Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 1 p 4 ning lg 2 p-de 1 ja 21 alusel läbivaatamatult, sest pliiti puudutavas osas ei ole kaebaja pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast ja mikrolaineahju puudutavas osas on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine asjaoludest tulenevalt ebatõenäoline. Kaebuse tagastamise tõttu jättis halduskohus kaebuses esitatud menetlusabi taotluse (riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks) läbi vaatamata. XX nõudis vanglale esitatud taotluses ja vaides üksnes mikrolaineahju paigaldamist, mistõttu ei ole ta pliiti puudutavas osas läbinud
S) § 11 lg 5 kohast kohustuslikku kohtueelset menetlust. Mikrolaineahju puudutavas osas on kaebaja põhjendanud kohustamisnõuet eelkõige sellega, et Tartu Vanglas on olemas elektripliidid ja Tallinna Vangla kaupluses müüakse pooltooreid (s.o kuumtöötlemist vajavaid) tooteid. Vaidlust ei ole selles, et kinnipeetavatele on Tallinna Vanglas tagatud VangS § 47 lg 1 ja sotsiaalministri 31.12.2002 määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ nõuetele vastav korrapärane toitlustus. Vangla on kaebajale selgitanud, et kinnipeetavatele antakse kolm korda päevas sooja toitu ja neil puudub vajadus ise süüa valmistada. Vaideotsuse kohaselt on ka vangla kaupluse tootenimekirja koostamisel peetud silmas, et müüdavad tooted ei vajaks tingimata kuumtöötlemist. Korrapärase toitlustamise tõttu ei ole kinnipeetavatel tungivat vajadust mikrolaineahju kasutamiseks ja selle puudumine ei riiva nende subjektiivseid õigusi. Vangla kauplusest sisseostude tegemine on üksnes vabatahtlik võimalus mitmekesistada igapäevast menüüd. Kui kaebaja ei soovi konkreetseid tooteid (viinerid, kanakotletid, pihvid) süüa ilma täiendava kuumtöötluseta, võib ta kauplusest valida tooteid, mis seda tema hinnangul ei vaja. Märgitud toodete müümine on käsitatav täiendava 2
lg 2 p 21 alusel ning vaideotsuse tühistamise nõue tuleb tagastada
lg 2 p 1 alusel, sest kaebajal ei ole vaideotsuse eraldiseisvaks vaidlustamiseks kaebeõigust.
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (
lg 1) ning vastab
§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (
Kuna määruskaebuses ei ole esitatud uusi väiteid, ei pea ringkonnakohus vajalikuks nõuda selle lahendamiseks Tallinna Vanglalt täiendavat seisukohta, vaid arvestab vastustaja poolt varem avaldatuga. 7. XX taotlus nõuda välja ja võtta praeguse asja juurde Tartu Vangla 14.09.2020 vastus nr 2-3/3222-2 jääb
Kuigi kaebaja ei ole täpsustanud, kellelt tuleks nimetatud vastus välja nõuda, võib eeldada, et seda tuleks teha Tartu Vanglalt. Samuti ei ole määruskaebuses selgitatud, millist asjaolu soovitakse kõnealuse vastusega tõendada, kuid kaebaja põhjendusi arvestades on usutav, et Tartu Vangla on selles kinnitanud, et kinnipeetavatel on alates
Kaebaja avaldas 09.06.2020 taotluses selgelt soovi, et vangla paigaldaks majandusruumi mikrolaineahju (või 2). Kuigi 20.07.2020 vaide põhjendustes on tõepoolest viidatud, et Tallinna Vanglas võiks samuti olla kas elektripliit või mikrolaineahi, siis vaide esitaja taotluses on selgelt palutud soetada mikrolaineahi kui optimaalne variant (st pliidi puhul oleks tarvis ka vastavaid nõusid, kuid mikrolaineahju jaoks on taldrikud olemas). Seega ei ole õige väita, et kaebaja on taotlenud vanglalt ükskõik missuguse toidu soojendamise võimaluse loomist, ehkki see võis iseenesest olla tema eesmärk. Ainuüksi asjaolu, et pliiti ja mikrolaineahju saab kasutada samal eesmärgil, ei tähenda, et kohustuslik kohtueelne menetlus tuleks lugeda läbituks sisuliselt kõigi köögiseadmete suhtes, mille üheks funktsiooniks on toidu soojendamine. Kuna elektripliit ja mikrolaineahi ei ole olemuselt identsed, siis ei saa välistada, et vastustaja võiks elektripliidiga seonduvalt võtta teistsuguse seisukoha (sh põhjendada pliidi paigaldamisest keeldumist teisiti). 3
lg 2 p 21 annab kohtule õiguse kaebus tagastada, kui sellega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt ei saaks kaebust tõenäoliselt rahuldada. Riive vähest intensiivsust on halduskohus asjakohaselt põhjendanud sellega, et kinnipeetavatele on Tallinna Vanglas tagatud õigusaktide nõuetele vastav regulaarne toitlustamine (vt Tallinna Ringkonnakohtu 09.12.2020 määruse nr 3-20-2039 p-d 4 ja 7.1), mistõttu ei ole täiendavate toidu soojendamise võimaluste olemasolu hädavajalik (nt tervise kaitseks). Sotsiaalministri 31.12.2002 määruse nr 150 § 2 ja lisa 1 kohaselt jaotatakse kinnipeetavad toiduenergiavajaduse järgi nelja rühma vastavalt nende vanusele, soole, tehtavale tööle ja kehalise aktiivsuse tasemele. Haldusasjas nr 3-20-2039 esitatud andmete põhjal kuulub kaebaja arvestuslikult rühma R3 (hõlmab 19–50-aastased mittetöötavad mehed ning 31–65-aastased ruumis töötavad ja vähe liikuvad mehed) ja tema ööpäevane toiduenergiavajadus on määrusest tulenevalt 2300– 2700 kcal. Sarnane energiavajadus nähtub ka muudest avalikest allikatest (nt Tervise Arengu Instituudi veebilehe toitumine.ee kohaselt on 31–60-aastase istuva eluviisiga mehe keskmine ööpäevane energiavajadus 2350 kcal ja mõõduka aktiivsuse korral 2700 kcal). Kaebaja väidetud 4500 kcal ööpäevas võiks olla vajalik energiakogus üksnes pideva suure füüsilise koormuse puhul. Seega ei ole alust väita, et kehtestatud toidunormid ei tagaks kinnipeetavatele elutegevuseks vajalikku toidutarvet ja kinnipeetavatel oleks seetõttu enda tervise kaitseks hädavajalik soetada vangla kauplusest lisatoitu ning neile peaks ühtlasi looma võimaluse toitu soojendada. Kuigi vangla kaupluses tavapäraste toiduainete (nt viinerid, kotletid) müümist ei saa käsitada kinnipeetavatele antava soodustusena (nagu on ekslikult märkinud halduskohus), vaid kinnipeetavatele peab VangS § 48 lg 1 kohaselt olema tagatud võimalus soetada vangla kauplusest mh toiduaineid, ei järeldu sellest, et tagada tuleb ka võimalus soetatavaid toiduaineid kuumtöödelda. Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et viinerid ja pihvid on tarbitavad ka eelnevalt soojendamata, isegi kui neid enne tarbimist sageli või isegi tavapäraselt soojendatakse või kaebaja seda eelistaks. Halduskohus on õigesti selgitanud, et toidu soojendamise vajadust ei tingi ka külmkapi olemasolu, sest ka jahedas säilitatavaid toiduaineid ei pea enne tarbimist vältimatult soojendama. 10. Eeltoodut arvestades saab ringkonnakohtu hinnangul Tallinna Vangla avatud osakonna majapidamisruumis mikrolaineahju puudumine kaebaja õigusi riivata üksnes vähesel määral. Kaebusel ei ole arvestatavaid eduväljavaateid ka ebavõrdse kohtlemise argumendist lähtudes. Riik ei pea kõigile kinnipeetavatele tagama täiesti ühesugused kinnipidamistingimusi, vaid tagada tuleb kõigi kinnipeetavate subjektiivsete õiguste kaitse võrdses mahus ehk mõistlik võimalus kasutada õigusaktidest tulenevaid õigusi (vrd Riigikohtu 26.05.2008 otsus nr 3-3-120-08, p 24). Võrdsuse põhimõttele tuginedes ei saa nõuda teises vanglas antavaid soodustusi või nende laiendamist. Kuna Tallinna Vangla kinnipeetavatele on tagatud VangS § 47 nõuetele vastav toitlustamine ja VangS §-s 48 sätestatud õigus soetada vangla kauplusest mh toiduaineid ning vangistust reguleerivad õigusaktid ei näe kinnipeetavatele ette subjektiivset õigust nõuda toidu iseseisvaks valmistamiseks või soojendamiseks võimaluste loomist, samuti ei nõua sellise võimaluse olemasolu vangla kaupluses müüdavate toiduainete sortiment, siis ei ole kaebaja õigusi mikrolaineahju paigaldamisest keeldumisega rikutud. 11. Kuna kohustamisnõuded kuulusid tagastamisele ja asjast ei nähtu, et vaideotsus saanuks rikkuda kaebaja õigusi eraldiseisvalt (s.o vaide esemest sõltumata), siis tagastas halduskohus kaebuse vaideotsuse tühistamise nõudes
12. Eelneva põhjal jääb XX määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.10.2020 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.