Obsah (4)
§ 459§ 657§ 442§ 161KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20
§ 459
lg 1 p-de 1 ja 2 alusel on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist.
§ 459kohaldub ka määrusele, millega kohus mõistis hagejalt elatise välja.
2 Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ja igapäevased vajadused. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. PKS § 102 lg 2 võimaldab mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäära. Eesti Töötukassa hindas hageja töövõimet, millest nähtub, et hagejal on osaline töövõime alates 18.05.2017 ja uus töövõime hindamise tähtpäev on 18.05.
- Töövõimetoetuse päevamäär on kuni 01.04.2020 7,86 eurot ja alates 01.04.2020 8,48 eurot. Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Töötukaasa andmetel pikendati hageja töövõimetust kuni 17.05.
- Töölepingu kohaselt on hageja asunud 04.04.2017 tööle ettevõttes AS Magma keevitajana täistööajaga ning tema igakuine töötasu on X eurot, millele lisandub lisatasu, preemia, vastavalt tööosavõtu koefitsiendile. Tööandja AS Magma 17.02.2020 tõendi kohaselt on hageja viimase seitsme kuu töötasu X eurot, kusjuures kahel kuul viibis hageja töövõimetuslehel. Maksu- ja Tolliameti andmetel on perioodil 01.03.20219 kuni 29.02.2020 makstud hagejale töötasu X eurot, tööandja on maksnud haigushüvitist X eurot ning Haigekassa X eurot. Kokku moodustas hageja tulu X eurot (dtl 131-135). Konto väljavõttest nähtub (dtl 143-162), et hageja arvele laekub regulaarselt töötasu, mis on suurem kui X eurot, Narva Linnavalitsuselt saab hageja hüvitist keskmiselt X eurot ja hageja tasub elatist keskmiselt 270 eurot kuus Maksu- ja Tolliameti andmetel on hageja tasu kuus X eurot. Eesti Töötukassa vastusest nähtub, et töövõimetushüvitist makstakse kuni 01.04.2020 keskmiselt X eurot ja alates 01.04.2020 keskmiselt X eurot. Lisaks saab hageja Sotsiaalkindlustusametilt hüvitist X eurot kuus. Eeltoodu alusel on hageja kuu sissetulek ca X eurot kuus. Hageja omandisse kuulub Maanteeameti andmetel sõiduauto Ford Mondeo
(1988). Kostjaga koos elava vanema (ema) töötasu on X eurot kuus. Kohtule esitatud tõendid tõendavad pigem, et pärast kohtu poolt välja mõistetud elatist ei ole kostja sissetulekud vähenenud, samas on miinimumpalga tõusu tõttu suurenenud elatise maksed. Elatise väljamõistmisel ei saanud ega pidanudki hageja eeldama sellise kiire elatise kasvuga. Riigikohus on tõdenud, et antud hetkel on tänu miinimumtöötasu kiirele tõusule tõusnud ka hüppeliselt elatise miinimummäär, mis reaalselt ei arvesta lapse vajadustega. Käesoleva aasta veebruarikuus valmis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors tehtud lapse ülalpidamiskulude uuring (uuringu lk 40), mille kohaselt on hageja vanuse lapse ülalpidamiskulu ühe vanema kohta ca 206 eurot kuus, kokku 412 eurot kuus. Seega on seitsme aasta jooksul kulud suurenenud läbi elukalliduse tõusu. Lapse igapäevased kulud võivad olla ülepaisutatud. Lapse ema igakuine sissetulek on miinimummääras ning ei ole eluliselt usutav, et ta kulutab oma töötasu terves ulatuses lapse kulutuste peale. Seega tekiks küsimus, millest tehakse kulutused enda vajalike kulutuste katteks. 3 Lähtudes asjaolust, et hageja sissetulekud ei ole
- aastast muutunud, kuid talle on määratud töövõimetus, mis toob hagejale lisakulutusi, esineb elatise vähendamiseks alus. Värske uuringu kohaselt moodustavad 13-17 aastaste laste igakuised kulutused 412 eurot, seega ühe vanema kulud moodustavad 206 eurot. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Hageja ei esitanud kohtule dokumente enda tegeliku sissetuleku kohta. Hageja pangakonto väljavõttelt nähtub, et hageja sissetulek on X eurot kuus. Kostja emale on määratud osaline töövõime alates 23.11.2020 kuni 22.11.
- Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Hageja tõendas, et pärast kompromissi sõlmimist on oluliselt muutunud maksete suurust mõjutavad asjaolud. Samuti on hageja tõendanud, et on olemas PKS 102 sätestatud mõjuvad põhjused elatise suuruse vähendamiseks. Kohus on õigesti analüüsinud vastustaja eriala, tema sissetuleku saamise võimalusi, töövõimetuse määra. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb
§ 657lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu.
Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. 7. Maakohus on tuvastanud, et hageja töövõime muutus ei vähendanud hageja sissetulekut, kuid on seejuures siiski kostja kasuks tasumisele kuuluvat elatist vähendanud. Sellega rikkus maakohus
§ 459lõiget 1.
Ringkonnakohus selgitab, et
§ 459
lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel võib kohus elatist vähendada, kui on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud ning need on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kuna maakohus on tuvastanud, et töövõimetus ei vähendanud hageja sissetulekut, ei tohtinud sellel alusel elatist muuta. 8. Elatise vähendamise aluseks
§ 459
lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel ei ole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu miinimummäära muutumine, kuna kompromissiga seoti elatis miinimummääraga. Sellega võttis hageja ise teadlikult riski, et elatis võib suureneda. Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et töötasu miinimummäär ei ole seotud lapse vajadustega ning pool töötasu miinimummäärast ei väljenda uuringute järgi lapse kulutusi, mida peaks üks vanem kandma. Seda saab arvestada elatise hagi lahendamisel, kuid mitte elatise vähendamisel, kui varasemalt on poolte kokkuleppel elatise määr seotud töötasu miinimummääraga. Seega rikkus maakohus asja lahendamisel oluliselt menetlusõiguse normi, otsus tuleb tühistada ja hagi jätta rahuldamata. 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus
§ 442
lõiget 5, kuna mõistis kostjalt elatise välja kuni laste või vanema varalise seisundi muutumiseni.
§ 442
lg 5 teise lause järgi peab otsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Ringkonnakohus on seisukohal, et elatise väljamõistmine kuni vanema varalise seisundi muutumiseni ei ole täidetav, kuna täitemenetluses kehtib formaliseeritusse põhimõte, mille 4 kohaselt ei hinda kohtutäitur sisulisi asjaolusid. Seega ei saa kohtutäitur ise hinnata otsuse täitmisel, kas vanema varaline seisund on muutunud. 10. Kuna hagi jäeti rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta
§ 161lõike 1 alusel hageja kanda.
Menetluskulude nimekirju esitatud ei ole. /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi