Obsah (7)

§ 75§ 424§ 68§ 65§ 120§ 76§ 751

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-195 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalas

) § 75 lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid. Teimur Mõistus peab: 4.

1. elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ja saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1
5. Keelata

§ 75lg 2 p 2 alusel Teimur Mõistusel käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.

6. Kohustada

§ 75

lg 2 p 4 alusel Teimur Mõistust otsima endale töökoha või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul vabanemisest. 7. Kohustada

§ 75

lg 2 p 9 alusel Teimur Mõistust alluma elektroonilisele valvele kolme kuu jooksul. Elektroonilise valve kohaldamise tähtaeg hakkab kulgema elektroonilise valve seadme kinnitamisest Teimur Mõistuse keha külge. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Teimur Mõistus kannab Tartu Vanglas karistust Tartu Maakohtu 10.01.2020. a otsuse nr 1-20-195 alusel, millega ta tunnistati süüdi ning teda karistati

§ 424

lg 2 järgi 8-kuulise vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati 2 eelvangistuses viibitud päeva karistusaja hulka ning märgiti, et T. Mõistusel tuleb ära kanda veel 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Juhindudes

§ 65lg-st 2, suurendati seda karistust Harju Maakohtu 05.09.2019.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 11 kuu ja 26 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 7 kuud ja 24 päeva vangistust. Harju Maakohtu 05.09.2019. a otsusega karistati T. Mõistust

§ 120

lg 1 ja § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest. Tartu Maakohtu 10.01.

1. a otsus jõustus 28.01.2020, T. Mõistus asus karistust kandma 06.02.2020 ja karistuse tähtaeg saabub 30.09.
3. Tartu Vangla esitas 12.01.2021 Tartu Maakohtule T. Mõistuse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalid, s.o kinnipeetava isikliku toimiku ja kinnipeetava iseloomustuse, mis sisaldab muu hulgas kriminaalhooldaja arvamust. Vangla ei toeta T. Mõistuse tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kokkuvõtlikult märgitakse kinnipeetava iseloomustuses järgmist. 2.
4. T. Mõistust on kriminaalkorras karistatud 7 korda ja ta kannab vanglas karistust
5. korda. T. Mõistust on karistatud eriliigiliste kuritegude eest, mis on kõik toime pandud hetke ajendil. Viimane kuritegu on mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, kuid varem on T. Mõistus pannud toime varavastase kuriteo, avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, võimuesindaja solvamise ja vägivallakuritegusid lähisuhtes. Kuna vägivalda enam ei esine, on T. Mõistuse käitumine muutunud ja kuriteod on kergemad. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. 2.
6. Vanglas viibimise ajal pole T. Mõistust distsiplinaarkorras karistatud ja
7. a III kvartalis osales ta probleemideta majandustöödel. Samuti läbis T. Mõistus ajavahemikul alates 04.08.2020-08.09.2020 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. 2.
8. T. Mõistus on ohtlik avalikkusele ja kõrgohtlik konkreetsele täiskasvanule. Oht seisneb alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimises, millega võib põhjustada liiklusohtlikke olukordi, ja füüsilise vägivalla kasutamises, mille tagajärjed võivad olla kergemad kehavigastused. Liiklusohtlikkuse tekitavad alkoholi tarvitamine, mõtlematu, impulsiivne ja riskeeriv käitumine 2 ning hoolimatu suhtumine ühiskonna reeglitesse. Vägivaldset käitumist põhjustavad alkoholi kuritarvitamine ja konfliktsituatsioonid, mille lahendamisel kaldub T. Mõistus kasutama füüsilist vägivalda. 2.
9. Suhetest ja elustiilist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest T. Mõistuse lähivõrgustiku moodustavad ema, vanaema ja noorem vend. T. Mõistusel on ka 16-aastane poeg, kellega ta ei suhtle, kuid pärast vabanemist soovib rohkem suhelda. Lapse ema on olnud varasemas kuriteos kannatanu. T. Mõistus pole kuritegude toimepanemisel teiste poolt mõjutatav, kuid tal on riskiv ja hoolimatu elustiil, sest ta ei mõtle pidevate joobeseisundis juhtimiste tagajärgedele. Samuti on T. Mõistusel enda sõnul Tartus palju tuttavaid ja ka kriminaalse taustaga inimesi. 2.
10. Alkoholist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest kuigi T. Mõistus tunnistab alkoholi tarvitamist, joob ta enda sõnul siis, kui on janu, ja kui ei taha, siis ei joo. T. Mõistus leiab, et kuriteo põhjustas alkohol, ja soovib edaspidi sellega piiri pidada, kuid loobuda ei taha. Ta on käitunud alkoholijoobes olles vägivaldselt ja pani kuriteod toime valdavalt alkoholijoobes olles. Samuti rikkus T. Mõistus kriminaalhoolduse ajal alkoholi tarvitamise keeldu. Viimase kuriteo puhul juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. 2.
11. Mõtlemisest ja käitumisest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest kuigi T. Mõistus kirjeldab kuriteoni viinud asjaolusid ja oskab oma käitumist põhjendada, viitavad arvukad liiklussüüteod (kiiruse ületamine) impulsiivsele käitumisele. Vägivalla kasutamine viitab puudulikule probleemide lahendamise oskusele ja T. Mõistus kaldub konfliktides kasutama füüsilist vägivalda. Ta ei oska leida vägivallale alternatiive ja tal on vähene empaatiavõime, mida lisaks kuritegudele näitab ka asjaolu, et T. Mõistus elas koos eaka vanaemaga ühes majas, kuid ei suhelnud temaga ega abistanud majapidamistöödes. T. Mõistus on vabanemisel seadnud eesmärgiks töötamise, õppimise ja treeningud ning soovib leida töö- ja elukoha ning saada järje peale. 2.
12. Hoiakutest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest kuigi T. Mõistus ei väljenda sõnadega otseselt kuritegelikke hoiakuid, näitavad korduvad süüteod teatavate hoiakute olemasolu. Ta teeb ametnikega koostööd ning täidab talle määratud programme ja korraldusi. T. Mõistus on viibinud kriminaalhooldusel 4 korda ning viimase kriminaalhoolduse ajal rikkus ta alkoholi tarvitamise keeldu ja pani toime uue kuriteo. Seega ei aktsepteeri T. Mõistus ühiskonnas kehtestatud reegleid ja norme ning küsitav on tema motivatsioon loobuda kuritegude toimepanemisest ja alkoholi tarvitamisest. 2.
13. Eluaseme ning töö ja majandusliku toimetulekuga seoses on risk olemas, kuid ohtlikkus puudub. T. Mõistus soovib vanglast vabanemisel naasta oma endisesse elukohta, kus ta elas enne vangistust, s.o xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kuulub T. Mõistuse emale, kes käib seal igal nädalal. Talus elab ka T. Mõistuse vanaema, kuid tema ja T. Mõistuse vahelised suhted on halvad. T. Mõistus on töötanud nii ametlikult kui ka mitteametlikult ja tal on tööoskused olemas. Samas on T. Mõistus olnud ka töötu ja tal on oma firma, mis ei praegu ei toimi. T. Mõistus polnud enne vangistust tööga hõivatud, tegi juhutöid ja mõneti toetas teda ema. Vanglast vabanemisel puudub töökoht ja sissetulek, kuid ta soovib tööd leida ja talus tööd teha. T. Mõistuse majanduslik olukord on halb ja 21.01.
14. a seisuga on tasumata nõudeid 16 134 eurot. 2.
15. Seoses T. Mõistuse hariduse, tervise ja emotsionaalse seisundiga riske ja ohtlikkust pole. T. Mõistus ei tarvita narkootikume. 3 2.
16. Juhul, kui kohus otsustab T. Mõistuse vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata T. Mõistusele katseaeg ja allutada ta käitumiskontrollile ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 30.09.
17. Samuti panna T. Mõistusele

§ 75

lg 2 p-de 2, 4 ja 9 alusel katseajaks täiendavad kohustused mitte tarvitada alkoholi, pärast vanglast vabanemist asuda tööle või võtta end Eesti Töötukassa Põlva osakonnas töötuna arvele ning alluda elektroonilisele valvele 3 kuu jooksul. T. Mõistus on nõus elektroonilise valve kohaldamisega ja tema vabanemisjärgne elukoht on elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks sobiv. Siiski on samal aadressil elav vanaema elektroonilise valve seadme paigaldamisega nõus üksnes tingimusel, et T. Mõistus ei tarvita alkoholi.

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo teatas KrMS § 432 lg 33 alusel kohtule, et ei soovi T. Mõistuse tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta, ja edastas kirjaliku seisukoha, milles ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Kokkuvõtlikult nõustub prokurör Tartu Vangla arvamusega.
2. Kohtuistungil ütles T. Mõistus, et soovib vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, ja selgitas, et ta sattus vanglasse selle tõttu, mis naisega juhtus. Impulsiivne ja vägivaldne käitumine läheb aga üle ning T. Mõistus saab olla normaalne ja seadusekuulekas. Alkoholi tarvitamine pole tema jaoks probleem. T. Mõistus sai vanglas oldud ajal järele mõelda ja on nüüd sellevõrra targem. Alkohol pole ületamatu probleem, et T. Mõistus ei saa sellest jagu. Ajad, mil T. Mõistus kasutas füüsilist vägivalda, on möödas ja ta on juba nii vana, et normaalselt käituda. T. Mõistus ületas varem kiirust, sest kiirus meeldis talle. Viimastel aastatel ta nii väga ei sõida ja sõidab vastutustundlikult. T. Mõistus sai vanglas aja maha võtta ja järeldusi teha. Ta on valmis elu jätkama ja soovib elu edasi elada. T. Mõistus pole 2 aastat oma poega näinud ja soovib temaga suhelda. T. Mõistusel on võlad ja ta vaatab, kas hakkab ettevõtlusega tegelema. T. Mõistus polnud kõikide kuritegude toimepanemise ajal alkoholijoobes ja pani endise elukaaslase vastu kuriteo toime kainena. Ta läbis vanglas viibimise ajal sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mille abil sai ta veidi targemaks ja sai mõnest asjast suurema ülevaate, et kuidas saab mõnda asja vältida. Oli kasulikke asju, milleni ta oma mõtlemisega polnud jõudnud. Alkoholi tarvitamine suurenes pärast seda, kui juhtus see probleem eksnaisega ja T. Mõistus pani tema vastu toime kuriteo. Pärast seda suurenes alkoholi tarvitamine ja sellest tekkis probleem. T. Mõistus pani katseajal toime uue kuriteo, sest ei võtnud seda piisavalt tõsiselt. T. Mõistus ei usu, et nüüd tulevad alkoholist probleemid, sest tal on tehtud konkreetsed otsused, kuidas see kõrvale jätta, ja siis probleeme ei olegi. Juhul, kui kohus vabastab T. Mõistuse tingimisi enne tähtaega, on T. Mõistus mõelnud alkoholi tarvitamise täielikult järele jätta. Ta on aastaid alkoholita elanud, kuid samas ei saa öelda, et jätab alkoholi tarvitamise kohe lõplikult maha. T. Mõistus ei tahaks rohtusid võtta, vaid soovib ise sellest üle olla ja on kindel, et suudab seda. T. Mõistus ei näe pärast vanglast vabanemist Piiri tallu elama asumisel vanaemaga suhtlemisel mingeid probleeme. Vanaemale ei meeldi alkoholi tarvitamine ja kui seda enam pole, on rahulikum. T. Mõistus tarvitas alkoholi sellepärast, kuidas tema elu läks, ning see tegi asja keerulisemaks ja raskemaks. T. Mõistus ei saa vahetult pärast vanglast vabanemist tööle minna, sest on puusaliigese proteesi järjekorras ja peab paranema. T. Mõistus arvab, et hakkab tegelema puidu töötlemisega. Ta on seda õppinud ja see meeldib talle. Vabaduses on T. Mõistuse ainus sissetulek ema toetus. Ema on nõus T. Mõistust toetama, kuid T. Mõistus ei tea, kas ta tuleb ainult sellega toime. T. Mõistus saab end ka töötuna arvele võtta. T. Mõistust toetavad vabaduses ema, vend ja vanaema. T. Mõistus nõustub elektroonilise valvega ja sellega, et ta ei tarvita karistusaja lõpuni, s.o kuni 30.09.2022 alkoholi. 4 Kohtu seisukoht
3. T. Mõistus kannab vangistust kuue teise astme kuriteo (ühel korral

§ 120

lg 1, kolmel korral § 121 lg 2 p-d 2 ja 3, ühel korral

§ 424

lg 1 ning ühel korral

§ 424

lg 2) toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud, ning nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Tulenevalt

§ 76

lg-st 3 ei vabastata tingimisi enne tähtaega süüdlast, keda on karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui 2 kuud. T. Mõistus on talle Tartu Maakohtu 10.01.2020. a otsusega mõistetud 2 aasta 7 kuu ja 24 päeva pikkusest vangistusest käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks kandnud ära peaaegu 1 aasta ja 1 kuu (s.o enam kui ühe kolmandiku) ning kantud karistusaeg on pikem kui 4 kuud. Samuti on karistusaja lõpuni (s.o kuni 30.09.2022) jäänud rohkem kui 2 kuud. T. Mõistus nõustus kohtuistungil elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on täidetud

§ 76

lg 1 p-s 1 ja lg-s 3 sätestatud formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 6.

§ 76

lg 5 teise lause järgi määratakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses ja katseajaks allutatakse süüdimõistetu

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Nimetatud käitumiskontrolli saab süüdimõistetu suhtes kohaldada juhul, kui tal on kindel elukoht. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt saab T. Mõistus vabanemisel asuda elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja tema emale kuuluvasse xxxxxxxxxxxxx on võimalik T. Mõistus allutada käitumiskontrollile. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on T. Mõistuse vabanemisjärgne elukoht elektroonilise valve kohaldamiseks sobiv. Siiski on samal aadressil elav vanaema elektroonilise valve seadme paigaldamisega nõus tingimusel, et T. Mõistus ei tarvita alkoholi. Eelnevast tulenevalt on täidetud formaalsed eeldused T. Mõistuse vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 7. Kohtu hinnangul on praegusel juhul täidetud ka süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisulised eeldused.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Riigikohus on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Nimetatud eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles 5 süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kuriteo asjaoludena tuleb kõnealuses tähenduses mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad tema retsidiivsusriski mõjutada, kusjuures aja jooksul kuriteo asjaolude tähtsus väheneb (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.10.

1. a määrus asjas nr 1-09-3703, p 9).
2. T. Mõistus tunnistati kahe viimase kohtuotsusega süüdi tolleaegse elukaaslase J. P. nelja vägivallakuriteo toimepanemises ja kahes mootorsõiduki alkoholjoobes juhtimises. Täpsemalt tunnistati T. Mõistus Tartu Maakohtu 05.09.
3. a otsusega süüdi selles, et ta lõi 24.06.2018 kella 14:00-15:00 paiku J.P näo piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustuse. Seejärel lõi T. Mõistus 30.01.2019 kella 11:00 paiku J.P õla ja näo piirkonda, tekitades füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Samuti lükkas ja surus T. Mõistus 30.01.2019 kella 11:15 paiku J. P. pikali ning kägistas teda, tekitades füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Lisaks ähvardas T. Mõistus 30.01.2019 kella 11:20 paiku pärast füüsilise vägivalla kasutamist läbi suletud korteri ukse politseiametnike juuresolekul J. P, lubades ta maha tappa ja torgata kööginoaga. J. P. oli alust karta ähvarduse täideviimist. Viimaks juhtis T. Mõistus 01.04.2019 kella 01:09 paiku alkoholijoobes olles mootorsõidukit. Tartu Maakohtu 10.01.
4. a otsusega tunnistati T. Mõistus süüdi selles, et ta juhtis 09.01.2020 kella 17:33 ajal taas alkoholijoobes olles mootorsõidukit. Kohtuistungil selgitas T. Mõistus, et ta oli elukaaslase vastu kuritegude toimepanemise ajal kaine ja et alkoholi tarvitamine suurenes päras elukaaslasega juhtunut. Ka Tartu Maakohtu 05.09.
5. a otsuses pole märgitud, et T. Mõistus oli elukaaslase vastu kuritegude toimepanemise ajal alkoholijoobes. Arvestades eelnevat, leiab kohus, et T. Mõistuse puhul tuleb uute kuritegude toimepanemist soodustatavate riskiteguritena kõne alla eeskätt (lähisuhtes) vägivaldne käitumine ja alkoholi tarvitamine.
6. Kohtu hinnangul on need ohud aga senise vangistuse tulemusel piisavalt maandatud. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on T. Mõistus käitunud vangistuse viibimise ajal positiivselt ̶ teda pole distsiplinaarkorras karistatud, ta teeb ametnikega koostööd ning täidab talle määratud programme ja korraldusi. Samuti osales T. Mõistus
7. a III kvartalis probleemideta majandustöödel ja läbis ajavahemikul alates 04.08.2020-08.09.2020 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kohtuistungil ütles T. Mõistus, et ta sai sotsiaalprogrammi abil mõnest asjast suurema ülevaate, et kuidas saab mõnda asja vältida. Oli kasulikke asju, milleni ta oma mõtlemisega polnud jõudnud. Kohus märgib, et eelnevast tulenevalt on T. Mõistus karistuse kandmise ajal tegelenud muu hulgas aktiivselt alkoholijoobes kuritegude toimepanemise põhjustega. See räägib süüdimõistetu kasuks ja vähendab uute kuritegude toimepanemise riski.
8. Täiendavalt nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et T. Mõistus kannab vanglakaristust esimest korda, ning kohtuistungil selgitas T. Mõistus, et impulsiivne ja vägivaldne käitumine läheb üle. Ta sai vanglas olnud ajal järele mõelda ja on nüüd sellevõrra targem. Varem ületas T. Mõistus kiirust, sest kiirus meeldis talle. Viimastel aastatel ta kiirust ei ületanud ja ka ajad, mil T. Mõistus kasutas vägivalda, on möödas. Ta on piisavalt vana, et normaalselt käituda. Alkoholi tarvitamine suurenes pärast seda, mis endise elukaaslasega juhtus, kuid alkohol pole ületamatu probleem, et T. Mõistus ei saa sellest jagu. T. Mõistus pani kaitseajal toime uue kuriteo, sest ei võtnud seda piisavalt tõsiselt. Kohus leiab, et T. Mõistuse selgitused on arvestamist väärt. Süüdimõistetu on käesoleva määruse tegemiseks viibinud vanglas peaaegu 1 aasta ja 1 kuu ning pidades silmas, et ta kannab vangistust esimest korda, on usutavad T. Mõistuse väited, et ta on selle aja jooksul aja maha võtnud ja järele mõelnud. Arvestades, et T. Mõistus juhtis esimest korda alkoholijoobes olles mootorsõidukit 2 kuud pärast viimast elukaaslase vastu toime pandud kuritegu, on asja materjalidega kooskõlas ka süüdimõistetu selgitus, et alkoholi tarvitamine suurenes pärast vägivaldset käitumist elukaaslasega. Järelikult 6 oli alkoholi kuritarvitamisel konkreetne põhjus, mille teadvustamisel ja millega tegelemisel on T. Mõistusel võimalik oma käitumist kontrollida. Kohtus antud selgitustest nähtubki, et T. Mõistus suudab adekvaatselt analüüsida kuritegude põhjusi, on neid endale teadvustanud ja soovib oma käitumist muuta.
9. T. Mõistus märkis kohtuistungil sedagi, et on aastaid olnud kaine, ja kinnitas, et kuni karistusaja lõpuni, s.o 30.09.2022 alkoholi tarvitamisest hoidumine pole tema jaoks probleem. Juhul, kui T. Mõistus alkoholi ei tarvita, on ka suhted vanaemaga rahulikumad, sest vanaemale ei meeldi alkoholi tarvitamine. Kohus nõustub ka eeltoodud mõttekäiguga. Nagu öeldud, avaldas T. Mõistuse vanaema kriminaalhooldusametnikule, et soostub elektroonilise valvega üksnes juhul, kui T. Mõistus ei tarvita alkoholi. Pidades silmas, et T. Mõistus kuritarvitas enne vangistust alkoholi elukaaslasega tekkinud probleemide tõttu ja on vangistuses viibimise ajal toime pandu üle järele mõelnud, on piisav alus arvata, et T. Mõistus suudab edaspidi oma käitumist kontrollida ja vajadusel alkoholi tarvitamisest hoiduda. Seejuures märgib kohus, et käesoleval juhul on T. Mõistuselt kogu ülejäänud eluks täielikult alkoholist loobumise nõudmine ja vastavate plaanide ootamine ebaproportsionaalne. Asja materjalist ei nähtu, et T. Mõistusel on alkoholisõltuvus. Vanglasse sattumisele eelnenud eluetapil alkoholi kuritarvitamise osas on T. Mõistus aga järeldused teinud ja on valmis koos vanaemaga elamise ajal alkoholi tarvitamisest hoiduma.
10. Kohus märgib ka, et T. Mõistusel on vabaduses toetavad lähedased ̶ ema, vend ja vanaema. Seega on olemas toetav lähivõrgustik, kelle poole abi vajadusel saamiseks pöörduda. Lisaks allutatakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel käitumiskontrollile ja kriminaalhooldaja järelevalve toetab täiendavalt T. Mõistuse toimetulekut vabaduses.
11. Kohtu hinnangul on kõige problemaatilisem süüdimõistetu majanduslik olukord pärast vanglast vabanemist. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on T. Mõistuse majanduslik olukord halb ja tal on üle 15 000 euro tasumata nõudeid. T. Mõistusel pole vabanemisel kindlat töökohta ning ta elatus ka enne vanglasse sattumist juhutöödest. Mõneti toetas T. Mõistust tema ema. Kohtuistungil selgitas T. Mõistus täiendavalt, et ta ei saa vahetult pärast vanglast vabanemist tööle minna, sest on puusaliigese proteesi järjekorras ja peab paranema. Ainus ettenähtav sissetulek on ema toetus, kuid T. Mõistus ei tea, kas ainult sellest piisab. T. Mõistus saab end ka töötuna arvele võtta. Kohus nõustub eelnevat arvestades kinnipeetava iseloomustuses märgituga, et süüdimõistetu majanduslik olukord on halb. Tal puudub vabaduses kindel sissetulek, ta pole enda sõnul vähemalt esialgu võimeline tööd tegema ega tea, kas saab vaid ema toetusega hakkama. Samas ei õigusta ainuüksi viimati märgitud asjaolu T. Mõistuse vangistusse jätmist. Kuigi T. Mõistuse majanduslik olukord polnud hea ka enne vangistust, ei pannud ta selle tõttu toime ühtki kuritegu. Järelikult ei tulene sellest uute kuritegude toimepanemise ohtu ja see ei tekita praegu kahtlusi T. Mõistuse edasises õiguskuulekas käitumises.
12. Eeltoodud põhjustel vabastab kohus T. Mõistuse talle Tartu Maakohtu 10.01.
13. a otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 30.09.2022, s.o karistusaja lõpuni.

§ 76lg 5 teise lause alusel tuleb T.

Mõistus katseajaks allutada käitumiskontrollile, mille raames kohustatakse teda järgima § 75 lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid. Tuginedes

§ 75lg 2 p-dele 2 ja 4, keelab kohus täiendavalt T.

Mõistusel käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamise ning kohustab teda asuma ametlikult tööle või võtma end Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul alates vabanemisest. Samuti paneb kohus

§ 75lg 2 p 9 alusel T.

Mõistusele kohustuse alluda elektroonilisele valvele 3 kuu jooksul. 7

§ 751

lg 4 järgi hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge. (allkirjastatud digitaalselt) 8