Obsah (5)

§ 126§ 2§ 125§ 194§ 152

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2021. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-20-4082 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja Vaidlustatud kohtu

§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti
2. septembri
3. a otsusega karistati Andrus Kõndi liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi karistusseadustiku (KarS) § 63 lg 1 alusel LS § 227 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.
4. Menetlusaluse isiku kaitsja Deivi Vaht esitas
5. septembril
6. a kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Harju Maakohtule, milles vaidlustas A. Kõndile määratud karistust.
7. Harju Maakohus edastas
8. oktoobril
9. a menetlusalusele isikule A. Kõndile kutse Harju Maakohtu
10. novembri 2020 istungile. Kutse toimetati A. Kõndile kätte e-toimiku kaudu samal päeval. 1
12. novembril
13. a esitas menetlusaluse isiku kaitsja Harju Maakohtule taotluse istungi edasilükkamiseks, kuna A. Kõnd oli haige ja pidi minema tegema
14. novembril 2020 koroonaviiruse testi.
16. jaanuaril 2021 teatas Harju Maakohtu kohtuistungisekretär e-kirjaga menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale, et kohus on lükanud istungi edasi ja võimalusel toimub uus istung
17. jaanuaril
20. jaanuaril 2021 teatas Harju Maakohus e-kirjaga menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale, et lükkas kaebuse arutamise istungi edasi. Ühtlasi palus kohus teavitada hiljemalt
21. jaanuariks 2021, kas A. Kõnd on tervenenud ja esitada haigestumise kohta tõend. Seejuures selgitas kohus e-kirjas, et tõendi mitteesitamise korral võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata.
22. Samal päevas esitas menetlusaluse isiku kaitsja e-kirjaga Harju Maakohtule tõendi selle kohta, et menetlusalune isik peab olema
23. jaanuaril 2021 arsti juures südant kontrollimas.
25. jaanuaril 2021 esitas Harju Maakohus menetlusaluse isiku kaitsja uue e-kirja, milles palus tõendi esitamist haigestumise kohta
26. novembril
27. MAAKOHTU MÄÄRUS
28. Harju Maakohtu
29. jaanuari 2021 määrusega jäeti Andrus Kõndi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
30. septembri 2020 otsusele läbi vaatamata. Oma otsustust põhistas kohus järgmiselt. A. Kõnd esitas kaebuse väärteoasjas tehtud otsuse peale
31. septembril
33. oktoobri 2020.a määrusega määras kohus asja arutamisele
34. novembri
35. A. Kõnd oli asja arutamise kohast ja ajast teadlik, kuid kohtuistungile ei ilmunud. A. Kõndi kaitsja D. Vaht teatas
36. novembril 2020.a kohtule (s.o 2 päeva enne istungit), et A. Kõnd on kodus haige ja istungil osaleda ei saa. Kohus selgitas kaitsjale telefoni teel, et haigestumise kohta tuleb esitada vormikohane tõend.
37. jaanuaril 2021.a saatis kohus kaebuse esitajale ja tema kaitsjale kirja, milles palus kohut teavitada, kas kaebuse esitaja on tervenenud ja samuti palus kohus oma haigestumise kohta esitada vastav tõend. Kohus selgitas kirjas, et tõendi mitteesitamise korral võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata. A. Kõndi kaitsja esitas kohtule kliendi tervisedokumendid selle kohta, et isik peab olema
38. jaanuaril 2021.a tervisekontrollis. Kohus saatis
39. jaanuaril 2021.a uuesti kirja kaitsjale selgitades, et kohus soovib vormikohast arstitõendit selle kohta, miks A. Kõnd
40. novembril 2020.a istungile ei ilmunud. Tõendit kohtule ei ole tänaseni esitatud. Seega,
41. novembril 2020.a istungilt puudumiseks ei olnud A. Kõndil mõjuvaid põhjusi. Tõendeid ta selle kohta, et need põhjused esineksid, esitanud ei ole. A. Kõnd on esitanud epikriisi, et
42. detsembril 2020.a pöördus ta EMO-sse seoses südame rütmihäiretega, mis ei ole kuidagi seotud
43. novembril 2020.a istungilt puudumisega. Kuna kaebuse esitaja puudus kohtuistungilt põhjuseta, venitab tahtlikult menetlust, siis tuleb tema kaebus jätta läbi vaatamata

§ 126lg 2 alusel.

MÄÄRUSKAEBUS

1. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse menetlusaluse isiku kaitsja D. Vaht, kes taotleb määruse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse saatmist maakohtule lahendamiseks. Oma taotlust põhjendab kaitsja järgmiselt. Maakohus jättis kaebuse põhjendamatult läbi vaatamata. Kohus saatis nii esindajale kui A. Kõndile
2. jaanuaril 2021 e-kirja, mille kohaselt lükkas asja arutamise edasi. Väide, et kaebaja 2 ei ilmunud kohtuistungile, on ebaõige. Kohtu eelnimetud kirjale saatis kaitsja samal päeval kaebaja epikriisi, et ta ei ole tervenenud.
3. jaanuaril 2021 sai kaitsja kohtult kirja, milles kohus palus: "Esitada vormikohane tõend selle kohta, miks A. Kõnd ei ilmunud kohtusse
4. novembril 2020."
5. jaanuaril 2021 a. tegi kohus määruse, millega jättis esitatud kaebuse läbi vaatamata

§ 126lg 2 alusel.

Kaebajale kohus tähtaega tõendi esitamiseks ei määranud.

§ 126

lg 2 kohaselt kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt käesoleva seadustiku §-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. Kuna kohus lükkas kaebuse arutamise edasi, puudub alus kaebuse läbivaatamata jätmiseks

§ 126lg 2 alusel.

Kaebaja esitab kohtule koos määruskaebusega vormikohase tõendi, mis tõendab seadusliku takistuse olemasolu ja põhjendust

1. novembril
2. a istungi edasilükkamiseks. VASTUS MÄÄRUSKAEBUSELE
3. Määruskaebusele esitas kirjaliku seisukoha kohtuvälise menetleja esindaja, s.o Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivmenetleja Triinu Riigor, kes palub jätta maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
4. oktoobri 2020.a määrusega määras kohus A. Kõndi väärteoasja arutamisele
5. novembril
6. Menetlusalune isik oli asja arutamise kohast ja ajast teadlik, kuid kohtuistungile ei ilmunud. Määruskaebuses kaitsja ei vaidlusta, et ta teatas
7. novembril 2020.a kohtule, et tema klient on kodus haige ja kohtuistungil
8. novembril 2020 osaleda ei saa. Samuti ei ole kaitsja kaebuses pidanud vääraks kohtumääruses märgitud asjaolu, et kohus selgitas kaitsjale telefoni teel, et haigestumise kohta tuleb esitada vormikohane tõend.
9. jaanuaril 2021 edastas kohtusekretär kaitsjale e-kirja, milles teatas, et A. Kõndi haigestumise tõttu edasi lükatud kohtuistungi toimumise uus aeg oleks
10. jaanuaril 2021 ja palub teatada, kas pakutud aeg on sobiv.
11. jaanuaril 2021 maakohtule saabunud vastuskirjas teatab kaitsja, et ei ole oma kliendiga ühendust saanud ning teatab esimesel võimalusel. Kaitsja väide, et kohus ei määranud tähtaega tõendi esitamiseks ja kohtumäärus kaebuse

§ 126

lg 2 alusel läbi vaatamata jätmise kohta on tehtud enne, kui kaebaja oleks jõudnud kohtule tõendi esitada, ei vasta tõele. Meeldetuletusena on maakohus

1. jaanuaril 2021.a saatnud menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale uue e-kirja, milles palub kohut teavitada, kas A. Kõnd on tervenenud ja esitada haigestumise kohta vastav tõend hiljemalt
2. jaanuariks
3. Samast kirjast nähtub, et kohus selgitab menetlusosalistele, et tõendi mitteesitamise korral võib kohus jätta esitatud kaebuse läbi vaatamata. Vastuskirjana samal kuupäeval esitas A. Kõndi kaitsja kohtule menetlusaluse isiku tervisedokumendid selle kohta, et isik peab olema
4. jaanuaril 2021.a tervisekontrollis. Kohus edastas
5. jaanuaril 2021.a kaitsjale uue e-kirja, milles selgitas, et kohus soovib vormikohast arstitõendit selle kohta, miks A. Kõnd
6. novembril 2020.a istungile ei ilmunud. Kohtuväline menetleja peab oluliseks osundada, et viimasest ei nähtu, et maakohus oleks tühistanud või muutnud
7. jaanuaril 2021 kaitsjale ja menetlusalusele isikule edastatud e-kirjas märgitud tõendi esitamise tähtaega. Kohtuväline menetleja ei pea usutavaks, et kaitsja omades õigusalaseid eriteadmisi, ei olnud teadlik, et

§ 2

kohaselt, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 170 lg 2 p 3 kohaselt on kutsutu ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks raske haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mis ei võimalda isikul ilmuda menetleja juurde. Vastavalt sama paragrahvi lõige 4 esitab nimetatud takistuse esinemise kohta isik menetlejale tõendi. Tõendi vormi ja väljaandmise korra kehtestab sotsiaalminister. Menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku ootamatu raske haiguse kohta vormistava tõendi vormi ja väljaandmise kord on sätestatud 3 sotsiaalministri 22.06.2004 määrusega nr 85. Maakohtu poolt korduvalt nõutud tõendit menetlusalune isik ega tema kaitsja ei esitanudki. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et maakohus on õigesti leidnud, et A. Kõndil ei olnud 19. novembril 2020.a kohtuistungilt puudumiseks mõjuvat põhjust ning tulenevalt

§ 126lg 2 sätestatust on kohtu määrus, millega jäeti A.

Kõndi kaebus läbi vaatamata, põhjendatud. Määruskaebusele lisatud tõend on OÜ Mustamäe Polikliinik PAK poolt väljastatud menetlusalusele isikule

1. jaanuaril 2021 ehk 3 päeva enne kohtu poolt määratud tähtaega. Esimesele kohtuastmele seda tõendit ei esitatud ka määruskaebusest ei nähtu asjaolusid, mis takistasid menetlusalusel isikul või tema kaitsjal maakohtule tähtaegselt perearstikeskuse poolt väljastatud tõendit esitamast. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et käesolevas väärteoasjas määruskaebuses toodu ja sellele lisatud tõend ei muuda maakohtu
2. jaanuari 2021 määrust ebausaldusväärseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohtunik ei nõustu määruskaebuse esitaja etteheidetega maakohtule. Arvestades maakohtu määruse tegemisel ajal esinenud menetluslikku olukorda, s.o menetlusalune isik ega tema kaitsja ei esitanud kohtule arstitõendit kohtuistungilt puudumise mõjuva põhjuse kohta, jättis kohus õigustatult kaebuse läbi vaatamata. Samas, nõutud tõend on esitatud määruskaebusmenetluses ringkonnakohtule ja sellest on sedastatav istungile ilmumata jäämise mõjuv põhjus. Menetlusaluse isiku ja tema kaitsja sedalaadi venitav käitumine menetluses on taunitav. Sellele vaatamata on ringkonnakohus sunnitud tõdema, et kuivõrd menetlusalusel isikul esines objektiivne takistus, mille tõttu ta ei saanud ilmuda Harju Maakohtu
4. novembri
5. a istungile, ei saa istungi edasi lükkamata jätmist ja kaebuse läbi vaatamata jätmist pidada tagantjärgi põhjendatuks. Nii tuleb määruskaebus rahuldada, maakohtu määrus tühistada ja saata väärteoasi maakohtule uueks arutamiseks.
6. Maakohus jättis menetlusaluse isiku kaebuse läbi vaatamata

§ 126lg 2 alusel.

Viidatud menetlusnorm sätestab, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt

§-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata.

§ 125

lg 1 võimaldab kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel lükata kaebuse arutamist edasi ühel korral kuni üheks kuuks. Nähtuvalt Kohtuinfosüsteemi andmetest, edastas Harju Maakohus menetlusalusele isikule A. Kõndile kutse Harju Maakohtu

1. novembri
2. a istungile
3. oktoobril 2020 e-toimiku kaudu. Nimelt, sel päeval on kutse tehtud A. Kõndile e-toimikus nähtavaks, kättetoimetatavaks ja samal päeval on see talle etoimikus ka kätte toimetatud. Kutses on märgitud, et A. Kõnd on kohustatud ilmuma maakohtu istungile. Ühtlasi on kutses märgitud, et kohtuistungile on lubatav jätta ilmumata mõjuval põhjusel, sellest eelnevalt teatades sealsamas märgitud kohtu kontaktandmetel. Seega oli A. Kõnd teadlik kohtuistungi toimumise ajast, kohast ja sellest, et istungile võib ta jätta ilmumata ainult mõjuval põhjusel.
4. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas enne istungit, s.o
5. novembril
6. a, Harju Maakohtule

§ 125lg 1 alusel taotluse kaebuse arutamise edasilükkamiseks.

Nagu märgitud, nõuab viidatud menetlusnorm, et taotlus istungi edasilükkamiseks peab olema põhjendatud. Kaitsja põhjendas taotlust sellega, et menetlusalune isik on haigestunud ja läheb istungi toimumise päeval koroonaviiruse testi tegema. Ringkonnakohus nõustub kohtuvälise menetleja esindaja T. Rigori seisukoha ja viidetega siinkohal kriminaalmenetluse seadustiku sätetele.

§ 2

lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui

ei sätesta teisiti, arvestades seejuures väärteomenetluse erisusi.

§ 125lg 1 4 nõuab, et taotlus istungi edasilükkamiseks peab olema põhjendatud.

Samas jätab

määratlemata alused, millal on põhjendatud istungit edasi lükata. Seevastu KrMS § 170 lg 2 loetleb konkreetsed alused, millal on põhjendatud jätta istungile ilmumata, s.o mõjuva põhjuse korral. Sama sätte kohaselt on istungile ilmumata jätmise mõjuvaks põhjuseks muu hulgas raske haigus, mis ei võimalda isikul ilmuda menetleja juurde (p 2) või muu asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks (p 4). Ringkonnakohus leiab, et

1. novembri 2020 taotluse kohaselt viitas kaitsja sellele, et A. Kõndi puhul esineb oht, et ta võib olla haigestunud koroonaviirusesse ja selle selgitamiseks pidi ta minema istungi toimumise päeval, s.o
2. novembril 2020, sooritama vastavat testi. Ringkonnakohtunik, olles isegi sooritanud koroonaviiruse testi, on teadlik, et testi tulemused ei selgu üldjuhul samal, vaid järgmisel päeval. Kaitsja viidatud asjaolud on käsitatavad KrMS § 170 lg 2 p 4 tähenduses muu mõjuva põhjusena. Ilmudes koroonaviiruse kahtlusega maakohtu
3. novembri
4. a istungile, seadnuks A. Kõnd ohtu teised menetlusosalised, samuti kohtu töö. Seega on menetlusaluse isiku poolt väidetud olukord arvestatav objektiivse asjaoluna, mis takistas tal
5. novembri 2020 istungile ilmuda. 15.

§ 2

lg 1 ja § 170 lg 4 kohustavad istungile ilmumata jäänud isikut tõendama kohtule mõjuvat põhjust. Olles tutvunud määruskaebusmenetluse materjalidega, tõdeb ringkonnakohus, et maakohtu menetluse ajal menetlusalune isik ega tema kaitsja ei esitanud ühtegi tõendit

1. novembril 2020 esinenud takistuse kohta. Kaitsja on seda olukorda õigustanud väitega, et kohus lükkas istungi juba edasi, samuti ei andnud kohus tähtaega tõendite esitamiseks. Ringkonnakohus märgib, et kohtuistungisekretäri
2. jaanuari
3. a e-kirjast nähtuvalt on sekretär tõesti märkinud, et kohus lükkas istungi edasi ja võimalik asja arutamise uus aeg on
4. jaanuaril
5. Samas saatis asja menetlenud kohtunik ka ise menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale e-kirjad
6. ja
7. jaanuaril 2021, milles täpsustas, et kohus lükkab istungi edasi ja uus istung toimub vaid tingimusel, et menetlusalune isik või tema kaitsja esitavad kohtule tõendi
8. novembril 2020 esinenud mõjuva põhjuse kohta. Seega oli kohus valmis asja arutamist lükkama edasi tingimuslikult. Arvestades

§ 125

lg-t 1 koosmõjus

§ 2lg-ga 1, Kr

MS § 170 lg 2 p-ga 4, lg-ga 4, leiab ringkonnakohus, et maakohtul oli seaduslikult võimalik ja põhjendatud esitada kaitsja taotluse puhul uue istungi toimumine ka tingimuslikult. Õige ei ole kaebuse väide, et kohus ei andnud tõendi esitamiseks tähtaega. Kohus selgitas

1. jaanuari 2021 e-kirjas, et tõend tuleb esitada
2. jaanuariks
3. Väärteoasja materjalidest ja määruskaebusest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et kohtule tõendit selle kohta, et A. Kõndil esines mõjuv põhjus
4. novembri 2020 istungile ilmumata jätmiseks, ei esitatud. Küll aga on selline tõend esitatud nüüd, määruskaebusmenetluses Tallinna Ringkonnakohtule.
5. Nähtuvalt Mustamäe Perearstikeskuse
6. jaanuari
7. a tõendist, tõdeb ringkonnakohus, et menetlusalune isik oli
8. novembril 2020 palavikuga kodus ja talle oli määratud koroonaviiruse testi tegemine
9. novembril
10. Ühtlasi nähtub samast tõendist, et testi tulemus selgus järgmisel päeval, s.o
11. novembril 2021: see osutus negatiivseks. Arvestades arstitõendist nähtuvat, esines menetlusaluse isiku puhul
12. novembril 2020 kahtlus, et tal võib esineda koroonaviirus. Sellise kahtluse korral esines menetlusalusel isikul objektiivne takistus, mille tõttu ta ei saanud ilmuda
13. novembri 2020 istungile.
14. Määruskaebusmenetluses ilmnenud asjaolude valguses tuleb ringkonnakohtul tõdeda, et Harju Maakohtu
15. jaanuari
16. a määruse puhul puudub

§ 126

lg 3 kohaselt alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks, kuivõrd tegelikkuses on tuvastatav alus istungi edasilükkamiseks.

§ 194

lg 3 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel

i 11.-14. peatüki sätteid, arvestades määruskaebusmenetluse erisusi.

§ 194

lg 3 koosmõjus § 150 lg-ga 2 annab ringkonnakohtule pädevuse tunnistada oluliseks 5 väärteomenetlusõiguse rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtumääruse. Ringkonnakohus leiab, et olukord, kus ringkonnakohtule esitatud tõendite ja menetlusnormide alusel on tuvastatav alus maakohtu istungi edasilükkamiseks, jättis kohus põhjendamatult kaebuse läbi vaatamata.

§ 152

kohaselt, kui ringkonnakohus tuvastab väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise, mis toob vältimatult kaasa maakohtu määruse tühistamise, tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Ringkonnakohtu hinnangul on arutataval juhul tegemist niisuguse olukorraga. 18. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes

§-st 194 ja § 150 lg-st 2, §-st 152, § 147 lg 2 p-st 1, tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu

1. jaanuari
2. a määruse ja saadab A. Kõndi kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. A. Kõndi kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt) 6