Obsah (6)

§ 101§ 80§ 96§ 100§ 99§ 102

Tsiviilasi nr 2-20-15016 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2021. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number

§ 101lg 1 ulatuses igal juhul kostjat kahjustav.

Hageja elatise nõue kostja vastu ei saa hagiavalduse järgi olla suurem kui 243,50 eurot (487/2). Kostja leiab, et hageja tegelik ning vajalik igakuine kulu on 287 eurot kuus. Hageja eluasemekulud on ülepaisutatud. Mõistlik hagejale omistatav eluasemekulu on kuni 100 eurot ja toidukulu kuni 100 eurot kuus, kuna hageja on kooliealine, koolitoit on tasuta ja osad toidukorrad on kaetavad koolitoidu arvelt. Kui sellest arvestada maha peretoetus, siis on vanemate ülalpidamiskulu kokku 227 eurot kuus (287-60). Seega saab ühe vanema rahaline panus hageja vajaduste katmiseks olla maksimaalselt 113,50 eurot. 8. Kostja leiab, et esinevad alused elatise vähendamiseks alla

§ 101lg 1 sätestatud määra ja elatise maksmisest vabastamiseks.

Kostjale on määratud XXX ning seoses sellega ka XXX XXX, mis seab piirid sobiva ja püsiva töösuhte leidmisele. Kostja sissetulekuks on pension 428,63 eurot ja sotsiaaltoetus 40,66 eurot, mis on määratud kuni 31.03.

1. a. Puudub garantii, et sissetulek pensioni ja sotsiaaltoetuse näol püsib muutumatuna. Alates 22.07.
2. a on kostjale määratud XXX kuni 17.01.
3. a. Hüvitise suuruseks on 9 eurot (bruto) kalendripäeva kohta s.o ligikaudu 270 eurot kuus. Kostja ei ole võimeline teenima tööga sissetulekut. Kostjal ei ole ka muud vara (sh kinnisvara, osakud, sõidukid jms), mille arvelt ta saaks täita elatise maksmise kohustust.
4. Kostja regulaarsed püsikulud enda ülalpidamiseks on XXX eurot. Igakuised püsikulud toidule on hinnanguliselt XXX eurot, laenukohustused XXX eurot, igakuised sõidud Tallinn-Tartu-Tallinn (eesmärgiga kohtuda hageja ja perega sh arstivisiit) hinnanguliselt XXX eurot ning ravimid XXX eurot. Kostja palub elatise määramisel arvestada kostja sissetulekute sisu ja suurust ning vältimatute püsikulude osakaalu.
5. Hageja seadusliku esindaja arvelduskontole laekub ka riiklik peretoetus summas 60 eurot. Kostja palub kohtul arvestada, et hageja vajadused on osaliselt kaetud hageja seaduslikule esindajale makstava riikliku peretoetuse arvelt.
6. Erinevalt kostjast on hageja seaduslikul esindajal võimalus teenida suuremat sissetulekut, mille arvelt ta saab täita hageja ülalpidamise kohustuse täielikult. Kostja on 100% töövõimetu, tema sissetulekud moodustavad vaid riiklikud toetused, tal puudub võime teenida täiendavat sissetulekut, puudub mistahes muu vara, sissetulek on mittearestitav ning on sihtotstarbeliselt mõeldud ainult kostjale, mida ei saa arvata vahendite hulka, mida on võimalik kasutada lapse ülalpidamiseks. Kostja on võimeline vaid ennast ülal pidama, mh on tal kohustused. 2
7. Kostja on võimeline elatist tasuma 50 eurot kuus. Ülalpidamist saab kostja täita ka muul viisil näiteks söögi tegemisega, kui hageja viibib kostja juures, elukoha kasutamise võimaldamisega, koristamisega, hagejaga koosolemisega jne. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE (tlk 61-64, 67-68, 119-121, 126-127)
8. Hageja leiab, et hagi rahuldamata jätmiseks puuduvad alused. Kostja ei pea hagejat üleval ei rahaliselt ega ka muul viisil. Hageja nõustub väitega, et kostja nimel on hetkel veel hageja telefoninumber ning kostja ja hageja ühine arve ühes kuus võib olla 15 eurot. Hageja ei nõustu, et nimetatud arve tasumist saab arvestada muul viisil ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Tekkinud on olukordi, kus kostja on jätnud telefoniarve maksmata ja ning hagejal ei ole võimalik peale koolipäeva võtta ühendust isaga. Sellest tulenevalt kaalub hageja isa lähiajal hageja telefoninumbri liita enda paketiga, mis tähendab, et kostja ei panustaks seejärel hageja ülalpidamisse mingilgi viisil.
9. Eluasemekulud sisaldavad igakuist üüri, kommunaalarveid (vesi, haldusteenused, küte, prügivedu, trepikodade/õueala koristus), sideteenuseid (internet ja telekanalid), elektrit ja gaasi. Hageja on arvestanud keskmiseks päeva toidurahaks 5 eurot (mõni päev vähem aga teisel päeval jälle palju rohkem), seega 150 eurot kuus (30 päeva x 5 eurot). Vaatamata sellele, et hageja saab ühe korra päevas sooja toitu koolis, tuleb arvestada, et tegemist on siiski kasvava ja areneva lapsega, kelle menüü peab olema mitmekülgne, tervislik.
10. Kostja toob enda püsikulude nimekirjas välja laenukohutused (XXX eurot kuus), mis on tekkinud kostja valede valikute tõttu. Hageja ei pea õigeks ülalpidamiskulust maha arvestada riikliku peretoetust, kuivõrd riigi kohustus ei ole lapsi üleval pidada, vaid see kohustus lasub nende vanematel.
11. Hageja ei nõustu väitega, et kostjal ei ole võimalik teenida sissetulekut, millest tulenevalt sõltub ta vaid riiklikest toetustest. Kostjal ei ole rasket füüsilist puuet, mis takistaks tal nt liikumist. Ka ei viibi kostja kinnises raviasutuses. Asjaolu, et kostja ei ole väidetavalt võimeline teenima sissetulekut, ei vabasta kostjat täitmast neid kohustusi, mis talle lapsevanemaks saades tekkisid. Kostjal XXX, ei saa olla aluseks elatise vähendamiseks/välja mõistmata jätmiseks, kui sisuliselt oleks kostja võimeline vähemalt osalise koormusega töötama ja sissetulekut teenima. Ka ei nõustu hageja, et hageja isa suurema sissetuleku teenijana peaks panustama hageja ülalpidamisse rohkem võrreldes kostjaga.
12. Hageja möönab, et riikliku miinimumelatise välja mõistmine võib antud juhul olla kostja jaoks liialt koormav, mistõttu on nõus elatisega 150 eurot kuus ning palub kohtul mitte vähendada väljamõistetavat summat alla 150 euro kuus. KOHTU SEISUKOHT
13. Perekonnaseaduse (

) § 96 ja § 97 punkti 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. 19. Sünnitunnistusest (tlk 4) nähtuvalt on K. N. ülenejateks sugulasteks

§ 80lg 1 järgi tema vanemad K.

N. ja A. K., olles ülalpidamiskohustuslaseks

§ 96mõttes.

20.

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja elab isaga. Samuti ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole hageja ülalpidamises osalenud (v.a hageja telefoniarve tasumine) ega elatist tasunud.
2. Kuigi esialgses hagis nõudis hageja elatist miinimummääras, on ta nõus elatisega summas 150 eurot kuus (tlk 119 pöördel). Kostja on seisukohal, et esinevad alused elatise vähendamiseks või elatise tasumisest vabastamiseks kostja töövõimetuse ja 3 varalise seisundi tõttu. Samas on kostja nõustunud elatist tasuma 50 eurot kuus (tlk 91 pöördel). 23.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse vajaduste kaitseks on seadusandja näinud

§ 101

lõikes 1 ette elatise miinimumsuuruse, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ühes kuus, 2021 aastal 292 eurot. Elatisnõude määramisel tuleb lähtuda miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa miinimummäära põhjendama ega tõendama.

1. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 27), et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses.
2. Selgituseks kostjale elatise tasumisest vabastamise kohta märgib kohus, et kehtiv perekonnaseadus ei võimalda jätta alaealisele lapsele elatis välja mõistmata. Samas võimaldab

§ 102

teatud juhtudel arvestada elatise väljamõistmisel kohustatud isiku varalise seisundiga. 26. Kuigi elatise vähendamine alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud määra ei ole täielikult välistatud, on elatise alla miinimummäära vähendamine võimalik vaid väga erandlikel juhtudel, seaduses sätestatud eelduste esinemise korral. Selleks, et elatist saaks alla miinimummäära vähendada, tuleb kostjal esile tuua ja tõendada, et kostja ei ole muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma oma alaealistele lastele ülalpidamist, kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist (

§ 102lg 1).

Selliste üldiste eelduste rakendamine alaealiste laste elatise alla miinimummäära väljamõistmiseks on võimalik üksnes juhul, kui vanema vara hulka kuuluvate vahendite ülalpidamiskohustuse täitmise eesmärgil kasutamine elatise miinimummääras väljamõistmist ei taga (

§ 102

lg 2 lause 2) ja kui esineb oluline põhjus, milleks saab seaduse kohaselt olla eelkõige vanema töövõimetus või asjaolu, et vanemal on veel mõni laps, kes elatise miinimummääras väljamõistmise korral osutuks majanduslikult vähemkindlustatuks, kui elatist saav laps (

§ 102lg 2 lause 3).

1. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab Riigikohtu praktika kohaselt olla ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.
2. Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt RKTKo 3-2-1-35-17).
3. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kostjal tuvastatud XXX tähtajaga (tlk 30-31) ning talle on määratud XXX XXX kuni XX..XX.XXXX. a (tlk 33). Kuigi 08.01.
4. a arst-õppejõud K. K. vastuskirjast (tlk 94-95) nähtuvalt on kostjal XXX, millest tulenevalt ei ole ta võimeline töötama ega teenima endale regulaarset sissetulekut, ei tähenda see seda, et XXX määramise tõttu ei tohiks kostja üldse töötada.
5. Kostja sissetulekuks on XXX poolt makstav XXX XXX eurot ja sotsiaaltoetus XXX eurot (tlk 34-53, 114-117), kokku XXX eurot. Kostja on avaldanud (tlk 90 pöördel – 91), et tema igakuised püsikulud on vähemalt XXX eurot kuus, mis koosnevad laenumaksetest summas ligikaudu XXX eurot (tlk 97-105, 112-113), sideteenuste kulud XXX eurot (sh hageja telefoniarve XXXX eurot) (tlk 106-108), kulud toidu- ja majapidamistarvetele XXX eurot ning transpordikulud XXX eurot kuus. Õigusabiteenuse eest tasus kostja vend (tlk 109-111). Avalikest registritest nähtuvalt (kinnistusraamat, äriregister, sõidukite register) kostjalt muud vara ei ole. 4
6. Kohus leiab, et antud juhul on põhjendatud kostja XXX ja varalise seisundi tõttu elatise vähendamine alla kehtiva miinimummäära.
7. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja isa on võrreldes kostjaga võimeline teenima suuremat sissetulekut ja katma hageja kulud, mistõttu ei peakski kostja elatist tasuma. Tulenevalt perekonnaseadusest on kostjal kohustus anda oma alaealisele lapsele ülalpidamist ning ainuüksi ühe vanema parem majanduslik seisund (hageja isal XXX eurot) ei anna veel alust vähendada väljamõistetavat elatist või jätta kogu lapse ülalpidamine ainult ühe vanema kanda. Hageja isa osaleb hageja vajaduste rahuldamisel vahetult. Samuti ei nõustu kohus kostja väidetega, et riigi poolt makstavad sotsiaaltoetused ei ole sellised vahendid, mida saaks kasutada lapse ülalpidamiseks ning töövõimetoetusele ei saa täitemenetluse seadustiku (TMS) järgi sissenõuet pöörata. Riigi poolt makstav töövõimetuspension kompenseerib seda, et inimene ei saa mingis osas töötada ehk siis asendab osaliselt töötasu ning teatud eelduste esinemisel on võimalik täitemenetluses pöörata sissenõue ka töövõimetoetusele.
8. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja igakuised kulutused kogusummas XXX eurot. Kohus nõustub kostjaga, et hagis märgitud eluasemekulude suurus ei ole kooskõlas esitatud tõenditega, millest nähtuvalt kulub eluasemele sh internetile kokku ligikaudu 375,50 eurot kuus. Samuti on hageja hooldusõiguse üle peetavas vaidluses (tsiviilasja nr 2-20-15017) selgunud, et hageja isal on elukaaslane, kellega tuleks ka eluasemekulude kandmisel arvestada. Kulutused eluasemele oleks hageja seaduslikul esindajal ka juhul, kui hageja isaga koos ei elaks, seega ei ole õiglane jaotada kulud lapsega võrdselt. Kohus peab põhjendatuks hageja eluasemekulude suuruseks 120 eurot kuus. Vastupidiselt kostja vastuväidetele toidukulude osas, leiab kohus, et kulutused toidule summas 150 eurot kuus on kasvava lapse puhul igati mõistlikud ja põhjendatud. Seega peab kohus hageja põhjendatud kuludeks kokku ligikaudu 357 eurot kuus.
9. Kostja väide, et ta ei ole võimeline tööga sissetulekut teenima ei ole kooskõlas asjas kogutud materjalidega. Töötamise registrist nähtuvalt on kostja asunud alates 15.12.
10. a tööle XXX (tasuta), mis tegeleb koduta loomade abistamisega ning alates 19.01.
11. a XXX XXX. Seega on kostja mingis osas võimeline sobivat tööd tegema ja ka täiendavalt sissetulekut teenima.
12. Kohus leiab, et kuigi kehtiv perekonnaseadus ei näe ette alust

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist vähendada riikliku peretoetuse tõttu ning ka kohtupraktikas on leitud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatise vähendamiseks, siis arvestades kostja majanduslikku seisundit ja võimekust selle parandamiseks, on antud juhul põhjendatud arvestada elatise väljamõistmisel sellega, et osaliselt on hageja kulud kantud riigi poolt makstava peretoetuse (2021 aastal 60 eurot) arvelt. 36. Arvestades hageja vajadusi sh seda, et osa tema vajadustest on kaetud riiklike toetustega, kostja varalist seisu ning seda, et kostja on asunud oma majandusliku seisundi parandamiseks tegema ka vajalikke samme leides endale töökoha, on kohus seisukohal, et kostja on võimeline tasuma hagejale elatist 130 eurot kuus. Kuivõrd vanem peab oma kasutuses olevaid rahalisi vahendeid kasutama ühetaoliselt lapsega, leiab kohus, et sellises summas elatise tasumine ei kahjusta kostja enese, kelle regulaarne sissetulek on hetkel ligi XXX eurot kuus, igapäevast toimetulekut ning katab ära hageja igapäevased vajaduspõhised kulutused. Kostjal tuleb kohustuste võtmisel (nt laen) kaaluda hoolikalt enda võimekust neid täita ning kulutuste tegemisel lähtuda oma sissetulekute suurusest ning majandada selle piires. 37.

§ 101

lõike 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

1. Alaealisel lapsel on õigus oma vanemalt ülalpidamist saada. Kuivõrd hageja huvides on saada ülalpidamist oma jooksvate kulude katteks ning kohtuotsuse jõustumise aega ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata ega prognoosida (sõltub otsuse kättesaamisest ja kaebeõiguse kasutamisest), siis on põhjendatud elatis välja mõista alates kohtuotsuse tegemisest. 5
2. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab A. K. K. N. kasuks välja elatise 130 eurot kuus alates kohtuotsuse tegemisest s.o 03.02.
3. a kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lõige 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
5. Selgituseks kostjale, et menetluskulud tuleks jätta hageja seadusliku esindaja kanda, märgib kohus, et TSMS ei võimalda menetluskulusid jätta isiku kanda, kes ei ole menetlusosaline.
6. Kohus, arvestades asjaolusid, hagi rahuldamise ulatust ja seda, et tegemist on lapse elatise nõudega, on seisukohal, et õiglane on menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 6