Obsah (5)
§ 121§ 69§ 75§ 65§ 74KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2021, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-379 (19284000200) Kohtulahend Tartu Maakohtu 28.05.2020 otsus Rainer Rauda
§ 121
lg 2 p 2, 3 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 1 aasta 1 kuu, mis on
§ 69
alusel asendatud üldkasuliku tööga 390 tundi, tähtajaga 2 aastat Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne taotlusega vangistuse täitmisele pööramiseks Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Avaldaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Iris Asuküla Süüdimõistetu Rainer Raudam (isikukood: 38105160280; elukoht: xxxxxxxxxx xx xxxxxxxxxx xxxx Kaitsja (riigi õigusabi korras) vandeadvokaat Margo Normann Asja arutamise kuupäev 17.02.2021 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 145, 428, 432 ja
§ 69lg 6, kohus määras: 1.
Jätta rahuldamata kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne Rainer Raudamile Tartu Maakohtu 28. mai 2020.a. otsusega mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramiseks. 2.
§ 69
lg 6 ja
§ 75
lg 2 p 2 alusel määrata Rainer Raudamile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus - mitte tarvitada alkoholi.
- Välja mõista Rainer Raudamilt kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 118 (ükssada kaheksateist) eurot 80 senti riigi kasuks. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99920700021069 ning selgituse “nr 1-20-379, menetluskulu, Rainer Raudam“.
- Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Normann ja Partnerid kasuks 118,80 eurot (s.h käibemaks 19,80 eurot) vandeadvokaat Margo Normanni poolt süüdimõistetu Rainer Raudami kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
- Määrus edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUD
- Rainer Raudam on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 28.05.2019 otsusega
§ 121
lg 2 p 2, 3 järgi ja mõistetud karistuseks 9 kuud vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendati Rainer Raudamile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 16.08.2018.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuud vangistust võrra ning Rainer Raudamile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu vangistust.
§ 74
lg 5 ja
§ 69
lg 1, 3 alusel asendati Rainer Raudamile mõistetud 1 aasta 1 kuu vangistust üldkasuliku tööga 390 tundi ja määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat kohtuotsuse jõustumisest arvates.
§ 69
lg 4 alusel kohustati Rainer Raudamit üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima
§ 75
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.
§ 75
lg 8 alusel määrati Rainer Raudamile lisakohustusena osaleda sotsiaalprogrammis.
§ 75
lg 4 alusel määrati Rainer Raudamile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse.
§ 75
lg 4 alusel määrati Rainer Raudamile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks).
- Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Rainer Raudami kohta. Ettekandest nähtuvalt Rainer Raudam ei sooritanud ajakavajärgselt üldkasuliku töö tunde detsembris 2020 ja jaanuaris
- Detsembris andis isik telefoni teel teada, et üldkasuliku töö tunde sooritama minna ei ole võimalik haigestumise tõttu. Arstitõendit isik haigestumise kohta ametnikule ei esitanud. Jaanuaris isik kriminaalhooldusametnikku ega üldkasuliku töö juhendajat töötundide mittesooritamisest ei teavitanud, telefoni teel oli isik kättesaamatu. Rainer Raudam esitas ametnikule viimati vereproovi tulemuse (CDT) 24.11.
- Esitatud tõendi kohaselt olid CDT näitajad järgmised: 27.08.2020 CDT 8,9%. 30.09.2020 CDT 8,6%. 08.10.2020 CDT 7,6%. 18.11.2020 CDT 6,4%. Rainer Raudam pidi uue vereproovi tulemuse esitama kriminaalhooldusametnikule hiljemalt detsembrikuu
(2020)lõpus, 22.01.2021 seisuga ametnikule vereproovi vastust esitatud ei ole. Esmakohtumine Rainer Raudamiga toimus 25.06.2020, mil isikule tutvustati kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi. Rainer Raudam ei sooritanud ajakavajärgselt 2 üldkasuliku töö tunde 06.07.2020, 07.07.2020 ja 08.07.2020 (kokku 18 tundi) MTÜ-s Töötoad ega teavitanud eelnevalt mittesooritamisest kriminaalhooldusametnikku ega üldkasuliku töö juhendajat. Ajakava rikkumise kohta andis Rainer Raudam 14.07.2020 järgmise seletuse: „Ajasin nädalapäevad sassi, vabandan südamest“. Juulikuu ajakava rikkumise ja esimese vereanalüüsi esitamata jätmise tõttu (isik pidi vereproovi tegema 10 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest) reageeris ametnik kirjaliku hoiatusega 14.07.
- Rainer Raudam ei sooritanud ajakavajärgselt üldkasuliku töö tunde 12.08.2020, 18.08.2020 ja 19.08.2020 (kokku 18 tundi) MTÜ-s Töötoad ega teavitanud eelnevalt mittesooritamisest kriminaalhooldusametnikku ega üldkasuliku töö juhendajat. Ajakava rikkumise kohta andis Rainer Raudam 28.08.2020 järgmise seletuse: „Läks meelest ära. Mälu kaotuse tõttu, unetuse. Lähen haigla ravile kinnisesse“. Ametnik reageeris ajakava rikkumisele kirjaliku hoiatusega 28.08.
- Rainer Raudam viibis 07.10.2020 – 30.10.2020 alkoholitarvitamise häire raviteenuse statsionaarsel ravil. Rainer Raudam ei sooritanud ajakavajärgselt üldkasuliku töö tunde 07.12.2020, 08.12.
- 09.12.2020 ja 10.12.2020 (kokku 24 tundi) MTÜ-s Töötoad. Isik võttis kriminaalhooldusametnikuga telefoni teel ühendust 07.12.2020 ning väitis, et ei saa üldkasuliku töö tunde sooritada, kuna on haigestunud. Tõendit isik haigestumise kohta ei esitanud. Ajakava rikkumise kohta andis Rainer Raudam 29.12.2020 järgmise seletuse: „Olin haige. Tõendi saan
- dets“. Rainer Raudam ei sooritanud ajakavajärgselt üldkasuliku töö tunde 11.01.2021, 12.01.2021, 13.01.2021 ja 14.01.2021 (kokku 24 tundi) MTÜ-s Töötoad ega teavitanud eelnevalt mittesooritamisest kriminaalhooldusametnikku ega üldkasuliku töö juhendajat. Lisaks pidi Rainer Raudam esitama kokkuleppe kohaselt uue vereproovi vastuse hiljemalt detsembrikuu lõpus
- aastal. Ajakava rikkumise kohta ja vereanalüüsi vastuse esitamata jätmise kohta andis Rainer Raudam 20.01.2021 järgmise seletuse: „Ajasin ajakava sassi 11-14 jaanuar oleks pidanud ÜKT tegema aga läksin tegema
- jaanuar ÜKT tegema. Ja kahjuks on mul vereproov andmata kriminaalhooldajale. Mäluga on mul probleeme kahjuks.“ Senise kriminaalhoolduse jooksul on Rainer Raudam sooritanud 48 tundi üldkasulikku tööd (sooritamata 342 tundi). Registreerimiskohustust isik rikkunud ei ole. Rainer Raudam on rikkunud korduvalt kohustust sooritada üldkasulikku tööd (2020 juuli, august, detsember. 2021 jaanuar). Lisaks esitas isik esimese vereproovi vastuse ametnikule alles 24.11.2020 (kohtuotsuse kohaselt pidi isik vereproovi andma 10 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest, s.o hiljemalt 26.06.2020). Rainer Raudam pidi kokkuleppe kohaselt esitama järgmise vereproovi vastuse hiljemalt detsembrikuu
(2020)lõpuks, kuid 22.01.2021 seisuga isik ametnikule vastust esitanud ei ole. Seniste rikkumiste õigustamiseks puuduvad mõjuvad põhjused. Sellest tulenevalt teeb ametnik kohtule ettepaneku pöörata täitmisele Rainer Raudamile mõistetud karistuse ärakandmata osa (342 tundi). Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku pöörata karistus täitmisele.
- Kohtuistung 17.02.2021 Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralise ettekande arutamisel esitatud taotluse juurde ja leidis, et on põhjendatud süüdimõistetule mõistetud kandmata vangistus täitmisele pöörata. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 2 aastat, mis on maksimaalne ja pikendamise võimalust ei näe. Isik on korduvalt rikkunud kohustust sooritada üldkasulikku tööd. Aastal 2020 sooritas isik töötunde septembris ja novembris ning ülejäänutel kuudel kokkulepitud ajal jäid sooritamata töötunnid. Kohtuotsuse kohaselt pidi Rainer Raudam 10 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tegema laboratoorse vereanalüüsi. Esimesed andmed CDT näidu kohta esitas Rainer Raudam 24.11.2020 ehk mitmeid kuid hiljem. Sellest tulenevalt kuna isik ei ole peale 24.11.2020 ametnikule ühtegi tõendit esitanud, kas ta on vahepeal vereanalüüsi andnud ja ametnikuni need jõudnud ei ole. Isikule on räägitud, et tuleb anda vereanalüüsi, seni ei ole seda vastust ametnikuni jõudnud ja sellest tulenevalt ei näe muud võimalust kui pöörata karistus täitmisele. Kokku 390 tundi ja 3 esialgse üldise ajakava järgi oli ühes kuus sooritatavad tunnid 18 tundi ja käesolevaks hetkeks on sooritatud 85,5 tundi. Seoses sellega esitab ametnik kohtule jaanuari arvestuslehe, et 24 tundi isik sooritas nädal hiljem. Veebruari ajakava arvestuslehte juhendajalt ei saanud, kuna ta viibib Tartus, kuid kinnitas telefoni teel, et veebruaris sooritas Rainer Raudam 13,5 tundi, sooritamata on 304,5 üldkasuliku töö tundi. Kriminaalhooldusametnik peab võimalikuks Rainer Raudamile määrata täiendava kohustusena alkoholi tarvitamise keeld, aga sellisel juhul vereproovi andmise kohustus maha võtta. Sotsiaalprogrammi planeeritute nimekirja on Rainer Raudam lisatud, kuid seda ei ole veel läbi viidud. Registreerimiskohustusega probleeme ei ole olnud. Igal registreerimisel antakse isikule ajakava kaasa, kus on kirjas juhendaja ja minu andmed ja mis päeval ning kellaajal üldkasulik töö tuleb sooritada. Absoluutne alkoholi tarvitamise keeld panna peale isikule. Süüdimõistetu Rainer Raudam avaldas kohtuistungil, et on erakorralise ettekandes toodud kohustusi rikkunud. Detsembris oli mõjuvaks põhjuseks haigus. Kahel korral on unustanud, kuid teisel korral käis järgmisel päeval. Üritab kõik meelde jätta, aga ikka ununeb. Talle on määratud osaline töövõimetus, kuna põlved on rikkis ja selg samuti ja ta ei saa tööl käia. Vastavaid pabereid ei ole talle antud. Lubab, et edaspidi ei unusta kohtuste täitmist. Alkoholi tarvitamist on palju vähendanud ja hetkel on mingil määral tarvitanud. On nõus üldkasuliku töö sooritamise jätkamisega ja on nõus võtma lisakohustusena katseajal mitte tarvitada alkoholi. Mõistab, et alkoholi tarvitada ei tohi. On võimeline üldkasulikku tööd edasi sooritama ja soovib karistuse kandmist jätkata vabaduses. Süüdimõistetu Rainer Raudami kaitsja leidis, et ettepanek lisakohustuse määramiseks on õiglane ja vastab asja tehioludele. Alkoholism on haigus ja see haigus on ajule palju tööd teinud ja unustamine ei ole pahatahtlik. Kui eluaeg alkoholi tarvitada, siis sel on ajule tagajärjed. Antud juhul saab olla, et antakse viimane võimalus ja sellisel juhul on kriminaalhooldajal võimalus igal korral isik puhuma panna ja koju ilmuda proovi võtma. Asjaolude tulemusel on selge, et isik ei ole hooletult suhtunud ja olid olemas põhjused. Kaitsja palub jätta taotlus rahuldamata ja lisada täiendav kohustus. KOHTU PÕHJENDUSED
- KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. 4
§ 69
lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. 5. Tartu Maakohtu 28.05.2019 otsusega on Rainer Raudam süüdi tunnistatud
§ 121
lg 2 p 2, 3 järgi ja mõistetud karistuseks 9 kuud vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendati Rainer Raudamile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 16.08.2018.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuud vangistust võrra ning Rainer Raudamile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu vangistust.
§ 74
lg 5 ja
§ 69
lg 1, 3 alusel asendati Rainer Raudamile mõistetud 1 aasta 1 kuu vangistust üldkasuliku tööga 390 tundi ja määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat kohtuotsuse jõustumisest arvates.
§ 69
lg 4 alusel kohustati Rainer Raudamit üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima
§ 75
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.
§ 75
lg 8 alusel määrati Rainer Raudamile lisakohustusena osaleda sotsiaalprogrammis.
§ 75
lg 4 alusel määrati Rainer Raudamile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse.
§ 75
lg 4 alusel määrati Rainer Raudamile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks).
- Kohus märgib, et kriminaalasjas uuritud tõenditega, s.h süüdimõistetu ütlused ja kirjalikud tõendid on tõendamist leidnud, et süüdimõistetu ei ole toime tulnud ajakavajärgselt määratud üldkasuliku töö tundide tegemisega, samuti on valmistanud raskusi lisakohustuse täitmine. Erakorralisest ettekandest, kriminaalhooldusametniku ja Rainer Raudami kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et Rainer Raudam ei sooritanud ajakavajärgselt üldkasuliku töö tunde 06.07.2020, 07.07.2020 ja 08.07.2020 (kokku 18 tundi) MTÜ-s Töötoad ega teavitanud eelnevalt mittesooritamisest kriminaalhooldusametnikku ega üldkasuliku töö juhendajat. Oma 14.07.2020 antud kirjaliku seletuses on Rainer Raudam märkinud, et ajas nädalapäevad sassi (tl 76). Nimetatud rikkumise kohta on ametnik koostanud kirjaliku hoiatuse, mille Rainer Raudam on allkirjastanud 30.07.2020 (tl 87). Rainer Raudam ei sooritanud ajakavajärgselt üldkasuliku töö tunde 12.08.2020, 18.08.2020 ja 19.08.2020 (kokku 18 tundi) MTÜ-s Töötoad ega teavitanud eelnevalt mittesooritamisest kriminaalhooldusametnikku ega üldkasuliku töö juhendajat. Oma 28.08.2020 antud kirjalikus seletuses on Rainer Raudam märkinud, et läks meelest ära. Mälu kaotuse tõttu, unetuse. Läheb haiglasse ravile (tl 90). Nimetatud rikkumise kohta on ametnik koostanud kirjaliku hoiatuse, mille Rainer Raudam on allkirjastanud 28.08.2020 (tl 79). Rainer Raudam ei sooritanud ajakavajärgselt üldkasuliku töö tunde 07.12.2020, 08.12.
- 09.12.2020 ja 10.12.2020 (kokku 24 tundi) MTÜ-s Töötoad. Isik võttis kriminaalhooldusametnikuga telefoni teel ühendust 07.12.2020 ning väitis, et ei saa üldkasuliku töö tunde sooritada, kuna on haigestunud. Nimetatud rikkumise kohta on Rainer Raudam oma 29.12.2020 antud kirjalikus seletuses märkinud, et oli haige ja tõendi saab
- dets. (tl 82). Perearsti 31.12.2020 väljastatud tõendi kohaselt viibis Rainer Raudam töövõimetuslehel 07.-31.12.2020 (tl 94). Rainer Raudam ei sooritanud ajakavajärgselt üldkasuliku töö tunde 11.01.2021, 12.01.2021, 13.01.2021 ja 14.01.2021 (kokku 24 tundi) MTÜ-s Töötoad ega teavitanud eelnevalt mittesooritamisest kriminaalhooldusametnikku ega üldkasuliku töö juhendajat. Lisaks pidi esitama vereanalüüsi 5 näidu detsembrikuu lõpus
- Nimetatud rikkumiste kohta on Rainer Raudam oma 20.01.2021 antud kirjalikus seletuses märkinud, et ajas ajakava sassi 11.-
- jaanuar oleks pidanud ÜKT tegema aga läks
- jaanuar ÜKT tegema. Kahjuks on vereproov andmata kriminaalhooldajale. Mäluga on probleeme (tl 78). Kriminaalhooldusametniku poolt kohtule esitatud erakorralises ettekandes heidetakse Rainer Raudamile samuti ette veremarkeri CDT normi piire ületavat näitu. SA Viljandi Haigla Diagnostikaosakonna laboriuuringute väljatrükilt nähtub, et Rainer Raudami antud vereproovide CDT näitajad olid 27.08.2020 CDT 8,9%. 30.09.2020 CDT 8,6%. 08.10.2020 CDT 7,6%. 18.11.2020 CDT 6,4%. Samal tõendil on SA Viljandi Haigla alkoholitarvitamise häirete teenistuse juhataja kinnitanud, et Rainer Raudam viibis Alkoholitarvitamise häire raviteenuse statsionaarsel haiglaravil 07.10.2020 – 30.10.
- Rainer Raudami CDT% vähenemise kiirus on tavapärasest aeglasem. Põhjuseks võib olla organismi omapära (tl 77). Käesolevalt kohus leiab, et Rainer Raudam ei ole kinni pidanud üldkasuliku töö ajakavadest ilma mõjuva põhjuseta. Ainsana arvestab kohus üldkasuliku töö tegemata jätmist mõjuva põhjusega 2020.a. detsembris, kui R. Raudam oli perearst Ürjo Mälksoo 31.12.2020.a. väljastatud tõendi kohaselt haige ajavahemikus 07.-31.12.
- Rainer Raudam on 17.02.2021.a. seisuga 390-st üldkasuliku töö tunnist sooritanud 85,5 üldkasuliku töö tundi, sooritamata on 304,5 üldkasuliku töö tundi. Samuti ei ole Rainer Raudam täitnud korrektselt
§ 75lg 4 järgi temale Tartu Maakohtu 28.05.2020.a.
otsusega pandud kohustust esitada tähtaegselt alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi näidud (vereproovide vastused). Kohus leiab, et Rainer Raudam on temale kohtuotsusega pandud kohustusi rikkunud oluliselt. Lähtudes Rainer Raudami kohtuistungil antud selgitustest, kaitsja ja kriminaalhooldusametniku seisukohtadest, leiab kohus, et antud hetkel on veel võimalik suunata R. Raudamit üldkasuliku töö korrektsele sooritamisele ja kontrollnõuete ning lisakohustuste laitmatule täitmisele ja selleks tuleb talle anda võimalus. Asjaolu, et Rainer Raudam on võimeline katseaega edukalt läbima kinnitab ka see, et tänase päeva seisuga on ta ära teinud 85,5 tundi üldkasulikku tööd ning seega pole tegemist isikuga, kes keelduks või hoiaks kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Rainer Raudam mõistab oma alkoholiprobleemi ja on valmis sellega tegelema. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on ta alkoholi tarvitamist palju vähendanud ja käib xxxxxxxxx ravil. Rainer Raudam on avaldanud nõusolekut täita lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldusametniku esitatud taotlus Rainer Raudamile määratud lisakohustuse, teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin), tühistamiseks ei ole kohtu arvates põhjendatud. Toimepandud rikkumised (vereanalüüsi esitamata jätmine ja CDT liigsuure näidu olemasolu) ja kuritegu, mille eest Rainer Raudam karistust kannab, viitavad sellele, et Rainer Raudamil on tõsiseid probleeme alkoholi tarvitamisega. Seega on kuriteoriskide maksimaalseks maandamiseks, aga ka kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks (sealhulgas CDT näitude normaliseerumiseks) oluline, et Rainer Raudam alkoholi tarvitamise lõpetaks. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kriminaalhoolduse jätkamine Rainer Raudami suhtes on siiski võimalik. Alkoholi tarvitamise keelu määramine võib aidata kaasa üldkasuliku töö nõuetekohasele sooritamisele ja kontrollnõuete täitmisele ning hoiaks ära võimalikke uusi kuritegusid. Kohus jätab kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande Rainer Raudamile Tartu Maakohtu 28. mai 2020.a. otsusega mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ja määrab
§ 69
lg 6 ja
§ 75lg 2 p 2 alusel Rainer Raudamile käitumiskontrolli ajaks lisakohustuse - mitte tarvitada alkoholi. 7. Kr
MS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab kohus, kui isik ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud 6 kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, millest nähtuvalt on kaitsja osutanud Rainer Raudamile riigi õigusabi summas 118,80 eurot (s.h käibemaks 19,80 eurot). Kohus leiab, et kaitsja esitatud riigi õigusabi tasutaotlus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja kuulub täielikult rahuldamisele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja kulude suurus. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Rainer Raudamilt välja mõista kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 118,80 eurot riigi kasuks. Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päevajooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 7