Obsah (5)

§ 100§ 99§ 101§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht 4. veebruar 2021, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-3877 Tsiviilasi

§ 100lg 4).

1. Otsuse täitmisel arvestada kostja poolt alates 10.03.2020 elatisena tasutud summasid.
2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. 2-20-3877 Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. EDASIKAEBAMISE ÕIGUS Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD J L esitas hagi A L vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sündis N L ja A L abielust 13.08.2013 tütar J L. Alates 25.06.2018 elavad vanemad eraldi. 26.07.2019 lahutasid vanemad abielu. Vanematel on hageja osas ühine hooldusõigus. Hageja elab koos emaga ning vanematel oli kokkulepe, et lapse isa täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust. Lapse isa on ainult korduvate meeldetuletuste tulemusena elatist tasunud, kuid mitte piisaval ja mitte iga kuu. Lapse igakuised kulud moodustavad üle 1000 euro kuus - lasteaed 65 eurot, millele lisandub inglise keel 12 eurot; meelelahutus 80 eurot, huviringoide riietus 164 eurot, kommunaalkulud 170 eurot, toit 300 eurot, riided 50 eurot, mänguasjad 50 eurot, ortopeedilised jalatsid 100 eurot ja kaks korda vähemalt aastas reisimine 400 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista maksmata jäänud elatise võlgnevuse
3. a veebruari eest 270 eurot, märtsi eest 270 eurot, aprilli eest 270 eurot, mai eest 110 eurot ,juuni eest 270 eurot, juuli eest 270 eurot, augusti eest 170 eurot septembri eest 170 eurot, oktoobri eest 110 eurot , novembri eest 120 eurot, detsembri eest 120 eurot,
4. a jaanuari eest 142 eurot,
5. a veebruari eest 292 eurot. Mõista kostjalt välja elatis hageja kasuks 292 eurot alates 01.03.2020 kuni elatist saama kohustatud isiku täisealiseks saamiseni 13.08.2031, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja elatis kanda N L pangakontole iga kuu
6. kuupäevaks. Hageja taotleb lahendada asi kirjalikus menetluses ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja täpsustatud seisukoha kohaselt on hageja viibinud kostja juures 2019 mais ühe päeva, augustis seitse päeva, oktoobris kaks päeva, novembris kaks päeva, detsembris kolm päeva.
7. aasta jaanuaris, veebruaris kaks päeva, mais kuni augustini iga kuu 1 päev ning hiljem pole lapsega aega veetnud. Hageja seadusliku esindaja tulud moodustavad alates septembrist 2020 summas 1100 eurot kuus (neto), peretoetus 120 eurot ning esindaja omandis on sõiduauto väärtusega 1500 eurot, korter asukohaga xxx, maksumusega 27 000 eurot, krediidikohustuseks on 12500 eurot. KOSTJA SEISUKOHAD Kostja tunnistab hagi osaliselt. Vastuse kohaselt on kostja ülalpidamisel veel üks alaealine laps ning vanema kohustus on mõlemale anda elatist võrdväärselt. Abielu sõlmimisel hageja emaga oli kostjal täitemenetluses võlgnevusi 4838,66 eurot. Abielu jooksul kostja kohustused suurenesid ja sellest oli ka teadlik hageja seaduslik esindaja, kuna abielu jooksul oli kostja pangakonto arestitud ning kõik rahalised liikumised toimusid läbi hageja seadusliku esindaja konto. Lahutusel ajal oli kostja täiemenetluses võlgnevused 3044,08 eurot, millele lisandus elatisevõlg 19944,71 eurot. Kostjal oli
8. a raskused tööotsingutel ning alates juuli
9. a asus ta tööle AS-is x. Alates tööle asumisest on hakkas ta tasuma võlgnevusi ja leppis võlgade ajatamises kokku kohtutäituritega. See-ga alates 2 2-20-3877
10. a augustist vabastati kostja konto ja sissetulek arestist ja ta asus tasuma ülalpidamis-makseid ka hagejale. Kostjal on võimalus tasuda elatist igakuiselt 192 eurot kuus. Kostja on hagejat igakuiselt toetanud vastavalt võimalustele, seega on ülalpidamiskohustus täidetud. Hageja on jätnud tähelepanuta, et hageja seaduslik esindaja saab peretoetust hageja eest 60 eurot kuus, mille on hageja jätnud arvestamata. Kostjal puudub raha elatist nõutud ulatuses maksta. Hageja märgitud igakuised kulud on tõendamata ja liiga suured. Hageja viibib ka kostja juures ning sellel ajal on kostja täitnud ülalpidamiskohustust. Elatise nõue ei ole põhjendatud märgitud suuruses, mistõttu kostja taotleb elatise väljamõistmist alla miinimummäära. Arvestada tuleb ka asjaolu, et kostjal peab jääma raha ka enda igakuisteks kuludeks ja võlgnevuste tasumiseks. Kostja on nõus hagejale tasuma 192 eurot elatist kuus. Kostja lõplike seisukohtade kohaselt on kostja igakuised jooksvad kulutused peale elatise (192 eurot) veel elatise võlgnevus 19 000 eurot. Kostja sissetulekute käsutamine on piiratud seoses täitemenetlustega. Kostja leiab, et jätkuvalt on põhjendatud hagejale elatise maksmine võrdeliselt kostja teise lapsega. Kostjal kulub oma võlgnevuste tasumiseks umbes viis aastat, mistõttu peab arvestama ka asjaoluga, et kostja igapäeva elementaarsed vajadused peavad olema tagatud. Kostjal oli 04.11.2020 terviserike (infarkt), mille tulemusena on kostja töövõimehetkel piiratud ning ei ole teadatema töövõime peale haiglast välja saamist. Hagi on esitatud märtsis 2020, seega ei saa väidetavat võlgnevust enne märtsi 2019 arvestada. Laps on pikemalt viibinud ka kostja juures, mistõttu peaks seda elatise välja mõistmisel arvestama. Kostja on ka hagejale tasunud elatist enne hagi esitamist. Kui kostja kohustus oleks alates märts 2019 kuni veebruar
11. a tasuda ülalpidamismakseid 192 eurot oleks võlgnevus järgnev: 96 + 115,20 + 76,80 + 107,52 + 30,56 + 3,60 + 42 + 42 + 42-17,92 - 140,80 - 57,90 - 200 = 139,06 eurot. Alates hagiavalduse esitamisest on kostja hageja kasuks tasunud 192 eurot igakuiselt. KOHTUISTUNG 26.10.
12. a kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde. Kostjal on võimalus tasuda elatist seadusega ettenähtud ulatuses. Kostja tunnistab nõuet 192 euro ulatuses, selgitades, et on menetluse ajal täitnud vabatahtlikult ülalpidamise kohustust. Kostja pöörab ka tähelepanu, et tagasiulatuv elatis saab olla aasta eest hagi on esitatud märtsis, seega
13. aasta veebruar ei kuulu nimetatud aja hulka. Hageja on ka pikemaid aegu veetnud kostja juures. Kostja ülalpidamisel on ka teine laps, kellele kostja maksab elatist otsuse alusel. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt. Perekonnaseaduse (

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. N L ja A L abielust sündis 13.08.2013 tütar J L. Perekonnaseaduse (

) § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. 3 2-20-3877 Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 32-1-33-11). Vastavalt

§ 101

lg-le 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2019. a on kuupalga alammäär 540 eurot, elatise miinimummäär on seega 270 eurot ühele lapsele. Alates 2020 aastast on elatise miinimumäär 292 eurot. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Tulenevalt

§ 102

lg 1 vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja vaidleb hagile vastu ja märgib, et tema ülalpidamisel on peale hageja veel üks alaealine laps, kellel makstakse elatist. Hageja on viibinud kostja juures, mistõttu tuleks ka seda arvestada ja selles ulatuses elatist vähendada. Kostjal on peale hageja veel üks alaealine laps, kes on sündinud 2006 aastal. Kohus möönab, et vanemale uute ülalpeetavate lisandumine mõjutab selle vanema varalist seisundit ning võib olla aluseks elatise alla miinimummäära väljamõistmisele. Samas on ka hageja ülalpidamisel teine laps, kes on sündinud 2005. aastal. Riigikohus on seisukohal, et teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. (vt Riigikohtu 13.04.2016.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16 p 11). Järeldus selle kohta, kas vanema teised lapsed osutuksid elatise väljamõistmise tagajärjel vähem kindlustatuks kui elatist hagev laps, saab põhineda faktilistel asjaoludel, mis võimaldavad laste olukorda võrrelda. Selleks tuleb vanemal, kes laste ebavõrdsele olukorrale tugineb, esile tuua, ja kohtul tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka nende emade panust laste ülalpidamisse. (vt Riigikohtu 13.04.2016.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16 p 12). Antud juhul on hageja nõudnud elatis seadusega kehtestatud miinimummääras, milleks on 2019. aastal 270 eurot ja alates 2020. aastast 292 eurot. Kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, mis annab võimaluse kohaldada

§ 102lg 2 elatise vähendamise eelduseid.

Elatise väljamõistmisel peab kohus lähtuma muuhulgas ka

§ 99lg 1 ja 2 sätestatust ja vanamate varaliselt seisust.

4 2-20-3877 Kohtule esitatud tõendite ja seisukohtade kohaselt selgub, et kostja igakuine sissetulek moodustab kuni 1700 eurot kuus (bruto), millest arvestatakse maha täitemenetlusega seotud maksed ligi 400 eurot kuus. Kostja on kahes äriühingus juhatuse liige, tema omandis on sõiduauto ning korteriomand, milles kostja elab. Kostja kohustusteks on ka elatise võlg, mille suhtes on algatatud täitemenetlus. Kostjat on tabanud novembris 2020 terviserike, mis võib mõjutada edaspidist sissetulekut. Hageja ema igakuiseks sissetulekuks on 1110 eurot kuus (neto) (brutosummana 1300 eurot), millele lisandub peretoetus 120 eurot. Hageja ema omandis on sõiduauto väärtusega 1500 eurot ja korteriomand 27 000 eurot. Tema krediidikohustus on kokku 12 500 eurot. Tõendite alusel saab järeldada, et mõlemal vanemal on sissetulek, mis võimaldab lapse ülalpidamiseks maksta elatist seadusega kehtestatud määras. Samuti on mõlemad vanemad seotud äriühingutega (juhatuse liikmed), kuid saadavad tulud ei ole kohtule tõendatud. Kohus pöörab ka tähelepanu asjaolule, et vanemate poolt kohustuste võtmisel tuleb neil ka sel ajal arvestada, et kohustused tuleb võlausaldajate ees täita, mistõttu ei saa võetud kohustused olla elatise vähendamise aluseks. Kostja suhtes algatatud täitemenetlused on tingitud kostja hoolsuskohustusest ning suhtumisest, mis ei saa olla elatise vähendamise aluseks vaid kostja peab suutma oma sissetulekutega paremini kohustusi täita. Samas märgib kohus, et kohus peab arvestama ka muude asjaoludega, näiteks, et kostja ülalpidamisel on ka teine laps, mis annab võimaluse elatise vähendamiseks. Olenemata asjaolust, et kostja sissetulek on suurem kui teise vanema sissetulek ei saa see olla aluseks, et tema peaks lapse vajadusi silmas pidades suuremas määras panustama kui lapse teine vanem, sest eelkõige tuleb lähtuda lapse vajadustest ja kulutustest. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada muuhulgas vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102

).

§ 102

lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-35-17 p 30 on selgitatud, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Miinimumelatis ei täida oma eesmärki, kui paljudel, kui mitte enamikul juhtudel taandub vaidlus tõendamisele, kas on mõjuvat põhjust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära, ja kohtupraktikas tuleb aina laiendada mõjuvate põhjuste ringi, tagamaks regulatsiooni proportsionaalne rakendamine. Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks. See ei arvesta ka vanemate võimalusi elatist maksta. Miinimumpalka saav kahe lapse vanem peaks selle järgi kogu oma sissetuleku maksma elatiseks, kolme lapsega vanem peaks aga veel pool miinimumpalka juurde leidma. Isegi keskmist palka saav vanem võib olla kohustatud maksma mitmele lapsele elatiseks kogu oma sissetuleku. Seega on riigikohus tõdenud, et antud hetkel on tänu miinimumtöötasu kiirele tõusule tõusnud ka hüppeliselt elatise miinimummäär, mis reaalselt ei arvesta lapse vajadustega. 5 2-20-3877 Antud juhul on hageja esitanud igakuisteks kuludeks üle 1000 euro. Kohus pöörab esmalt tähelepanu, et see ei ole eluliselt usutav, arvestades vanema, kellega hageja koos elab, sissetulekuid ning asjaolu, et peres on ülalpidamisel ka teine laps. Kohus möönab, et igakuised kulud ongi laste lõikes erinevad, kuid, antud juhul leiab kohus, et saab lähtuda RAKE 2020 uuringust. Veebruaris 2020 valmis RAKE uuring „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“, https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf , millest nähtub, et lapse igakuised elementaarsed kulud vanusegrupis 7-12 aastat moodustuvad 385 eurot, mis teeb 192,50 (385/2) eurot ühe vannema kulutuste suuruseks. Kohus märgib kostjale, et jätab tähelepanuta kohtule esitatud tõendid, mis on võetud sotsiaalmeediast, kuna pilte ei saa lugeda antud vaidluse raames tõenditeks, kuid see iseloomustab kostja käitumist. Samuti ei arvesta kohus kostja väidet, et hageja on tema juures viibinud igakuiselt teatud aja. Kohus märgib, et märgitud aega, kui laps isa juures viibis, saab lugeda tavapärast hoolduskohustuse täitmiseks, mitte elatise vähendamise aluseks. Samas leiab kohus, et hageja esitatud igakuised kulutused on ebareaalsed, sest hagejaga koos elav vanema sissetulekud ei suudaks neid katta, sest pere ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, kes sellel juhul jääks halvemasse olukorda. Arvestades ka asjaolu, et viimastel aastatel on elatise summa kiiresti kasvanud, mis ei ole proportsioonis elukallidusega, siis leiab kohus, et elatise määramisel tuleb arvesse ka võtta peretoetust, milleks on 60 eurot kuus. Võttes arvesse vanemate sissetulekuid, ülalpeetavate arvu, leiab kohus, et põhjendatud on elatise väljamõistmine 192,50 eurot kuus, mis on ka ära toodud miinimumelatise määra uuringus laste vajaduste ja kulutuste osas. Hageja palub välja mõista elatise tagasiulatuvalt alates veebruarist
3. Vastavalt

§ 108

õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Esmalt märgib kohus, et hagi on kohtusse esitatud 10.03.

1. Seega on seaduseandja mõtte kohaselt saab tagasiulatuvat nõuet rakendada alates märtsist
2. Kohtule esitatud tõenditest (dtl 9, 96) selgub, et kostja on hageja ees ülalpidamiskohustust täitnud. Kohus möönab, et see ole olnud summas, mis on seaduses ette nähtud, kuid samas leiab kohus, et see on ligilähedane elatise summale, mille kohus on hageja kasuks välja mõistnud. Kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks ja üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, on võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (RKTKo 3-2-1-35-16 p 19). Kohus leiab, et antud juhul hinnates vanemate võimekust, siis tagasiulatuva elatise nõude rahuldamisel jääks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kohus märgib, et tegemist on märkimisväärse summaga (üle 2000 euro), mille täitmine täies ulatuses käiks kostjale üle jõu, st. asetaks kostja tõenäoliselt raskesse majanduslikku olukorda, sest kostja peaks lisaks igakuisele elatisele 192,50 eurot täitma veel ühekordse kohustuse. Samuti on kostja 6 2-20-3877 ülalpidamisel teine laps, kes tagasiulatuva summa korraga makstes, jääks halvemasse olukorda. Kohtu hinnangul ei täidaks elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt täies ulatuses enam ülalpidamise ülesannet ning kostja ei ole võimeline sellises ulatuses kohtuotsust täitma. Eeltoodu alusel jätab kohus tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata ning rahuldab elatise nõude osaliselt 192,50 eurot, mis tuleb kostjal tasuda alates hagiavalduse esitamisest kuna lapse täisealiseks saamiseni. Kohus juhib tähelepanu, et kohtumenetluse ajal tasutud elatuise summad tuleb kohtuotsuse täitmisel arvesse võtta. Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal on võimalus nõuda elatise vähendamist ja kostjal suurendamist. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 7