Obsah (9)

§ 429§ 403§ 230§ 5§ 173§ 162§ 168§ 150§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 5. veebruar 2021. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi OÜ ÖKOPESA hagi METSASEMU OÜ va

) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja on esitanud taotluse hagist osaliselt loobumiseks. Kohus lahendab esmalt hageja taotluse ning seejärel analüüsib menetlusse jäänud nõude põhjendatust.

§ 429

lg 1 esimese lause järgi võib hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja on esitanud hagist osaliselt loobumise avalduse seetõtu, et kostja on pärast hagi esitamist hageja põhinõude täielikult (s.o 11 772 eurot) ja viivisenõude osaliselt (s.o 126,43 eurot) rahuldanud. Kostja vastuväiteid hagist osalisele loobumisele esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus hageja esitatud avalduse nõudest osaliselt loobumiseks vastu ja lõpetab otsust tegemata menetluse põhinõude 11 772 eurot ja viivisenõude 126,43 eurot osas. Ülejäänud viivise ning kahjuhüvitise nõuete osas lahendab kohus asja sisuliselt. 11. Kohus, lahendades tsiviilasja

§ 403

lg 1 alusel kirjalikus menetluses leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele.

§ 230

lg 1 sätestab, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 5

lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

1. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub midagi tegema või tegemata jätma. Osundatud paragrahvi
2. lõike kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustuse rikkumine on VÕS § 100 järgi võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlausaldaja võib nõuda kohustust rikkunud võlgnikult VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on arvestanud viivist 8% aastas, s.o vastavalt seaduses sätestatud määrale. 4
3. Vaidlust ei ole, et pooled sõlmisid
4. aastal suulise XXX, mille kohaselt hageja teostas kostjale töid ning kostja kohustus tööde eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid tööde teostamise ja tasu suuruse osas, tõendatud on asjaolu, et kostja ei tasunud tööde eest tähtaegselt, mistõttu nõuab hageja viivist. Vaidluse all on asjaolu, millal muutus tasunõue sissenõutavaks, millest sõltub hageja poolt nõutava viivise suurus. Samuti vaidlevad pooled hageja kahju hüvitamise nõude põhjendatuse üle.
5. Hageja on esitanud tõenditena kostjale adresseeritud arved, nõudekirja, kostja vastuse nõudekirjale, väljavõtte raamatupidamisprogrammist, kahe telefonivestluse salvestused, kostja seaduslikule esindajale adresseeritud e-kirja (maksemeenutuse). Hageja koostatud arvetel märgitud tasumise tähtajad olid vastavalt 27.10.
6. a, 31.10.
7. a ja 10.12.
8. a ning hageja on arvestanud seadusjärgses määras viivist alates maksekuupäevale järgnenud päevast kuni 04.06.
9. a kogusummas 1588,79 eurot.
10. Vaidlust ei ole ka selles, et telefonivestlused, mille salvestused kohtule esitati, on peetud hageja juhatuse liikme ja kostja juhatuse liikme vahel. 26.04.
11. a peetud telefonivestluses kinnitab kostja võlgnevust ja teeb ettepaneku rääkida võlgnevusest hagejaga neljapäeval, so 28.04.
12. a. Hageja esindaja lubab saata tasumata arved uuesti ka meilile. 28.04.
13. a toimunud telefonivestluses kinnitab kostja esindaja, et maksab osa rahast ära maikuu keskpaigaks ning ülejäänud summa juuni teisel nädalal, mitte juuni lõpuks, nagu kostja on väitnud kohtumenetluses. Samuti kinnitab kostja esindaja, et arved ei olnud tal lihtsalt meeles. Hageja seadusliku esindaja palvele vastates lubab kostja seaduslik esindaja, et raamatupidaja kirjutab kostja raamatupidajale, millal laekumisi oodata võiks olla. Oma 30.04.
14. a e-kirjas palub hageja raamatupidaja kirjalikku kinnitust maksete kuupäevade osas hiljemalt 01.05.
15. a õhtuks ning hoiatab, et kinnituse mittesaamisel antakse asjale 04.05.
16. a juriidiline käik.
17. Eeltoodust nähtub, et kostja on võlgnevust tunnistanud hiljemalt 26.04.
18. a ega ole kordagi enne hagile vastamist tuginenud asjaolule, et temale ei olnud arved kätte toimetatud ning ta ei teadnud võlgnevusest, vaid on väitnud tasumise unustamist. Seega ei ole kohtu hinnangul kostja väited arvete mittenõuetekohase kättetoimetamise kohta asjakohased. Asja materjalidest nähtuvalt on pooltevaheline kirjavahetus lepingulistes suhetes toimunud kostja seadusliku esindaja e-posti kaudu, mistõttu ei oma tähtsust see, milline e-posti aadress on kostjal märgitud äriregistrisse. Ka poolte suhtlusstiil viitab pikemaajalistele suhetele ning ei ole eluliselt usutav, et hageja on haginõude aluseks olevad arved edastanud nö valele e-posti aadressile, teades seejuures, et kostja kasutab teist aadressi. Eeltoodud tõenditega on ümber lükatud ka kostja vastuväide arvete kättesaamise kohta 26.04.
19. a ning nõude sissenõutavaks muutumise kohta 26.05.
20. a. Kostja on juba enne hageja poolt arvete uuesti saatmist kinnitanud võlgnevuse olemasolu ja suurust ca 8000 eurot, mis on enam kui arvel nr XXX märgitud võlgnevus 3892,80 eurot. Seega ei ole põhjendatud ka kostja väide, et arve nr XXX summas 6979,20 eurot kättetoimetamine ei ole tõendatud. Kohtuvälises nõudeavalduses nõutud 120 euro väljamõistmist ei ole hageja kohtumenetluses taotlenud.
21. Kostja on tõenditena esitanud maksekorraldused, millelt nähtub põhivõla ja viivise osaline tasumine hagejale. Tõendeid, mis lükkaksid ümber hageja väiteid või annaksid aluse jätta hagi rahuldamata, kostja esitanud ei ole. Seega kohtule esitatud ja kohtu poolt uuritud tõendid kogumis võimaldavad asuda seisukohale, et kostja oli arved kätte saanud ning oli võlgnevusest teadlik juba 5 26.04.
22. a, kuid vaatamata sellele tasus võlgnevuse alles 14.07.
23. a, so pärast kohtumenetluse alustamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue osas, millises hageja ei ole loobunud, on tõendatud ja tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 1462,36 eurot (1588,79 – 126,43).
24. Hageja on palunud välja mõista ka kahjuhüvitis 250 eurot ning viivis kahjuhüvitiselt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 115 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Käesoleval juhul on hagejal (võlausaldaja) tekkinud varaline kahju seoses õigusteenuse kasutamisega. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju on määratletud VÕS § 128 lg-s 3, mis sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab muuhulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavaid mõistlikke kulusid kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus nõustub hagejaga, et oma nõude maksmapanekuks võib olla vajalik kasutada professionaalse õigusteenuse osutaja abi. Seda eeskätt olukorras, kus isik ise ei oma selleks õigusalaseid eriteadmisi. Sellist seisukohta on korduvalt toetanud ka Riigikohus (nt Riigikohtu 03.04.
25. a kohtuotsus 3-2-1-19-13). Vaidlust ei ole, et hageja ei ole õigusalaste eriteadmistega isik. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja esitanud juba
26. aastal sissenõutavaks muutunud võlgnevuse kättesaamiseks esmalt juriidilise abiga nõudekirja ning seejärel hagi. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja oli võlgnevusest teadlik, kuid ei asunud seda kohtuväliselt likvideerima. Ka ei ole kostja vaatamata suuliselt antud lubadusele kirjalikult teatanud, millal hageja võib oodata võlgnevuse likvideerimist. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus võlgnevuse sissenõutavaks muutumisest on möödas sedavõrd pikk aeg ning kostja ei ole reageerinud ka hageja kirjadele kirjas palutud viisil, ei olnud hagejal muud võimalust võlgnevuse sissenõudmiseks, kui esitada kirjalik meeldetuletus ning pöörduda kohtusse. Kohus nõustub hagejaga, et õigusabiteenuse kasutamine juriidiliste dokumentide koostamiseks sellises olukorras on mõistlik ega saa võtta hagejalt tekkinud kulude kui kahju hüvitamise nõude õigust. Seega ei ole asjakohased kostja viited hageja ennatlikule käitumisele ja kohtuväliste õigusabikulude põhjendamatusele. Hageja kahju summas 250 eurot seoses kohtuvälise nõudekirja koostamisega on kohtu hinnangul ka mõistlikus suuruses ja vastab igati kohtupraktikas aktsepteeritud õigusabikulude suurusele. Nõudekiri on seitsmeleheküljeline dokument, mis sisaldab nii asjaolusid kui ka õiguslikke põhjendusi ja viiteid kohtupraktikale. Nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks ja kirja koostamiseks on kohtu hinnangul igati põhjendatult kulunud mitmeid töötunde, mistõttu ei saa kostja väiteid nõude suuruse osas pidada asjakohasteks.
27. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 1462,36 eurot ning kahjuhüvitis 250 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis kahjuhüvitiselt 6 (250 eurot) VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni. V Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 20.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt

§ 162

lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. 21. Hagist osalise loobumise tõttu tuleb hagejale

§ 150lg 2 p 2 alusel tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, so 325 eurot.

Hageja on hagist osaliselt (so põhinõude ja teatud ulatuses viivise osas) loobunud seetõttu, et kostja on kohtumenetluse ajal tasunud põhinõude ning viivise ulatuses, mida kostja on pidanud põhjendatuks. Seetõttu tuleb menetluskulud loobutud nõude osas jätta

§ 168lg 4 kohaselt kostja kanda.

Kuna kohus rahuldab hagi ka ülejäänud nõude osas, tuleb kõik menetluskulud

§ 162alusel jätta kostja kanda.

22.

§-de 174 lg-te 1, 2 ja 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuludeks on menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt riigilõiv 650 eurot ja õigusabikulud 1926 eurot (koos käibemaksuga). Hageja palub menetluskulud kostjalt välja mõista arvestamata õigusabikuludelt arvestatud käibemaksu, kuna hageja saab käibemaksukohustuslasena käibemaksu tagasi taotleda. Riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja on hagi menetlusse võtmise eelduseks. Seega on hageja kulutused riigilõivule olnud põhjendatud Kuna kohus tagastab hagejale pool tasutud riigilõivust, tuleb kostjalt välja mõista teine pool tasutud riigilõivust, so 325 eurot. 23.

§ 175

lg 1 sätestab, et juhul kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, peavad hüvitamisele kuuluvad kulud olema põhjendatud ja vajalikud. Hageja lepinguline esindaja on osutanud õigusteenust tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta), mis on kooskõlas senises kohtupraktikas põhjendatuks peetud tasumääraga. Hageja esindaja on tsiviilasja menetluses koostanud hagiavalduse, kogunud tõendeid, analüüsinud asja materjale ja koostanud argumenteeritud menetlusdokumente kostja seisukohtade osas. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja ajakulu olnud kokku 10 tundi ja 42 minutit. Kohtu hinnangul ei ole antud tsiviilasja näol tegemist keeruka vaidlusega, mistõttu peab kohus hageja ajakulu ülepaisutatuks. Hageja on korranud oma seisukohti menetlusdokumendi erinevates lõikudes, samuti sisaldavad seisukohad kohtupraktika ülevaateid. Ka hageja poolt esitatud tõendid on sellised dokumendid, mis olid hagejal eelduslikult olemas ning nende hankimiseks märkimisväärset ajakulu hageja lepingulisel 7 esindajal olla ei saanud, arvestades seejuures ka asjaolu, et hageja on juba kohtuväliselt XXX poole hagis märgitud võla kättesaamiseks pöördunud. Ka hinnatavate tõendite maht ei olnud suur. Seega peab kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu hagejale õigusabi osutamisel põhjendatuks ja vajalikuks kokku 9 töötunni ulatuses. Kohus mõistab kostjalt välja hageja õigusabikulud summas 1350 eurot (150 eurot x 9 tundi). 24. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 1675 eurot, sh riigilõiv 375 eurot ja hageja põhjendatud ning vajalikud õigusabikulud 1350 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista ka viivis tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 8