novembri 2020.a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Prokurör Süüdistatav Süüdistatava Vjatšeslav Gogolevi kaitsja Sadekov Merike Tikk Vladimir Vjatšeslav Gogolev isikukood: 38008010229; elukoht: xxx; Eesti Vabariigi kodanik; kesk-eri haridus; emakeel: eesti keel; töökoht: xxx, varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja Vladimir Sadekov Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu
MAAKOHTU OTSUS:
järgi ning mõisteti karistuseks talle vangistus 6 kuud.
lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Vjatšeslav Gogolev ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
§-s 75 lg 1 punktides 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all.
lg 2 p 8 alusel kohustati Vjatšeslav Gogolevi katseajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. 2.1 Sama otsusega lahendati lähenemiskeeluga, menetluskuludega ja asitõendiga seonduv. KrMS § 3101 lg 1, 3 ning VÕS § 1055 lg 1 alusel kohaldati lähenemiskeeldu 3 aastaks. APELLATSIOON: 2 3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava Vjatšeslav Gogolevi kaitsja Vladimir Sadekov. 3.1 Kaitsja taotleb tühistada Harju Maakohtu 19.11.2020 a. otsus täies ulatuses ning Vjatšeslav Gogolev
MS § 310¹ alusel. 3.2 Apellant asub seisukohale, et
Süüdistatav ei ole kannatanut hirmutanud viisil, et kannatanul oleks alust reaalseks kartuseks, seega puudub kuriteo koosseis. Suhtlus kannatanuga oli seoses ühise lapsega ning ei sisaldunud ähvardusi. Süüdistataval ei olnud eesmärgiks kannatanu hirmutamine ja halvustamine, seega teo subjektiivse koosseisu eeldus ei ole täidetud. Seetõttu puudub ka alus lähenemiskeelu kohaldamiseks. 3.3 Apellant ei nõustu maakohtu järeldusega, et suur kõnede ja sõnumite arv tähendab isiku ahistamist. Isiku süüdimõistmiseks peab süüdistataval olema konkreetne tahtlus, st süüdistatava eesmärk peab olema kannatanut hirmutada või halvustada. Antud asjas seda eesmärki süüdistataval ei olnud, kuna kogu suhtlus leidis aset seoses ühise lapsega suhtlemise ja kasvatamise eesmärgil ning samuti seetõttu, et kannatanu nõudis Vjatšeslav Gogolevilt suurt raha summat. Kannatanul ei olnud reaalset hirmu, seega ei ole alust arvata, et Vjatšeslav Gogolevi poolset kõned ja sõnumid on seotud tõsiste kavatsustega kannatanut kahjustada. 3.4 Teatud tegude hindamisel häirivaks tuleb vaadata, kas ka kannatanuga võrdses olukorras olevale keskmiselt mõistlikule isikule oleks isiku käitumine olnud oluliselt häiriv. Vjatšeslav Gogolevi kannatanule telefonikõnede ja sms-ide paljusus oli tingitud, kas lapse kasvatamisega või kannatanu poolse provokatiivse käitumisega. Sõnumite arvu paljusus on tingitud sellest, et kui süüdistatav ise suhtles lapsega, siis kannatanu võttis lapselt telefoni ja karjus lapse juuresolekul. Selleks, et laps ei kuuleks, saatis Vjatšeslav Gogolev kannatanule sõnumeid. Lapsega koos olles helistas laps süüdistatava telefonilt põhjusel, et kui nad tegelesid aktiivse tegevustega (jalutuskäik, jooksmine, mängimine, ATV-ga sõitmine, kalal käimine), siis võttis Vjatšeslav Gogolev kaasa ainult enda telefoni. Süüdistatav otsustas võtta just enda telefoni, mitte aga lapse oma, sest laps mängis telefonis, kuid Vjatšeslav Gogolev lasi tal seda teha ainult õhtul. Lisaks lapsega koos olles saatis Vjatšeslav Gogolev kannatanule sõnumeid ja pilte sellest, kuidas ta lapsega aega veedab. 3.5 Kaitsja ei nõustu sellega, et Vjatšeslav Gogolevi poolt kannatanule öeldud lauseid saaks kvalifitseerida ähvardusena. Kannatanul ei olnud apellandi arvates mingit alust karta Vjatšeslav Gogolevit – ta ei ähvardanud teda, ei ahistanud, ei ole tema eluruumile tunginud ega jälitanud. Samuti ei ole tõendatud, et Vjatšeslav Gogolev oleks reaalselt kannatanu suhtes varem vägivalda kasutanud. Süüdistatava poolsed sõnumid ei väljunud sotsiaalselt aktsepteeritava käitumisviisi raamidest. See, et kannatanul oli hirm, et justkui Vjatšeslav Gogolev ühel päeval võib otsustada lüüa teda vastu pead ei oma õiguslikku tähendust, kuna see on lihtsalt ühe inimese mõtted ning nendel ei ole mingisugust alust. Leiame, et ei tohi teist inimest süüdi mõista ainult seetõttu, et temast mõeldakse halbu asju. 3.6 Apellant märgib, et suhtlemine toimus kahe isiku kontaktide raames. On eluliselt usutav, et kui kahel täiskasvanul on ühine laps, on nende suhtlemine tihe, seega ei saa suur sõnumite ja telefonikõnede arv olla ahistavaks jälitamiseks. Isa tunneb muret oma lapse pärast ja on 3 üsna tavaline, et ta tahab teda sagedamini näha ja pole rahul olukorraga, kui lapse ema ei luba seda teha. Lisaks põhjustas negatiivse suhtumise temasse kannatanu ise. Suurem osa erimeelsusi tekkis just lapse kasvatamine ning kannatanu lapse kaudu manipuleerimise tagajärjel. Helistamiste arvude osas selgitas Vjatšeslav Gogolev, et paljud kõned on tehtud lapse poolt. 3.7 Apellant peab oluliseks mainida ka Vjatšeslav Gogolevi tervisliku seisundi. Ekspertiisiakt kinnitab seda, et Vjatšeslav Gogolevil on raske negatiivse emotsioonidega toime tulla. Psüühilised probleemid võisid reaalselt tema arusaamisvõimet mõjutada ning liialdada reageerimist. Vjatšeslav Gogolevil ei olnud tema endise naise hirmutamise eesmärki, vaid tema käitumist võib käsitleda kui hooliv. Tema tahtis säilitada perekonda. Tahtis ja mitu korda tegi kannatanule ettepaneku kasvatada last koos, et lapsel oleks hea. Süüdistatav ei ole ahistanud kannatanud ega jälitanud, vaid suhtles temaga ühe ajaperioodi vältel. Tõsi, et mõned sõnumid ei olnud positiivse sisuga, kuid siinkohal tuleb arvesse võtta ka kannatanu käitumist, kes ei lasknud last näha ning käitus ise provokatiivselt. 3.8
Esiteks peab teo toimepanija olema õiguslikus eksimuses, nt pidama seaduslikuks sellist tegu, mis tegelikult on keelatud. Teiseks peab eksimus olema eksija jaoks vältimatu, teisisõnu ei välista mitte kõik õiguslikud eksimused isiku süüd (RKKK 3-1-1-46-14 p 17.1). Käesolevas asjas on aga tegemist päris uue sättega, mis on jõustunud 2017 aastal ning süüdistatav ei olnud teadlik sellest ega oma tegude karistatusest
mõttes. On eluliselt usutav, et süüdistatavale see ei olnud ilmne ja arusaadav, et tema teeb midagi ebaseaduslikku, kirjutades oma endise naisele. Järgmise sammuna tuleb tuvastada tegevuse välditavus või vältimatus. Eksimuse olemasolu oli ka vältimatu, kuna süüdistatav ei teadnud ega saanud teada, et ta ei tohi kannatanule helistada ega kirjutada, ta sellest üldse ei mõelnud, kuna nagu juba ülalpool on tõendatud, sageli helistas tema telefonist emale laps ise. Kõik apellatsioonis esitatud argumendid viitavad süüdistatava süü välistamisele
3.9 Lähenemiskeeldu kohaldamine tuleb tühistada, kuna lähenemiskeeldu saab kohaldada üksnes isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdi mõistetavale isikule. Vjatšeslav Gogolevile esitatud süüdistus
3.10
lg 1 kuriteo toimepanemise eest on ettenähtud karistusena kas rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta. Apellant ei ole nõus 6 kuulise vangistuse mõistmisega. Isegi kui kohus leiab, et
1573 on tõendamist leidnud, ei ole isiku süü suur. Süü väiksus tuleneb ka asjaolust, et Vjatšeslav Gogolev oli keelueksimuses
tähenduses, sest ei olnud teadlik, et sõnumite saatmine ja kõned oma endise naisele ja ühise lapse emale on seadusevastane. Nimelt, kui kohus leiab, et
alusel süüdistatava eksimus oli siiski välditav, on alust kohaldada
. Vjatšeslav Gogolevil on olemas ka töökoht ning sellest tulenevalt on iseenesest võimeline ka rahalist karistust kandma, siis apellant ei näe põhjust, miks ei saa seda süüdistatava suhtes kohaldada. Leiame, et karistuse kergendamine on antud kuriteo asjaolusid arvestades ja karistuse eesmärke silmas pidades võimalik. KANNATANU SEISUKOHT JA VASTUVÄITED KrMS § 322 lg 3 ALUSEL:
lg 1 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis, kuna tegemist ei olnud kannatanu tahtevastase hirmutamise, alandamise või muul viisil häirimisega, sest suur kõnde ja sõnumite arv ei tähenda ahistamist ning puudus eesmärk kannatanut hirmutada või halvustada. Kogu suhtlus 6 leidis aset seoses ühise lapsega suhtlemise ja kasvatamise küsimustes ning samuti seetõttu, et kannatanu nõudis süüdistatavalt suurt rahasummat. Kolleegium ei nõustu apellatsioonis tooduga, et süüdistatava tegudes puudub
lg 1 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis ning et süüdistatava süüditunnistamine
7.1 Kaitsja põhjendus, et kuna kannatanu näol on tegemist isikuga, kes on tema alaealise lapse ema ning suhtlus toimus ühise lapsega seoses, mistõttu ei ole täidetud
Antud juhul ei ole oluline, et kannatanu näol on tegemist ühise lapse emaga, kuna ühine laps ei anna mingit õigust peale suhte lõppemist sekkuda isiku eraellu ning ei ole vastutust välistavaks asjaoluks. Kaitsja selliste seisukohtadega nõustumise korral ei saaks endine sõber, kolleeg, elukaaslane, naine, tuttav vms isik olla kannatanuks
Antud koosseis ei näe ette, et tegu peab olema suunatud võõra isiku vastu, vaid koosseis kaitseb kõiki isikuid, kelle vastu on suunatud korduvad või järjepidevad teod (kontakti otsimine, jälgimine või muul viisid eraellu sekkumised), mis on isiku tahte vastased ning mis hirmutavad, alandavad või häirivad oluliselt isiku eraelu. Karistusseadustiku muutmise eelnõu seletuskirjas on seadusandja üheselt selgitanud, et lisaks füüsilisele vägivallale tuleb tähelepanu pöörata ka mitut liiki vaimsele vägivallale. Üks selline viis on pidev ühenduse võtmine või ka lihtsalt teadaandmine, et inimest jälgitakse. 7.2 Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuriteokoosseisu täitmiseks piisab kui on täidetud üks teoalternatiividest, kas siis teo toimepanija eesmärk hirmutada, alandada või muul viisil teist isikut oluliselt häirida või siis on saabunud nimetatud tagajärg/tagajärjed või ka mõlemad. Selle jätab kaitsja aga mugavalt tähelepanuta, mistõttu jääb tagajärjetuks kaitsja väide, et süüdistataval Vjatšeslav Gogolevil puudus eesmärk ja tahe ahistada või hirmutada kannatanut. Seejuures on maakohus tuvastanud, et süüdistatav Vjatšeslav Gogolev ise on märkinud, et ta alandas kannatanut helistamiste ja sõnumite saatmise teel (vt kd 1 tl 203), mistõttu on õige maakohtu järeldus, et alandada saab üksnes eesmärgipäraselt, kuid ka selle asjaolu jätab kaitsja taas tähelepanuta. 7.3 Maakohus on üksikasjalikult hinnanud kaitsja esitatud versiooni, et kõikide sõnumite ja kõnede paljusus oli seotud lapsega. Maakohus on hinnanud ja andnud vastuse kaitsja esitatud versioonile ning maakohus on esitatud kaitseversioonidele ammendavalt ja põhistatult vastanud ning viidates tõenditele veenvalt kummutanud esitatud kaitseversioonid (kd 1, tl 254 pöördel p 54-255 pöördel, p 58, 257 pöördel, p 73). Kolleegium nõustub täielikult maakohtuga ning ei näe siin õiguslikke minetusi, mistõttu ei pea kolleegium nendel küsimustel pikemalt peatuma. 7.4 Kaitsja ei võta arvesse asjaolu, et süüdistatav on suhelnud kannatanuga vastu tema tahtmist. Antud juhul näitavad kannatanu käitumisaktid ehk sõnaselgelt väljendatud tahe kannatanu tahte vastasust süüdistatava tegude suhtes. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kannatanu ei soovinud süüdistatavaga suhelda ja on sellest ka teadaandnud ning selliseid sõnumeid on mitu. Nii nähtub asitõendi vaatlusprotokollile lisatud fototabelist kannatanu tahe, et süüdistatav teda rahule jätaks ja eemale hoiaks (vt nt kd 1, tl 67, 103, 119-120, 172-178). Apellant jätab tähelepanuta kannatanu ütlused, et sõnumite saatmised ja helistamised häirisid teda, kuna see toimus sagedasti, mistõttu ei suutnud keskenduda tööle ja perele. Ka kaitsja ise viitab asjaolule, et kannatanu ignoreeris süüdistatavat, mistõttu ka kannatanu teistest käitumisaktidest saab tuvastada süüdistatava tegude tahtevastasust. Süüdistatava kõnede ja sõnumite saatmise tahtevastasust saab järeldada ka sellest, et kannatanu pöördus politsei poole. Seega on kannatanu üheselt nii sõnaselgelt kui ka konkludentsete tegudega 7 väljendanud, et süüdistatava erinevad teguviisid on soovimatud. Süüdistataval ei saanud kuidagi kujuneda kahetiselt mõistetavat arvamust kannatanu käitumisest, et süüdistatava selline käitumine kannatanu suhtes on kannatanu poolt igati aktsepteeritav ja oodatud. 7.5 Kolleegiumil tuleb märkida, et ka sõnumite sisult tulenevalt ei saa nõustuda kaitsjaga, et tegemist oleks lihtsalt süüdistatavapoolse nõudmisega saada selgitust seoses lapsega, mis oleks sotsiaalselt aktsepteeritav tegu. Tegemist ei ole süütute selgituste saamise nõudmisega, vaid tegemist on sõnumitega, mis oma sisult on solvavad, alandavad ja ka ähvardavad. Seejuures ei ole antud juhul tegemist mõne üksiku sõnumi saatmisega ja telefonikõnega, mis ilmselgelt ei vääriks karistusõiguslikku sekkumist. Üheselt on tõendamist leidnud, et süüdistatava tegevuse tagajärjena oli kannatanu elu oluliselt häiritud. Süüdistatava kogu tegevus kannatanu suhtes, mis väljendus aasta jooksul järjepidevas sõnumite saatmises ja helistamistes ning mõningal päeval ka mitukümmend korda, on ilmselgelt igapäevaelu oluliselt häiriv ning sellised süüdistatava teod tunduvad häirivad ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Süüdistatava teod ületasid sotsiaalselt aktsepteeritud käitumise ning tema tegude iseloom, intensiivsus ja ulatus viitab üheselt ahistavale jälitamisele ning tegemist ei ole ka nn piirsituatsiooniga, vaid tegemist oli tegudega, mis vajasid karistusõiguslikku sekkumist. 8. Apellant on lisaks leidnud, et süüdistatava süü välistab
lg 1 säte, mille kohaselt puudub isikul süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Süüdistatav ei olnud teadlik, et tema teeb midagi ebaseaduslikku kui kirjutab oma endisele abikaasale. Tegemist on uue sättega karistusseadustikus ning süüdistatav ei olnud sellest teadlik. Riigikohus on märkinud, et ei piisa teo keelatuses eksimuse sedastamiseks tõdemusest, et isik ei teadnud vastava õigusliku regulatsiooni olemasolust. See ei ole ka vajalik. Lähtuda tuleb küsimusest, kas isik saab aru teo materiaalsest õigusvastasusest - isik ei pea teadma konkreetset seadusesätet, vaid seda, et teatud tegevus on keelatud (vt RKKKo nr 3-1-1-92-05, p 8). Seega eeldatakse, et isik teab ühiskonnas kehtivaid käitumisreegleid ja –eeskirju, on need siis õigusnormid või sotsiaalsed normid. Keeld teist isikut järjepidevalt alandada, hirmutada või muul viisil tema elu oluliselt häirida on ilme ja üldarusaadav, mistõttu vältimatu keelueksimus on välistatud. Arvestades süüdistatava poolt kannatanule saadetud sõnumite ja tehtud kõnede hulka, on antud juhul teo keelatus ilmne ning tegude korral, mille ebaõigussisu on ilmne ja üldarusaadav, ei ole vaja normi teadmist tõendada. Seda enam, et selline tegu jätkus ka pärast kannatanu pöördumist politsei poole, millest süüdistatav ka teadlik oli ning ka ajal, mil politsei oli süüdistatavaga vestelnud. Sellest pidanuks igal juhul piisama isikul kahtluse tekkimiseks oma teo õiguspärasuses. Seejuures ei tulene Vjatšeslav Gogolevi ütlustest, et ta oleks viibinud keelueksimuses ning ta ei saanud aru, et endisele naisele sellises hulgas hirmutavate ja alandavate sõnumite saatmine ja kõnede tegemine on keelatud. 9. Apellant märgib, et psüühilised probleemid võisid süüdistatava arusaamisvõimet mõjutada ning liialdada reageerimist. Ekspertiisiga on üheselt tehtud kindlaks, et Vjatšeslav Gogolevil ei esinenud psüühika- ja käitumishäireid, mis saaksid olla süüdimatusseisundis meditsiiniliseks kriteeriumiks
Tuvastatud psüühika- ja käitumishäired (segatüüpi isiksushäire) ei mõjutanud süüdistatava arusaamisvõimet ja tema võimet käitumist juhtida. Kuigi Vjatšeslav Gogolevil ilmnevad segatüüpi isiksushäirele omased iseloomujooned ja käitumismustrid, ei takista need tal aru saada oma tegude keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Maakohtu istungil ei tekkinud kellelgi kahtlust süüdistatava Vjatšeslav Gogolevi vaimse seisundi osas, sh ei ole maakohtus ka kaitsja tõstatanud kahtlusi süüdistatava 8 arusaamisvõimes. Kogutud tõendid, sh süüdistatava enda ütlused ei osuta sellele, et süüdistatava arusaamis- ja otsustusvõime ning võime käituda normipäraselt oleks oluliselt piiratud teo toimepanemise ajal. Kolleegium asub seisukohale, et Vjatšeslav Gogolevil tuvastatud psüühika- ja käitumishäired ei mõjutanud oluliselt tema arusaamis- ja otsustamisvõimet teo toimepanemise ajal ning tema võime käituda normipäraselt ei olnud oluliselt piiratud. 10. Apellant on taotlenud mõista Vjatšeslav Gogolevile rahaline karistus.
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo nr 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut ning ka üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Maakohus on kõiki neid põhimõtteid järginud. 10.1 Maakohus ei ole karistusliigi ja -määra valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendanud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (kd 1, tl 259- 259 pöördel). Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavate asjaolude puudumist, karistust raskendavat asjaolu, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud
loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud.
lg 2 kehtestab põhimõtte, et kui eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-24-07 märkinud, et kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud.
lg 1 sanktsioon näeb ette lisaks vangistusele ka kergemaliigilise karistuse ning maakohus on põhistanud, miks Vjatšeslav Gogolevi pole võimalik karistada sanktsioonis ettenähtud kergemaliigilise karistusega. Antud juhul oleks kergemaliigilise karistuse mõistmine ilmselgelt ebapiisav. Tuvastamist leidnud tehiolude taustal on kohus mõistnud Vjatšeslav Gogolevile karistuse, mis vastab täielikult tema süüle. Süüdistatava arusaama enda teo tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid vangistus. Seega Vjatšeslav Gogolevile karistuseks vangistuse mõistmine vaatamata töökoha ja sissetuleku olemasolule on põhjendatud. 10.2 Kohtukolleegium leiab, et maakohus on jälgitavalt põhjendatud ka karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid.
Maakohus on Vjatšeslav Gogolevi karistanud 6 kuulise vangistusega. Seega on mõistetud karistus sanktsiooni keskmises määras. Kolleegium leiab, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõiki olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra, juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks alused puuduvad. Süüdistatava isik ning teda iseloomustavad andmed kuuluvad tõepoolest karistuse mõistmise temaatikasse, kuid seejuures ei saa unustada, et karistuse mõistmise aluseks olev isiku süü suurus on lahutamatult seotud ka toimepandud kuriteoga ehk siis õiguslikult etteheidetava käitumisega. Kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ka 9
Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks ning süüdlasele uue karistuse mõistmiseks. 11. Apellant on vaidlustanud lähenemiskeelu kohaldamist põhjusel, et lähenemiskeeldu saab kohaldada üksnes isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdi mõistetavale isikule. Apellandi käsitlus, et lähenemiskeeldu saab kohaldada üksnes isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdi mõistetavale isikule, ei ole kooskõlas kohtupraktikaga. Maakohtuga tuleb nõustuda, et kohtupraktikas on üheselt asutud seisukohale, et isikuvastase kuriteona KrMS § 1411 lg 1 mõttes on käsitatav ka
§-s 1573 sätestatud kuritegu ehk ahistav jälitamine. Isikuvastase kuriteo mõistet KrMS § 1411 lg 1 tähenduses ei saa sisustada sedavõrd kitsalt, et see piirduks vaid karistusseadustiku
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.