← Eesti

4-20-3540/23

Obsah (5)§ 214§ 130§ 217§ 2171§ 249

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. veebruaril 2021 Tartus Väärteoasja number Kohtukoosseis 4-20-3540 Ingeri Tamm Väärteoasi Mihhail Bobkovi kari

§ 214

, § 217 lg 1, § 2171 lg 1, § 246 lg 2, § 248 lg 1, § 249 lg 1, § 249 lg 2 ja § 250 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

  1. oktoobri
  2. a otsus Apellatsiooni esitaja menetlusalune isik Mihhail Bobkov Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, esindaja Eduard Blaško Menetlusalune isik Mihhail Bobkov (isikukood 38303205214); Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: XXXXXX Kaitsja - Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Jätta Viru Maakohtu
  4. oktoobri
  5. a otsus muutmata ja Mihhail Bobkovi apellatsioon rahuldamata.
  6. Vastavalt VTMS § 205 lg-le 2 saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdlasele määruse, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ESIMESE ASTME KOHTU OTSUSE SISU
  7. Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna liikluspolitseinik A.R. koostas 29.07.
  8. a väärteoprotokolli nr 20200729271601 selle kohta, et Mihhail Bobkov, juhtides mootorsõidukit, rikkus liiklusseaduse (edaspidi

) § 131 lg-t 3, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikkel 34 ning 36 lg-te 1, 2 ja 3 nõudeid,

§ 130

lg-t 1, EÜ Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 561/2006 artikkel 6 lg 1, artikkel 7 ning artikkel 8 lõike 2 ja 6 nõudeid, autoveoseaduse (edaspidi AutoVS) § 36 lg-t 1 ja 2. Sellega pani Mihhail Bobkov toime AutoVS § 68,

§ 214

, § 217 lg 1, § 2171 lg 1, § 246 lg 2, § 248 lg 1, § 249 lg 1, § 249 lg 2 ja § 250 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

  1. Viru Maakohus tunnistas Mihhail Bobkovi süüdi 02.10.
  2. a otsusega väärteoasjas nr 420-3540 AutoVS § 68,

§ 214, § 217 lg 1, § 2171 lg 1, § 246 lg 2, § 248 lg 1, § 249 lg 1, § 249 lg 2 ja § 250 järgi ning karistas teda Kar

S § 63 lg 1 alusel

§ 2171 lg 1 järgi 7 päeva pikkuse arestiga.

Kohus määras, et arest tuleb ära kanda hiljemalt 31.12.2020 ning järjest kantava karistuse pikkus peab olema vähemalt 2 päeva. 2.

  1. Maakohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku, kohtuvälise esindaja ja tunnistaja selgitused, leidis, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud. Maakohus tuvastas, et Mihhail Bobkov pani väärteod toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Samuti leidis maakohus, et Mihhail Bobkovi suhtes ei esine õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. 2.
  2. Maakohus asus seisukohale, et Mihhail Bobkovi tuleb karistada KarS § 63 lg 1 alusel ehk toimepandud väärtegude eest raskeimat karistust sisaldava seadusesätte alusel. Kuivõrd toimepandust raskeimat karistust näeb ette

§ 217

1 lg 1 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada

§ 2171

lg 1 sätestatud sanktsiooni alusel.

§ 2171

lg 1 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, mistõttu tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. 2.3. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalune isik on korduvalt väärteokorras karistatud, sh AutoVS § 68,

§ 2171 lg 1 ja § 214 järgi.

Menetlusalune isik töötab ametlikult, kuid vaatamata sellele on eelnevalt väärteokorras mõistetud rahatrahvid tasumata, mistõttu ei ole vaatamata töökoha olemasolule põhjendatud veelkord rahatrahvi määramine. Varasemad karistused ei ole mõjutanud isikut edaspidi analoogiliste rikkumiste toimepanemisest hoiduma ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Arvestades eeltoodut, leidis maakohus, et Mihhail Bobkovi ei ole võimalik karistada rahatrahviga ja ainuvõimalik karistuse liik on arest. 2.

  1. Kohtuvälise menetleja esindaja palus kohtuistungil karistada Mihhail Bobkovi arestiga 15 päeva. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks tuvastatakse sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-7711). Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks luges maakohus süü tunnistamist ja kahetsust. Arvestades Mihhail Bobkovi poolt toimepandud teo raskust kõnealuse süüteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumistega, mille raskus on keskmine. Süüd suurendab see, et menetlusalust isikut on varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud ning see, et ta pani seitse erinevat väärtegu toime otsese tahtlusega. Kõike eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et on põhjendatud Mihhail Bobkovi karistada 7 päeva arestiga. 2.
  2. Arvestades menetlusaluse isiku perekondlikku seisundit ja töökoha olemasolu, kohaldas maakohus KarS § 66 lg 1 sätet ning andis menetlusalusele isikule võimaluse ära kanda 7 päeva aresti ositi hiljemalt 31.12.2020 Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva arestimajas. MENETLUSALUSE ISIKU APELLATSIOON JA VASTUS APELLATSIOONILE 2
  3. Viru Maakohtu 02.10.
  4. a otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik Mihhail Bobkov, kes palub asendada Viru Maakohtu 02.10.
  5. a otsusega mõistetud 7 päeva aresti rahatrahviga. 3.
  6. Mihhail Bobkov ei eita rikkumiste toimepanemist, kuid leiab, et ei ole süütegusid toime pannud tahtlikult. Kui ta ei oleks pidanud tööd õigel ajal ära tegema, siis ta ei juhiks lihtsalt töörõõmu pärast veokit. Kuna ta sõidab üle piiri erinevate veokitega, piiriületus on tihtipeale kiire, siis ta unustab juhikaardi sisestamata. Samuti vahepeal sõidumeerik ei fikseeri toiminguid. Vahepeal on see aeg, mil ta ei kasuta sõidumeerikut, väga lühike. Tal ei ole alati aega jälgida, kas ta puhkas piisavalt või mitte, sest kui ta õigel ajal piirile ei jõua, siis peab ootama veel tunde või isegi päeva. Samas peab ta jõudma mahalaadimispaika kindlal tähtajal. 3.
  7. Ükski kohtuotsuses nimetatud liiklusseaduse paragrahv ei sätesta karistusena aresti. Ka KarS § 63 lg 1 ei sätesta aresti. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest on näha, et ta on korduvalt väärteokorras karistatud, sh AutoVS § 68,

§ 2171 lg 1 ja § 214 alusel.

Rahatrahvid on tasumata, kuna tal ei olnud piisavalt suur palk, et neid tasuda. Sellepärast määras kohus temale 7 päeva aresti. 3.

  1. Mihhail Bobkov palub asendada aresti rahatrahviga järgmistel põhjustel. Arestimajas viibides ei ole tal võimalik tööülesandeid täita, sellega tekiks kahju ettevõttele, kus ta töötab, kuna ta on vahel ainus juht, kes saab ületada Eesti-Vene piiri. Ta ei pannud rikkumisi toime tahtlikult. Vaatamata sellele, et tal ei ole mõnel korral ette näidata sõidumeeriku näitu, kus on fikseeritud puhkeperiood, ta puhkab ja ei teosta veoki juhtimist, kui tunneb, et on välja puhkamata ja võib teisi sellega ohtu seada. Tema tööandja on temaga vestelnud ja teinud talle hoiatuse eelnimetatud liiklusseaduse sätete rikkumise eest. Ta tunnistab rikkumisi, kahetseb ning lubab, et edaspidi hoidub rikkumistest ja maksab ära määratud trahvid.
  2. Tartu Ringkonnakohtu 29.12.
  3. a määrusega võeti menetlusaluse isiku apellatsioon menetlusse ning anti kohtumenetluse pooltele aega kirjalike seisukohtade ning taanduste ja taotluste esitamiseks kuni 15.01.
  5. Nimetatud ajaks esitas kirjalikud seisukohad kohtuvälise menetleja esindaja Eduard Blaško, kes taotleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 5.
  6. Viru Maakohtu mõistetud karistus jääb alla poole keskmisest määrast. Samuti arvestas kohus isiku suhtumist toimepandud väärtegudesse ja tema senist õigusvastast käitumist. Mihhail Bobkovil on kuus kehtivat väärteokaristust, määratud rahatrahvid on tasumata. See näitab tema ükskõikset suhtumist karistustesse ning uue rahatrahvi määramine ei ole enam otstarbekas. Kaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, mis välistaksid aresti määramise. Kuigi isik märgib, et antud tegude eest ei ole võimalik määrata aresti, toob ta ise välja neli erinevat väärteokoosseisu, mille eest on võimalik määrata karistuseks arest. 5.
  7. Isik väidab, et ei pannud tegusid toime tahtlikult. Teda on varasemalt karistatud samalaadsete rikkumiste eest ning samuti on tema suhtes koostatud 03.10.2020 väärteoprotokoll, millega määrati rahatrahv, mis ei ole veel jõustunud. Mihhail Bobkov jätkab töö- ja puhkeaja rikkumiste toimepanemist. See, et kaup vajab kohale toimetamist, ei saa olla põhjendus, et rikkuda sedavõrd suurel määral töö- ja puhkeajale kehtestatud nõudeid ning seeläbi seada ohtu nii ennast kui ka kaasliiklejaid. Viru Maakohus leidis, et karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades, peab mõistetav karistus tagama, et isik saaks 3 kujundada ümber senised väärtushinnangud ja käitumise, mis tõid kaasa tegude toimepanemise, ning hoiduks uute süütegude toimepanemisest. Mõistetud karistus vastab sellele. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
  8. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsiooni ja kohtuvälise menetleja seisukohaga apellatsiooni osas, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks ja kergema karistuse mõistmiseks puudub alus.
  9. Apellatsioonis ei ole vaidlustatud Viru Maakohtu otsust väärtegude toimepanemises, vaid ainult mõistetud karistust. Tulenevalt VTMS § 146 lg-st 2 arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires, välja arvatud juhul, kui ilmneb väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on raskendatud menetlusaluse isiku olukorda. Selliseid rikkumisi ringkonnakohus ei tuvastanud ja käsitleb seetõttu järgnevalt vaid apellatsioonis esitatud väiteid.
  10. Kuivõrd Mihhail Bobkov märgib muuhulgas, et ta ei ole väärtegusid toime pannud tahtlikult, seda karistuse mõistmise kontekstis, peab ringkonnakohus esmalt vajalikuks lühidalt selgitada, millest tulenevalt on maakohus õigesti tuvastanud tegude toimepanemise tahtlikult. Nimelt nähtub maakohtu istungil antud menetlusaluse isiku Mihhail Bobkovi ütlustest, et ta oli teadlik, et rikub töö- ja puhkeajale kehtestatud nõudeid. Ta kinnitas, et oli koolitusel käinud, kuid tunnistas ka seda, et dokumenti tal täiendkoolituse läbimise kohta ei ole. Samuti tunnistas Mihhail Bobkov, et ta jättis juhikaardi sisestamata ja sellele andmed salvestamata, põhjendades seda aja puudumise ja unustamisega. Ka oma apellatsioonis, ei ole Mihhail Bobkov midagi muud väitnud. Nimelt ütleb ta, et piiriületus on korraldatud kehvasti. Kui teatatakse, et peab veokiga piiri ületama, ei ole aega jälgida, kas ta puhkas piisavalt või mitte. Ta peab õigel ajal piiri ületama ja jõudma mahalaadimispunkti tähtajaks. See aeg, millal ta sõidumeerikut ei kasuta, on väga lühike.
  11. KarS § 16 lg 3 mõttes on tegu toime pandud otsese tahtlusega, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Mihhail Bobkov oli teadlik veokijuhile esitatavatest nõuetest, ta teadis ka, et rikub neid kui ei kasuta sõidumeerikut, jätab sinna juhikaardi sisestamata, ei järgi töö- ja puhkeajale kehtestatud nõudeid, ning teostab autovedu ilma täiendkoolituse läbimist tõendava dokumendita. Vaatamata sellele jättis ta kõik vajalikud toimingud tegemata, see tähendab, et ta eiras kehtestatud nõudeid teadlikult ja tahtlikult. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et Mihhail Bobkov on väärteod toime pannud otsese tahtlusega.
  12. Mihhail Bobkovi väidetust nähtub justkui oleks ta olnud sundolukorras: pidi valima kas toimetada kaup õigeaegselt laadimispaika või täita veokijuhile ettenähtud kohustusi. Seega tuleb hinnata, kas tegemist on KarS §-s 30 sätestatud teo õigusvastasust välistava asjaoluga, kohustuste kollisiooniga. Ringkonnakohtu hinnangul see nii ei ole - Mihhail Bobkov ei olnud sellises olukorras, kus tal ühe õigusliku kohustuse täitmise tõttu ei oleks olnud võimalik täita teist kohustust. Piiriületuse aega ei ole autojuhil tõesti võimalik väga täpselt planeerida, kuid see ei tähenda, et tal ei oleks võimalik kasutada sõidumeerikut, sisestada sinna juhikaart või täita mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehti. Mihhail Bobkov ületas ajavahemikus 02.07.26.07 Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piiri väga sageli (piiriületuste väljatrükk tl 21-35). Seega oli ta väga hästi kursis nende tingimustega, mis piiripunktis valitsevad. Tal oli võimalik kalkuleerida, millal ta peab puhkama selleks, et oleks riigipiir võimalik ületada ilma töö- ja puhkeajale kehtestatud nõuete rikkumiseta. Mihhail Bobkov tegi teadliku valiku, otsustas oma 4 kohustused raskeveoki juhina jätta täitmata ja seadis esikohale tööandja huvides võimalikult kiiresti sihtkohta jõudmise. Mihhail Bobkovil oli võimalik oma tööülesandeid täita ka siis (võimalik et mitte nii kiiresti sihtpunkti jõudes), kui ta oleks nõuetekohaselt kasutanud sõidumeerikut ja juhikaarti, mis võimaldab kindlaks teha juhi isiku ning salvestada juhi töö- ja puhkeajaga seotud andmeid. Seega pole Mihhail Bobkovi teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid.
  13. Järgnevalt selgitab ringkonnakohus, et kuigi menetlusaluse isiku sõnul ükski väärteokoosseisudest ei näe karistusõigusliku järelmina ette aresti, siis tegelikult see nii ei ole. Nimelt on Mihhail Bobkovile süüks arvatud AutoVS § 68,

§ 214

, § 217 lg 1, § 2171 lg 1, § 246 lg 2, § 248 lg 1, § 249 lg 1, § 249 lg 2 ja § 250 järgi kvalifitseeritavad väärteod, millest nelja paragrahvi sanktsioonis (AutoVS § 68,

§ 2171lg 1, § 246 lg 2 ja § 249 lg 2) on ühe karistusliigina ette nähtud ka arest.

Mihhail Bobkov on eraldi välja toonud

§ 249

tervikteksti, mille lõike 2 sanktsiooniks on ainult 200 trahviühiku suurune rahatrahv. Ringkonnakohus märgib, et apellant on ekslikult tuginenud kehtetule seaduse tekstile. Nimelt jõustus 1. juunil 2018 seaduse muudatus, mille kohaselt lisandus

§ 249lg 2 sanktsiooni karistusena ka arest.

Kuna Mihhail Bobkov on selle sätte järgi kvalifitseeritavad teod toime pannud pärast nimetatud seaduse muudatuse jõustumist, tuleb talle ka karistus mõista praegu kehtiva

§ 249lg 2 sanktsiooni järgi, st on võimalus mõista ka aresti.

12. Maakohus on õigesti leidnud, et Mihhail Bobkovile tuleb karistus mõista KarS § 63 lg 1 alusel, kuivõrd ta täitis ühe teoga mitu erinevat süüteokoosseisu. KarS § 63 lg 1 reguleerib põhikaristuse kohaldamist mitme süüteo eest. Tegemist ei ole süüteokoosseisu sisaldava ega iseseisvat sanktsiooni omava sättega. Maakohus on õigesti leidnud ka seda, et käesolevas asjas näeb raskeima karistuse ette

§ 2171

lg 1 sanktsioon, mille kohaselt on võimalik mõista karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Karistuse mõistmisel KarS 63 lg 1 alusel ei oma tähtsust see, et osa süütegude kvalifikatsioone, käeoleval juhul

§ 214

, 217 lg 1, 248 lg 1, 249 lg 1 ja 250) ei näe üldse aresti võimalust ette, kuna karistus tulebki mõista üks, arvestades kõige raskemat sanktsiooni.

  1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et Mihhail Bobkovi tuleb karistada sanktsiooni raskeima karistusliigiga, s.o arestiga, kuivõrd varasemad karistused ei ole mõjutanud teda hoiduma uute õigusrikkumiste toimepanemisest.
  2. Arvestades seda, et Mihhail Bobkovi on varasemalt korduvalt karistatud erinevate liiklusalaste süütegude eest, sh ka samasuguste rikkumiste eest, mis on talle süüks arvatud käesolevas väärteoasjas (AutoVS § 68,

§-de 214, 2171 järgi), rahatrahvidega alates 4 trahviühikust kuni 280 trahviühikuni, on ilmne, et varasemalt mõistetud karistused rahatrahvi näol ole avaldanud mingitki mõju menetlusaluse isiku käitumisele. Nii kohus kui ka kohtuväline menetleja on seni andnud Mihhail Bobkovile võimaluse näidata, et kergema karistusliigi kohaldamine võiks olla piisavalt tõhus, et mõjutada Mihhail Bobkovi suhtumist liiklusalastesse rikkumistesse, et neid edaspidi vältida. Vaatamata sellele ei ole Mihhail Bobkov seda teinud ning on jätkanud väärtegude toimepanemist.

  1. Mihhail Bobkovil on olemas töökoht, viimased raskemad väärteod tulenevadki autoveoga seotud nõuete rikkumistest. Vaatamata sissetulekute olemasolule ei ole ta püüdnudki trahve tasuda. Ta väidab vaid, et palk ei võimalda trahve tasuda, näitamata aastate jooksul üles vähimatki huvi nende kasvõi osaliseks tasumiseks. See annab aluse arvata, et Mihhail Bobkovil puudub vähimgi kohusetunne määratud karistusi täita. Seetõttu puudub ringkonnakohtul usk, et järjekordne rahatrahv suudaks kuidagi Mihhail Bobkovi seadusekuulekuse suunas mõjutada. 5 Asjaolu, et tööandja on Mihhail Bobkovi sõnul temaga vestelnud ja hoiatanud teda selliste rikkumiste eest, ei mõjuta kuidagi maakohtu poolt mõistetud karistust, küll aga annab signaali, et ka tööandja ei tolereeri selliseid rikkumisi, mis menetlusaluse isiku sõnul on tingitud tööandja huvidest, milleks on kauba kiirem kohale toimetamine.
  2. KarS § 48 kohaselt on kohtul võimalik mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. Maakohus karistas Mihhail Bobkovi sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt väiksema karistusega, seitsme päeva arestiga, mis on umbes veerand sanktsiooni maksimummäärast. Maakohtu otsuse järgi arvestas kohus kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist ja tema puhtsüdamlikku kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3), karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Lisaks arvestas maakohus sellega, et Mihhail Bobkov pani toime seitse erinevat väärtegu, teod on toime pandud tahtlikult ning teda on korduvalt väärteokorras karistatud ja ta ei ole tasunud mõistetud rahatrahve. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus võtnud arvesse kõiki karistuse mõistmisel olulisi asjaolusid, see vastab Mihhail Bobkovi süü suurusele ja karistuse vähendamiseks alust ei ole.
  3. Maakohus võttis arvesse samuti seda, et mõistetud arest ei takistaks Mihhail Bokovil olulisel määral tööülesannete täitmist ja võimaldas tal seda KarS § 66 lg 1 alusel kanda osade kaupa järjest kantava karistuse kestusega vähemalt kaks päeva. Kohtuotsuse kohaselt pidi Mihhail Bobkov aresti ära kanda hiljemalt 31.12.
  4. Käesolevaks ajaks on aresti kandmiseks määratud aeg läbi.
  5. Esimese astme kohtu jõustunud kohtuotsuse ja määruse pöörab täitmisele kohtulahendi teinud maakohus (VTMS § 202 lg 2). Vastavalt VTMS § 205 lg-le 2 saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdlasele määruse, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Seega tuleb Viru Maakohtul käesoleva otsuse jõustumisel anda Mihhail Bobkovile määrusega teada, mis ajaks ja millisesse kinnipidamisasutusse tuleb tal minna aresti kandma.
  6. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, jääb Viru Maakohtu
  7. oktoobri
  8. a otsus muutmata ja Mihhail Bobkovi apellatsioon rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.