← Eesti

2-19-2835/22

Obsah (8)§ 3141§ 630§ 442§ 178§ 187§ 173§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Otsuse avalikult teatavakstegemise 30. september 2020, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu aeg ja koht Tsiv

§ 3141lg 3 p 1 alusel 31.08.2020.

RESOLUTSIOON

  1. Rahuldada osaliselt A hagi B vastu.
  2. Välja mõista Blt A kasuks elatis 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus (alates 01.01.2020 elatise miinimummäär 292 eurot kuus), alates 21.02.2019 kuni A täisealiseks saamiseni xx xx xxxx.
  3. Elatis makstakse iga kuu eest ette. Väljamõistetud elatis tuleb Bl tasuda C(C, isikukood xxxxxxxxxxx) arvelduskontole nr EExxx Swedbank AS-s ning näidata selgituses ära kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
  4. Jätta rahuldamata A hagiavaldus B vastu elatise väljamõistmiseks kuni A õpingute lõpetamiseni.
  5. Jätta menetluskulud B kanda.
  6. Määrata A põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 83,96 eurot, mis mõista Blt A kasuks välja. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude Tsiviilasi nr 2-19-2835 suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD

  1. 21.02.2019 esitas A (hageja) Pärnu Maakohtule hagiavalduse B (kostja) vastu elatise saamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni. Hagiavalduse kohaselt olid kostja ja C (hageja ema) hageja sündimise ajal abielus. Hageja sündis Eesti Vabariigis, kostja elab Austraalias ning ei ole kunagi oma last materiaalselt toetanud. Kõik hageja kulud on katnud hageja ema. 01.03.2020 hageja kohtu nõudel täiendas hagiavaldust hageja igakuiste kulude ning hageja ema sissetuleku suuruse avaldamisega. Samuti näitas hageja ära pangakonto, kuhu tuleb elatis tasuda ning edastas kohtule hagiavalduse inglise keelse tõlke.
  2. Pärnu Maakohus 18.03.2019 võttis hagiavalduse menetlusse. Kohus, juhindudes Haagis 14.11.1965 vastu võetud tsiviil- ja kaubandusasjades kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise konventsiooni (jõustus Eesti Vabariigi suhtes
  3. aasta
  4. oktoobril) artiklist 3 edastas menetlusdokumendid Justiitsministeerimile, et need saaks kostjale kätte toimetatud. 26.11.2019 ja 25.08.2020 Justiitsministeerium teatas kohtule, et Austraalia keskasutusel ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Samuti ei õnnestunud kohtul kostjale e-posti teel menetlusdokumente kätte toimetada. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3141 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel 31.08.2020 ning kostjale vastamiseks määratud 28-päevane tähtaeg lõppes 29.09.2020 kell 24:
  5. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED
  6. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (PKS § 96). Vaidlus puudub ja hageja sünnitunnistusest nähtub, et hageja isa on kostja /tl 21/. Seega on hageja õigustatud isikuks ülalpidamist saama ja kostja ülalpidamist andma kohustatud isikuks. Vanemal on seaduse järgi kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub.
  7. PKS § 100 lg 1 näeb ette, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on mitmes lahendis leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna 2

(4)Tsiviilasi nr 2-19-2835 ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. Elatise maksmine loetakse kohaselt täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt ning lapse ülalpidamiseks ettenähtud raha antakse teisele vanemale, mitte lapsele endale. Elatist makstakse iga kuu eest ette.
  1. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrusega nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2019 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot ja Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2019 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega elatise suurus alates 01.01.2019 on 270 eurot kuus ja alates 01.01.2020 on 292 eurot kuus. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette.
  2. Kohus leiab, et hageja on seaduses sätestatud minimaalmääras elatise nõuet asjaoludega põhistanud ja kohus tuvastas, et hageja elementaarsed eluvajadused ulatuvad vähemalt kehtiva alampalgani ühes kuus. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised kulud kokku 537 eurot: lasteaiamaks 90 eurot, tantsuring 30 eurot, jalgpalli trenn 11 eurot, pool kommunaalkuludest 60 eurot, pool elektrikuludest 20 eurot, pool side ja internetikuludest 6 eurot, toidukulud 200 eurot, riided 50 eurot, transport (bensiin) 30 eurot, mänguasjad, raamatud jm arendavat tegevust soodustavad kulud 40 eurot. Kohus leiab, et näidatud hageja igakuised kulud on reaalsed. Kohus peab lubatavaks elatise nõudmisel esitada andmeid lapse eeldatavate vajaduste kohta. Senise kohtupraktika kohaselt minimaalmääras elatise nõudmisel ei ole lapse tegelikke kulusid vaja tõendada, piisab lapse vajaduste väljatoomisest ja põhistamisest. Peale lapse vajaduste mingit muud alust, mis annaks põhjuse kaaluda seaduses sätestatud alammääras elatise vähendamist selles asjas ei ole.
  3. Riigikohus on 19.10.2015 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p-s 13 selgitanud, et kohus ei või alaealise lapse kasuks mõista välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. Olukorras, kus nõude esitamise ajal ei ole ülalpidamiskohustust tekkinud (laps ei ole veel täisealiseks saanud ja ei ole teada, kas täisealise lapse ülalpidamisõiguse aluseks olevad PKS § 97 p-des 2 või 3 nimetatud asjaolud üldse saabuvad), ei saa kohus tuvastada ülalpidamisnõude aluseks olevaid asjaolusid, sh seda, kas isikul on õigus saada ülalpidamist ja millises ulatuses on tal õigus seda saada. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja nõude mõista välja elatis kuni õpingute lõpetamiseni. 8.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Käesolevas asjas kohus rahuldas hagi osaliselt.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul arvestades, et hagejana osaleb menetluses alaealine laps ning tegemist on ülalpidamisnõudega kostja vastu, on õiglane jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja teatas 30.09.2020 kohtule, et peab otstarbekaks kostjalt lepingulise esindaja kulusid mitte nõuda.

§ 174

lg 1 teise lause alusel kohus määrab koos kulude jaotusega kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohtule teadaolevalt on hageja kandnud menetluskulusid kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise katsete eest kokku 137,70 Austraalia dollarit (105,70 + 68). Kohus peab õigeks jätta nimetatud kulud kostja kanda, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 83,96 eurot (137,70 AUD). /allkirjastatud digitaalselt/ 3

(4)Tsiviilasi nr 2-19-2835 Anu Talu Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.