← Eesti

1-19-4235/36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. jaanuar 2021 Kohtuasja number 1-19-4235 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Kohtuasi Kermo Üleoja (isikukood 39306154219) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
  2. detsembri 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kermo Üleoja kaitsjad vandeadvokaat Robert Sarv ja vandeadvokaadi abi Severinas Jakubauskas, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Pärn Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  3. detsembri 2020 määrus muutmata ja Kermo Üleoja kaitsjate vandeadvokaat Robert Sarve ning vandeadvokaadi abi Severinas Jakubauskase määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  4. Harju Maakohtu
  5. augusti 2018 otsusega tunnistati Kermo Üleoja süüdi karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1 järgi ähvardamises, § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi korduvas kehalises väärkohtlemises lähisuhtes ja KarS § 141 lg 1 järgi vägistamises. Talle mõisteti liitvangistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Sellele vangistusele liideti KarS § 65 lg 2 alusel K. Üleojale Harju Maakohtu
  6. jaanuari 2019 otsusega mõistetud karistus, saades selliselt ära kandmisele kuuluvaks liitvangistuseks 2 aastat 10 kuud ja 24 päeva vangistust. K. Üleoja karistusaeg algas
  7. aprillil 2019 ja lõpeb
  8. märtsil
  11. septembril 2020 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid K. Üleoja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 1

(4)
  1. Vangla ega prokuratuur K. Üleoja vabastamist ei toetanud.
  2. Tartu Maakohus jättis
  3. detsembri 2020 määrusega K. Üleoja vanglast tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu argumendid olid kokkuvõtlikult niisugused. Formaalsed eeldused vabanemiseks on täidetud. Ei esine aga kinnipeetava vabanemise materiaalseid eeldusi. K. Üleoja on korduvalt karistatud ja ta on vanglas teist korda. Seepärast pole alust arvata, et karistus iseenesest või vangistus spetsiifiliselt K. Üleoja õiguskuulekal rajal hoiaks. Praeguse vangistuse aluseks olev karistus on moodustatud kokku kolmest kohtuotsusest. K. Üleoja kuritegelik ampluaa on lai: ta on sooritanud nii raskeid isikuvastaseid kui ka liikluskuritegusid. Kuriteod on toimunud impulsiivsuse tõttu hetkeemotsioonide ajel. Oma varasemad kuriteod sooritas K. Üleoja alkoholijoobes. On positiivne, et vanglas on K. Üleoja käitunud korrektselt ja osalenud ka rehabiliteerivates tegevustes. See aga ei kaalu üles kinnipeetavas varasemast elukäigust nähtuvaid ja tema vabanemisjärgsetes tingimustes kajastuvaid ohutegureid. Ka on hea, et K. Üleoja läbisaamine oma päritoluperekonnaga on hea, ent see oli nii ka varem ja sellest hoolimata sooritas K. Üleoja kuriteod. K. Üleoja meelest tingis tema kuriteod oma eksabikaasa vastu viimase provokatiivne käitumine. Arvestades seda, et K. Üleoja väitel plaanib ta suhted oma endise abiaasaga taastada, võib viimane jälle sattuda K. Üleoja ründe ohvriks. Varem ka varavastaseid kuritegusid toime pannud K. Üleojal pole vabanedes kindlat töökohta ja see võib tingida uued varavastased kuriteod. Mitmeid kuritegusid alkoholijoobes sooritanud K. Üleoja ei pea alkoholist täielikku loobumist vajalikuks. Alkohol võib aga kaasa tuua kuriteod ka tulevikus. K. Üleoja on vangla materjalide kohaselt küll viisakas, ent vaidlustab iga väiksematki vanglaametnike tegevust ja leiab, et teda kiusatakse. K. Üleoja kalduvus kõiki teisi süüdistada nähtub ka süüdimõistetu ütlustest kohtus. Seega esineb liiga suur uute kuritegude risk ja K. Üleoja pole võimalik vabastada. Retsidiivsusrisk on liiga suur, et seda saaks piisavalt maandada kriminaalhooldusega.
  4. Maakohtu määruse peale esitasid
  5. detsembril 2020 määruskaebuse K. Üleoja kaitsjad vandeadvokaat Robert Sarv ja vandeadvokaadi abi Severinas Jakubauskas, kes paluvad kohtumääruse tühistada ja K. Üleoja vanglast ennetähtaegselt vabastada. Kaitsjate seisukohad on sellised. Riigikohtu praktika järgi peaks vabastama sellise kinnipeetava, kes on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke ja kellel on elukoht. Isikut ei saa jätta vabastamata kuriteo raskuse ja selle eest mõistetud karistuse tõttu. Kuna kohus peab süüdimõistetu karistusest vabastamise võimalikkuse hindamisel pidama muu hulgas silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul, ei ole põhjendatud heita süüdimõistetule ette kuritegude korduvat toimepanemist, nagu maakohus seda teinud on. Nõustuda ei saa maakohtu väitega, et kuivõrd K. Üleojal oli toetav perekond ka enne vanglasse sattumist, ent see ei hoidnud ära kuritegusid, ei pruugi pere K. Üleojat ka edaspidi õiguskuulekal rajal hoida. Selline väide on oletuslik, ent oletuslikke väiteid kohtulahendites teatavasti esitada ei tohi. Ei saa öelda, et K. Üleoja ei teadvusta oma vastutust kuritegude eest. Isegi kui see aga nii oleks, ei tohiks ennetähtaegse vabastamise menetluses isiku suhtumist oma teosse arvestada – nagu seda ei tohi arvestada karistuse mõistmisel. Pole esitatud mingit tõendit, et K. Üleoja oleks alkoholisõltlane. Vanglaametnikega vaidlemine ei tohiks samuti ennetähtaegset vabastamist väärata. K. Üleojal on alaealine poeg. K. Üleoja saaks minna tööle ühte tallu. Seal saaks ta ka elukoha ja toidu. Ringkonnakohtu seisukoht
  6. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et K. Üleoja peab jätkama vangistuse kandmist. Määruskaebuses esitatud seisukohad ringkonnakohut ümber ei veena. Pigem tuleb tõdeda, et kaebuses on esitatud mitmeid selliseid argumente, mis eksivad isegi nende aluspõhimõtete vastu, mida ennetähtaegse vabastamise menetluses arvestama peab. 2
(4)
  1. Maakohus märkis õigesti, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb hinnata uute kuritegude ohtu. Seega on tegemist prognoosimise ehk ennustamise ehk oletamisega. Niisiis ei ole sellisel menetlusel mingit pistmist kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 7 lg-s 3 sätestatud ja süüküsimuse lahendamisel kohalduva in dubio pro reo-põhimõttega, mille kohaselt tuleb kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. Seda silmas pidades on üdini väär kaitsjate seisukoht, et kohtulahendites ei tohi esitada oletuslikke väiteid.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu negatiivne retsidiivsusprognoos igati korrektne. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks seda üksipulgi üle korrata, vaid vastab üksnes kaitsjate väidetele.
  3. Arusaam, et inimene, kes on täitnud individuaalset täitmiskava ja kellel on elukoht, tuleks automaatselt vabastada, ei saa juba formaalloogiliselt õige olla. Ehkki täitmiskava läbimine võib kõneleda kurjategija edasise õiguskuuleka elu kasuks, võivad muud olulised tegurid anda aluse ennustada, et kuriteod siiski jätkuvad. See tuleneb ka (kaitsjate viidatud) Riigikohtu praktikast.
  4. Õige on kaitsjate arusaam, et inimest ei saa jätta vabastamata kuriteo raskuse ja selle eest mõistetud karistuse tõttu. Seda maakohus aga ei teinudki: ka kaitsjate endi kaebus kinnitab, esimese astme kohus arvestas tervet hulka asjaolusid.
  5. Kriminaalkolleegiumile jääb küllatki arusaamatuks kaitseväide, et kuna kohus peab süüdimõistetu karistusest vabastamise võimalikkuse hindamisel pidama muu hulgas silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul, ei ole põhjendatud heita süüdimõistetule ette kuritegude korduvat toimepanemist, nagu maakohus seda teinud on. Ilmselt üritavad kaitsjad väita seda, et ennetähtaegse vabastamise menetluses ei tohi varasemaid kuritegusid arvesse võtta. Selline väide on absoluutselt ebapädev. Tulevikku tuleb suuresti ennustada mineviku põhjal. Nii kriminoloogilised uurimused kui ka ringkonnakohtu praktika kinnitab seda, et kui inimene juba on sooritanud palju kuritegusid, on küllaltki tõenäoline, et ta sooritab neid edaspidigi. Seda silmas pidades on varasemad kuriteod üks kõige olulisemaid aspekte, mida retsidiivsusriski hinnates arvesse võtta. K. Üleoja on sooritanud palju kuritegusid ja seetõttu tulebki karta, et ta sooritab neid ka edaspidi.
  6. Seoses väitega perekonna mõjust K. Üleoja tulevasele käitumisele vt kõigepealt käesoleva määruse p-s 7 öeldut oletuslikkuse kui sellise kohta. Maakohus leidis igati õigesti, et kuivõrd pere ei ole K. Üleojat seni kuritegudest eemal hoidnud, on kõigiti põhjust ennustada, et ta ei tee seda edaspidigi. Sama tuleb öelda puutuvalt K. Üleoja poega: ka sellise pereliikme olemasolu K. Üleojat õiguskuulekal teel hoida ei pruugi.
  7. Täiesti ebakompetentne on ka kuriteosse suhtumist puutuva paralleeli tõmbamine karistuse mõistmise ja ennetähtaegse vabastamise menetluse vahele. Karistuse mõistmisel tuleb „mõõta“ inimesele tema varasemas käitumises (kuritegudes) peegelduvale süüle vastav karistus, ent praeguses menetluses tuleb ennustada kurjategija tulevast käitumist – seega on tegemist täiesti erinevate asjadega. Selliseid kaalutlusi võimaldab (ja nõuab) ka KarS § 76 lg 4, mille järgi võetakse arvesse süüdlase isikut. Maakohus leidis igati õigesti, et K. Üleoja mitmed väited annavad alust arvata, et ta ei ole mitme oma kuriteo ebaõigust mõistnud. See aga tähendab, et K. Üleojal on keeruline teha oma käitumises vajalikke korrektuure, et kuriteod tulevikus ei korduks – ehk nad võivad sellest tulenevalt korduda.
  8. Tagajärjetuks jääb ka kaitseväide, et K. Üleoja alkoholisõltuvuse kohta ei ole esitatud tõendeid. On üheselt selge, et K. Üleoja on paljud kuriteod sooritanud alkoholijoobes. Seega 3
(4)on igati põhjust karta, et kuivõrd vabaduses on alkohol K. Üleojale jälle kättesaadav, ta seda tarbib ja see viib varem või hiljem uute kuritegudeni.
  1. Ringkonnakohus nõustub kaitsjatega, et vanglaametnikega vaidlemine iseenesest ei tohi vangi ennetähtaegset vabastamist väärata. Siiski tuleb pidada silmas seda, et vangla iseloomustuse kohtaselt ei ole neid vaidlemisi esinenud mitte paaril üksikul juhul, vaid K. Üleoja vaidleb ja protesteerib pidevalt. See teadmine tuleb siduda iseloomustuses otse ja ka kaude kajastuva ning ka K. Üleoja kohtuotsustest ilmneva infoga, et tegemist on impulsiivse, hetkeemotsioonide ajel tegutseva, vähese empaatiavõimega rigiidse inimesega. Niisiis ärritub K. Üleoja pisiasjade peale, peab õigeks vaid enda seisukohti ja võib sellest tulenevalt reageerida. Vanglatingimustes väljendub see reageerimine pidevates protestides, sest K. Üleoja mõistab, et tema füüsiline jõud ei käi vanglaametnikest üle. Vabaduses aga võivad sellised reaktsioonid väljenduda kuritegudes – nagu nad juba korduvalt väljendunud on.
  2. On ilmne, et eeltoodut arvestades ei saa K. Üleoja vabastamist tingida ka kaitsjate paljasõnaline väide, et K. Üleoja saaks vabaduses ühte tallu tööle minna.
  3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  4. detsembri 2020 määruse muutmata ning K. Üleoja kaitsjate määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Erkki Hirsnik Tiit Lõhmus Ingeri Tamm 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.