← Eesti

2-19-11769/30

Obsah (15)§ 629§ 663§ 654§ 317§ 199§ 230§ 691§ 3111§ 465§ 221§ 307§ 171§ 176§ 177§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-19-11769 Määruse kuupäev Tartu, 10. märts 2021. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Ants Kull, Kai Kullerkupp, Kaupo Paal, K

) § 595 lg 2 p 5 alusel lahendamiseks Harju Maakohtule.

  1. Harju Maakohus algatas
  2. septembri
  3. a määrusega menetluse osaühingu sundlõpetamise otsustamiseks. Maakohus andis osaühingule tähtaja avaldaja taotluse kohta kirjaliku arvamuse esitamiseks ning hoiatas, et kui sundlõpetamise aluseks olevat asjaolu ei kõrvaldata, siis korraldab kohus avaldaja taotluse alusel osaühingu likvideerimismenetluse. Osaühing oma seisukohta avaldaja taotluse kohta ei esitanud.
  4. Harju Maakohus rahuldas
  5. märtsi
  6. a määrusega avaldaja avalduse, algatas osaühingu likvideerimismenetluse ja määras likvideerija. Menetluskulud jäid osaühingu kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb korraldada likvideerimismenetlus, kuna avaldajal on osaühingu vastu saamata jäänud töötasu nõue. Seega tuleb

§ 629lg 1 alusel algatada osaühingu sundlõpetamine ning määrata likvideerija.

  1. Osaühing esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning jätta uue määrusega rahuldamata avaldaja avaldus osaühing likvideerida. Osaühing palus end äriregistrist kustutada.
  2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning küsis selle kohta avaldaja ja likvideerija seisukohta. Avaldaja maakohtu määratud tähtajaks seisukohta ei esitanud, likvideerija palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

  1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  2. juuni
  3. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Nõustunud maakohtu põhjendustega, ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks neid

§ 654lg 6 ja § 659 järgi korrata.

Ringkonnakohus jättis määruskaebuse menetlemise kulud osaühingu kanda. Ringkonnakohus kontrollis maakohtu

  1. septembri
  2. a määruse avalikult kättetoimetamise eeldusi, sest osaühing oli määruskaebuses vaidlustanud likvideerimismenetluse algatamise põhjusel, et maakohus on tema hinnangul rikkunud menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamise korda sellega, et puudub

§ 317lg 1 järgi nõutav kohtumäärus dokumendi avalikult kättetoimetamise kohta.

Ringkonnakohus leidis, et maakohtul oli alus toimetada kõnealune määrus menetlusosalistele kätte

§ 317lg 11 järgi avalikult.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on maakohus proovinud likvideerimisavalduse menetlusse võtmise määrust osaühingu seaduslikule esindajale kätte toimetada

  1. septembril
  2. a kohtute infosüsteemi kaudu ning
  3. septembril
  4. a saatmisega seadusliku esindaja e-posti aadressile. Samuti on maakohus püüdnud menetlusdokumente kätte toimetada tähitud kirjaga osaühingu äriregistrisse kantud aadressil ning seadusliku esindaja rahvastikuregistrist nähtuval 2

(6)2-19-11769 elukoha aadressil. Ükski proovitud viisidest tulemust ei andnud. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kohtuametnik teinud
  1. septembril
  2. a kohtumääruse avalikult kättetoimetamise kohta infosüsteemi märke ning seejärel dokumendi avalikult kätte toimetanud. Sellega on maakohus teinud kohtumääruse dokumendi avalikult kättetoimetamise kohta

§ 317lg 1 ja § 465 lg 1 tähenduses.

Kuna likvideerimisavalduse menetlusse võtmise määrus on osaühingule kätte toimetatud avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded, loetakse, et osaühing on selle kätte saanud, ning ta ei saa tugineda enda ärakuulamisõiguse rikkumisele. Ringkonnakohus võttis vastu määruskaebusele lisatud tõendid, millega osaühing soovis tõendada, et avaldajal ei ole tema vastu nõuet.

§ 199lg 1 p 5 järgi on kaebajal õigus oma väite tõendamiseks tõendeid esitada.

Ringkonnakohus märkis, et likvideerimismenetluse algatamise taotlemisel ei pea võlausaldaja oma nõuet

§ 230lg 1 mõttes tõendama.

ÄS § 60 lg 4 ei nõua, et koos likvideerimise taotlusega tuleb esitada dokumendid nõude aluseks olevate asjaolude kohta. Kohus ei kontrolli likvideerimismenetluse algatamise otsustamisel nõude olemasolu ega tõendatust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

  1. Osaühing esitas
  2. juulil
  3. a ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse (v.a otsustus võtta asja juurde määruskaebemenetluses esitatud tõendid) ja jätta uue määrusega rahuldamata avaldaja osaühingu likvideerimise avaldus või saata asi uueks lahendamiseks madalama astme kohtule. Osaühing palub end äriregistrist kustutada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt leidis ringkonnakohus valesti, et menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamise korda ei ole rikutud ning seetõttu ei saa osaühing tugineda enda ärakuulamisõiguse rikkumisele. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et

§ 317

lg 11 kohaldamise eeldused ei ole täidetud, sest maakohus ei proovinud menetlusdokumente kätte toimetada osaühingu äriregistrisse kantud e-posti aadressil. Täidetud ei ole ka

§ 317

lg 1 kohaldamise eeldused, sest osaühingu seadusliku esindaja rahvastikuregistrijärgne elukoht oli maakohule teada. Samuti on vale ringkonnakohtu seisukoht, et määruseks saab lugeda kohtute infosüsteemi märke tegemist kohtumääruse avalikult kättetoimetamise kohta. Kohtud rikkusid ÄS § 60 lg-t 4 ja uurimispõhimõtet, kui jätsid välja selgitamata, kas avaldajal on osaühingu vastu nõue (avaldaja ei ole oma nõuet tõendanud). Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta ka osaühingu väite, et väidetav nõue on avaldaja avalduse esitamise hetkeks aegunud.

  1. Tartu Maakohtu registrisekretär andis
  2. juulil
  3. a Riigikohtule teada, et osaühing esitas
  4. ja
  5. juulil
  6. a kõik puuduvad majandusaasta aruanded (
  7. mai
  8. a hoiatusmääruse puudused on kõrvaldatud).
  9. Osaühing esitas
  10. septembril
  11. a Riigikohtule taotluse, milles palub jätta läbi vaatamata avaldaja osaühingu likvideerimise avaldus, tühistada maa- ja ringkonnakohtu vaidlusalused määrused ja lõpetada asja menetlus. Taotluse kohaselt esitas osaühing pärast Riigikohtule määruskaebuse esitamist registripidajale kõik nõutavad majandusaasta aruanded ja registripidajalt saadud informatsiooni kohaselt on puudused kõrvaldatud ning sundlõpetamise menetlus on lõpetatud.
  12. Avaldaja palub jätta osaühingu määruskaebuse rahuldamata. Avaldaja märgib, et majandusaasta aruannete esitamine (hoiatusmääruse puuduse kõrvaldamine) välistab osaühingu äriregistrist kustutamise taotluse rahuldamise. 3

(6)2-19-11769
  1. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi asja lahendanud kolmeliikmeline koosseis andis
  2. detsembri
  3. a määrusega asja lahendada tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule, sest kolmeliikmelises koosseisus tekkisid põhimõttelist laadi eriarvamused ÄS § 60 kohaldamisel. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  4. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta

§ 691p 1 ja § 695 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.

  1. Maakohus algatas
  2. märtsi
  3. a määrusega

§ 629lg-le 1 tuginedes osaühingu sundlõpetamise likvideerimismenetlusega.

Sundlõpetamise aluseks on asjaolu, et osaühing on jätnud registripidaja määratud tähtaja jooksul majandusaasta aruande esitamata (vt ÄS § 60 lg-d 1 ja 2). Osaühingu võlausaldaja (avaldaja) on esitanud ÄS § 60 lg 4 järgi osaühingu likvideerimise taotluse. Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata.

  1. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et maakohtu
  2. septembri
  3. a avaldaja avalduse menetlusse võtmise määruse (menetlusse võtmise määrus) ja avaldaja avalduse (edaspidi koos vaidlusalused menetlusdokumendid) osaühingule kättetoimetamisel rikuti

§-s 317 sätestatut.

§ 317

lg 11 esimese lause järgi võib juriidilisest isikust menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult olenemata

§ 317

lg-s 1 sätestatust, kui elektrooniline kättetoimetamine ja juriidilise isiku kohta peetavasse registrisse kantud postiaadressil tähitud kirjaga kättetoimetamine ei ole tulemust andnud. Riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (206 SE) seletuskirja kohaselt on eeltoodud (1. jaanuaril 2013 jõustunud)

§ 317

lg 11 sõnastuse eesmärgiks lihtsustada juriidilistele isikutele avaliku kättetoimetamise standardit, arvestades, et neilt võib võrreldes füüsiliste isikutega eeldada ning nõuda dokumentide kättesaamisel kõrgendatud kohustust ja hoolsust. Eelnimetatud seletuskirjas on selgitatud, et juriidilisele isikule menetlusdokumentide avalikuks kättetoimetamiseks piisab

§ 317lg-s 11 sätestatud nõuete täitmisest.

Kolleegiumi hinnangul saab eeltoodut arvestades juriidilisele isikule menetlusdokumente avalikult kätte toimetada vaid siis, kui

§ 317lg-s 11 sätestatud kättetoimetamise võimalused on ammendunud.

Kuigi

§ 317

lg 11 ei täpsusta, millisel elektroonilisel aadressil peab enne avalikku kättetoimetamist üritama juriidilisele isikule menetlusdokumente kätte toimetada, sätestab

§ 3111

lg 1 p 2, et kohus võib toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse juriidilise isiku kohta Eestis peetava registri infosüsteemis registreeritud e-posti aadressil ja telefoninumbril. Praeguses asjas on maakohus avaliku kättetoimetamise eeldusena proovinud vaidlusaluseid menetlusdokumente kätte toimetada osaühingu seaduslikule esindajale (mh ebaõnnestus kättetoimetamine osaühingu seadusliku esindaja e-posti aadressil). Maakohtul ei õnnestunud vaidlusaluseid menetlusdokumente kätte toimetada ka tähitud kirjaga osaühingu registrisse kantud postiaadressil. Kohtutoimikust nähtuvalt ei ole maakohus edastanud

§ 3111lg 1 p 2 järgi teavitust osaühingu e-posti aadressil ja telefoninumbril.

Seega on maakohus rikkunud menetlusse võtmise määruse avalikul kättetoimetamisel

§ 317lg-s 11 sätestatut. 4

(6)2-19-11769 16. Põhjendatud ei ole seevastu määruskaebuses toodud etteheide, et kohus rikkus

§ 317

lg-s 1 sätestatut, mis nõuab kohtudokumentide puudutatud isikule avalikult kättetoimetamisel kohtumääruse koostamist. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu määruse p-s 14 märgituga, mille kohaselt on

§ 317

lg-s 1 nimetatud määruse puhul tegemist kohtu menetlusliku otsustusega, mis peab sisaldama üksnes

§ 465lg-s 1 sätestatud andmeid.

Sellist määrust ei pea erinevalt

§ 465

lg-s 2 sätestatud nõuetest vormistama eraldi dokumendina ning

§ 221lg 3 järgi võib selle teha pädev kohtuametnik.

Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus sisestanud

  1. septembril 2019 kohtute infosüsteemi menetlusdokumendi tsiviilkohtumenetluses kättetoimetamise teate, mis sisaldab mh järgmist teksti: „Harju Maakohus Tallinna kohtumaja toimetab puudutatud isikule, Four Investment OÜ (registrikood: 12223981), avalikult kätte 11.09.2019 kohtumääruse ja avalduse tsiviilasjas nr 2-19-11769, Four Investment OÜ sundlõpetamine.“ Viidatud tekstis väljendub kohtu otsustus menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise kohta ja sellest nähtub, kelle kohta on määrus tehtud ja mis on määruse sisu.
  2. Samas leiab kolleegium, et maakohtus

§ 317

lg-s 11 sätestatu rikkumine ei andnud ringkonnakohtule alust maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Nimelt on kohtute infosüsteemist nähtuvalt osaühing saanud selle infosüsteemi kaudu menetlusse võtmise määruse kätte 1. aprillil 2020. a.

§ 307

lg 3 järgi saab lugeda vaidlusalused menetlusdokumendid kätte toimetatuks alates dokumentide tegelikust osaühinguni jõudmisest. Menetlusse võtmise määruse resolutsiooni kohaselt andis maakohus osaühingule 14-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest kirjaliku arvamuse esitamiseks avaldaja avalduse kohta koos lisade ja ärakirjadega. Ühtlasi hoiatas maakohus, et kui osaühing ei kõrvalda sundlõpetamise aluseks olevat asjaolu, siis korraldab kohus avaldaja avalduse alusel osaühingu likvideerimismenetluse. Kuna osaühingule on menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud

  1. aprillil 2020, oleks ta pidanud alates sellest päevast 14 päeva jooksul kõrvaldama sundlõpetamise aluseks oleva asjaolu, st esitama
  2. a majandusaasta aruande. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et maakohus on ekslikult jätnud menetlusse võtmise määruse resolutsioonis märkimata tähtaja, mille jooksul alates määruse kättesaamisest tuleb sundlõpetamise aluseks olev asjaolu kõrvaldada. Samas on maakohus selle määruse põhjendavas osas siiski märkinud, et ta annab osaühingule ÄS § 203 lg 3 alusel tähtaja 14 päeva alates määrus kättesaamisest sundlõpetamise aluseks oleva puuduse kõrvaldamiseks.
  3. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et kohtud on jätnud menetlusõiguse norme rikkudes välja selgitamata, kas avaldajal on osaühingu vastu nõue ja kas see nõue on aegunud.

§ 629

lg 1 järgi algatab kohus juriidilise isiku sundlõpetamise mh selleks õigustatud isiku avalduse alusel. ÄS § 60 lg 4 kohaselt otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise, kui äriühingu võlausaldaja esitab sättes märgitud nõudeid arvestades äriühingu likvideerimise taotluse. Viidatud sätted ei nõua, et võlausaldaja peab esitama lisaks dokumendid nõude aluseks olevate asjaolude kohta. Ringkonnakohus leidis põhjendatult, et kohus ei kontrolli likvideerimismenetluse algatamise otsustamisel võlausaldaja nõude olemasolu ega tõendatust, ning nõuet tõendavad dokumendid tuleb kohtule esitada ÄS § 213 järgi likvideerimismenetluse käigus. 19. Kolleegiumi hinnangul ei ole alust rahuldada osaühingu Riigikohtu menetluses 8. septembril 2020 esitatud taotlust osaühingu likvideerimise avalduse läbi vaatamata jätmiseks, maa- ja ringkonnakohtu määruste tühistamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks. 5

(6)2-19-11769 Olukorras, kus äriühing jätab kasutamata võimaluse kõrvaldada sundlõpetamise aluseks olev asjaolu talle ÄS § 203 lg 3 järgi määratud tähtaja jooksul ning ta ei esita mõjuvaid põhjusi, miks ta ei saanud sundlõpetamise aluseks olevat asjaolu määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, ei saa ta hilisemas menetluses tugineda sellele, et ta on pärast eelnimetatud tähtaja möödumist sundlõpetamise aluseks oleva asjaolu kõrvaldanud. Kuna praegusel juhul ei kõrvaldanud osaühing ÄS § 203 lg 3 järgi määratud tähtaja jooksul sundlõpetamise aluseks olevat asjaolu (vt käesoleva määruse p 17) ning ta ei esitanud mõjuvaid põhjusi sundlõpetamise aluseks olnud asjaolu tähtajaks kõrvaldamata jätmise kohta, oli maakohtul alus
  1. märtsi
  2. a määrusega otsustada osaühingu sundlõpetamine ÄS § 203 lg-te 1 ja 2 alusel ning määrata likvideerija (ÄS § 206). Kuna osaühing ei tuginenud ka ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses sellele, et tal olid mõjuvad põhjused eelnimetatud tähtaja rikkumiseks, siis ei olnud ringkonnakohtul alust maakohtu määrust tühistada. Kuna osaühing ei ole siiani esitanud selliseid mõjuvaid põhjusi, ei ole ka kolleegiumil alust ringkonnakohtu määrust tühistada.
  3. Menetluskulud Riigikohtus ning ka alama astme kohtutes jäävad

§ 171lg 1 ja § 172 lg 6 alusel osaühingu kanda.

Riigikohus andis

§ 176lg 2 kohaselt tähtaja kassatsiooniastme menetluskulude nimekirja esitamiseks.

Avaldaja ei esitanud tähtpäevaks menetluskulude nimekirja, seega kolleegium osaühingult menetluskulusid välja ei mõista. Toimikust ei nähtu, et avaldajal oleks tekkinud väljamõistetavad menetluskulud. Seega ei määrata praeguse määruse jõustudes menetluskulusid

§ 177lg-s 2 sätestatud korras rahaliselt kindlaks.

21. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon

§ 149lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.