← Eesti

1-19-7533/20

Obsah (7)§ 121§ 424§ 64§ 68§ 65§ 69§ 75

Kriminaalasi nr 1-19-7533 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2021, Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus 11.02.2021) Kriminaalasja number 1-19-7533 Kohtunik Liiv

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja karistuseks mõistetud 11 kuud vangistust;

§ 424

lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raiskema suurendamise teel 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka Varmo Tuuliku eelvangistuses viibitud aeg 4 päeva ja ärakandmata karistuse suuruseks loeti 11 kuud 26 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.04.2019.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-2026 mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta vangistuse võrra ning mõisteti Varmo Tuulikule liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 11 kuud 26 päeva vangistust. 1

(3)

§ 69

lg 1 alusel asendati Varmo Tuulikule mõistetud vangistus 716 tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule.

§ 69

lg 4 alusel kohustati Varmo Tuulikut üldkasuliku töö tegemisel järgima

§ 75

sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustati Varmo Tuulikut käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi,

§ 75

lg 2 p 5 alusel pöörduma psühhiaatri vastuvõtule (alkoholiga seotud ravivajaduse väljaselgitamiseks) hiljemalt 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates ja ravivajaduse ilmnemisel alluma ravile ja

§ 75lg 2 p 8 alusel osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel.

Varmo Tuuliku kriminaalhooldus algas 07.11.2019 ja lõppeks 07.11.

  1. Kriminaalhooldusametnik esitas 22.07.2020 kohtule erakorralise ettekande Varmo Tuuliku kohta, ettepanekuga pöörata karistus täitmisele. Tartu Maakohtu 11.09.2020.a kohtumäärusega jäeti kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Kriminaalhooldusametnik esitas 04.02.2021 uue erakorralise ettekande Varmo Tuuliku kohta. Hooldusalune rikkus 20.01.
  2. a üldkasuliku töö ajakava, jättes ettenähtud ajal tööle ilmumata. Samal päeval tuvastati tal elukohas alkoholijoove 1,092 mg/l. Varmo Tuuliku sõnul käis ta sünnipäeval ja hakkas jooma, mistõttu ei läinud ka töötunde tegema. 03.02.
  3. a seisuga ei ole hooldusalune täitnud ka kohustust alluda alkoholivastasele ravile. Isiku sõnul ei ole tal ravile minekuks raha. Ametnik tegi ettepaneku pöörata karistus sooritamata üldkasuliku töö tundide osas täitmisele. Kohtuistungil selgitas Varmo Tuulik, et ta on pöördunud alkoholisõltuvusravile ja esitas kohtule OÜ A-Kliiniku tõendi selle kohta, et ta pöördus 10.02.
  4. a psühhiaatri vastuvõtule. Varem ei saanud ta ravile minna rahapuuduse tõttu, aga nüüd sai emalt selle jaoks raha. Süüdimõistetu arvas, et suudab nüüd alkoholi tarvitamisest hoiduda ja seega ei tohiks tema käitumises probleeme esineda. Varmo Tuulik selgitas, et ta on üle aasta aja üldkasulikku tööd teinud ja puudumine on esinenud vaid ühel korral. Ta tunnistas, et tal olid jääknähud alkoholi tarvitamisest, mis oli ka tööle minemata jätmise põhjus. Ülejäänud aja on ta oma tunde korralikult teinud, hetkel käib kolmel päeval nädalas. Kriminaalhooldusametnikuna võttis kohtuistungist osa Piret Avi. Ametnik selgitas, et eelmisest septembrist, mil esitati esimene erakorraline ettekanne, kuni jaanuarini Varmo Tuulikuga probleeme ei esinenud.
  5. jaanuaril toimusid rikkumised alkoholi tarvitamise ja üldkasuliku töö tegemata jätmise näol. Selle ajani oli hooldusalune teinud üldkasulikku tööd kohusetundlikult. Nüüd on Varmo Tuulik pöördunud ka ravile, kuid ta oleks pidanud seda juba ammu tegema. KOHTU SEISUKOHT

§ 69

lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. 2

(3)Kohus, tutvunud kohtule esitatud erakorralise ettekandega ja kuulanud ära ametniku ning süüdimõistetu selgitused kohtuistungil, leiab, et taotlus karistuse täitmisele pööramiseks ei ole põhjendatud. Erakorralise ettekande kohaselt on Varmo Tuulikul esinenud probleeme alkoholi tarvitamisest hoidumise, ravile allumise ja üldkasuliku töö tegemisega. Kohus peab Varmo Tuuliku rikkumisi küll taunimisväärseteks, kuid leiab, et käesolevalt ei oleks vangistuse täitmisele pööramine proportsionaalne aset leidnud rikkumiste raskusega. Erakorralise ettekande esitamise peamiseks põhjuseks on üks episood 20. jaanuaril, mil Varmo Tuulik jättis kokkulepitud ajal üldkasuliku töö tegemisele ilmumata ja lisaks tuvastati tal alkoholijoove. Hooldusalune rikkus sellega küll kahte kohustust, kuid sisuliselt on tegemist ühe eksimusega – hooldusalune tarvitas alkoholi ja selle tõttu ei läinud tööle. Tegemist on esimese korraga rohkem kui aasta kestnud kriminaalhoolduse vältel, mil Varmo Tuulik rikkus üldkasuliku töö ajakava ning teise korraga, mil ta rikkus keeldu mitte tarvitada alkoholi. Seega on tegemist ühekordsete ja juhuslikku laadi eksimustega, mitte Varmo Tuuliku tavapärase käitumismustriga. Taolised rikkumised ei ole kohtu hinnangul piisavalt rasked, et pöörata vangistus täitmisele. Hooldusalune ei täitnud ka kohustust alluda alkoholisõltuvusravile. Praeguseks on ta seda teinud ning pöördus päev enne erakorralise ettekande arutamiseks peetud kohtuistungit arsti vastuvõtule. Varmo Tuulik selgitas, et ravile minekut takistasid rahalised raskused. Arvestades asjaolu, et isikul tuleb teha üldkasulikku tööd, mistõttu on tal palgatöö tegemine piiratud, ei ole põhjust kahelda tema põhjendustes. Praeguseks on Varmo Tuulik täitnud talle määratud kohustuse pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ning on kohtu hinnangul ammendavalt põhjendanud, miks ta seda varasemalt ei teinud. Eelnevast tulenevalt ei oleks vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud ka ravikohustuse rikkumise tõttu. Karistuse täitmisele pööramine kui raskeim

§ 69

lg 6 sätestatud tagajärg hooldusaluse rikkumistele on kohtu hinnangul põhjendatud juhul, kui karistuse eesmärkide saavutamine ei oleks tõenäoliselt võimalik muul moel ja seega ei oleks kriminaalhoolduse jätkamine otstarbekas. Praegusel juhul leiab kohus, et kriminaalhooldusega jätkamine võiks olla tulemuslikum kui vangistuse täitmisele pööramine. Kohtul on põhjust uskuda, et Varmo Tuuliku käitumine edaspidi paraneb ja ta tuleb kriminaalhooldusega kaasnevate nõuetega toime. Esiteks on isik juba tõestanud, et ta suudab ennast kokku võtta. Nagu kriminaalhooldusametnik ka istungil välja tõi, siis eelmise erakorralise ettekande järel Varmo Tuulikuga mitme kuu vältel märkimisväärseid probleeme ei esinenud. Teiseks on ta praeguseks pöördunud psühhiaatri poole ja saab vajalikku ravi, mis võiks tema seaduskuulekale ja kohusetundlikule käitumisele olulisel määral kaasa aidata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kriminaalhooldusametniku taotluse karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Varmo Tuuliku katseaeg kestab novembrini, mis on piisavalt pikk aeg hindamaks, kas ta suudab oma käitumist püsivalt muuta. Kui oodatud muudatusi ei toimu ja hooldusaluse rikkumised siiski jätkuvad, on võimalik esitada kohtule uus erakorraline ettekanne. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.