Obsah (4)

§ 180§ 318§ 339§ 326

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus 4. veebruar 2020 1-20-9286 Erkki Hirsnik krimina

) §-s 245 nimetatud kokkuleppe V. Šumnovi süüditunnistamiseks ja karistamiseks KarS § 423 1 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega, millele KarS § 65 lg 2 alusel liideti juurde Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 5. detsembri 2018 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus. Kokkuleppes märgiti muu hulgas, et V. Šumnov peab maksma sundraha 438 eurot, kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasu 64 eurot 80 senti ja sõiduki teisaldamise kulud 62 eurot 16 senti ning et

§ 180

lg 3 alusel tuleb tal menetluskulud tasuda ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

1. Viru Maakohtu
2. detsembri 2020 otsusega tunnistati V. Šumnov nimetatud kokkuleppe järgi süüdi ja teda karistati. Samuti mõistis maakohus V. Šumnovilt riigi kasuks välja sundraha 438 eurot, kaitsjatasu 64 eurot 80 senti ja sõiduki teisaldamise kulud 62 eurot 16 senti. Maakohus määras ka, et V. Šumnovil tuleb

§ 180

lg 3 alusel tasuda menetluskulud ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas V. Šumnov apellatsiooni. Ta märgib, et on nõus küll sundraha tasumisega, kuid ei nõustu tasuma auto teisaldamise kulusid summas 62 eurot 16 senti. V. Šumnov pole teisaldamise kulusid nõus tasuma põhjusel, et auto peatati tema elukoha kõrval ning politsei ei aktsepteerinud teisaldamisele alternatiivseid võimalusi. Lisaks palub V. Šumnov lükata sundraha tasumise kohustuse edasi kas kogu vangistuse ajaks või üheks aastaks. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Maakohtu vaidlustatud kohtuotsus on tehtud kokkuleppemenetluses.

§ 318

lg 3 p 4 ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohus apellandi vaidlustatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on järgitud kokkuleppemenetluse norme ja

§ 339lg 1.

Kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või

§ 339

lg 1 sätte rikkumisele.

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari 2016 määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1–5.3)
2. Ringkonnakohus leiab, et V. Šumnovil pole

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust temalt maakohtu otsusega menetluskulu katteks välja mõistetud summa suurust vaidlustada. V. Šumnovi apellatsioonist ei nähtu ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et esimese astme kohus võis temalt menetluskulu hüvitist välja mõistes rikkuda kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao sätteid või § 339 lõiget
3. Mingitki minetust ei tuvasta ringkonnakohus ka ise. Viru Maakohus mõistis
4. detsembril 2020 otsusega V. Šumnovilt välja menetluskulu sundraha 438 eurot, kaitsjatasu 64 eurot 80 senti ja sõiduki teisaldamise kulud summas 62 eurot 16 senti, ehk sama summa, milles prokuratuur, V. Šumnov ja tema kaitsja olid eelnevalt kokku leppinud. Kokkuleppele vastab ka maakohtu otsustus, mille kohaselt peab süüdistatav tasuma menetluskulu ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Lisaks tuleb märkida, et Viru Maakohtus
5. detsembril 2020 toimunud kohtuistungil on V. Šumnov öelnud, et kokkulepe on talle arusaadav, see oli sõlmitud tema vaba tahte kohaselt ja ta soovib selle kinnitamist kohtu poolt. 6.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318järgi apellatsiooniõigust.

Eeltoodust tulenevalt ei ole V. Šumnovil

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust Viru Maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimuses vaidlustada. Seetõttu tuleb apellatsioon jätta

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale. (allkirjastatud digitaalselt) 2