Obsah (10)

§ 416§ 442§ 187§ 370§ 407§ 445§ 173§ 174§ 162§ 386

KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse kuupäev 19. mai 2020, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-11956 Tsiviilasi K A Pi hagi M Pi v

§ 416nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 09.08.2019, korrigeeritult 22.08.2019, esitatud hagi kohaselt peale hageja sündi, muutsid hageja ja tema ema elukohta ja asusid elama Eestis. Kostja on peale hageja sündi elanud erinevates riikides ja käesoleval ajal elab ja töötab xxxx. Hagejale ei ole teada kostja elukoha aadress, vanemad suhtlevad e-posti ja sms vahendusel. Hageja seaduslik esindaja ja kostja sõlmisid kostja nõudmisel soome keeles 01.01.2013.a hageja ülalpidamiseks kirjaliku kokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt tasus kostja hagejale elatist 300 eurot kuus. Peale kokkuleppe sõlmimist hakkas kostja elatisemaksetega viivitama. Hageja ülalpidamisraha on pidanud hageja ema kostjalt pidevalt nõudma. Kostja selgitab, et ta maksab siis, kui ta jälle suurema hulga raha saab. Näiteks 2018.a ja 2019.a esimestel kuudel kogunenud võlgnevuse tasus kostja osaliselt 2019 mais ja juunis. Samas jättis juunis tasumata 100 eurot, samuti ei tasunud kostja juuli

1. kuupäevaks elatist ja käesoleva avalduse esitamise seisuga ei ole kostja samuti hageja ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud. Hagejale ei sobi sellisel viisil elatise maksmine, nagu seda kostja on viimaste aastate jooksul teinud, s.t ei maksa iga kuiselt kokkulepitud suuruses ja kuupäeval elatist. PKS § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. PKS § 100 lg-d 1 ja 4 täpsustavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Antud juhul ei esine ühtegi mõjuvat põhjust ülalpidamise andmiseks muul viisil. Niisiis taotleb hageja, et kostja maksaks hagejale elatist ette jooksva kuu
2. kuupäevaks. Elatis tuleb tasuda hageja ema L J arvelduskontole nr xxxx. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 09.08.2019 vastavalt vanemate vahel sõlmitud kokkuleppes nimetatud määras, 300 eurot kuus. Elatise palub hageja tasuda hageja ema L J arvelduskontole nr xxxx Swedbank AS’is hiljemalt jooksva kuu
3. kuupäevaks. 2

§ 370

lg 1 sätestab et hageja võib ühes hagis esitada kostja vastu mitu erinevat nõuet ja neid võib koos menetleda, kui kõik esitatud nõuded alluvad menetlevale kohtule ning lubatud on sama menetluse liik. Sama kehtib ka erinevatel asjaoludel põhinevate nõuete kohta.

§ 370

lg 2 sätestab, et hagis võib esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Hageja esitab alternatiivse nõude, mille ta palub rahuldada üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata- mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 09.08.2019.a PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras, s.o 270 eurot kuus. Lisaks jooksvale elatisele soovib hageja mõista kostjalt välja elatise ka tagasiulatuva perioodi eest vastavalt VÕ S §-le

1. Kuna hageja palub jooksva elatise määrata alates 09.08.2019, siis tagasiulatuva elatise palub hageja välja nõuda perioodi 01.06.2019 kuni 31.07.2019 eest kokku summas 400 eurot. Vastava summa on hageja saanud järgmise arvutuse teel – liites omavahel 2 kuu elatise, milles vanemad olid kokku leppinud ja lahutades sellest 2019 juunis osaliselt tasutud elatise (300+300-200) on tulemuseks 400 eurot. Tagasiulatuva elatise palub hageja kostjal hüvitada hagejale 10 päeva jooksul pärast vastava kohtuotsuse jõustumist. MENETLUSE KÄIK Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjale ja kohtuteadet on korduvalt saadetud nii teadaolevatel xxxx ja Eesti aadressidel kui ka meili teel. Soome kohtu kaasabil kättetoimetamisel on xxxx kohus kinnitanud materjalide nendeni jõudmist 17.02.2020 ning on alles kohtu 20.04.2020 meeldetuletuskirja peale 29.04.2020 edastanud kinnituse kostjale materjalide kättetoimetamise kohta. Kuna kättetoimetamise blanketil on ainsa arusaadava daatumina ja kättetoimetamise viisina fikseeritud „asenduskättetoimetamine 20.04.2020“, siis lähtub kohus sellest kuupäevast kostjale hagimaterjalide kättetoimetamisena. Arvestades, et kostja elab Soomes, on kohus vastamistähtajana arvestanud 28 päeva. Seega vastus tuli esitada hiljemalt 18.05.
2. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 alusel on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). 3 Vastavalt

§ 407

lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei esitanud vastuväiteid hagile, on kohus seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada esimesena järjestatud alternatiivnõude alusel täielikult ning kostjalt tuleb välja elatis alates 09.08.2019 iga kuuliselt summas 300 eurot kuus. Hageja ei ole järjestatud esimest nõuet sidunud elatise miinimummääraga. Lisaks kuulub rahuldamisele nõue tagasiulatuva elatisena perioodi 01.06-31.07.2019 katteks esitatud 400 euro väljamõistmise nõue.

§ 445

alusel tuleb rahuldada otsuse täitmise viisina soovitud elatise maksmine igakuuliselt 15-ndaks kuupäevaks ning tagasiulatuva perioodi nõudesumma 400 euro tasumise kohustamine 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. MENETLUSKULUD

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi kuulub rahuldamisele jäävad hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Hageja on koos täpsustatud hagiga esitanud õigusabikulude arve, ajaühikuna 150 min eest, minutihinnaga 2 eurot, kokku 300 eurot. See teeb tunnihinnaks 120 eurot, mis tähendab, et ajakulu on olnud 2,5 h. Kohus leiab, et see on ülepaisutatud. Elatise hagi ei ole õiguslikult keerukas, seda on võimalik printsiibis esitada ka blanketsel vormil. Kohus peab põhjendatud ajakuluks 1 tund. Ka tunnihinnaks kujunenud 120 eurot on ülemäära kõrge. Kohtupraktika kohaselt võiks nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot koos. See tähendab, et hageja õigusabikuluna kuulub rahuldamisele ja kostjalt väljamõistmisele 100 eurot. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 386lg 2; 407 lg 1 ja 3; § 415; § 416; § 442; § 444 lg 4 tagaseljaotsusega.

(digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik 4