Obsah (6)

§ 141§ 136§ 121§ 64§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-13-7898 Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahen

§ 141

lg 2 p-de 1 ja 6 järgi 13 aasta pikkuse vangistusega,

§ 136

lg 2 järgi 4 aasta pikkuse vangistusega ja

§ 121

järgi 3 aasta pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõistis kohus kuritegude kogumis liitkaristuseks 14 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuse karistusaja hulka, lugedes karistuse kandmise algusajaks 26.03.

1. 1.
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.10.
3. a otsusega maakohtu otsuse Sulev Ketsi süüditunnistamises ja karistamises muutmata ning apellatsiooni rahuldamata. Kohtuotsused jõustusid Riigikohtu määrusega 28.01.
4. 1.
5. Tartu Ringkonnakohtu 14.04.
6. a määrusega jäeti maakohtu määrus sisuliselt muutmata, kuid täpsustati selle resolutsiooni

§ 121järgi mõistetud karistuse osas.

Kohtumäärused jõustusid 11.05.

2. Tartu Vangla esitas 11.12.2020 Tartu Maakohtule materjalid Sulev Ketsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. 1 2.
3. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Sulev Ketsi tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.
4. Tartu Maakohtu 14.01.
5. a määrusega jäeti Sulev Kets vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 3.
6. Maakohus tuvastas, et esinevad formaalsed alused Sulev Ketsi vabastamiseks tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Ta on ära kandnud seaduses ettenähtud karistusaja ning tal on olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valve nõuetele. Samas leidis maakohus, et tema ennetähtaegne vabastamine praegusel hetkel ei ole võimalik. 3.
7. Maakohtu hinnangul on Sulev Ketsi toimepandud kuritegude asjaolud äärmiselt rasked. Sulev Kets koos kahe teise isikuga võttis seadusliku aluseta vabaduse 15-aastaselt tütarlapselt, hoides teda vägivalda kasutades mitu päeva kinni lukustatud korteris, kus kasutas tütarlapse suhtes korduvalt füüsilist vägivalda ning vägistas teda korduvalt. Tulenevalt kohtupraktikast peab tema ennetähtaegne vabastamine olema eriliselt kaalutletud ja põhjendatud, kuivõrd ta on toime pannud väga rasked isikuvastased süüteod. 3.
8. Sulev Ketsi käitumist karistuse kandmise ajal pidas maakohus rahuldavaks, kuid mitte heaks. Positiivne on kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine ja tööhõives osalemine. Negatiivne on sotsiaalprogrammides osalemisest keeldumine. Vangla on kinnipeetavale korduvalt sotsiaalprogrammides osalemise võimalust pakkunud, kuid ta on keeldunud. Kuna Sulev Kets ei ole tahtlikult ja teadlikult täitnud oma individuaalset täitmiskava, siis ei saa pidada täidetuks ennetähtaegse vabastamise üht peamist sisulist eeldust – korrektset käitumist karistuse kandmise ajal ja individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärkide saavutamist (Riigikohtu 07.03.
9. a määrus kriminaalasjas nr 1-09-14104, p 21). 3.
10. Maakohus nõustus, et vabanemisel rehabilitatsioonikeskusesse elamine asumine võiks äsja vangistusest vabanenud isikule üldjuhul mõjuda positiivselt ja maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Küll aga on vähetõenäoline, et Sulev Kets asub vabaduses aktiivselt osalema kursustel ja programmides, kui ta ligikaudu kaheksa vangistuses viibitud aasta jooksul seda ei teinud. Seega ei saa rehabilitatsioonikeskuse võimalikku positiivset mõju üle hinnata. Lisaks puuduvad Sulev Ketsil nii töökoht kui ka toetavad lähedased. 3.
11. Maakohus leidis, et kui Sulev Kets tõepoolest mõistaks, kui rasked ja võikad teod ta toime pani, oleks ta ka motiveeritud endaga tegelema, et edaspidi uute kuritegude toimepanemise risk miinimumini viia. Kuigi ta väidetavalt saab aru, et tema käitumine oli vale, ei ole ta vangistuse jooksul soovinud tegeleda kuritegeliku käitumise põhjustega. Kinnipeetav sotsiaalprogrammides osaleda ei soovi, mistõttu võib arvata, et ta siiski ei hooma oma tegude olemust ja nende mõju. Ennetähtaegse vabastamise arutamiseks peetud kohtuistungil pidas Sulev Kets vajalikuks rõhutada, et tema ei olnud seotud kannatanu tapmisega, mis kinnitab kohtu arvamust, et isik ei mõista enda poolt toimepandud kuritegude julmust ja jõhkrust. Maakohtu hinnangul ei ole karistuse eesmärgid saavutatud, kui kinnipeetav ka pärast peaaegu kaheksa aasta pikkuse vangistuse kandmist ei saa päris täpselt aru, mida ta on valesti teinud ja milles seisneb tema vastutus. 3.
12. Kuigi Sulev Kets kinnitas kohtuistungil, et ta on vigadest õppinud ja edaspidi kindlasti vanglasse ei satuks, jäi maakohtule arusaamatuks, mida on isik teinud selleks, et oma väärtushinnanguid ümber kujundada. Kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatud väiteid oma vigadest õppimise kohta tuleb pidada paljasõnalisteks. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 2 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik siis, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on niivõrd väike, et seda on võimalik piisavalt maandada kriminaalhooldusega. Kõike eeltoodut arvestades ei oleks kriminaalhooldusega kaasnevad nõuded ja kohustused, sh elektrooniline valve, piisav, et maandada Sulev Ketsist tulenevaid võimalikke riske. Määruskaebus
13. Tartu Maakohtu 14.01.
14. a määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu Sulev Kets, kes soovib, et tema asi vaadatakse uuesti üle. Ta on nõus rehabilitatsioonikeskuses läbima kõik temale määratud programmid. Samuti lubab ta, et ei astu enam kunagi valele teele. Sulev Kets on aru saanud, et tegi väga valesti ega soovi enam jätkata endist elu. Ta soovib alustada kõike puhtalt lehelt ja unustada kõik. Rehabilitatsioonikeskus on samuti kinnine asutus ning ta on kriminaalhooldaja järelevalve all. Ta lubab täita kõik temale määratavad tingimused.
15. Tartu Ringkonnakohtu 04.02.
16. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 15.02.
17. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
18. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Sulev Ketsi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta.
19. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.

1. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud kaalutlusviga ehk oleks arvestanud sobimatuid või ebaõigeid asjaolusid, jätnud mõne olulise argumendi tähelepanuta või ei oleks üldse kaalutlusõigust teostanud. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu seisukohtade ümberhindamise. Määruskaebus sisaldab peaasjalikult Sulev Ketsi selgitusi, et ta on aru saanud, et on käitunud valesti ning lubadusi täita kõiki tingimusi, mille kohus peaks temale määrama ennetähtaegse vabastamise korral.
3. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on veenvalt põhjendanud, millest tulenevalt ei ole võimalik Sulev Ketsi praegu tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastada. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks üle korrata juba maakohtu argumentatsiooni, kuid toob välja olulisema, millistel põhjustel ei kuulu maakohtu seisukoht ümberhindamisele.
4. Maakohus on õigesti viidanud kohtupraktikas omaksvõetud seisukohale, et ennetähtaegse vabastamise peamisteks sisulisteks eeldusteks on isiku korrektne käitumine karistuse kandmise ajal ja individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärkide saavutamine. Tõsi on see, et Sulev Ketsil puuduvad distsiplinaarkaristused, samuti on ta osalenud tööhõives, töötades ka praegu Riigi Kinnisvara AS-is. Seega võib nentida, et Sulev Kets on käitunud vangistuse kestel 3 korralikult ning täitnud ka osaliselt individuaalses täitmiskavas seatud eesmärke. Küll ei saa öelda, et kinnipeetav oleks täitnud individuaalses täitmiskavas märgitud need eesmärgid, mis aitaksid tal aru saada oma tegude ebaõigsusest ning seeläbi mõjutada tema edasist käitumist õiguskuulekuse suunas. Nimelt nähtub Sulev Ketsi iseloomustusest, et kuigi ta pani kuriteod toime alkoholijoobes, ei pidanud ta vajalikuks osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, mis on suunatud sõltuvuskäitumise muutmiseks. Samuti on ta varasemalt korduvalt keeldunud osalemast sotsiaalprogrammis „Uus suund“, mis keskendub hoiakute muutmisele.
5. Kuigi iseloomustusest nähtub, et käesoleval hetkel on Sulev Kets valmis osalema programmis „Uus suund“, on tõenäoline, et valmisolek on mõjutatud tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise menetlusest. Kuivõrd individuaalses täitmiskavas on jätkuvalt planeeritud mõlemad programmid, on äärmiselt oluline, et süüdimõistetu need ka läbiks. Ainuüksi Sulev Ketsi avaldused selle kohta, et on aru saanud, et tegi valesti ja soovib muutuda, ei anna ringkonnakohtule kindlust, et tema mõttemaailm on ka sisuliselt muutunud ning ta tõesti saab aru, milliseid tagajärgi ta enda käitumisega kannatanule põhjustas. Sulev Ketsil on läbimata tegevused, mis vähendavad temast tulenevat väga raskete kuritegude toimepanemise ohtu. Isiku puhul, kes sisuliselt ei saa aru, et on midagi valesti teinud, on kõrge oht samasuguse käitumise kordumisele. Seetõttu ei ole Sulev Ketsi praegu võimalik vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
6. Kahtlemata on positiivne, et Sulev Ketsil on võimalus vabanemisel asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse, kus tema üle on järelevalve. Samas puudub ringkonnakohtul usk, arvestades just tema eitavat suhtumist vangistuse kestel, et süüdimõistetu on valmis rehabilitatsioonikeskuses osalema taasühiskonnastavates tegevustes, sh erinevates programmides, mis aitaksid temal muutuda ja olla edaspidi õiguskuulekas. Sulev Ketsi lubadustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuivõrd isiku suhtes, kes ei soovi tegeleda kuritegeliku eluviisi analüüsimisega ega õppida läbi sotsiaalprogrammide, ei ole karistuse eesmärgid täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul oleks liigne risk loota, et karistuse kandmine vabaduses muudaks Sulev Ketsi suhtumist, kui vangistus seda teha ei ole suutnud. Arvestades seda, et vabaduses puuduvad tal ka toetavad lähedased, on vähetõenäoline, et süüdimõistetu on piisavalt motiveeritud kuritegelikust eluviisist loobua.
7. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Sulev Ketsi suhtes ei ole uute kuritegude risk nii märkimisväärselt madal, et võimaldaks tema karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. Temal esinevad positiivsed asjaolud ei ole piisavad, et teda vabastada tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Elektrooniline järelevalve ja kriminaalhooldus aitavad teostada järelevalvet süüdimõistetu suhtes ning suunata teda õiguskuuleka eluviisi poole, kuid kumbki ei hoia ära uute kuritegude toimepanemist. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul ei ole ligi kaheksa aasta pikkune vangistus Sulev Ketsi mõjutanud sellisel määral, et see tingiks tema vabastamise, tuleb nõustuda maakohtu määruses toodud lõppjäreldusega.
8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
9. jaanuari
10. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Ingeri Tamm Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4