal on raske tasuda teise lapse kooliga tehtud väljasõitude eest. Hageja poolt esitatud kulude tabel on osaliselt küsitav (kas osad kulud on täissummana, mitte jagatud leibkonna või kuude peale). Pole arvestatud, et tabelis on nõutud püsikulusid. Kostjale 3

(6)pole kulutabeli nõudeid lahti seletatud ja tõestatud, kulud on ülepaisutatud. Kostja kordab maakohtus esitatud väiteid kulude suuruse kohta. Vastus apellatsioonkaebusele
  1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebuse vastu, palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja elatise 250 eurot ületavas osas (

§ 657lg 1 p 2).

Seoses sellega tuleb muuta menetluskulude jaotust. Muus osas jääb otsus muutmata.

  1. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei ole arvestanud kostja maksevõimega ja teise lapse ülalpidamisvajadusega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole asja ammendavalt arutanud ega kostjale asjaolude väljatoomise ning tõendamise koormust selgitanud. Nimetatud menetluslikud minetused kõrvaldas ringkonnakohus 17.12.2020 kirjaga, paludes kostjal välja tuua andmed oma hariduse, kvalifikatsiooni, töökoha ja varalise seisundi kohta. Samuti palus ringkonnakohus selgitada kostjaga elava lapse ülalpidamisvajadust ja kostja kulutusi enese tavaliseks ülalpidamiseks. Ühtlasi andis kohus hagejale võimaluse vastuväidete esitamiseks kostja väidetele.
  2. Kostja on esitanud oma väidete tõendamiseks tõenditena laenulepingu, tõendi töötasu kohta, konto väljavõtte ja Töötukassa otsused hüvitise maksmise kohta. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja esile toodud asjaoludele ega tõenditele. Ringkonnakohus võtab kostja apellatsioonimenetluses esitatud tõendid asja juurde, kuna need on vajalikud asja lahendamiseks. Kostja apellatsioonkaebusega koos esitatud maakohtu otsuse, konto väljavõtted, tabeli ja spordiklubi tõendi jätab ringkonnakohus asja juurde võtmata, kuna need on toimikus juba olemas, spordiklubi tõendil puudub aga asja lahendamisel tähendus.
  3. Kostja on selgitanud apellatsioonimenetluses, et tal on kutseharidus, ta on hüdrauliliste ja pneumaatiliste seadmete ning õhutrasside ja seadmete spetsialist ja siseruumide elektrik. Kostja töötab W OÜ-s samal erialal. Kostja on endale tööandjaks ja tema keskmine töötasu mainovember 2020 on 714,94 eurot. Lisaks on kostja saanud Töötukassalt palgatoetust aprillis ja mais kokku 470,56+452,05 = 922,61 eurot. Nimetatust tulenevalt on kostja 7 kuu keskmise sissetuleku suurus 714,94 + (922,61:7) = 714,94 + 131,80 = 846,74 eurot.
  4. Kostja on selgitanud, et Covid-kriis on mõjutanud tema sissetulekuid seoses objektide külmutamisega ja ootele panemisega, arved ei laekunud ja tekkisid võlad. Kostjale kuulub talu XXX, mis on ostetud pangalaenuga kostja pere koduks. Kostja teise lapse Z ülalpidamisvajadus on 173+50 = 223 eurot. Kostja peab mõistlikuks, et kummalegi lapsele kulub kokku 300 eurot ja kui vanemad suudavad maksta rohkem, siis kokku 400 eurot.
  5. Kostja on toonud tabelina esile oma vajalikud kulutused ühe inimese kohta peres mainovember
  6. Nimetatud tabelist, mida ringkonnakohus käsitab kostja seletusena, ei arvesta ringkonnakohus kostjaga elava lapse kulusid (judo, Diil) ja elatisraha maksmist hagejale, kuna need ei ole kostja enda kulutused. Tabelist nähtuvalt on kostja keskmised igakuised vajalikud kulutused enese tavaliseks ülalpidamiseks 21,13 (toit/ravimid) + 88,5 (toit) + 6 (olme, riietus) + 410 (kodulaen) + 32,75 (elekter) + 16 (televiisori järelmaks) + 21 (sideteenused) + 3,63 (kindlustus) + 6,38 (prügivedu) = 605,39 eurot. 4

(6)
  1. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt. Nt kui sissetulek on 600 eurot kuus, lapse vajadused 300 eurot ja vanemal 450 eurot kuus, tuleks 600 eurot jagada samas proportsioonis (vt RKTKo 3-2-1-35-17, p 21.4). Maakohus ei ole vastava printsiibiga arvestanud. Arvestades apellatsioonimenetluses vaidlustamata asjaolusid, mille kohaselt on kostja keskmine 7 kuu sissetulek olnud 846,74 eurot, kostja enda vältimatud püsikulud 605,39 eurot, kostjaga elava lapse vajalikud kulud 223 eurot ja hagejale kostja poolt antav ülalpidamiskohustus on 292 eurot, on vajalike kulutuste proportsioon vastavalt kostja/ kostjaga elav laps/ hageja järgmine: 54,04% /19,9% /26,06% ja summaliselt 457,58 eurot/ 168,50 eurot/ 220,66 eurot. Seega peaks kostja andma hagejale ülalpidamist kuus 220,66 eurot. Kolleegium ei saa väljuda apellatsioonkaebuse piiridest, mille kohaselt on kostja soovinud elatise vähendamist 250 euroni.
  2. Hageja ei pidanud miinimumelatise nõude puhul tõendama oma ülalpidamiseks vajalikke kulutusi. Kostja väited ei pööra oma üldsõnalisuse tõttu ümber tõendamiskoormust. Hageja on põhistanud oma transpordikulud, teismeliseeas tütarlapsele võib kuluda ka ilma meditsiinilise näidustuseta kreemidele ja muudele kosmeetikatoodetele 150 eurot. Odavate ja kasutatud riiete soetamine on võimalik, kuid ei saa eeldada, et hageja peab endale sellised riided ostma. Hageja elustandard on seni olnud selline, et ta soetab endale parema kvaliteediga kallimaid riideid ning kohtu arvates on see lapse vanust arvestades põhjendatud ning kulutused riietele ja jalanõudele ei ole ülemäära suured. Hageja on apellatsioonimenetluses põhistanud, et ta õpib XXX
  3. klassis, kuid käib ka EEE näiteringis, teatristuudios ja loodusringis. Seega ei ole võimalik väita, et hageja kulutused on ülepaisutatud.
  4. Kostja on viidanud esmakordselt apellatsioonimenetluses kohtu kirjale esitatud vastuses Justiitsministeeriumi tellimusel valminud ning Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuringule (veebruar 2020). Ringkonnakohus ei saa vähendada elatist alla miinimummäära üksnes uuringule tuginedes. Seadusandjal on võimalik kaaluda miinimumelatise vähendamist või uuringutel põhineva vajaduspõhise miinimumelatise kehtestamist, kuid seni peab kohus eelkõige lähtuma seaduses sätestatud miinimumelatise suurusest ja lähtudes sellest saab kohus elatise suurust kas vähendada PKS §-s 102 sätestatud alusel või suurenda elatist lapse tõendatud vajadustest tulenevalt.
  5. Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad tingituna hagi osalisest rahuldamisest poolte endi kanda (

§ 171lg 1). Seoses sellega puudub vajadus poolte menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks vastaspoolelt. /allkirjastatud digitaalselt/ 5

(6)Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.