← Eesti

1-20-56/18

Obsah (19)§ 420§ 25§ 4181§ 68§ 418§ 73§ 78§ 83§ 421§ 63§ 51§ 26§ 16§ 40§ 56§ 57§ 58§ 15§ 44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 11. september 2020.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-56 (18760000111) Kohtunik Marju Persidskaja Sekretä

) § § 25 lg 1, 2, § 26 lg 1 - § 4181 lg 1, § 418 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Margus Gross Süüdistatav Aleksandr Košelev, isikukood 38206242710; XXX; emakeel: XXX; põhiharidus; elukoht: XXX ja XXX; töökoht: XXX; kriminaalkorras karistamata. Tõkendit kohaldatud ei ole, oli kahtlustatavana kinni peetud 1. detsembril 2017. a. Kaitsja Rene Varul RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 306, § 309 lg-dest 2,3, §-dest 311314, kohus otsustas: 1. Mõista Aleksandr Košelev õigeks süüdistuses

§ 420lg 1 järgi.

Süüdi tunnistada Aleksandr Košelev

§ 25

lg 1, 2, § 26 lg 1 -

§ 4181

lg 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Aleksandr Košelevi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 1. detsember 2017, s.o 1 (üks) päev ning kandmata karistuseks lugeda 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Süüdi tunnistada Aleksandr Košelev

§ 418

lg 1 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära (päevamäär 10 eurot) suuruses summas, so 1500 (üks tuhat viissada) eurot.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta nii 11 (üheteistkümne) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva pikkune vangistus kui ka rahaline karistus Aleksandr Košelevi suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Aleksandr Košelev ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid: 2.

§ 83

lg 1 ja

§ 421

alusel konfiskeerida püstolkuulipilduja XXX nr XXX kaliiber 7,62*25 mm, püstolkuulipilduja rauaümbrise esiots, kaks püstolkuulipilduja XXX padrunisalve (asuvad EKEI-s) ja jätta need justiitsministri 11.12.2009. a määruse nr 40 „Ekspertiiside tegemiseks kasutatavate, riigi omandis olevate relvade ja laskemoona käitlemise korra“ § 5 lg 1 p 1 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile.

§ 83

lg 1 ja

§ 421

alusel konfiskeerida pneumopüstolist XXX nr XXX kaliiber 4,5 mm ümberehitatud püstol koos padrunisalvega, mis asuvad Kaitsepolitseiametis. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Aleksandr Košelevile püstolkuulipilduja XXX nr XXX juures asuv helisummuti, mis asub EKEI-s. 3. Menetluskulu: Jätta A. Košelevi ekspertiisikuludest pool, s.o 157,50 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 3, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Aleksandr Košelevilt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt: ▪ ▪ ekspertiisikulu 157,50 eurot; sundraha 876 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu kokku 1033,50 (üks tuhat kolmkümmend kolm eurot ja viiskümmend senti) eurot tuleb tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99920700038117 ning selgituse “Aleksandr Košelev, otsus nr 1-20-56, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2

(18)Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA SÜÜDISTUS Aleksandr Košelevi süüdistatakse selles, et tema soetas
  1. a sügisel seni täpselt tuvastamata ajal Tartu maakonnas XXX külas I. K. 600 euro eest tsiviilkäibes keelatud laskekõlbuliku püstolkuulipilduja XXX nr XXX kaliibriga 7,62*25 mm. Pärast laskekõlbliku püstolkuulipilduja XXX soetamist, s.o ajavahemikul
  2. a sügisest kuni
  3. detsembrini
  4. a, eemaldas Aleksandr Košelev nimetatud püstolkuulipildujalt relvaluku ja toimetas selle tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulise osa seni tuvastamata kohta. Püstolkuulipildujat XXX nr XXX, sh selle olulisi osasid relvarauda ja lukukoda hoidis Aleksandr Košelev oma elukohas XXX kuni
  5. detsembri
  6. a hommikuni ning toimetas seejärel püstolkuulipilduja XXX, sh selle olulised osad relvaraua ja lukukoja Tartu linnas XXX kinnistul asuva maja abiruumi. Samal kuupäeval, s.o
  7. detsembril
  8. a näitas Aleksandr Košelev ütluste olustikuga seostamise käigus ette püstolkuulipilduja asukoha XXX kinnistul ning Kaitsepolitsei ametnike poolt võeti see sealt ära. Automaattulirelvad, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu, on tsiviilkäibes keelatud tulirelvad relvaseaduse § 20 lg 1 p 5 mõttes. Relvaseaduse § 21 lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis on kehtestatud relvaseadusega kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Nimetatud püstolkuulipilduja soetamiseks, hoidmiseks ja edasitoimetamiseks ei olnud Aleksandr Košelevil luba, kuna tegemist oli tsiviilkäibes keelatud tulirelvaga relvaseaduse § 20 lg 1 p 5 mõttes. Püstolkuulipildujat XXX soetades ei teadnud Aleksandr Košelev, et valangutega tulistamiseks ei olnud püstolkuulipilduja tehniliselt korras ja sellest saab tulistada ainult üksiklaskudega. Sellega pani Aleksandr Košelev toime

§ 25

lg 1, 2, § 26 lg 1 - § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise katse. Samuti süüdistatakse Aleksandr Košelevi selles, et tema soetas ebaseaduslikult

  1. a sügisel seni täpselt tuvastamata ajal XXX I. K. tsiviilkäibes keelatud laskekõlbliku püstolkuulipildujaga XXX nr XXX kaliibriga 7,62*25 mm kasutamiseks mõeldud helisummuti. Püstolkuulipildujaga XXX nr XXX kasutamiseks mõeldud helisummutit hoidis Aleksandr Košelev oma elukohas XXX kuni
  2. detsembri
  3. a hommikuni ning toimetas seejärel helisummuti XXX kinnistul asuva maja abiruumi. Samal kuupäeval, s.o
  4. detsembril
  5. a näitas Aleksandr Košelev ütluste olustikuga seostamise käigus ette helisummuti asukoha XXX kinnistul ning Kaitsepolitsei ametnike poolt võeti see sealt ära. 3

(18)Sellise tegevusega rikkus Aleksandr Košelev relvaseaduse § 20 lg 1 p 5, § 201 lg 2, 3 ja § 34 lg 2 nõudeid, kuna tal ei olnud nimetatud helisummuti soetamiseks, hoidmiseks ja edasitoimetamiseks luba. Sellega pani Aleksandr Košelev toime

§ 420

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise. Veel süüdistatakse Aleksandr Košelevi selles, et tema soetas

  1. a täpselt tuvastamata kohast tõenäoliselt pneumopüstolist XXX nr XXX kaliiber 4,5 mm ümberehitatud väliselt Makarov tüüpi püstoliga sarnaneva tulirelva koos padrunisalvega, mida saab kasutada laskmiseks püstolipadrunitega kaliibriga 7,65*17 mm. Nimetatud püstolilt on eemaldatud lööknõel, mistõttu on püstol sellisel kujul laskekõlbmatu. Eelnimetatud laskekõlbmatu püstoli olulisi osasid, s.o relvarauda ja lukku hoidis ning valdas Aleksandr Košelev ebaseaduslikult ajavahemikul
  2. a kuni
  3. detsembrini
  4. a oma elukohas XXX ning toimetas seejärel nimetatud ümberehitatud laskekõlbmatu püstoli koos selle oluliste osadega – relvaraua ja lukuga – XXX kinnistul asuva maja abiruumi. Samal kuupäeval, s.o
  5. detsembril
  6. a näitas Aleksandr Košelev ütluste olustikuga seostamise käigus ette ümberehitatud laskekõlbmatu püstoli ja selle oluliste osade asukoha XXX kinnistul ning Kaitsepolitsei ametnike poolt võeti need ettenäidatud kohast ära. Sellise tegevusega rikkus Aleksandr Košelev relvaseaduse § 21 lg 1, 11, 2, § 32 lg 1, 2, § 34 lg 2, § 45 lg 1 ja § 55 lg 1 nõudeid, kuna tal ei olnud tulirelva oluliste osade, s.o tulirelva relvaraua ja luku soetamiseks, hoidmiseks ja edasitoimetamiseks luba. Sellega pani Aleksandr Košelev toime

§ 418

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tulirelva oluliste osade ebaseadusliku käitlemise. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 1. Prokurör leidis kohtuvaidluses, et süüdistus on tõendamist leidnud ja palus A. Košelevi süüdi tunnistada

§ 4181

lg 1 ja

§ 420

lg 1 järgi ning karistada teda

§ 63

alusel 1 aasta ja 6-kuulise vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvestada mõistetud vangistusest maha tema eelvangistuses viibitud 1 päev ja mõista kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 5 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jäetakse täielikult tingimisi kohaldamata, kui A. Košelev ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 418lg 1 järgi karistada A.

Košelevi rahalise karistusega 150 päevamäära, s.o 1500 eurot, mis jääb iseseisvale täitmisele. Ühtlasi palus prokurör mõista A. Košelevile

§ 51

alusel lisakaristus ja võtta temalt 3 aastaks ära relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise, kandmise õigus.

§ 83

lg 4, lg 5 ja

§ 421alusel palus prokurör konfiskeerida A.

Košelevilt ära võetud püstolkuulipilduja XXX, selle rauaümbrise esiotsa, 2 padrunisalve, helisummuti ja pneumopüstolist ümber ehitatud tulirelva koos salvega. Püstolkuulipilduja XXX koos rauaümbrise esiotsa, kahe padrunisalve ja helisummutiga jätta vastavalt EKEI soovile kohtuotsuse jõustumise järgselt Justiitsministri 11.12.

  1. a määruse nr 40 alusel „Ekspertiiside tegemiseks kasutatavate, riigi omandis olevate relvade ja laskemoona käitlemise korra“ § 5 lg 1 p 1 alusel EKEI-sse.
  2. Süüdistatav A. Košelev avaldas kohtuistungil, et süüdistuse sisu on talle arusaadav, kuid ta ei tunnista ennast süüdi. 4

(18)
  1. Kaitsja avaldas kohtuvaidluses, et on endiselt seisukohal, et süüdistus sellisel kujul ei ole põhjendatud ja kohtulikul arutamisel on sellele kinnitust saadud. Aleksandr Košelev tuleks talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. KOHTU SEISUKOHT
  2. Kohus hindab esmalt Aleksandr Košelevile esitatud süüdistuse põhjendatust (I)

§ 4181

lg 1 katses ja

§ 420lg 1 järgi (a), hinnates siinkohal, kas A.

Košelevi puhul on võimalik rääkida vabatahtlikust loobumisest,

§ 418lg 1 järgi (b).

Seejärel mõistab kohus A. Košelevile karistuse (II), võtab seisukoha konfiskeerimise ja asitõendite osas (III) ning otsustab menetluskulude hüvitamise (IV). I

  1. Vaidlust ei ole, et Aleksandr Košelevi omanduses olid süüdistuses nimetatud esemed: püstolkuulipilduja XXX koos helisummutiga, Makarov tüüpi püstoliga sarnanev tulirelv koos padrunisalvega. Seda kinnitab oma ütlustes nii A. Košelev ja see nähtub ka 01.12.
  2. a ütluste ja olustiku seostamise protokollist (tl 61-76) ja 24.01.
  3. a ekspertiisiaktist nr XXX (tl 30-38), millest nähtuvalt on (teiste hulgas) nimetatu osas toimetatud tulirelva ekspertiis. (a) 6.

§ 4181

lg 1 näeb ette vastutuse tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest, välja arvatud laskemoona ebaolulises koguses ebaseadusliku käitlemise eest.

§ 420

lg 1 näeb ette vastutuse tulirelva helisummuti, laservõi öösihiku ebaseadusliku käitlemise eest. 7.

§ 25

lg 1 kohaselt on süüteokatse tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele.

§ 25

lg 2 järgi algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Vastavalt

§ 26

lg-le 1 on süüteokatsekõlbmatu, kui seda ei saa süüteo eseme või subjekti, samuti süüteo toimepanemise vahendi või viisikõlbmatuse tõttu lõpule viia. Seega saab kõlbmatust süüteokatsest kõneleda olukorras, kus teotoimepanija kujutab endale faktiliste asjaolude väära hindamise tõttu ekslikult ette, et realiseerib süüteokoosseisu, ega saa aru, et süüteo lõpuleviimine on mingil põhjusel välistatud.1

  1. Süüdistatav Aleksandr Košelev peeti kahtlustatavana kinni 01.12.2017 kell 12.24 (tl 58-60). 01.12.
  2. a ütluste olustikuga seostamise protokollist (tl 61-76) nähtub, et uurimistoimingu läbiviimist alustatakse KAPO Lõuna osakonnas XXX kell 17.30, kus tehakse A. Košelevile ettepanek selgitada ja täpsustada ning ette näidata maha asukoht XXX, kus tema hoiab automaati PPŠ ja püstolit Makarov. Protokollist nähtuvalt selgitas A. Košelev, kuidas elamu juurde saada ning et keldriruumi sisenedes paremat kätt seina ääres asub valget värvi kapp, milles sahtlite all asub musta värvi kott, mille sees automaat PPŠ koos summutiga. A. Košelev osutab musta värvi koti all asuvale rohelisele kilekotile, milles rätiku sees 2 automaadi salve ja tulekompsensaator (automaat PPŠ, relva summuti, kaks salve ja tulekompensaator fotografeeriti ja pakendati riidest kotti ning pitseeriti Kaitsepolitseiameti turvaplommiga).
  3. Asjaolusid, millistel süüdistatav A. Košelev sai XXX majja eelmises väljaantut viia, selgitas enda ütlustes tunnistaja I. L., kelle sõnul ehitas A. Košelev talle kütte- ja katlaruumi 1 Riigikohtu 25.11.
  4. a otsus nr 3-1-1-107-13, p 9 5

(18)ning Aleksandr kasutas nii esimest korrust kui ka keldrit. Pärast küttesüsteemi tegemist jäid sinna veel mingi torud ja tööriistad ning ta ütles, et Aleksandr võib neile mis tahes hetkel sinna järele tulla. Tööriistu hoidis Aleksandr keldris ja see ei olnud lukustatav. Kuni tema XXX elamusse naasemiseni detsembris 2017 oli Aleksandril sinna vaba ligipääs. Ta lubas Aleksandril seal oma isiklikke asju hoida. Asjadest, mida Aleksandr seal hoidis, sai ta Aleksandri käest teada. Ta ei mäleta, mis Aleksandr ütles, kuid Aleksandr ütles, et tal on probleemid politseiga seoses nende asjadega, mida ta hoidis tema keldris. Aleksandr ütles, et see oli seoses relvadega. Aleksandr ei nimetanud kogust, lihtsalt ütles, et seal olid tal need asjad.
  1. Süüdistatav A. Košelev selgitas kohtuistungil antud ütlustes samuti asjaolusid, millistel otsuse eelmises punktis ütluste olustikuga seostamise protokollis väljaantud püstolkuulipilduja tema kätte sai ning seda, mis asjaoludel ta selle XXX eramusse viis. Ütluste kohaselt ta enne seda juhtumit I. K. ei tundnud. Hiljem teadis ta teda K. nime all. Ta sai temaga tuttavaks jahiseltsi liikme kaudu, kes rääkis, et inimene müüb sellist mittetöökorras olevat relva. K. helistas pärast seda ise talle, ta ei ole temaga ise kokku saanud ega talle helistanud. Nad said esimest korda kokku Annelinnas Kivilinna poe juures
  2. a suve lõpus, ei mäleta täpselt, kas august või juuli. Siis nad käisid tema korteris (K.) vaatamas seda relva, see ei olnud töökorras. Püstolkuulipilduja oli diivani sees selles samas relvakotis, millega K. tõi selle talle. Ei olnud nii, et maksab kellelgi 600 eurot ja võtab kassi kotis. Pärast seda nad leppisid kokku, et üleandmise ajal ta annab K. raha ja viimane toimetas selle A. Košelevi kodu lähedal tee ääres lihtsalt võssa. K. jättis, tema võttis ära ja viis koju. See PPŠ ei olnud töökorras, kuna tal oli lukk roostes ja ta ei saanud seda kasutada. Komplektis oli ainult summuti ja üks salv ja teine trummelmagasin, selle lukku ei olnud, kuna see oli K. kätte jäänud. Ta ei tea, miks K. räägib, et relva üle vaatamist ei toimunud. Ta võttis Kivilinna poe sissekäigu juures olevast pangaautomaadist välja raha ja K. ülesanne oli see talle toimetada, kuna ta ütles, et ei taha sellega sõita mööda linna. Mööda linna ei tahtnud sellega sõita, kuna kui sellega peatatakse, väga kaua seletaks, on see rauatükk või ei ole. K. pani enda autosse relvakoti, tõi talle relvakotiga selle relva ja viis selle XXX karjääri juurde, kus neil oli kokku lepitud. Siis tema tuli, andis K. raha üle ja võttis relva enda autosse ja viis koju. Seda PPŠ-ad oli tal vaja huvi pärast, see oli sõjaaegne. K. oli nii palju PPŠ-a ajaloost juttu, et ta oli kusagilt saanud selle ja üritanud seda parandada. Ta teadis G. juhtust, et püstolkuulipilduja pole töökorras. Tema ei otsinudki töökorras olevat asja. Summuti oli PPŠ-al kaubaga kaasas, aga ta ostis selle meelega, sest tal on teisi relvi vastava kaliibriga, mis oli plaanis paigaldada teisele relvale, kuna seadus ei keelanud seda. See helisummuti sobib tema jahikarabinile Smith & Wesson. PPŠ-ale ta mingit relvalukku ei otsinud, tal ei olnud asja selle relvaga, ta oli lihtsalt kodus. Ta hoidis püstolkuulipildujat oma elukohas selle päevani, kui KAPO ametnik talle helistas, see võis olla 01.
  3. või 02.
  4. Ta viis need asjad oma kodust sinna teise kohta, s.o I. juurde XXX asuvale kinnistule ära samal päeval, kui ta kinni peeti. See on kelder, kuhu oli peidetud. Kuulipilduja pani ta kapi sisse. Ülejäänud asjad – summuti ja magasinid – olid kuulipildujaga koos. Kohtueelsel uurimisel ta K. korteris käimisest ei rääkinud, kuna tema käest seda ei küsitud. Tollel hetkel ei öelnud ta ka G. kohta ühtegi sõna, kuna ei tahtnud teda sellesse asja segada, kuid nüüd on ta XXX ja talle ei saa liiga teha. Ta mäletab, et kahtlustatavana ülekuulamisel ütles, et K. ütles, et see on töökorras.
  5. Seejärel avaldas süüdistatav A. Košelev, et neil ei olnud K. korteris, kui K. näitas seda relva, juttu, et ta on töökorras, avaldades aga seepeale, et K. ütles talle, et püstolkuulipilduja ei toimi, ei tööta ja niiviisi oli. Seejärel taotles prokurör vastuolu tõttu avaldada süüdistatava poolt 01.12.
  6. a ülekuulamise protokollist ühe rea algusega „K. rääkis minule“. Kohus lubas taotletu avaldada ning avaldatu oli järgmine „K. rääkis minule, et tal on üks automaat PPŠ, 6
(18)mille eest tahab saada 600 eurot. K. rääkis, et automaat on töökorras ja ta on ise sellest lasknud, kõik pidi funktsioneerima“. Süüdistatav avaldas seepeale, et eile (istungil) rääkis K. sama juttu, et üritas sellest lasta, aga ei tulnud. Samuti avaldas süüdistatav, et K. ei ole talle tema kahtlustatavana ülekuulamise protokollist avaldatud juttu rääkinud, selgitades, et ta (A. Košelev) rääkis sellist asja, sest ei tahtnud, et G. tuleks vahele. Sellist juttu K. ei olnud.
  1. Riigikohus on selgitanud, et isikulise tõendiallika usaldusväärsuse hindamisel on kohtupraktikas kujunenud välja mitmeid põhimõtteid. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi.2 Ütluste andja usaldusväärsuse hindamisel võib olla asjakohane muu hulgas ka uurida, millisel määral või kas üldse riimuvad need ütlused ülejäänud tõendikogumiga.3 Küsimus isikulise tõendiallika usaldusväärsusest tõusetub kahtlemata siis, kui isik on andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi. Sellisel juhul tuleb otsustada, milline osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on varem antud ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele küsimusele antavast vastusest saab edasiselt isiku ristküsitlusel antud ütlusi arvesse võtta osaliselt või tervikuna või tuleb need mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta.4
  2. Kohus on seisukohal, et süüdistatava A. Košelevi ütlused, millest nähtuvalt ta ostis püstolkuulipilduja PPŠ teadmisega, et see ei ole töökorras, ei ole usaldusväärsed ning tuleb selles osas tõendikogumist välja jätta. Kohtu hinnangul ei suutnud süüdistatava A. Košelev mõistuspäraselt ja arusaadavalt selgitada, miks ta kohtueelsel uurimisel avaldas menetlejale ütlusi andes, et I. K. ütles talle, et püstolkuulipilduja on töökorras, kuna ta ei tahtnud asjasse segada G. Kohtu hinnangul oleks loogiline, et kui A. Košelev tõepoolest oleks endale teadaolevalt ostnud teadlikult mittetöökorras oleva püstolkuulipilduja, avaldab ta ka menetlejale isiku nime, kelle kaudu ta enda sõnul selle mittetöökorras olekust teadlik oli. Seda enam, et seda, et A. Košelev käis I. K. korteris ostetavat püstolkuulipildujat vaatamas, oleks ta saanud avaldada mentlejale ka ilma G. nime avaldamata. Lisaks sellele on kohus seisukohal, et A. Košelevi ütlused selles osas on lükatud ümber ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Seda enam, et A. Košelevi pool ütlustes kirjeldatu, kuidas ta lõpuks püstolkuulipilduja enda kätte sai – kuna ta ei tahtnud sellega mööda linna sõita, toimetas I. K. selle tema kodu lähedale tee äärde võssa –, ei vasta tema poolt väidetule, et ta omandas endale teadaolevalt mittetöökorras oleva püstolkuulipilduja. Vastupidi, A. Košelevi sellekohaste ütluste ebausaldusväärsust kinnitab asjaolu, et ta otsustas püstolkuulipilduja (koos teiste süüdistuses nimetatud esemetega) peita oma tuttava eramusse aadressil XXX. Kui tegemist oleks tõesti olnud temale teadaolevalt mittetöökorras oleva nn vanarauaga, oleks puudunud ka selle peitmisvajadus.
  3. Tunnistajana kuulati kohtuistungil üle ka I. K., kellelt A. Košelev süüdistuses toodud püstolkuulipilduja omandas. Seejuures nähtub tunnistaja järgnevas punktis toodud ütlustest, et suuremas osas riimuvad need süüdistatava A. Košelevi ütlustega, kuid need on täiesti erinevad osas, mis puudutavad süüdistatava poolt relvaga tutvumas käimist ning seda, et I. K. avaldas A. Košelevile, et tema poolt müüdav püstolkuulipilduja ei ole töökorras.
  4. Tunnistaja I. K. tundis kohtusaalis ära A. Košelevi kui isiku, kellega ta on paar korda relvaasjades kohtunud. Esimest korda kohtusid nad 2016, see oli vist sügisel. See oli Tartu linnas XXX tanklas. Ta ei mäleta, keegi helistas, vist helistas A. Košelev. Teine kohtumine 2 Riigikohtu 15.02.
  5. a otsus nr 1-18-1247, p 37 Riigikohtu 27.06.
  6. a otsus nr 3-1-1-49-16, p 19 4 Riigikohtu 21.12.
  7. a otsus nr 3-1-1-100-15, p 17 3 7
(18)toimus mõni kuu hiljem vist. Enne seda ta A. Košelevi ei tundnud. Nad viis kokku mingi inimene XXX ääres, kes ütles, et mingi Aleksander tahab midagi. See midagi, mida ta tahtis, oli automaat, püstolkuulipilduja vana. Temal oli vana, sõjaaegne PPŠ-a, s.o püstolkuulipilduja. See oli katki, toru oli kinni keevitatud ja löögimehhanism oli katki. Seejärel selgitas tunnistaja antud ütlustes, mis asjaoludel tema selle püstolkuulipilduja O.-nimelise isiku käest sai ning mis sellega saamise hetkel kaasas olid (padruneid polnud, oli peenike magasin). Hiljem sai ta O. käest ka laskemoona. Samuti kinnitas tunnistaja, et O. saamise hetkel see püstolkuulipilduja laskekõlbulik ei olnud. Alguses ta mõtles, et muidugi on terve, aga lõpuks vaatas ikka, et kõik oli kinni. Tunnistaja sõnul tema remontis seda püstolkuulipildujat kogu aeg, saagis ja tegi ning proovis. PPŠ-al see tavaline kobakas oli see lukk, see katkine. Ta oli sõjaajast juba nii vana ja katki, ära kulunud, kihvad ja kõik oli katki, lihtsalt metallitükk oli. Relvalukk oli katkine, seda näeb visuaalsel vaatlusel väljastpoolt, kui niimoodi täpselt hakkad vaatama. Alguses tegi ta seda garaažis, siis XXX ääres tuttava A. K. juures. Soetamise hetkel summutit kaasas ei olnud, aga ta otsustas selle relvale panna. Helisummuti sobitamiseks lõikasid püstolkuulipildujale nad torujupid ja siis keevitasid sinna keerme. Helisummutil endal olid keermed olemas, see oli välimuselt tööstuslik ja seda nad ise ei konstrueerinud. A. K. aitas ka PPŠ-ad kohendada, tema juures tegid koguaeg. Selleks tuli ka relvarauast umbes 5 cm ära lõigata. Relvarauale ei pidanud nad keeret tegema, kuna keere oli seal juba selle toru otsa jupi sees, nad lõikasid selle ära lihtsalt ja panid sisse ja keevitasid. Nad ise tegid relvale selle keerme. Seda helisummutit oli püstolkuulipildujale vaja ilu pärast. Püstolkuulipildujal oli löökmehhanism katki, liikus. Ta viis selle linna remonti. Remontimise tulemusel polnud selle püstolkuulipildujaga võimalik valangutega lasta, üksikult lasi. Valangutega laskmisel jäid padrunid kinni, pidi ise välja tõukama. Püstolkuulipildujale ostis ta pärast ümmarguse salve juurde. Aleksandr Košelevilt tahtis ta püstolkuulipilduja eest saada 600 eurot. Ta ei rääkinud Aleksandrile, et sellel püstolkuulipildujal oleks mingisuguseid probleeme või vigu. Aleksandr ei tundnud huvi ostetava kauba osas, tema lihtsalt ütles Aleksandrile, et kõik on korras, osta ära ja kõik. Ta valetas, sest kui tahad maha müüa, siis ikka natuke valetad. Aleksandr kiirustas ja ei vaadanud, lihtsalt võttis ja läks ära. Selle püstolkuulipilduja osas nad leppisid kokku, et tema (K.) viis selle, pani selle kuskile XXX metsa põõsastesse natukene eemale, siis tuli Aleksandr kõrvale ja ta näitas. XXX toimus see, kuna Aleksandr elas seal kõrval kuskil. See toimus samal päeval, kui nad tanklas kokku said. Püstolkuulipilduja oli kotis, roheline kott, võib-olla spetsiaalne jahi või kalanduse jaoks. Seal kotis oli peale püstolkuulipilduja 2 kesta (magasini), see ümmargune ja pikk ja kõik. Ümmarguses oli natukene PPŠ laskemoona. Helisummuti oli vist peale keeratud. Pärast seda kohtusid nad A. Košeleviga võib-olla korra veel, A. Košelev oli tema peale pahane, ütles, et püss on katki, et anna raha tagasi. See oli kuskil 2017 kevadel, tema ütles, et raha ei ole ja enam ei saa. Alguses rääkis ta relva andmisega seoses teist juttu ja see polnud seotud relva andmisega A. Košelevile. Hiljem hakkas ta teistsugust juttu rääkima, kuna olid juba kogutud igasugused tõendavad materjalid KAPO poolt. See, mis ta täna istungil rääkis, on puhas tõde. Tõtt hakkas ta rääkima, kuna talle pandi ette tõendid ja ei olnud enam mõtet valetada. 16. Tunnistaja I. K, poolt kohtuistungil antud ütlusi kinnitavad suuremas osas ka tunnistajana üle kuulatud A. K. ütlused. Tunnistaja tunneb enda sõnul I. K., kes on tal korduvalt XXX talus külas käinud. I. K. tõi tema juurde oma relvad hoiule. Nendeks olid Saksa sõjaväe karabin lühendatud toruga Mauser, Itaalia jahikarabin Benelli, venelaste Baikal ühelasuline ja püstolkuulipilduja PPŠ-a. Püstolkuulipilduja tõi ta 2013. a lõpu poole. Ta mäletab, et see oli 2013 seoses sellega, et tal oli kriminaalasi, ta arreteeriti 2013 juuli lõpus ja siis 01.08. toimus kriminaalpolitsei poolt tema pool läbiotsimine. See PPŠ toodi pärast läbiotsimist. Neid relvi, mis I. K. tõi, hoidis ta saunas kerise taga. Püstolkuulipildujal olid lahtiselt kaasas vanad padrunid. PPŠ-a oli kompaktselt, seal oli kaasas ka magasin ja sarv. Sarv oli selline sirgem, salvsarv ja see ketas, need 2 käivad, mõlemad saab talle külge panna. PPŠ-aga sai lasta ainult 8
(18)üksiklaskudega. Ta ise proovis ka lasta ja I. K. proovis ka. Ta proovis püstolkuulipildujaga lasta ka ilma I. K. Püstolkuulipildujaga laskmine on vastavalt süsteemile, kuidas rakendad teda: kas on ridatuld või üksiklaske. Valangutega laskmine ei õnnestunud, kuna padrunid tuli ise välja lüüa, kuna tal olid kelgul kihvad katki. I. K. viis selle ära koos Benelliga, need kaks relva olid kuni
  1. a novembrini tema juures. Seda teab täpselt, kuna vennad käskisid platsi puhtaks teha, et võõrad ei kooserdaks hoovi peal. Ta ei tea, mis püstolkuulipildujast edasi sai. Tema selle PPŠ-i remontimise, ehitamisega ei tegelenud. Tema juures olles PPŠ-al helisummutit peal ei olnud. A. Košelevi ta ei tunne.
  2. Lisaks juba käesoleva kohtuotsuse punktis 10 märgitule, millele tuleb Riigikohtu praktika kohaselt isikulise tõendiallika usaldusväärsuse hindamisel tähelepanu pöörata, on Riigikohtu kriminaalkolleegium juba viidatud 21.12.
  3. otsuse nr 3-1-1-100-15 punktis 16 märkinud, et kolleegium on ütluste kui isikulise tõendiallika usaldusväärsust seostanud näiteks ütluste andja isikuomaduste ja tajumise asjaolusse ning ütluste detailsuse, selguse ja elulise usutavusega. Samuti on oluline arvesse võtta ütluste andmise asjaolusid ja seda, kas antud ütlused süüstavad või võivad süüstada isikut ennast ning kas ütluste andja on ütluste sellisest tähendusest teadlik.
  4. Kohus on, tuginedes Riigikohtu poolt märgitule, mida tuleb isikulise tõendiallika usaldusväärsuse hindamisel silmas pidada, seisukohal, et põhjendatud alust tunnistaja I. K. poolt antud ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks ei ole. Tõepoolest, nagu on toonud välja nii prokurör kui ka kaitsja, on A. K. ja A. K. poolt kohtuistungil antud ütlustes mõningasi vastuolusid, s.o püstolkuulipilduja soetamise ja A. K. juurde viimise aeg ning A. K. osavõtt selle remontimisest. Samas on kohus seisukohal, et nimetatud vastuoludele ei ole põhjendatud omistada sellist kaalu, et lugeda nende alusel I. K. poolt antud ütlused ebausaldusväärseteks. Seda seetõttu, et püstolkuulipilduja üldise seisukorra osas, s.o ka sellel olnud vigade osas, mis ei võimaldanud valangutega laskmist, on A. K. ja A. K. ütlused omavahel riimuvad. Lisaks, nagu juba märgitud, riimuvad I. K. ütlused suuremas osas ka süüdistatava A. Košelevi ütlustega, olles erinevad vaid osas, mis puudutab relva ülevaatust ja töökorda. Peale selle on I. K. ütlused püstolkuulipilduja osas teda ennast süüstavad ja pole kahtlust, et sellest faktist on teadlik ka I. K. ise. Ühtlasi peab kohus igati mõistuspäraseks ja arusaadavaks I. K. selgitust, miks ta kohtueelsel uurimisel andis kohtus antutega erinevaid ütlusi: alguses rääkis ta relva müümisest mingile soomlasele, aga kuna KAPO poolt olid kogutud juba igasugused tõendavad materjalid, hakkas ta teistmoodi rääkima. Kohtu hinnangul on iseenesest mõistetav, et olukorras, kus pärast nn esialgse legendi rääkimist esitatakse isikule tõendid, mis kinnitavad, et teatud sündmus ei saanud tema poolt kirjeldatud viisil toimida, otsustab isik algsest ebatõesest kirjeldusest loobuda ning rääkida, kuidas asjad tegelikult olid. Seega on I. K. ütlused kohtu hinnangul usaldusväärsed. Seda järeldust ei väära ka kaitsja poolt kohtumenetluse käigus esitatud Tartu Maakohtu 09.05.
  5. a otsus I. K. süüdimõistmise kohta muu hulgas ka püstolkuulipilduja käitlemises, mille käesoleva süüdistuse kohaselt omandas temalt hiljem A. Košelev. Nimelt, kuigi Riigikohus on märkinud, et ühe kriminaalasja menetlusdokumentide, sh kohtuotsuse kasutamine tõendina teises kriminaalasjas – muu dokumendina KrMS § 63 lg 1 tähenduses – ei ole välistatud, saab selle alusel üksnes tuvastada erineval ajal antud ütluste lahknemist.5 Eelnevalt asus kohus aga juba seisukohale, et ütluste mõningane erinevus relva soetamise või A. K. elukohta jõudmises ei oma sellist kaalu, mille alusel lugeda I. K. ütlused ebausaldusväärseteks. Siinkohal märgib kohus lisaks aga veel seda, et see ei oma sellist kaalu ka seetõttu, et tegelikku vaidlust selles, kuna A. Košelev nimetatud püstolkuulipilduja asjas 5 Riigikohtu 17.11.2017.a määrus nr 1-17-4924, p 39 9
(18)omandas, käesolevas asjas ei ole. See, kas ja kuna tunnistaja I. K. selle püstolkuulipilduja omandas, ei kuulu ka käesoleva kriminaalasja tõendamisesemesse.
  1. Antud püstolkuulipildujale on teostatud ka ekspertiis. 24.01.
  2. a ekspertiisiaktist nr XXX (tl 30-38) nähtuvalt oli ekspertiisiks esitatud 800 mm pikkune püstolkuulipilduja, mis koosneb 230 mm pikkusest relvarauast, lukukojast, rauaümbrisest, päästemehhanismist ja puidust püssilaest. Eksperdiarvamuses on ekspert P. K. asunud seisukohale, et see püstolkuulipilduja XXX nr XXX kaliiber 7,62*25 mm kuulub tulirelvade hulka. Luku puudumise tõttu on see laskekõlbmatu. Püstolkuulipilduja XXX relvaümbrise esiots (kompensaator), mis sobib esitatud püstolkuulipildujale ning seda on võimalik kinnitada relvale keerme abil. Vaatluse alusel on detail kasutuskõlbulik.
  3. Ühtlasi andis ekspert kohtuistungil ütlusi, millistes selgitas, et relvalukk asub relvakojas ja vaadates aknast sisse, on see lukk tavaliselt nähtav, kui relv ei ole vinnas. Selle konkreetse PPŠ puhul ei ole konstruktsiooniliselt mingeid muudatusi tehtud, nii et see laseb nii üksiklaskutega kui valangutega. Tõenäoliselt ta laseb, sest tema ei näe päästemehhanismi konstruktsioonis sisseviidud muudatusi. Selle jaoks, et see muuta poolautomaadiks, on vaja mitte lukukonstruktsiooni muuta, vaid päästemehhanismi konstruktsiooni. See, et ta ei lase valanguid, ei tee temast poolautomaatset, aga kui konstruktsiooni on viidud sisse muudatusi, kas viilitud seal mingeid osi, et muuta seda poolautomaatseks, siis ta muutub poolautomaatseks. PPŠ-il ei ole talle teadaolevalt helisummuti originaalvarustuses. See helisummuti iseenesest, kui sobib, läheb ka muu relva külge. Kui saab lasta kuni 8,5 mm läbimõõduga kuuliga, saab lasta ükskõik, mis relvast, millele see summuti siis peale läheb. Sellele PPŠ-ile on ehitatud vahemuhv ja selle abil käib summuti otsa. 21.

§ 4181objektiivsed tunnused seisnevad tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa või laskemoona käitlemisele Relv

S-ga ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega seatud nõuete rikkumises. Koosseisu objektiivsele küljele vastav üksnes RelvS § 20 lg 1 mõttes tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseaduslik käitlemine.6 Vastavalt RelvS § 20 lg 1 p-le 5 on tsiviilkäibes keelatud tulirelvaks teiste hulgas automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu.

  1. Eeltoodud alusel tegi kohus kogutud ja kogumis uuritud tõendite alusel kindlaks, et
  2. a sügisel täpselt tuvastamata ajal soetas A. Košelev XXX külas I. K. 600 euro eest püstolkuulipilduja XXX nr XXX kaliiber 7,62*25 mm, mida pidas töökorras (s.o laskekõlbulikuks) olevaks, kuivõrd ta ei olnud teadlik, et selle tehniline seisukord ei võimaldanud valangutega tulistamist, vaid üksiklaskude tegemist. Seda püstolkuulipildujat, sh selle olulisi osi (vastavalt RelvS § 21 lg-le 1) relvarauda ja lukukoda hoidis ta oma elukohas kuni 01.12.2017, mil ta toimetas need XXX keldriruumi. Kohus on seisukohal, et kuivõrd eeltoodud tõenditest nähtuvalt on nimetatud püstolkuulipilduja tehnilise korrasoleku puhul kasutatav valangutega laskmiseks, on tegemist RelvS § 20 lg 1 p-s 5 märgitud tsiviilkäibes keelatud tulirelvaga. Arvestades asjaolu, et A. Košelev soetas püstolkuulipilduja, olles arvamusel, et tegemist on töökorras relvaga, mis võimaldab valangutega laskmist, on tema tegevus õigesti kvalifitseeritud

§ 25

lg 1, 2, § 26 lg 1 ja

§ 4181lg 1 järgi.

23. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust. Süüteokoosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.7 6 7 Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 4181 komm. 3, 3.2.2 Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 4181 komm. 5 10

(18)24. Süüdistatav A. Košelev pani tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise katse toime vähemalt kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 mõttes.

A. Košelevi puhul on tegemist isikuga, kellel on olnud tulirelvadega pikemaaegsed kokkupuuted ning toimikust nähtuvalt on ta omanud alates

  1. aastast parallelrelvaluba ning ka lihtsalt relvaluba (tl 41-49). A. Košelev selgitas, et selleks, et endale relvaluba saada, pidi ta sooritama eksamid – nii teooria kui ka laskekatse. Samas tema sõnul päris nii ei ole, et ta oleks uurinud põhjalikult relvaseadust, kuigi relvaseaduse mõningane tundmine oli teooria tundmise üks osa. Kohus on seisukohal, et eeltoodu alusel pidi A. Košelev püstolkuulipilduja soetamisel pidama vähemalt võimalikuks, et nimetatud relv on tsiviilkäibes keelatud. Seda, et A. Košelev oli sellest võimalusest teadlik näitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et ta ei soovinud sellega läbi linna sõita, mistõttu pidi I. K. selle ise tema kodu lähedale tooma ja võssa peitma, kust A. Košelev selle ära võttis. Samuti näitab kohtu hinnangul seda see, et A. Košelev otsustas enne tema kinnipidamist selle relva kodust ära viia ja tuttava eramusse peita.
  2. Kohtu hinnangul puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.
  3. Vastates kaitsja väidetele, justkui oleks A. Košelev relvade väljaandmisega süüteokatsest loobunud, märgib kohus, et

§ 40

lg 1 kohaselt vabaneb isik süüst, kui ta vabatahtlikult loobub süüteokatsest ühel

§-des 41, 42 ja 43 sätestatud juhtudest. Tulenevalt

§ 40

lg-st 3 loobub isik vabatahtlikult süüteokatsest, kui vastavalt tema ettekujutusele teost võib teo tagajärg veel saabuda, kuid ta otsustab loobuda ilma tema tahtest sõltumatute asjaolude sunnita. Seejuures selgitab õiguskirjandus, et süüteokatsest loobumine ei ole vabatahtlik loobumise sunnituse tõttu, kui isik loobub süüteokatsest, kuna teo eesmärk ei ole enam saavutatav või avastamisriski suurendavate asjaolude ilmnemise tõttu.8 Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul võimalik rääkida süüteokatsest loobumisest. A. Košelevi enda ütlustest selgub, et ta andis relvad ametnikele välja, kui nad olid tal juba ära peidetud, kuna ametnikud teadsid, et tal on olemas selline asi. Seejuures selgitas ta, et uurija korduvalt küsis, siis ta ütles, et need on tema käes. Ta ütles, et need on tal peidetud ja ei ole kodus, kuna sellel hetkel käis läbiotsimine, kust võeti 2 teist summutit. Seega nähtub, et A. Košelev ei andnud peidetut välja mitte vabatahtlikult, vaid tegi seda pärast seda, kui ta oli juba kahtlustatavana kinni peetud ja menetlustoimingud olid alanud ning ametnikud olid temalt korduvalt nende asjade kohta küsinud. 27. Olles leidnud, et A. Košelev vastutab tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise katse eest, märgib kohus, et kohtu hinnangul ei ole A. Košelev vastutav

§ 420lg 1 järgi tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise eest.

  1. Süüdistus on konstrueeritud selliselt, et eelnimetatud püstolkuulipildujaga, mis on RelvS § 20 lg 1 p 5 alusel tsiviilkäibes keelatud, kasutamiseks oli mõeldud helisummuti. Ehk siis on süüdistuse kohaselt nimetatud helisummuti näol tegemist RelvS § 201 lg-te 1-3 alusel tulirelva olulise osaga, mis on spetsiaalselt püstolkuulipilduja jaoks konstrueeritud ja vajalik selle kasutamiseks. Kuivõrd süüdistuse kohaselt on tegemist püstolkuulipilduja olulise osaga, siis sellise helisummuti soetamiseks, hoidmiseks ja edasitoimetamiseks A. Košelevil luba ei olnud.
  2. 8 Kohus eelnimetatud prokuratuuri käsitlusega ei nõustu, põhistades seda järgmiselt. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 40 komm. 3.3 11

(18)
  1. Käesoleva otsuse punktis 15 toodud tunnistaja I. K. ütlustest tuleneb, et soetamise hetkel püstolkuulipildujal summutit kaasas ei olnud, ta otsustas selle ise relvale ilu pärast panna. Selle helisummuti sobitamiseks püstolkuulipildujale lõikasid nad torujupid ja siis keevitasid sinna keerme. Helisummutil endal olid keermed olemas, see oli välimuselt tööstuslik ja seda nad ise ei konstrueerinud. Otsuse punktis 19 käsitletud ekspertiisiaktist tulenes aga, et helisummutit on võimalik kinnitada esitatud püstolkuulipildujale. Lisaks selgitas tulirelva ekspertiisi läbiviinud ekspert kohtuistungil antud ütlustes (otsuse punkt 20), et PPŠ-al ei ole talle teadaolevalt helisummuti originaalvarustuses. See helisummuti iseenesest, kui ta sobib, läheb ka muu relva külge. Kui saab lasta kuni 8,5 mm läbimõõduga kuuliga, saab lasta ükskõik, mis relvast, millele see summuti siis peale läheb. Sellele PPŠ-ale on ehitatud vahemuhv ja selle abil käib summuti otsa. Lisaks neile tõenditele nähtus ka süüdistatava A. Košelevi ütlustest, mida ei ole kohtuliku uurimise käigus prokuratuur kahtluse alla seadnud ning milliste tegelikkusele vastavuses ei anna põhjust kahelda ka eeltoodud eksperdi ütlused, et nimetatud helisummuti, mis PPŠ-aga kaasas oli, sobib tal paralleelloas olevale jahikarabinile Smith & Wesson. Seega nähtub eeltoodud tõenditest kogumis, et nimetatud helisummuti, mille ebaseaduslikku käitlemist A. Košelevile süüks arvatakse, ei olnud kohandatud PPŠ-ale paigaldamiseks, vaid PPŠ-a kohandati selliselt, et see tööstuslik helisummuti oleks selle külge paigaldatav. Lisaks selgub neist tõenditest, et nimetatud helisummuti sobib lisaks PPŠ-ale, mida helisummuti paigaldamiseks modifitseeriti, ka teistele relvadele, mis on selleks vajalike parameetritega.
  2. Vastavalt juba viidatud RelvS § 201 lg-le 2 käsitletakse teiste hulgas tulirelva osadena selle lisaseadet helisummutit. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt annab helisummuti omandamise õiguse relvaluba. Sama sätestab RelvS § 32 lg 2, mille kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse käidelda relvaloale kantud relva või sama liiki relva ja selle laskemoona ning helisummutit ja lasersihikut käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras. Relvaluba, millele on kantud vaid relva liik, annab selle omajale õiguse soetada relva kasutusse andmise üleandmisevastuvõtmise akti alusel kasutusse võetud relva laskemoona.
  3. Toimikust nähtuvalt, nagu juba viidatud, on A. Košelev alates
  4. aastast omanud parallelrelvaluba ning ka lihtsalt relvaluba (tl 41-49). Seega, kuivõrd süüdistuse ja kohtus tuvastatu pinnalt omandas A. Košelev püstolkuulipilduja PPŠ koos sellega kaasas olnud helisummutiga
  5. aasta sügisel täpselt tuvastamata ajal, on kohtu hinnangul tõendatud, et helisummuti omandamise hetkel oli A. Košelevil selle omandamise õigust andev relvaluba olemas ning seega ei saa tema teos lugeda täidetuks

§ 420lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivseid tunnuseid.

Seega tuleb A. Košelev talle

§ 420lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista.

(b) 33.

§ 418

lg 1 näeb ette vastutuse tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest, välja arvatud laskemoona ebaolulises koguses ebaseadusliku käitlemise eest.

  1. Juba käesoleva otsuse punktis 8 viidatud 01.12.
  2. a ütluste olustikuga seostamise protokollist (tl 61-76) nähtub, et A. Košelev selgitab, et XXX maja katlaruumi sisenedes tuleb avada katla uks ja punases kotis on omakorda kilekott, mille sees püstol Makarov koos salvega, mille ta pani osutatud kohta 01.12.2017 hommikul. Protokolli kohaselt püstol Makarov ja salv fotografeeriti ja pakendati kilekotti ning pitseeriti Kaitsepolitseiameti turvakleebisega. 12

(18)
  1. Asjaolusid, millistel A. Košelevil oli võimalik eelmises punktis nimetatu XXX eramusse peita, on kohus juba käesoleva otsuse punktides 9 ja 10 avanud, s.o lühidalt, et A. Košelev ehitas maja omanikule I. L. kütte- ja katlaruumi ning seetõttu oli tal majja vaba ligipääs ja ühtlasi luba seal oma isiklikke asju hoida. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks siinkohal neid asjaolusid enam uuesti pikemalt käsitleda.
  2. Üle-eelmises otsuse punktis A. Košelevi poolt väljaantud relvale on teostatud ka tulirelva ekspertiis. 24.01.
  3. a ekspertiisiaktis nr XXX (tl 30-38) sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt on nimetatud relva puhul tegemist tõenäoliselt pneumopüstolist XXX nr XXX kaliiber 4,5 mm ümberehitatud püstol padrunisalvega laskmiseks püstolipadrunitega kaliiber 7,65x17 mm, mis kuulub tulirelvade hulka. Laskenõela puudumise tõttu on püstol laskekõlbmatu. Seejuures nähtub ekspertiisiaktist, et ümberehitamine seisneb selles, et: pneumorelva raud on asendatud tulirelva rauaga; kelgule on lisatud lukk; kelgupeataja on väljavahetatud samalaadse kestaheitjaga detailiga; padrunisalve pesa on täidetud nii, et sinna mahub esitatud padrunisalv.
  4. Tulirelva ekspertiisi teostanud ekspert P. K. kuulati ka kohtuistungil üle, kus ta selgitas, et pneumorelv on õhk-, tavarelv. Ekspertiisiaktis on kasutatud sõna „tõenäoliselt“ ümberehitamise kohta, kuna ta ei oska öelda, kas seda püstolit on enne seda seisundit, millisena ta neile saabus, veel ümber ehitatud: kas on otse ehitatud ümber või ta on vahepeal juba läbi käinud kuskilt. Keermistähiste järgi on see algselt olnud pneumopüstol. Pneumopüstolil ja Makarovil, kui keegi vehiks sellega silme ees, ei ole kindlasti võimalik vahet teha, selle pärast neid tehaksegi sama välimusega ja see ei puuduta ainult Makarovit, see on ka teiste analoogsete püstolite puhul. Tehakse ikkagi maksimaalselt sarnaselt originaalile, aga siin kasutatakse isegi kelku. Selle eseme kvaliteet on muutunud, ta on muutunud tulirelvaks, kuna relvaraud on vahetatud, sinna on paigaldatud, nagu on kirjas, relvaraud, millel on paindlikud vintsooned ja see paistab olevat mingi püstoli relvaraud. Sinna on pandud relvaraud selle õhkrelvaraua asemel. Sellesse konkreetsesse püstolisse on paigaldatud lukk, mida pneumopüstolil ei ole, aga mis on tulirelval. Lukk on selline konstruktsioon, kus sees on lööknõel, ees on sulgur, mis toetab padruni põhja, sellest sulgurist siis lööknõel avaneb ja annab löögi. See osa on pandud juurde ja see on juba tulirelvaks ümberehitamine. Ainus takistus tulirelvana kasutamisel on lööknõela puudumine. Kui sa vinnastad seda püstolit, tõmmates kuke taha asendisse, siis ülevalt on kindlasti näha, et on lööknõel, siis ta paistab tagant välja. Kui ei ole lööknõela, vaatab lihtsalt vastu lööknõela ava.
  5. Süüdistatav A. Košelev selgitas kohtuistungil, et sai selle Jahiseltsi liikmelt lihtsalt rauatükina, kuna nad teadsid, et talle meeldivad sellised asjad. See oli kindlasti enne aastat
  6. Ta on vist 8 aastat olnud selle seltsi liige, kui ta õigesti mäletab, sest 5 aasta pärast pidi vahetama jahitunnistuse ja nüüd jah, on vist 3 aastat läinud, 8-9 aastat on selle seltsi liige. Ta ei ole seda eriti vaadanud, oli nagu see PPŠ lihtsalt kodus ja ta tegelikult mõtles, et see on stardipüstol ja ongi kõik, ta ei töötanud. Stardipüstol ja pneumopüstol ei ole sama asi. Stardipüstol on lihtsalt paukpadrunitega, ta ei lase, ta teeb sellist häält, neid kasutatakse spordis ja tema ei teadnud, et see on pneumopüstolist ringi ehitatud. See relv näeb nagu Makarov välja, kuna tal oli endal relvaloas Makarov, aga oli vanemat tüüpi, see on natuke uuema välimusega. Ta ei ole seda uurinud, seal on näha, et see püstol on roostes, ta oli tal garaažis vedelenud lihtsalt. Ta ei teadnud, et sel ei ole lööknõela. Varjule viis ta selle, sest ehmatas lihtsalt, kuna need kaks asja ei olnud seotud tema relvaloaga ja paralleelrelvaloaga. Ta viis need samal päeval, enne kui ta kinni peeti, hommikul ära sinna teise kohta (XXX) I. juurde. Stardipüstolile luba ei ole vaja, selle viis ta ära igaks juhuks. Ta lihtsalt ehmatas, kuna tal enne ei ole 13
(18)kriminaalseid asja olnud mitte midagi, v.a kiiruse ületamised. Stardipüstoli pani ta XXX, Tartu eramus vanasse katlasse.
  1. A. Košelevi kohtuistungil antud ütlustest selgub, et kui ta esialgu selgitas, et ta seda relva ei vaadanud, siis hilisemalt antud ütlustes ta avaldas, et ta vaatas seda relva, kui see talle anti, kui pani selle garaaži ja ta nägi seda ka siis, kui selle üle andis. Kohtueelsel uurimisel ütles ta, et tema Makarovi padrunid sinna ei sobinud. Ta proovis, pani ära, kuna see on sarnane relv nagu tal, selle pärast tegigi eelduse, et see on stardipüstol. Makarov on 9mm ja nagu eile räägiti, on seal 6 mm kaliiber. Ta ei proovinud seda ringi ehitada või kasutada.
  2. Kohtu hinnangul nähtub A. Košelevi ütlustest käesolevalt käsitlemise all oleva relva puhul, s.o ekspertiisi kohaselt tõenäoliselt pneumopüstolist XXX nr XXX kaliiber 4,5 mm ümberehitatud püstoli osas laveeriv kaitsepositsioon, kus algselt ei olnud ta enda sõnul antud relva üldse täpsemalt vaadanud ning seejärel selgitas, et ta ikkagi vaatas seda täpsemalt, proovides sellele ka oma Makarovi padruneid. Lisaks sellele on kohus seisukohal, et A. Košelev oli antud relva mittestardipüstoliks olemisest teadlik, kuivõrd vastasel juhul puudunuks vajadus ka nimetatud relva kodust ära viimiseks ning XXX eramu katlasse peitmiseks. Seda, et A. Košelev tõenäoliselt sai aru, milliste omadustega relv tema käes on, kinnitavad kohtu hinnangul ka varasemalt käesolevas otsuses käsitletud andmed, mille kohaselt on A. Košelev olnud pikemaaegselt relvadega seotud, omades relvalubasid. Seega on kohus seisukohal, et A. Košelevi ütlused, et ta arvas, et antud relva näol on tegemist stardipüstoliga, on pigem antud vastutusest pääsemiseks.
  3. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud, et A. Košelev hoidis ja valdas kuni 01.12.2017 oma elukohas tõenäoliselt pneumopüstolist XXX nr XXX kaliiber 4,5 mm ümberehitatud püstolit, sh selle relva olulisi osi - relvarauda ja lukku. Seejärel toimetas ta nimetatu 01.12.2017 XXX eramusse, peites selle katlasse, kust see 01.12.2017 ütluste olustikuga seostamise käigus ära võeti. Nagu otsuse punktist 36 selgus, kuulub see relv tulirelvade hulka, kuid laskenõela puudumise tõttu on püstol laskekõlbmatu. Seejuures nähtub ekspertiisiaktist, et ümberehitamine seisneb selles, et pneumorelva raud on asendatud tulirelva rauaga, kelgule on lisatud lukk, kelgupeataja on väljavahetatud samalaadse kestaheitjaga detailiga ja padrunisalve pesa on täidetud nii, et sinna mahub esitatud padrunisalv.
  4. RelvS § 21 lg 1 nimetab teiste hulgas tulirelva oluliste osadena relvarauda ja ka lukku. Sama paragrahvi lõige 11 kohaselt käsitatakse tulirelva oluliste osadena ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud osade lõpuni töötlemata toorikuid ja nõuetele mittevastavalt laskekõlbmatuks muudetud osasid, samuti muid esemeid, mida on võimalik nende valmistamismaterjali või konstruktsiooni ära kasutades üldlevinud tehniliste vahendite või tööriistadega töödelda, ümber ehitada või kohandada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud osaks. RelvS § 21 lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis käesoleva seadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Vastavalt RelvS § 32 lg-tele 1, 2 on piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks ning relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemisel vajalik soetamisluba, mis annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. Füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks (RelvS § 34 lg 2). RelvS § 45 lg 1 kohaselt võib relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena ning 14
(18)RelvS § 55 lg 1 kohaselt on relva ja laskemoona edasitoimetamise õigus soetamisluba või relvaluba, samuti käesoleva seaduse §-s 80 nimetatud luba omaval füüsilisel isikul.
  1. Vaadates kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid A. Košelevil relvalubade olemasolu kohta (tl 41-49) selgub, et A. Košelevil eelmärgitu relva käitlemiseks luba ei olnud. Seda asjaolu ei ole A. Košelev ega tema kaitsja ka kohtuistungil kahtluse alla seadnud. Seega on otsuse eelmises punktis toodu alusel selge, et A. Košelevil puudus vastav luba (soetamisrelvaluba) nimetatud relva oluliste osade, s.o relvaraua ja luku käitlemiseks.
  2. A. Košelev pani

§ 418lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Tema ütlustest nähtuvalt oli püstol sarnane tema relvaloal olevale Makarovile, kuigi oli uuem. Ta proovis sellele ka oma Makarovi padruneid sobitada, kuid need ei sobinud. Ühtlasi on kohus seisukohal, tulenevalt A. Košelevi käitumisest, s.o antud relva peitmisest XXX eramu katlasse, et A. Košelev pidas vähemalt võimalikuks, et antud relva puhul ei ole tegelikult tegemist stardipüstoliga, vaid relvaga, mille (või selle osade) käitlemiseks on vajalik vastav luba, mida tal ei olnud. 45. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. II KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS 46.

§ 4181

lg 1 näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse.

§ 418

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Analüüsides A. Košelevi süü suurust, märgib kohtukoosseis, et A. Košelev ei omanud süüdistuses kirjeldatud esemeid nende edasiandmise või -müümise eesmärgil, vaid enda tarbeks ning nende soestamisest ja ka Kaitsepolitsei poolt äravõtmisest on möödunud juba teatav aeg. Samuti nähtub eelnevast, et tsiviilkäibes keelatud püstolkuulipilduja PPŠ ebaseaduslik käitlemine jäi kõlbmatu katse staadiumisse. Lisaks sellele käitles A. Košelev

§ 418

lg 1 järgi mitte tulirelva, vaid selle olulisi osasid, milliste ohtlikkuse astet eraldivõetuna ei saa kohtu hinnangul pidada nii ohtlikuks kui tulirelva enda käitlemist. Eelnevast tulenevalt võib A. Košelevi süüd pidada küllaltki väikeseks. Kuigi kohus nentis eelnevalt, et A. Košelevi puhul ei ole võimalik rääkida vabatahtlikust loobumisest, siis on võimalik tema poolt relvade väljaandmist hinnata kui süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamisena, mis on kergendavaks asjaoluks

§ 57lg 3 mõttes.

Kui A.Košelev ei oleks näidanud ette peidetud relvade asukohta jääks need relvad suure tõenäosusega politsei poolt leidmata ning käesolev menetlus oleks seetõttu oluliselt raskendatud. Karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes kohus tuvastanud ei ole.

  1. Karistuse mõistmisel arvestab kohus sedagi, et Aleksandr Košelev on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik.
  2. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et karistuse eesmärkide saavutamiseks piisab A. Košelevi karistamisest

§ 4181lg 1 järgi miinimummääras.

Samuti on kohus seisukohal, et A. Košelevi on põhjendatud karistada

§ 418lg 1 järgi rahalise karistusega ning seda oluliselt alla keskmise määra.

Seetõttu mõistab kohus A. Košelevile

§ 4181

lg 1 –

§ 25

lg 1, 2 ja

§ 26

lg 1 järgi karistuseks 1-aastase vangistuse, lugedes

§ 68lg 1 alusel karistusaja hulka A.

Košelevi kahtlustatavana kinnipidamise aja 01.12.2017. a (tl 58-60), s.o 1 päeva ning kandmata karistuseks jääb 11 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 15(18) 418 lg 1 järgi mõistab kohus A.

Košelevile rahalise karistuse 150 päevamäära (tulenevalt tl 50 nähtuvast ja juhindudes

§ 44lg-s 2 sätestatust on päevamäära suuruseks 10 eurot), s.o 1500 eurot.

Kuna kohtu hinnangul ei ole kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut arvestades tähtajalise vangistuse ja ka rahalise karistuse ärakandmine A. Košelevi poolt otstarbekas, jätab kohus nii mõistetud vangistuse kui ka rahalise karistuse

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui A.

Košelev ei pane 1-aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78lg 1 alusel hakkab A.

Košelevil katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. 49.

§ 51

kohaselt võib relva või laskemoona käitlemise või kasutamisega seotud kuriteo eest kohus lisakaristusena võtta süüdlaselt relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õiguse kuni viieks aastaks. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada, et lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib jätkuvalt olla ohtlik.9 Käesoleval juhul ei pea kohus A. Košelevile lisakaristuse kohaldamist temalt relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õiguse äravõtmise näol põhjendatuks ega ja vajalikuks. Nagu varasemalt märgitud, siis ei omanud A. Košelev süüdistuses kirjeldatud esemeid nende edasiandmise või -müümise eesmärgil, vaid enda tarbeks ning nende soetamisest ning ka Kaitsepolitseiameti poolt äravõtmisest on möödunud juba teatav aeg, millise jooksul ei ole A. Košelev uusi kuritegusid, sh tulirelvade ja laskemoonaga seonduvaid toime pannud. Seetõttu on kohtu hinnangul võimalik asuda seisukohale, et A. Košelev ei ole ühiskonnale ohtlik ning talle mõistetud põhikaristus on piisav, et hoida ära tema poolt uute kuritegude (sh samalaadsete) toimepanemine. Seega jätab kohus A. Košelevile lisakaristuse kohaldamata. III KOHTU SEISUKOHT ASITÕENDITE ÄRAVÕETUD OBJEKTIDE KOHTA JA KRIMINAALMENETLUSES

  1. Ekspertiisiakti nr XXX kohaselt (tl 73-81) tagastati ekspertiisiaktiga püstol padrunisalvega ja 2 helisummutit. Ekspertiisiobjektid, püstolkuulipilduja, rauaümbrise esiots, kaks padrunisalve, helisummuti ja 517 padrunit kaliibriga .22 LR, jäid instituuti. Toimikus on olemas instituudi tehnikaosakonna peaeksperdi taotlus (tl 83), milles märgitakse, et uuringuobjektid – püstolkuulipilduja XXX nr XXX kaliiber 7,62*25 mm, püstolkuulipilduja rauaümbrise esiots, kaks püstolkuulipilduja XXX padrunisalve, helisummuti ja 517 padrunit kaliiber .22 LR – on vajalikud EKEI relvakogu ja ekspertiiside tegemisel katselaskmisteks kasutatava laskemoona täiendamiseks ja jäeti EKEI-sse vastutavale hoiule. Taotluses palutakse, et kui nimetatud esemed ei kuulu tagastamisele, arvestada nimetatud taotlus ja väljastada EKEI-le vastava dokumendi koopia, mille alusel need võetakse EKEI-s ette nähtud korras arvele.
  2. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 23.10.
  3. a määrusega (tl 187-191) lõpetati käesolevas kriminaalasjas osaliselt menetlus ning nimetatud määruses on muu hulgas märgitud, et 517 ääretulepadrunit kaliiber 5,6 mm (.22 LR), mis asuvad Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis, kuuluvad üleandmisele Politsei- ja Piirivalveametile. Seega nimetatud osas ei saa kohus käesolevas kohtuotsuses seisukohta, kas need on võimalik jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile, võtta. Samas on kohtul võimalik võtta seisukoht teiste Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi taotluses märgitud esemete osas. 9 Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 49 komm. 3 16

(18)52. Kohus on seisukohal, et

§ 83

lg 1 ja

§ 421

alusel tuleb konfiskeerida püstolkuulipilduja XXX nr XX kaliiber 7,62*25 mm, püstolkuulipilduja rauaümbrise esiots, kaks püstolkuulipilduja XXX padrunisalve (asuvad EKEI-s). Kuivõrd justiitsministri 11.12.2009. a määruse nr 40 „Ekspertiiside tegemiseks kasutatavate, riigi omandis olevate relvade ja laskemoona käitlemise korra“ § 5 lg 1 p 1 näeb ette, et riiklik ekspertiisiasutus võib relvi ja laskemoona vastu võtta ja soetada teiste hulgas ekspertiisiks esitatud ja kohtu poolt konfiskeeritud relvade ja laskemoona hulgas, tuleb eelpool nimetatu jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Samuti tuleb

§ 83

lg 1 ja

§ 421

alusel konfiskeerida üks püstol ja üks padrunisalv, mis on ekspertiisiaktiga koos tagastatud (asuvad Kaitsepolitseiametis). 53. Samas ei pea kohus võimalikuks rahuldada prokuröri kohtuvaidluses esitatud ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi taotlust helisummuti osas. Nimelt, nagu eelnevalt nähtus, mõistab kohus A. Košelevi käesoleva kohtuotsusega

§ 420lg 1 järgi, s.o tulirelva helisummuti ebaseaduslikus käitlemises õigeks.

Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et nimetatud helisummuti kuuluv kohtuotsuse jõustumise järel A. Košelevile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastamisele. IV KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS

  1. Kriminaalasjas on viidud läbi tulirelva ekspertiis (tl 73-82), mille maksumuseks on olnud 420 eurot. Ekspertiisiks olid esitatud püstolkuulipilduja, 2 padrunisalve, 3 helisummutit, rauaümbrise osa, püstol padrunisalvega ja 550 padrunit. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 23.10.
  2. a määrusega (tl 187-191) lõpetati käesolevas kriminaalasjas osaliselt menetlus ning antud määruses on märgitud, et tulirelva ekspertiisist on hinnanguliselt 105 eurot laskemoona ekspertiisikuluks, mille hüvitamise otsustamine jääb KrMS § 183 lg 2 alusel otsustamisele väärteomenetluse lahendis (väärteomenetluse alustamata jätmisel jäävad menetluskulud 105 euro ulatuses riigi kanda). Tuginedes eelnevale on käesolevas kriminaalasjas KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel A. Košelevi menetluskuluks ekspertiisikulu näol 315 eurot. Lisaks on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot (alates
  3. jaanuarist 2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot). Seega on kõik A. Košelevi menetluskulud kokku 1191 eurot.
  4. Süüdistatav avaldas kohtuistungil, et tal on XXX: XXX ja XXX. Tema naine töötab. Tema igakuiseks sissetulekuks on XXX eurot, millest majalaenule kulub XXX eurot. Ta saab tasuda menetluskulusid osade kaupa, kui kohus nii määrab, aga saab ka korraga ära maksta. Kohtu selgituse peale, et kui süüdistatav menetluskulude ositi tasumist ei taotle, kohus neid ka ositi tasumisele ei määra, avaldas süüdistatav, et ta ei taotle menetluskulude ositi tasumise võimaldamist.
  5. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
  6. A. Košelev on töövõimeline isik, kes käesoleval ajal töötab XXX. Nagu eelnevast selgus, on tema igakuine töötasu XXX eurot ning sellest läheb kohustuse – majalaenu – katteks 17

(18)XXX eurot. Ta ei taotlenud kohtult menetluskulude ositi tasumist. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistatav ei ole menetluskulude ositi tasumist taotlenud, pole neid ka põhjendatud ositi tasumisele määrata. Samas on kohus seisukohal, et A. Košelevilt ei ole põhjendatud mõista välja kogu käesoleva otsuse punktis 54 märgitud ekspertiisikulu summas 315 eurot. Nimelt on kohtule esitatud Tartu Maakohtu 09.05.
  1. a otsus, millest selgub, et käesolevalt A. Košelevi süüdistuses märgitud püstolkuulipilduja PPŠ ebaseadusliku käitlemisega on olnud seotud rohkem isikuid, kui vaid süüdistatav A. Košelev. Seda asjaolu kinnitavad ka käesolevas asjas kohtu poolt uuritud tõendid. Samas ei ole teistelt isikutelt nimetatud ekspertiisikulusid välja mõistetud. Lisaks on nimetatud ekspertiisi viidud läbi ka helisummuti osas, millises süüdistuses mõistab kohus A. Košelevi õigeks. Neile asjaoludele tuginevalt on kohus seisukohal, et tulirelva ekspertiisi läbiviimise kulu A. Košelevilt täies ulatuses väljamõistmine ei ole põhjendatud, mistõttu jätab kohus ekspertiisikulust riigi kanda poole, s.o 157,50 eurot.
  2. Eeltoodu alusel mõistab kohus KrMS § 175 lg 1 p 3, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel A. Košelevilt menetluskuluna riigieelarvesse välja: ekspertiisikuluna 157,50 eurot ja sundraha 876 eurot, s.o menetluskulu kokku 1033,50 eurot. A. Košelevil tuleb menetluskulud ära tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 18
(18)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.