1-18-7222/128

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-18-7222 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
2. detsembri
3. a määrus Igor Bogovski tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Igor Bogovski (isikukood 38105120230) kaitsja jurist Vambola Olli määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. detsembri
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohus karistas Igor Bogovskit 11.03.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-7222 KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi 2 aasta 8 kuu pikkuse vangistusega ja KarS § 213 lg 2 p 4 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. Kuritegude kogumis mõistis kohus liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Kohtuotsuste kogumis KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 5 aasta 2 kuu pikkuse vangistuse, suurendades 3 aasta pikkust vangistust Tartu Maakohtu 27.07.
8. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta 2 kuu vangistuse võrra. Karistusaja alguseks luges kohus 23.05.
9. Kohtuotsus jõustus 18.06.
10. 1.
11. Tartu Maakohtu 31.03.
12. a määrusega jäeti Igor Bogovski vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtumäärus jõustus 23.04.
14. Tartu Vangla esitas 15.12.2020 Tartu Maakohtule materjalid Igor Bogovski enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 1 2.
15. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Igor Bogovski tingimisi enne tähtaega vabastamist.
16. Tartu Maakohtu 30.12.
17. a määrusega jäeti Igor Bogovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
18. Maakohus tuvastas, et Igor Bogovski suhtes on täidetud formaalsed eeldused tema vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Samuti on tal olemas elukoht, mis võimaldab kohaldada käitumiskontrolli nõudeid. Siiski leidis maakohus, et tema vabastamine enne tähtaega ei ole sisuliselt põhjendatud, tulenevalt kuriteo toimepanemise asjaoludest, süüdimõistetu isikust ja tema varasemast elukäigust. 3.
19. Maakohus leidis, et uute kuritegude toimepanemist on võimalik eelkõige prognoosida isiku poolt varem toimepandud kuritegude põhjal. Igor Bogovski pani kuriteod toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Tal on kolm kehtivat kriminaalkaristust ning kuritegelik tegevus on mitmekesine. Samuti on ta korduvalt karistatud väärtegude eest. Üha uute samalaadsete süütegude toimepanemine näitab, et karistuse eripreventiivsele mõjule allub ta märkimisväärselt halvasti. Peamiseks uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks on suutmatus majanduslikult toime tulla ja oskamatus teenida raha seaduslikul teel. Igor Bogovski on ühe korra kandnud vangistust, kui 27.07.
20. a otsuse alusel mõisteti talle šokivangistus, millelt vabanemisel pani ta katseajal toime uued kuriteod, mis näitab, et šokivangistus ei olnud piisav meede. 3.
21. Igor Bogovski töötab vanglas, mis aitab tal säilitada tööharjumust ja motiveerib vabanemisel tööle minema. Töötamine ei ole muutnud Igor Bogovski suhtumist majanduslikku toimetulekusse, ta leiab, et sellega ei ole võimalik piisavalt teenida. Igor Bogovskil on arvestatavalt palju tasumata rahalisi kohustusi, seda ka juhul kui kohtutäitur eksis nõude suurusjärguga. Maakohus leidis, et uute varavastaste kuritegude toimepanemise oht on suur. 3.
22. Igor Bogovski käitumine vangistuse jooksul on olnud hea. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta on alustanud osalemist sotsiaalprogrammis „Õige Hetk“ ja riigikeele õpet A2 taseme kursusel. Sotsiaalprogrammi mõju tema väärtushinnangutele saab hinnata alles peale programmi läbimist. Konkurentsivõime suurendamiseks tööturul peaks Igor Bogovski läbima enne vangistusest vabanemist riigikeele õppe A2 taseme kursuse. Õiguskuulekas käitumine vangistuse kandmise ajal on igati positiivne, kuid ainuüksi sellest faktist ei saa veel järeldada õiguskuulekat käitumist vabaduses. Süüdimõistetul on vabanemisel lähedaste toetus ja kindel töökoht. Vabanemisel hakkaks Igor Bogovski hooldama oma vanaema ja hoolitsema laste eest. Samasugune oli olukord ka varem, ajal mil ta pani toime kuritegusid. Seega pole Igor Bogovski puhul lähedaste toetus asjaolu, mis hoiab ära uute kuritegude toimepanemise. 3.
23. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, kui rasked tagajärjed on nii tema kui ka lähedaste jaoks vangistus kaasa toonud. Ta on teinud oma järeldused ja enam kuritegusid ei korda. Tegelikult on ta juba varem asunud paranemise teele, sest suutis peaaegu aasta kuritegude toimepanemisest hoiduda. Maakohus leidis, et Igor Bogovski selgitused on soravad ja väljendusviis veenev. See ei ole siiski kohtu jaoks täiendavaks argumendiks, isik on mh süüdi tunnistatud kelmuste toimepanemises. Sõnaseadmiseoskus on kelmide peamine töövahend. Seda väidet kinnitab üheselt ka kohtutoimikus olev kohtuotsus, millega Igor Bogovski KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4 järgi süüdi tunnistati. Maakohtu hinnangul ei ole karistus veel oma eesmärki täitnud. Tema varasemad kuriteod, käitumine katseajal, varaliste kohustuste suurus ja 2 väärtushinnangud annavad aluse prognoosida kuritegude toime panemise jätkamist arvestatavalt suureks. Määruskaebus
24. Tartu Maakohtu 30.12.
25. a määruse peale esitas määruskaebuse Igor Bogovski kaitsja jurist Vambola Olli, kes palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada Igor Bogovski vangistusest tingimisi enne tähtaega. 4.
26. Kaitsja leiab, et maakohus on tõendeid (kriminaalhooldusametniku arvamus ja vangla iseloomustus) käsitlenud ühekülgselt, pöörates tähelepanu ainult isikut negatiivselt iseloomustavatele faktidele, jättes kõrvale positiivse. Samuti on nii iseloomustuse kui ka kriminaalhooldaja arvamust koostades arvestatud kustunud karistustega, mistõttu on rikutud KarRS § 5 lg-t
27. Vangla iseloomustus ei ole objektiivne, kuivõrd hinnangud lähtuvad suures ulatuses arhiveeritud karistustest. Kohus on küll märkinud, et isikul on kaks kehtivat karistust, kuid see ei muuda iseloomustuses esitatud argumente. 4.
28. Kohtu järeldus, et karistus ei ole täitnud oma eesmärki, on kummaline, kuivõrd võrreldes eelmise enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse arutamise ajaga, on uute seksuaal- ja vägivalla kuritegude toimepanemise tõenäosus suurenenud. Edasine vanglas karistuse kandmine suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Seega tuleks süüdimõistetu võimalikult kiiresti vabastada. Kohus ei ole sellele tähelepanu pööranud. Samuti ei pööranud kohus tähelepanu kaitsja viitele, et riskihinnangule ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tugineda ei saa (RK lahend nr 1-09-14104). Kaitsja ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et uute kuritegude toimepanemist on võimalik prognoosida isiku poolt varem toime pandud kuritegude põhjal, viidates Riigikohtu lahendile nr 1-09-
29. 4.
30. Kaitsja hinnangul sisaldub iseloomustuses analüüs süüdimõistetu võimalikust käitumisest vabanemisel, mis on täis vastuolusid ning süüdimõistetu normaalne käitumine leiab trafaretse hinnangu – risk olemas, ohtlikkus olemas. Kaitsjale jääb arusaamatuks, millest tuleb hinnang, et eluaseme puhul on olemas risk ja ohtlikkus, kuivõrd süüdimõistetul on elukoht olemas. Ka ei täpsustata iseloomustuses, kes on need isikud, kellega Igor Bogovskil on kuritegelikud sidemed. Ainsana on kandnud temale raha I.S. (karistatud viimati 2005), kes kandis süüdimõistetu kontole tema vanaema raha. 4.
31. Kohus on keskendunud üksnes kuritegude kordumisele ja raskusele, jättes arvesse võtmata tema käitumist pika vangistuse kandmise ajal. Samuti ei nähtu määrusest, kuidas võivad uue kuriteo toimepanemise riski mõjutada isiku elutingimused ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivad tagajärjed (elu- ja töökoha ning perekonna olemasolu). Igor Bogovski käitumine vangistuse ajal kinnitab isiku asumist õiguskuulekale teele, ei ole tõendatud, et ta jätkab uute kuritegude toimepanemist. Vabanemisel on isikul suureks motivaatoriks käituda õiguskuulekalt pere ja lapsed, kelle kasvatamises isa soovib osaleda, aga samuti hoolitsemine vanaema eest. Uute kuritegude toimepanemise riski saab vabanemisel minimeerida kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli ajaks vajalike lisakohustuste määramisega.
32. Tartu Ringkonnakohtu 29.01.
33. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada oma kirjalikke seisukohti ja taotlusi kuni 08.02.
34. 3 5.
35. Kaitsja Vambola Olli teavitas kohut 01.02.2021, et ei soovi esitada menetluskulude nõuet ning tal ei ole taandusi asja läbi vaatava Tartu Ringkonnakohtu koosseisu vastu. 5.
36. Süüdimõistetu Igor Bogovski ja kaitsja esitasid kohtule sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimist tõendava dokumendi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
37. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda Igor Bogovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale.
38. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
39. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga.
40. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud kaalutlusviga ehk oleks arvestanud sobimatuid või ebaõigeid asjaolusid, jätnud mõne olulise argumendi tähelepanuta või ei oleks üldse kaalutlusõigust teostanud. Lisaks ei ole määruskaebuses välja toodud asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu seisukohtade ümberhindamise. Määruskaebuses keskendutakse vangla iseloomustuse koostamise põhimõtete vaidlustamisele, mis ei ole käesoleva menetluse esemeks, ning soovitakse, et faktilistele asjaoludele antaks maakohtuga võrreldes teistsugune hinnang, mida aga ringkonnakohus põhjendatuks ei pea. Maakohus on õigesti tuvastanud nii Igor Bogovski puhul esinevad positiivsed asjaolud kui ka leidnud, et süüdimõistetut ei ole võimalik praegu enne tähtaega vangistusest vabastada, kuna temast tulenev uute kuritegude toimepanemise oht on liiga kõrge. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata kõiki maakohtu seisukohti, kuid toob välja olulisema.
41. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et maakohtu määrusest nähtuvalt ei ole kohus otsustuse tegemisel arvestanud vangla iseloomustuses märgitud riskiprotsente ega ohuhinnanguid, sh viiteid kuritegelikele sidemetele. Maakohus on tuginenud Igor Bogovski kehtivatele karistustele, tegude toimepanemise asjaoludele, varasemale elukäigule, isiku käitumisele karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgsetele tingimustele, s.o asjaoludele, mille hindamise nõue tuleneb KarS § 76 lg-st 4, ning sellest tulenevalt jõudnud järeldusele, et uute kuritegude toimepanemise oht on kõrge. Arusaamatud ja ebaloogilised on kaitsja väited seoses riskiprotsentide muutumisega, seda eriti olukorras, kus kaitsja leiab, et nende arvestamine on vastuolus kohtupraktikaga ning sellest tulenevalt lubamatu. Kuivõrd seda seisukohta jagab ka kaitsja, siis puudub ringkonnakohtul vajadus (puudus ka maakohtul) hinnata, millest tulenevalt on toimunud muutused riskiprotsentides. Riigikohtu 07.03.
42. a määruse nr 1-09-14104 punktide 26 ja 27 kohaselt ei ole võimalik riskihinnangule ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tugineda, kuna pole võimalik kontrollida, millist metoodikat kasutades on vastav 4 protsent saadud. See ei võta aga kohtult ära õigust ise hinnata isikut iseloomustava materjali pinnalt uute kuritegude toimepanemise tõenäosust.
43. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kaitsja seisukohaga, et kuna vangla on iseloomustuse koostamisel arvestanud kustunud karistusandmeid, siis on kahtluse all ka maakohtu määruse seaduslikkus. KarRS § 5 lg 1 järgi on karistusandmetel õiguslik tähendus kuni andmete kustutamiseni. Vangla iseloomustuses sisalduvad aga kõik andmed, mis iseloomustavad kinnipeetava elukäiku ning omavad tähtsust tema edasise käitumise hindamisel. On ilmne, et kogu varasem elukäik, ka varasemad karistused, sh vangistuse kandmine, on kujundanud kinnipeetavast sellise inimese nagu ta praegusel hetkel on. Kuna maakohus ei ole oma seisukoha kujundamisel arvestanud Igor Bogovski varasemaid kustunud karistusi, ei saa nende märkimine vangla iseloomustuses kuidagi muuta kohtumäärust ebaseaduslikuks. Maakohus on selgelt märkinud, et kontrollis karistusregistri väljavõtet ja sellel ajal oli Igor Bogovskil kolm kehtivat kriminaalkaristust.
44. Järgnevalt toob ringkonnakohus välja need asjaolud, millele tuginedes ei ole Igor Bogovskit võimalik vabastada vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vaatamata olemasolevatele positiivsetetele aspektidele.
45. Ringkonnakohtu hinnangul on kahtlemata positiivne, et vabanemisel on Igor Bogovskil olemas elukoht ja toetavad lähedased. Samas tuleb siinkohal nõustuda maakohtu seisukohaga, et ka varasemate kuritegude toimepanemise ajal oli see nii. Kinnipeetaval olid olemas nii elukoht, abikaasa, lapsed kui ka vanaema, kuid see ei takistanud teda uusi kuritegusid toime panemast. Seetõttu ei vähenda need asjaolud kuidagi Igor Bogovskist tulenevat uute kuritegude toimepanemise ohtu. Millest tingituna on just praegu, võrreldes varasema ajaga, lähedased ja elukoht motivaatoriks muuta enda eluviisi, asja materjalidest ega Igor Bogovski poolt avaldatust ei nähtu.
46. Igor Bogovskil on vabanedes olemas töökoht OÜ-s X. Töökoha olemasolu iseenesest ei välista võimalust, et vabanemisel jätkab Igor Bogovski majanduslike raskuste ilmnemisel kuritegeliku eluviisiga. Seda enam, et vangla iseloomustuse andmetel viidi 27.07.2020 temaga läbi vestlus, kus süüdimõistetu leidis, et töötamisega ei ole võimalik piisavalt teenida, kuivõrd on vaja maksta elatist lastele ja tasuda rahalisi nõudeid. Oma sõnul (vastavalt vangla iseloomustusele) on Igor Bogovski kogu aeg töötanud, kuigi töötamise registris tema kohta andmed pole. Tema varasemad kuriteod näitavad, et ta on sissetulekuid soovinud saada just ebaseadusliku tegevusega. Esmalt oli selleks muljetavaldav salasigaretiäri. Kui see lõppes, sest ta võeti koos kaaslastega kriminaalvastutusele ja tunnistati 27.07.
47. a kohtuotsusega süüdi, leidis Igor Bogovski uue võimaluse kelmuste toimepanemises. Nn „tankiste“ kasutades pettis ta äriühingutelt välja mobiiltelefone ja laenuraha ja seda kõike eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Kohtuotsust nähtuvalt ei olnud Igor Bogovski pelgalt kaasosaline, nagu ta on väitnud vanglas, vaid aktiivne kelmuste organiseerija ja peamine kasusaaja. Seega ei taga töökoha olemasolu Igor Bogovski õiguskuulekust, kuna sellest saadavad sissetulekud ei ole tõenäoliselt piisavad, et kindlustad soovidele vastavat eluviisi. Kuna Igor Bogovski pani kuritegusid toime peamiselt majandusliku kasu saamise eesmärgil ning arvestades eelmärgitud mõtteviisi, on jätkuv oht, et kinnipeetav jätkab samalaadsete kuritegude toimepanemist.
48. Ringkonnakohus nõustub kaitsja seisukohaga, et kriminaalhooldus on rajatud eeldusele, et käitumiskontrolli ja katseajaks pandavate kohustustega aidatakse kaasa resotsialiseerumisele ja see peab vältima uute kuritegude toimepanemist. Küll ei tähenda see automaatselt seda, et kriminaalhooldus on sobilik iga süüdimõistetu suhtes. Kui see oleks nii, siis puuduks igasugune 5 vajadus mõista karistusena reaalset vangistust. Seega ei saa ainuüksi sellest eeldusest lähtuda, vaid kõiki süüdimõistetuga seotud asjaolusid tuleb vaagida nende kogumis.
49. Nii nähtub Igor Bogovski karistusandmetest, et kuigi ta kandis Tartu Maakohtu 27.07.
50. a otsuse alusel ühe osa karistusest ära reaalse vangistusena (1 aasta 28 päeva) ja viibis pärast seda kriminaalhooldusel, jätkas ta katseajal, sh käitumiskontrolli nõuete täitmise ajal, kuritegeliku eluviisiga, pannes toime uued kuriteod, mis tingisid liitkaristusena reaalse vangistuse mõistmise. Arvestades seda, et uued kuriteod pani ta toime 01.09., 01.
51. ja 03.11.2017, kuid katseajal ajavahemikus 03.
52. – 07.08.2017 läbis ta sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“, on ilmne, et kriminaalhoolduslike meetmete mõju oli Igor Bogovski suhtes vähene või üldse olematu. Kuigi Igor Bogovski on käesoleva vangistuse kestel läbinud uuesti sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“ ning tagasiside on igati positiivne, seab see siiski kahtluse alla sotsiaalprogrammi mõju kinnipeetavale. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust arvata, et programmi mõju on pikaajaline ja püsiv, kuivõrd varasemalt ei mõjutanud see süüdimõistetut elama õiguskuulekalt. Puuduvad ka muud sellised asjaolud, millest saaks järeldada, et just praegune karistus on saavutanud oma eesmärgi või sotsiaalprogrammi läbimine tema hoiakuid muutnud.
53. Kaitsja esitas koos määruskaebusega ka kaks Tartu Vangla vastust Igor Bogovskile, millest nähtub, et tal on diagnoositud XXXXXXXXXX. Millist kaalu peaks see omama Igor Bogovski ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel, määruskaebusest ei nähtu. Selliste terviseandmete lisamine ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu seisukohta muuta. Sellest ei saa kuidagi järeldada, et Igor Bogovski tervislik seisund oleks selline, mis uute kuritegude toimepanemise riski vähendaks.
54. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Igor Bogovskist tulenev uute kuritegude toimepanemise oht ei ole piisaval määral maandatud. Kuivõrd varasemalt ei ole talle avaldanud mõju ei reaalne vangistus ega kriminaalhooldus, samuti ei nähtu, et tema mõtteviis kuritegelikul teel tulu teenimisse on muutunud, puudub ringkonnakohtul usk, et isik loobuks senisest eluviisist. Olemasolevad positiivsed aspektid ega käitumiskontrolli nõuded ja kohustused ei maanda seda riski piisavalt.
55. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
56. detsembri
57. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm Erkki Hirsnik 6 Aarne Sarjas