(alates 01.01.2015 kvalifitseeritav
lg 1) järgi ja karistuseks mõistetud 9 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestati Aleksei Kirienko kinnipidamisest, s.o alates 02.12.2014. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 02.12.2023. 1
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Aleksei Kirienko temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aleksei Kirienko kannab karistust tapmise eest. Süüdimõistetu tappis kannatanu ühise alkoholi tarvitamise käigus, lüües teda korduvalt jõuliselt rusikaga pea piirkonda. Tekkinud vigastuste tagajärjel saabus kannatanu surm. Kohtupraktikas on leitud, et mida raskemaid kuritegusid on isikult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende kordumise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude põhjal (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 15.04.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-16-9898, p 47 ja 16.01.2020 määrus kriminaalasjas nr 1-15-8438, p 12). Kuna Aleksei Kirienko on pannud toime väga raske isikuvastase süüteo, peab tema ennetähtaegne vabastamine olema eriliselt kaalutletud ja põhjendatud. 2
lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-09-14104, p 21). Aleksei Kirienko käitumist karistuse kandmisel saab üldjoontes pidada heaks. Ta on osalenud tööhõives majandustöödel, läbinud sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“ ning õppinud eesti keelt. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Aleksei Kirienko selgitas kohtuistungil, et ta on läbitud programmidest palju õppinud, mis on positiivne ja kiiduväärt. Küll aga nähtub vangla iseloomustusest, et kinnipeetav on tööhõives osaledes valinud, millist tööd ta soovib teha, keeldudes toidujagamisest. Kohtu hinnangul ei ole isik, kes isegi range järelevalve tingimustes järgib kehtestatud reegleid valikuliselt, tõenäoliselt võimeline käituma seadusekuulekalt vabaduses, sealhulgas täitma korrektselt kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Samuti on süüdimõistetu vangla hinnangul subkultuurne ja varjab oma tegelikke vaateid kasu saamise eesmärgil. Seega ei anna Aleksei Kirienko käitumine vangistuses alust uskuda, et temast lähtuvad kuriteoriskid on maandatud määral, mis võimaldaks tema vangistusest vabastamist. Kuigi kinnipeetava käitumine on olnud valdavalt korrektne, esineb tema suhtumises aspekte, mis annavad alust kahelda tema soovis ja võimes järgida ühiskonnas kehtivat korda. Vabanemise korral asuks Aleksei Kirienko elama abikaasa juurde Tallinnasse ning tal on võimalus asuda tööle ehitajana. Kinnipeetaval on alaealine tütar, kelle käekäigu vastu ta huvi tunneb, lisaks on säilinud head suhted vennaga. Kuigi Aleksei Kirienko vabanemisjärgseid elutingimusi võib pidada heaks, ei erine need oluliselt varasemast. Oma praeguse abikaasaga elas Aleksei Kirienko koos ka enne kuriteo toimepanemist, samuti on ta enda sõnul vabaduses pidevalt töötanud üldehituse valdkonnas. Lähedaste toetus ning kindel elu- ja töökoht ei ole isikut varasemalt kuritegude toimepanemisest hoidnud. Seega ei teki kohtul ka süüdimõistetu vabanemisjärgsetest elutingimustest lähtudes veendumust, et ta tuleb vabaduses toime õiguskuulekalt. Kuigi Aleksei Kirienko on avaldanud valmidust täita vabaduses mitmesuguseid kohustusi, sealhulgas alluda elektroonilisele valvele, ei saa ka sellest järeldada, et isik käituks seetõttu vabaduses korrektselt. Kinnipeetav on ka varasemalt olnud kriminaalhooldusel ning nõuete ja kohustuste täitmisega on esinenud probleeme. Eeltoodust tulenevalt ei ole Aleksei Kirienko ennetähtaegne vabastamine käesolevalt võimalik. Arvestades Aleksei Kirienko toimepandud kuriteo raskust, peab kohus isiku ennetähtaegseks vabastamiseks olema veendunud, et karistus on tema puhul oma eesmärgi täitnud, ta on oma hoiakuid ja suhtumist muutnud ning temast lähtuvad kuriteoriskid on maandatud. Käesoleval hetkel kohtul selline veendumus puudub. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.