1-15-4000/93

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2021, Tartu (kirjalikus menetlus) Kriminaalasja number 1-15-4000 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. jaanuari
3. a määrus Aleksei Kirienko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu Aleksei Kirienko (ik 37911210300) ja tema kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. jaanuari
5. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. oktoobri
8. a otsusega tunnistati A. Kirienko süüdi KarS § 113 (alates
9. jaanuarist
10. a KarS § 113 lg 1) järgi ja karistuseks mõisteti 9 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. A. Kirienko karistusaeg algas 02.12.2014 ja lõppeb 02.12.
12. Tartu Vangla esitas
13. detsembril
14. a maakohtule taotluse A. Kirienko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
15. Tartu Maakohtu
16. jaanuari
17. a määrusega jäeti A. Kirienko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
18. A. Kirienko kannab karistust tapmise eest. Ta tappis kannatanu ühise alkoholi tarvitamise käigus, lüües teda korduvalt jõuliselt rusikaga pea piirkonda. Tekkinud vigastuste tagajärjel saabus kannatanu surm. Kohtupraktikas on leitud, et mida raskemaid kuritegusid on isikult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende kordumise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude põhjal (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
19. aprilli
20. a määrus kriminaalasjas nr 1-16-9898, p 47 ja 16.01.2020 määrus kriminaalasjas nr 1-15-8438, p 12). Kuna A. Kirienko on pannud toime väga raske isikuvastase süüteo, peab tema ennetähtaegne vabastamine olema eriliselt kaalutletud ja põhjendatud.
21. A. Kirienko käitumist karistuse kandmisel saab üldjoontes pidada heaks. Ta on osalenud majandustöödel, läbinud sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“ ning õppinud eesti keelt. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. A. Kirienko selgitas kohtuistungil, et ta on läbitud programmidest palju õppinud, mis on positiivne ja kiiduväärt. Küll aga nähtub vangla iseloomustusest, et kinnipeetav on tööhõives osaledes valinud, millist tööd ta soovib teha, keeldudes toidujagamisest. Maakohtu hinnangul ei ole isik, kes isegi range järelevalve tingimustes järgib kehtestatud reegleid valikuliselt, tõenäoliselt võimeline käituma seadusekuulekalt vabaduses, sealhulgas täitma korrektselt kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Samuti on A. Kirienko vangla hinnangul subkultuurne ja varjab oma tegelikke vaateid kasu saamise eesmärgil. A. Kirienko käitumine vanglas ei ole taoline, millest saaks järeldada, et temast lähtuvad kuriteoriskid on maandatud määral, mis võimaldaksid A. Kirienko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Tema käitumine on küll valdavalt korrektne, kuid on aspekte, millest tingituna saab kahelda tema soovis ja võimes järgida ühiskonnas kehtivat korda.
22. Vabanemise korral on tal olemas kindel elu- ja töökoht ning toetavad lähedased. Samas ei hoidnud need ära tema poolt kuritegude toimepanemist. Kuigi A. Kirienko on valmis vabaduses täitma temale määratud kohustusi, sealhulgas alluda elektroonilisele järelevalve, ei saa kindel olla, et ta vabaduses siiski korrektselt käituks. A. Kirienkol on varasemalt olnud probleeme kriminaalhooldusnõuete- ja kohustuste täitmisega. MÄÄRUSKAEBUSED
23. Maakohtu määruse peale kaebuse A. Kirienko kaitsja vandeadvokaat I. Zuev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
24. Maakohus tugines A. Kirienkot ennetähtaegselt vabastamata jättes tema kuriteo asjaoludele. See on vastuolus kõrgema astme kohtu praktikaga, kuna vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist ei saa põhjendada läbi kuriteo raskuse ja mõistetud vangistuse pikkusega. A. Kirienko on süüdi tunnistatud teise isiku tapmise eest. A. Kirienko ei planeerinud kuritegu ette, vaid tegemist oli tema ja kannatanu vahelise konfliktiga. A. Kirienkol on individuaalne täitmiskava ja selle raames määratud sotsiaalprogrammid läbitud. Ei ole asjakohane tuua välja, et A. Kirienko on vanglas toidujagamisest keeldunud. Teda on selle eest juba distsiplinaarkorras karistatud, missugune karistus on kustunud. Hetkel osaleb A. Kirienko tööhõives, sealhulgas töötab toidujagajana. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. A. Kirienko ei toeta subkultuurilisi tõekspidamisi. Kriminaalkorras karistatud isikutest suhtleb ta ainult oma vennaga. Tema viimane katseaeg kulges edukalt, vastupidiselt maakohtu määruses toodule. Maakohus on otsustuse tegemisel tuginenud vangla iseloomustuses olevatele kontrollimata andmetele. 2
25. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Kirienko, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
26. Prokuratuur ei põhjenda, miks ta ei toeta A. Kirienko ennetähtaegset vabastamist. A. Kirienko vabastati
27. a vangistusest tingimisi enne tähtaega ja ta läbis katseaja edukalt. Pärast seda oli ta kuus aastat vabaduses, mil tal sündis tütar. Praeguse kuriteo pani ta toime olmetüli pinnalt ja see ei olnud ette planeeritud. A. Kirienko ei soovinud kannatanu surma. Tema varasemad kriminaalkaristused on kustunud. A. Kirienko puhul ei ole uute kuritegude oht tuvastamist leidnud. Vabaduses on tal olemas kindel elu- ja töökoht. A. Kirienko on läbinud kõik sotsiaalprogrammid, osalenud eesti keele kursustel, omandanud eriala ja töötab siiani vanglatööstuses. Enne seda tegeles A. Kirienko vanglas kolm aastat kunstiga. Maakohus on viidanud tema distsiplinaarkaristusele aastast
28. a., mil A. Kirienko keeldus vanglas toidu jagamisest. Tegemist on kustunud karistusega ja sellele tuginemine ei ole lubatav. Käesolevalt ei ole A. Kirienkol ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust. Praegugi töötab ta toidujagajana. A. Kirienko on nõus alluma elektroonilisele järelevalvele, mitte tarvitama alkoholi ja minema tööle. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et A. Kirienko ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
30. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused asjakohased, veenvad ja ammendavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
31. Ringkonnakohus ei eita, et A. Kirienko iseloomustamiseks on võimalik välja tuua palju positiivset. Samas tuleneb seniseks juurdunud kohtupraktikast, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui A. Kirienko on tõepoolest endaga kinnipidamiskohas tööd teinud ja tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, ei too see käesolevalt veel kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kriminaalkolleegium ei ole veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on piisavalt maandatud. Taolisele järeldusele jõuab ringkonnakohus hinnates KarS § 76 lg-s 4 toodut kogumis, leides, et A. Kirienko isik, varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud kaaluvad üles A. Kirienkot iseloomustava positiivse teabe.
32. A. Kirienko omab karistusregistri andmetel ühte kehtivat kriminaalkaristust. A. Kirienko alustas kuritegude toimepanemist juba alaealisena, viibides käesolevalt juba neljandat korda kinnipidamiskohas. Vastab tõele, et A. Kirienko ei planeeri kuritegusid ette, vaid tegutseb hetkeajendil, mida võimendab kas tarbitud alkohol või konfliktne situatsioon. Kõik vägivallaga seotud kuriteod on A. Kirienko toime pannud alkoholijoobes. Risk, et A. Kirienko kaotab enda käitumise üle alkoholi mõju all kontrolli, on seega suur. Ka käesoleva vangistuse aluseks oleva kuriteo toimepanemisel kaotas A. Kirienko alkoholijoobes olles enesevalitsuse, mis lõppes kannatanu surmaga. Samuti ei oska A. Kirienko konfliktsetes olukordades tingituna impulsiivsusest enda käitumist vajalikul määral kontrolli all hoida ja probleeme rahumeelselt lahendada. Kuna A. Kirienko on varasemalt viibinud vangistuses korduvalt, on tema 3 riskikäitumisega varemgi tegeletutud, kuid tulutult. Seega saab öelda, et üldjoontes ei ole A. Kirienko suhtumist ja hoiakuid varasemad mõistetud vanglakaristused mõjutanud, mistõttu puudub kriminaalkolleegiumil sellekohane veendumus, et ka seegi vangistus oleks seda eesmärki täitnud. Ja seda hoolimata teda positiivselt iseloomustavatest asjaoludest nagu kindel elu- ja töökoht ning toetavad lähedased.
33. Kokkuvõtvalt leiab kriminaalkolleegium, et A. Kirienko puhul ei ole hetkel veel uute kuritegude toimepanemise risk veel piisavalt maandatud.
34. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
35. jaanuari
36. a määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Ingeri Tamm /allkiri/ Tiit Lõhmus 4