← Eesti

1-13-4929/124

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-4929 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  2. jaanuari 2021 määrus, millega jäeti rahuldamata Ivar Voiti (Voit) taotlus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu määruskaebus Ivar Voit (ik 37612076025), RESOLUTSIOON
  3. Viru Maakohtu
  4. jaanuari
  5. a määrus jätta muutmata.
  6. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Ivar Voit kannab Harju Maakohtu
  8. detsembri 2013 otsusega KarS § 113 järgi mõistetud karistust, mida suurendati Harju Maakohtu
  9. märtsi
  10. a mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Liitkaristust, 11 aasta pikkust vangistust, kannab I. Voit alates kinnipidamisest
  11. detsember
  12. Tema karistuse lõppkuupäev on
  13. detsember
  15. Viru Maakohus tegi
  16. novembril
  17. a määruse, millega jättis I. Voiti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Määrusega mõisteti I. Voitilt menetluskuludena riigituludesse välja 234 eurot vandeadvokaat Margus Viira poolt riigi õigusabi korras kaitseteenuse osutamise eest.
  18. Tartu Ringkonnakohtu
  19. detsembri
  20. a määrusega jäeti Viru Maakohtu
  21. novembri
  22. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Menetluskuluna mõisteti I. Voitilt riigituludesse 129,60 eurot. Ringkonnakohus jättis rahuldamata I. Voiti taotluse maa- ja ringkonnakohtus kantud kulude riigi kanda jätmiseks. Menetluskulud, kokku 363,60 eurot tuli tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus
  23. detsembril
  25. I. Voit esitas
  26. jaanuaril
  27. a maakohtule taotluse pikendada temalt maa- ja ringkonnakohtu määrustega välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaega 1 aasta võrra. Taotlust põhjendab I. Voit viibimisega vangistuses ning sissetuleku puudumisega. Taotlusele on lisatud vabakasutuskonto väljavõte, mille kohaselt on I. Voiti arvel 0,95 senti. MAAKOHTU MÄÄRUS
  28. Viru Maakohtu
  29. jaanuari
  30. a määrusega jäeti I. Voiti taotlus rahuldamata.
  31. Süüdlase poolt nimetatud põhjus – viibimine kinnipidamisasutuses ja rahalise sissetuleku puudumine – ei ole mõjuv. Isik peab oma kriminaalse käitumise tulemusena kinnipidamisasutuses viibima. I. Voitil puuduvad vanglas küll sissetulekud, ent ta ei ole välja toonud muid asjaolusid, et menetluskulude tasumine käib talle üle jõu, s.o tõendeid ega mõjuvaid põhjuseid menetluskulude täitmise tähtaja pikendamiseks. I. Voiti viited täitemenetluse kulude lisandumisele on asjakohatud, sest I. Voiti karistusaeg lõpeb
  32. detsembril
  33. Siis vabaneb ta vanglast ja saab tööle minna ning võlgnevusi likvideerima asuda. Menetluskulude tasumise tähtaja pikendamine ei aitaks vältida täitemenetluses lisanduvaid kulusid. Nõue läheks täitemenetlusse enne I. Voiti vabanemist.
  34. Vanglaski on võimalik töötada ning sissetulekut saada. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide kohaselt on I. Voit seni regulaarselt ja järjepidevalt tööst keeldunud.
  35. I. Voitile anti süüdimõistva kohtuotsusega (
  36. detsember 2013) võimalus tasuda 3753,30 eurot 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsusega jäeti igakuine maksegraafik kindlaks määramata. Süüdimõistetule jäeti võimalus valida sobiv tasumise graafik. Täitemenetluse registri andmetel ei ole I. Voit käesoleva lahendi tegemise ajaks tasunud ühtegi eurot. Kuna I. Voit ei ole vangistuses viibides ühel juhul suutnud pikendatud tähtajal talle sobivas rütmis tasuda menetluskulusid, seab see kahtluse alla tema suutlikkuse pikendatud tähtajal tasuda ennetähtaegse vangistusest vabastamisega seotud menetluskulusid.
  37. Kaitsja osavõtt tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalide läbivaatamisel ei ole kohustuslik. Kaitsjat taotledes tekitas I. Voit endale ise menetluskulud. MÄÄRUSKAEBUS
  38. I. Voit taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega pikendada menetluskulude tasumise tähtaega 1 aasta võrra.
  39. Määruskaebuse esitaja selgitab, et kannab karistust juba 5 aastat. Selle aja jooksul on ta sunnitud juba kolm korda viibima lukustatud kambris seoses xxxx. Lisaks sulgeb Viru Vangla kinnipeetavad julgeoleku põhjendusel kambritesse kelleltki keelatud esemete avastamise või korra rikkumise tõttu. I. Voit on karistusajast u 1,6 aastat viibinud lukustatud kambris süüd omamata. Lisaks on I. Voitile pandud isolatsioon, mis teeb töötamise või õppimise väljaspool elusektorit võimatuks. I. Voit kannab karistust IV sektoris, s.o rangema korraga üksuses.
  40. Kohus tõi välja, et I. Voit ei ole tasunud talle kohtuotsusega välja mõistetud menetluskuludest ühtegi senti. I. Voit selgitab, et
  41. septembril
  42. a algatati tema suhtes võlgadest vabastamise menetlus ning ta teeb igal aastal väljamakseid vastavalt jaotuskavale läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse. Lisaks teeb I. Voit igakuiseid makseid sotsiaalkindlustusametile. I. Voit mõisteti süüdi tapmise eest ning vastavalt OAS § 31 lg-le 1 läheb pärast hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitatud summa ulatuses üle riigile. Sotsiaalkindlustusamet hüvitas toitjakaotusest tuleneva kahju summas 3266,07+3118,80 eurot. Selle summa hüvitamiseks on I. Voitil kokkulepe ning seda hüvitab otse M.P. 2
  43. I. Voit lisab määruskaebusele käskkirja, mille kohaselt saab teda määrata tööle vaid 2 h päevas ja raskusi ta tõsta ei tohi. Seoses isolatsiooniga, jääb üle elusektori koristamine. I. Voit saadab ka kaaskinnipeetava palgalehe, millelt nähtub, et töö eest makstakse sentides.
  44. I. Voit on hagisid tasunud vastavalt võimalustele. Samas aga kinnitab I. Voit, et tema vabanemisfondis on 900 eurot. Tal on ka 12-aastane tütar, keda tuleb toetada ning abikaasa, kes oli vahepeal töötu. Kui kohus ei taha I. Voitile maksepuhkust anda, siis palub ta jagada menetluskulude tasumine ülejäänud karistusaja peale, et ta saaks hakata neid otse maksma. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  45. KrMS § 424 alusel saab kohus rahalise karistuse ja KrMS §-st 423 tulenevalt ka menetluskulu või muu rahalise sissenõude tasumise tähtaega mõjuva põhjuse olemasolul pikendada või ajatada. Kohtu poole on I. Voit pöördunud taotlusega pikendada menetluskulude tasumist 1 aasta võrra või jagada menetluskulude tasumine ülejäänud karistusaja peale ära.
  46. KrMS § 424 võimaldab süüdimõistetul taotleda esiteks menetluskulude ajatamist (ositi tasumine teatud tähtaja jooksul) ja teiseks pikendamist (menetluskulude tasumiseks ettenähtud tähtaja pikendamine üle ühe kuu) mõjuvate põhjuste olemasolul.
  47. Ringkonnakohus leiab, et I. Voitil ei ole mõjuvat põhjust menetluskulude tasumise pikendamiseks KrMS § 424 mõttes. Mõjuvate põhjuste olemasolu tõendamiskoormis lasub süüdlasel. Tal tuleb esitada tõendid oma majandusliku seisukorra kohta (tervikuna), millest nähtuvalt oleks kohustuste täitmine võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav (RKKKm nr 3-1-1-57-12, p 9). Praegusel juhul on I. Voit lisanud määruskaebusele vaid käskkirja, mille kohaselt ta saab töötada 2 h päevas ning kaaskinnipeetava palgalehe, millelt nähtub, et palka makstakse sentides. Samas aga kinnitab I. Voit, et tema vabanemisfondis on 900 eurot ning et sellist summat saavutada on vaja umbes 6000 eurot, sest 3000 on I. Voit ära maksnud hagide katteks. Lisaks veel summad, mida ta maksab otse. Seega nähtub määruskaebusest, et I. Voiti vara pärineb muudest allikatest. Üksnes see, et I. Voit ei rahuldu vanglas pakutava palga ja tööga (iseloomustusest nähtub, et I. Voit keeldub vangla poolt pakutavast tööst isiklike veendumuste ja hoiakute tõttu, mistõttu on teda korduvalt distsiplinaarkorras karistatud), ei ole mõjuvaks põhjuseks KrMS § 424 mõttes. Vangistuses viibimise ajal on rahaliste kohustuste täitmine niikuinii raskendatud.
  48. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja §-st 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja I. Voiti määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.