Obsah (13)

§ 111§ 635§ 634§ 82§ 637§ 638§ 25§ 641§ 642§ 643§ 644§ 645§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Nele Atonen 15.05.2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-7795 Pecunia OÜ hagi Xxx OÜ (endi

§ 111

lg 1 kohustatud arvet lõplikult tasuma ennem, kui hageja on kõrvaldanud töövõtja poolt teostatud töös esinevad puudused. 25. Pooled ei vaidle, et töövõtja ja kostja vahel 27.12.2013 sõlmitud ehituse töövõtuleping nr 062013 vastab oma sisult

§ 635lg 1 järgi töövõtulepingule.

Töövõtuleping on tasuline leping. Töövõtja põhikohustuseks on

§ 634

lg 1 kohaselt töö valmis tegemine ning tellija põhikohustuseks on töö eest tasu maksmine. 26. Kuna hageja nõuab kostjalt lepingujärgse tasu maksmist, siis tuleb kohtul nõude rahuldamiseks esmalt kindlaks teha, kas tasunõue on muutunud sissenõutavaks

§ 82

lg 7 mõttes ning edasi kontrollida, kas kostja on esitanud tasunõudele selliseid vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vastuväiteid, mis annaks õiguse nõude rahuldamisest keeldumiseks ajutiselt. Töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine

1. Hageja on seisukohal, et tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Töövõtja edastas kostjale 26.08.2014 teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 1238 ja akti alusel koostatud arve
2. Kostja ja töövõtja akte ei allkirjastanud. Akti kohaselt teostati järgmisi töid: tarbevee torustik, tarbevee torustiku isolatsioon, sanseadmed, tuletõrjevee torustik, veekardinad, tultõrjevoolikukapid, radiaatorid, õhkkardinad, ventagregaatide segamissõlmed, ventagregaatide küttemagistraadid, küttetorustiku isoleerimine, täitedokumentatsiooni töid ja lisatöid. Kostja teostatud tööde osas pretensioone ei esitanud. Kostja ei ole enne hagimenetlust akti küsinud ega akti kättesaamist vaidlustanud. Ehitis on peatöövõtja poolt tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud 06.08.2014, tööd lõpetati 30.07.
3. Töövõtja poolt teostatud tööd tuleb lugeda kostja poolt vastu võetuks hiljemalt 06.08.
4. Akt nr 1238 koostati 26.08.2014, kuna täiendavalt oli vajalik vormistada täitedokumentatsioon. Akt edastati kostjale akti koostamise päeval. Alternatiivselt on kostja akti kätte saanud hiljemalt 12.09.2014, kui kostja on hagejale tasunud arve alusel 20 132,40 eurot. Kuna kostja on tööd üle vaadanud hiljemalt 29.10.2014, siis hiljemalt 30.10.2014 oli kostja kindlasti akti kätte saanud.
5. Kostja on seisukohal, et töövõtja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Töövõtja ei ole kostjale edastanud akt
6. Aktid on allkirjastamata. Aktid oleks saanud ka digitaalselt allkirjastada. Peatöövõtja ei pidanudki esitama töövõtja tööde osas pretensioone. Peatöövõtjal puudus töövõtjaga lepinguline suhe. Kostja on töövõtjale esitanud pretensioonid 20.08.2014, 28.10.2014, 30.10.2014 ja 30.12.2014 ning neid piisavalt põhistanud. Kostjal on õigus tulenevalt lepingu punktist 10.5 ja

§ 111

lg 1 õigus keelduda arve osaliselt tasumisest seni kuni hageja ei ole kõrvaldanud töövõtja töös esinenud puuduseid. 29. Kohus leiab, et kuigi kostjal on õigus viidata töödes esinevatele puudustele, on töövõtja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Töövõtja tasunõue muutub

§ 637lg 3 järgi 8 sissenõutavaks töö valmimisega.

Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue

§ 637

lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.

§ 637

lg 5 järgi ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Tellija on

§ 638

esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul.

1. Riigikohus on analoogiliste vaidluste lahendamisel leidnud, et tellijal on teatud juhtudel õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kuid keeldumine võib olla hea usu põhimõttega vastuolus, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-80-08, punkt 22). Tellija ei või keelduda, kui töövõtja on oma kohustused täitnud suuremas osas või oluliste puudusteta. Hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainult ebaoluliste puuduste tõttu (samas, punkt 22). Ehitustööde eest tasu väljamõistmiseks ei piisa vaid töövõtulepingu alusel töö tegemise tuvastamisest (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-1-08, punkt 13). On vaja tuvastada, et tellija võttis tööd vastu või keeldus vastuvõtmisest alusetult. Need asjaolud peab TsMS § 230 lg 1 alusel tõendama hageja (samas, punkt 13). Kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt, muutub tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-80-08, p 19). Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt õigust tugineda töös ilmnevatele puudustele, aga see muudab tõendamiskoormuse jaotust (samas, punkt 21). Tellija õigust jätta töö vastu võtmata võib tunnistada üksnes juhul, kui tehtud töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-16-06, p 11).
2. Vastavalt töövõtulepingu punktile 10.3 maksmise aluseks on tellija esindajate poolt aktsepteeritud teostatud tööde akti (akti kiidavad heaks nii omanikujärelevalve kui ka tellija juhatuse liige) põhjal koostatud arve (I kd tl 10). Lepingu punkti 13.1 kohaselt lähtudes lepingust, lepingu lisaks toodud töövõtja pakkumisest ja tööde teostamise kalendergraafikust, koostab töövõtja töö või selle osa valmimisel teostatud tööde akti projekti, mille esitab tellijale ja tellija omanikujärelevalvele. Töövõtjal on õigus koostada ja esitada tellijale aktsepteerimiseks teostatud tööde akt maksimaalselt kaks korda kuus, mis põhineb valmis ehitatud tööde mahtudel. Punkti 13.2 järgi tellija on kohustatud tööd viie tööpäeva jooksul arvates teostatud tööde akti projekti saamisest aktis kirjeldatud tööd üle vaatama. Töö mahtude ja kvaliteedi aktsepteerimisel kohustub tellija akti allkirjastama või mitteaktsepteerimisel sellest motiveeritult keelduma. Punkti 13.3 alusel juhul, kui tellijal on pretensioone teostatud tööde aktis kirjeldatud tööde osas ning ta soovib esitada töövõtjale vastuväiteid, on tellija kohustatud vastuväidetes täpselt ja üheselt mõistetavalt märkima, millise osa töödest (s.h proportsioon) ta vaidlustab ning piisavalt täpselt kirjeldama tööde mittevastavust lepingu tingimustele. Punkti 13.4 kohaselt töövõtja kohustub parandama pretensioonide aluseks olevad puudused lühima võimaliku aja jooksul ja esitama parandatud tööd uueks läbivaatuseks lepingu punkti 13 sätestatud korras. Punkt 13.5 sätestab, et tööde lõplikul valmimisel kohustub töövõtja koostama lepingu lõpetamise/tööde lõpliku üleandmise akti, mille esitab tellijale vastuvõtmiseks. Punkti 13.6 järgi pooled kohustuvad lepingu lõpetamise/tööde lõpliku üleandmise akti esitamisel, aktsepteerimisel või keeldumisel käituma analoogselt teostatud tööde akti esitamise, aktsepteerimise, keeldumise korrale (punktid 13.-13.4) (I kd tl 14-15).
3. Kohus on seisukohal, et kostja ja töövõtja poolt lepingus kokku lepitud tööde vastuvõtmise kord vastab

§-le 637 lg 4, st töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks alates töö vastuvõtmisest kostja poolt või alates ajast, kui töö loetakse vastuvõetuks. 9 33. Kohus on tuvastanud ja puudub vaidlus, et töövõtja on väljastanud kostjale 10.03.2014 vastavalt aktile nr 1225 arve 140006 summas 6000 eurot; 21.04.2014 vastavalt aktile nr 1228 arve 140010 summas 28 800 eurot; 08.05.2014 vastavalt aktile nr 1229 arve 140011 summas 26 760 eurot; 01.06.2014 vastavalt aktile nr 1230 arve 140013 summas 18 480 eurot; 26.06.2014 vastavalt aktile nr 1232 arve 140015 summas 26 760 eurot (I kd tl 22-26). Arved on kostja poolt tasutud. Töövõtja on väljastanud kostjale 26.08.2014 vastavalt aktile nr 1238 arve 140021 summas 29 132,40 eurot (I kd tl 26). Kostja on 12.09.2014 tasunud arve osaliselt 20 132,40 eurot. Kohtule ei ole esitatud töövõtja ja kostja poolt arvete aluseks olevaid allkirjastatud akte. Hageja on kohtule esitanud allkirjastamata teostatud tööde aktid nr 1225, 1228, 1229, 1230, 1232, 1238 (III kd tl 2328, I kd tl 28). Tunnistaja X X ütlustega (II kd tl 164-165 pöördel) on tõendatud, et aktid edastati e-postiga ning, kui pretensioone ei esitatud, siis esitati arved, mis kostja poolt tasuti (II kd tl 164 pöördel). Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütlustes, kuna tulenevalt töövõtja ja kostja vahel allkirjastatud lepingu punktist 10.3 oli arve tasumise aluseks tellija esindajate poolt aktsepteeritud teostatud tööde akt. Kuna kostja on arved 140006, 140010, 140011, 140013 ja 140014 tasunud, siis puudub kohtul alus kahelda, et kostja on töövõtja poolt edastatud aktid kätte saanud ja neid aktsepteerinud, mida näitab arve tasumine kostja poolt. Arvetelt nähtub, et arved on esitatud vastavalt aktile, seega on eluliselt ebausutav, et kostja tasus arved ilma töid üle vaatamata ja akte nägemata. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et kostja oleks esitanud aktides märgitud tööde osas pretensioone või, et kostja oleks nõudnud töövõtjalt aktide edastamist, kuna ei ole arvete aluseks olevaid akte saanud. Kohus märgib, et asjakohatud ja tõendamata on kostja väited, et aktid 1225, 1228, 1229, 1230, 1232 on koostatud tagantjärgi ja hageja esindaja enda poolt. Kohus nõustub hagejaga, et puudub vaidlus, et töövõtja teostas V keskuse objektil töid. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et töövõtja ei ole aktidel märgitud töid teostanud. Tööde teostamine töövõtja poolt on tõendatud ka kohtule esitatud kaetud tööde aktidega ning ehitustööde päevikutega (III kd tl 29-75). Kohus leiab, et tulenevalt poolte praktikast nähtub, et kostja aktsepteeris töövõtja poolt teostatud töid arvete tasumisega, mitte aktide allkirjastamisega. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 2 lg 2 esimese lause kohaselt tekib tava käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Sama lõike teine lause näeb ette, et tava ei saa muuta seadust.

§ 25

lg 1 kohaselt on lepingupooled oma majandusvõi kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tõendatud ja usutav on hageja väide, et töövõtja on edastanud kostjale ka 26.08.2014 nõude aluseks oleva akti nr 1238 ja selle alusel arve 140021 (I kd tl 27-28). Kohus on seisukohal, et hageja pidi olema akti ja arve kätte saanud hiljemalt 12.09.2014, millisel ajal on kostja arve osaliselt tasunud, mille osas puudub vaidlus. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja oleks kordagi töövõtjalt küsinud arve aluseks olevat akti nr

1. Seega ei ole usutavad kostja väited, et kostja ei ole akti saanud. Kohus ei toeta hageja seisukohta, et tööd tuleb lugeda vastu võetuks alates 06.08.2014, kui toimus valminud ehitise ülevaatus ja selle akti allkirjastamine. Valminud ehitise ülevaatus toimus peatöövõtja ja tellija lepingu alusel, millise osapooleks töövõtja ei olnud. Lisaks tulenevalt töövõtja ja kostja vahel sõlmitud lepingust toimus kostja poolt arve tasumine akti alusel, mis esitati töövõtja poolt kostjale vastuvõtmiseks. Käesoleval juhul on akt koostatud 26.08.2014, seega ei saa lugeda kostja poolt töid vastu võetuks 06.08.
3. Kohtule esitanud tõenditest nähtuvalt on kostja edastanud töövõtjale 20.08.2014 e-kirja, kus on välja toonud, et vaidlusalusel ehitusobjektil on vaja teha veel järgmised parandused: Telora märkused, pumpade eemaldamine, soojasõlme + ventkambri skeem ja tähistused, õhkkardinate regulaatorite kaablid seina taha (I kd tl 103). 28.10.2014 on töövõtja edastanud kostjale e-kirja osaliselt maksmata arve 140021 osas, mille peale on kostja 28.10.2014 edastanud e-kirja töövõtjale, et asub homme Kohtla-Järvel töid kontrollima – suured probleemid ilmnesid õhkkardinatega – ei ole korrektselt seadistatud, ning enne probleemi lahenemist töid vastu ei võeta (I kd tl 104). 29.10.2014 teavitas töövõtja kostjat e-kirjaga, et õhkkardinad on töövõtja poolt paigaldatud ning 10 probleemid on elektriga (I kd tl 105). 30.10.2014 edastas kostja töövõtjale e-kirja teatega teostamata töödest: veemõõtjad paigaldada selliselt, et oleks võimalik nende ekspluatatsioon; katmiskraan paigaldada; õhukardinate regulaatorid seinadele paigaldada; tagumiste õhukardinate elektriühendus teostamata – ei saa kontrollida; torustikud, seadmed markeerimata. Soojasõlmes, ventkambris tähistused ja skeemid lamineerida ja seinale kinnitada. Lisaks: pumpade eemaldamine ol.olevas osas; isolatsiooni korrigeerimine ol.olevas osas (I kd tl 105-118). 30.12.2014 on kostja edastanud hagejale e-kirja, et tänase kontrolli tulemusena on teostamata või vastuolus projektiga järgmised tööd: projekteeritud tsingitud terastoru asemele kasutatud musta terastoru; klambrialused ja seina läbiviigud värvimata; küttetoru isolatsioon all toru kruntimata; kütteisolatsioonil kinnitustraadid paigaldamata, teibid massiliselt lahti – soovitav kuumteibiga üle teipida; õhkkardinate ühendussõlmed ei vasta projekteeritud lahendusele, puudub kahetee mootorventiil ja ruumitemperatuuriandur; tamrexi pinnal sadevee kanali isoltasioonil puudub aurutihendus; alupexil peavad kuulkraanil kinnitused olema mõlemal pool kraani; kalorifeeride küttesõlmed ei vasta projekteeritud lahendusele – projekteeritud kaheteeventiiliga sõlmed; seadme 302 küttesõlme kinnitus ei ole piisav, torude liikumine kalorifeeri suhtes peab olema takistatud; torustikud ja seadmed markeerimata (sh soojasõlm, ventkamber, üldiselt); õhkkardinad ei tööta (Expert, ABC, Koduekstra); bussijaama õhkkardin sootuks paigaldamata – lisan projekti väljavõtte; torud värvimata; pultides juhtmeaugud; puitklots toetab torustikku (I kd tl 120-122). Kohtule esitatud ehitustööde päevikutega (III kd tl 43-75) on tõendatud, et tööd lõpetati 30.07.2014 (III kd tl 75) ja valminud ehitise ülevaatus toimus 06.08.2014, millal koostati valminud ehitise ülevaatuse akt, mis allkirjastati 06.08.2014 ja 07.08.2014 (III kd tl 76-77). Puudub vaidlus, et V kaubanduskeskus on kasutusel ja töötab. Valminud ehitise ülevaatuse aktis ei ole esitatud pretensioone tööde osas, mida teostas töövõtja kostjaga sõlmitud lepingu alusel. Asjakohatud on kostja väited, et hageja on esitanud endale sobivaid väljavõtteid ehitustööde päevikutest ja kaetud tööde aktidest, kostja ei ole enda väidete tõendamiseks tõendeid esitanud. Eksperdi T S ütluste (II kd tl 162-164) kohaselt kostja toodud puudused on lepingulised puudused. Puuduseteks ei ole need hoone kasutamise mõistes...hoone töötab...hoone kasutamist need ei sega.
4. Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et tööd tuleb kostja poolt lugeda vastuvõetuks. Tööd on töövõtja poolt teostatud, arved on kostja poolt suuremas ulatuses tasutud. Kaubanduskeskus on kasutuses ning eksperdi sõnul kostja poolt nimetatud puudused on lepingulised puudused, mitte puudused hoone kasutamise mõistes. Eeltoodu alusel tuleb lugeda tööd kostja poolt

§ 638alusel vastu võetuks.

Töö vastuvõtmine ei võta kostjalt iseenesest õigust tugineda töös esinevatele puudustele ning järgnevalt annab kohus hinnangu küsimusele, kas töövõtja teostas tööd lepingukohaselt või mitte. Tööde lepingutingimustele mittevastavus 36. Kostja on esitanud kohtule vastuväited, mille kohaselt hageja teostatud tööd ei vastanud lepingutingimustele. Puudustele on kostja viidanud 20.08.2014, 28.10.2014, 30.10.2014 ja 30.12.2014 e-kirjades. Hageja on seisukohal, et töövõtja on teostanud tööd vastavalt lepingule ja kooskõlastades kostjaga. Hageja on seisukohal, et kostja poolt tehtud etteheidete näol ei ole tegemist puudustega. Isegi kui mõni etteheide on puudus, siis see on käesolevaks ajaks parandatud või on tegemist ebaoluliste pisipuudustega. 37.

§ 641lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele.

Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid.

§ 642

lg 1 alusel vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Riigikohus on 11 leidnud, et tellija saab töövõtja suhtes kasutada puudustega töö puhul õiguskaitsevahendeid, kui töövõtja vastutab kohustuste rikkumise eest (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-177-11, punkt 11).

§ 635lg 1 kohaselt peab töövõtja saavutama lepinguga kokku lepitud tulemuse.

See kohustus on töövõtja põhikohustus.

1. Kohus on täitnud oma selgitamiskohustust 30.08.2017 kirjas (I kd tl 139-141), 26.09.2018 korraldaval kohtuistungil (II kd tl 85-88), 19.03.2019 kohtumäärusega (III kd tl 10-11). Kohus on palunud kostjal täpselt ära näidata, millised puudused töövõtja poolt teostatud töödest esinesid ning ära märkida, millistele lepingutingimustele tehtud tööd ei vasta. Samuti, milliste tööde eest ja millises ulatuses on kostja tasunud, st milliste tööd eest on seni tasumata. Käesolevas vaidluses on kostja tuginenud puudustele, millele kostja on juhtinud töövõtja tähelepanu 30.12.2014 ekirjas (II kd tl 86-87). Kostja on selgitanud, et on jätnud 9000 eurot tasumata vastavalt lepingu punktile 10.
2. Konkreetselt iga töö osas kostja summasid välja toonud ei ole. Kostja leiab, et kostja ei pea tasuma hagejale 9000 eurot ennem, kui töövõtja poolt teostatud töödes on kõik puudused kõrvaldatud.
3. Puudub vaidlus, et lepingu punkti 1 alusel oli lepingu objektiks V Keskus kaubanduskeskuse laienduse veevarustuse, kanalisatsiooni ning küttetööd (muuhulgas hoone veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide ehitus, sadeveekanalisatsiooni ehitus (v.a sadeveelehtrite tarne ja paigaldus), küttetorustiku ehitus, radiaatorite paigaldus, tuletõrjevee ehitus, kappide ja veekardina paigaldus, ventilatsiooni küttesõlmede ehitus, õhkkardinate paigaldus ja automaatika tarne, sanseadmete tarne ja paigaldus, tuletõrjevee üleandmine kohalikule Päästeametile, isoleerimine, tuletõkketööd, mõõdistused, katsetused, aktide vormistamine, teostusdokumentatsioon) (I kd tl 7). Lepingu punkti 6.1 järgi pidi töövõtja teostama ja viima lõpule lepingus näidatud töö täielikus kooskõlas lepingu tingimustega (sh lepingu lisaks olevate dokumentidega), kasutades nõutavat tehnoloogiat, kvalifitseeritud tööjõudu ja kvaliteetseid materjale. Kvaliteedi hindamise aluseks võetakse kehtivad ehitusnormid ja eeskirjad. Kõik tööd teostatakse kõrgel professionaalsel tasemel, arvestades üldtunnustatud kõrgeid kvaliteedinõudeid (muuhulgas RYL 2000 klass I, MaaRYL 2000, TarindiRYL 2000, EEI, HTPA, Tervisekaitse, siseministeeriumi määrus nr 80 (29.07.2005)) (I kd tl 9).
4. Edasi hindab kohus, kas töövõtja poolt teostatud tööd, mille osas kostja väidab, et on puudused, on teostatud vastavalt lepingutingimustele. 40.1 Projekteeritud tsingitud terastoru asemel on kasutatud musta terastoru. Kostja heidab töövõtjale ette, et töövõtja on tuletõrjevarustuse ja veekardina puhul kasutanud projektis kokku lepitud tsingitud terastoru asemel musta terastoru. Hageja on seisukohal, et musta terastoru kasutamine ei ole puudus. Musta terastoru kasutamine on ette nähtud ehitusprojektis. Kostja on ise vastava toru kasutamise heaks kiitnud nii enne torude paigaldamist kui ka torude paigaldamise ajal. Puudub vaidlus, et töövõtja kasutas musta terastoru. Vastavalt V Projekt, milline oli lepingu lahutamatuks lisaks tulenevalt lepingu punktist 2.1.2.1 (I kd tl 7), seletuskirja punkti 3.2 järgi tuli tuletõrje veevarustus ehitada mustast vee-gaasitorust ning punkti 3.3 järgi pidi veekardina torustiku materjal olema must (II kd tl 102). Materjalide spetsifikatsiooni kohaselt (I kd tl 189, II kd tl 96) pidi töövõtja kasutama tsingitud terastoru. Seega on usutav ja põhjendatud hageja seisukoht, et töövõtjal tuli tööde käigus kooskõlastada, millist toru töövõtjal kasutada tuleb, kuna projektis esines lahknevusi. Kohtule esitatud 22.04.2014 materjalide ja seadmete kooskõlastuslehelt nähtub, et kostja ja töövõtja on kooskõlastanud B M terastoru koodiga EN 10217-1 kasutamise (I kd tl 205). Kostja on küll kohtule esitanud tõendi, et kood EN- 10217-1 vastab nii tsingitud kui ka värvitud variandile (II kd tl 64, tõlge I kd tl 62), kuid kohus on seisukohal, et see, et hageja on 12 kooskõlastanud töövõtjaga musta terastoru paigaldamise nähtub sellest, et pooled on peale toru paigaldamist 23.04.2014 ja 03.06.2014 allkirjastanud kaetudtööde aktid nr K110-24 ja nr VK11026 (I kd tl 206-207). Kaetudtööde aktides on kinnitatud, et tehtud tööd vastavad projektile, standardile, ehitusnormidele ja – eeskirjadele ning nende tööde vastuvõtu nõuetele. Eeltoodut kinnitavad ka tunnistaja X X ütlused, kes on tunnistanud, et lepingus lepiti kokku mustade terastorude kasutamine. Paigaldati samad torud, milles kostjaga kokku lepiti. Kostja esindaja oli torude paigaldamise ajal platsil, järelevalve käis miinimum kord nädalas. Paigaldatavate torude osas kostja esindaja töövõtjale ega kellelegi teisele pretensioone ei esitanud (II kd tl 164). Ekspert Tanel S on kinnitanud istungil ütlusi andes, et 22.04.2014 materjalide ja seadmete kooskõlastuslehest on võimalik järeldada, et järelevalve on kooskõlastanud musta terastoru. Oli märgatav, millist toru kasutati, juba ehitamise ajal ja vaheetappide aktide vastu võtmisel (II kd tl 163 pöördel). Tanel S poolt koostatud eksperthinnangu (II kd tl 18-22) kohaselt on must terastoru ja tsingitud terastoru analoogsed torud. Torude materjal on sama ja sama on ka toruseina paksus. Erinevus on üksnes selles, et üks on tsingitud ja teine on ilma katteta (II kd tl 19 pöördel). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et musta terastoru kasutamine vastab lepingutingimustele ning tegemist ei ole puudusega töövõtja poolt teostatud töös. Musta terastoru kasutamise kohustus tuleneb projekti seletuskirjast ja on kooskõlastatud kostjaga. 40.2 Töövõtja on jätnud värvimata klambrialused ja seinaviilud. Küttetoru isolatsiooni all toru kruntimata. Kostja märgib, et tulenevalt projektist kohustus töövõtja värvima torustiku korrosiooni tõkestava värviga, värvikihi minimaalne paksus 80 mikromeetrit. Töövõtja torusid värvinud ei ole. Hageja leiab, et tegemist ei ole puudusega ja kasutatud torud vastavad projektile ja nõuetele. Projektist tuleneb kohustus paigaldada torud, mis on hiljem korrosioonikindlad. Töövõtja kasutas krunditud torusid, mida ei värvita. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid krunditud torude kasutamisele. Puudub vaidlus, et küttetorud on värvimata ja tuletõrjetorustik on värvitud osaliselt. Nimetatu on tõendatud ka kohtule esitatud fotodega (I kd tl 122, 187) ja eksperthinnanguga (II kd tl 19 pöördel). Ekspert on tuvastanud, et küttetorud on osaliselt värvimata ja tuletõrjevee torustikel on näha mitmes kohas ebakvaliteetset värvimist. Kohus ei tähelda poolte vahel vaidlust, et töövõtja on paigaldanud krunditud küttetorud, mis nähtub ka 22.04.2014 materjalide ja seadmete kooskõlastuslehelt (I kd tl 205). Kohus nõustub hagejaga, et projektist ei tulene kohustust küttetorud ja tuletõrjevee torud värvida. V Projekti punktide 3.2 (II kd tl 102) ja 4.5 (II kd tl 103) kohaselt tuleb torustik värvida korrosiooni tõkestava värviga, värvkihi maksimaalne paksus peab olema 80 mikromeetrit. Nähtava paigaldusega viimistlusvärviga katmine ei kuulu torutöövõttu. Puudub vaidlus, et krunditud torud on juba iseenesest korrosioonikindlad. Ka ekspert T S on oma hinnangus märkinud, et kütte osa torustikud võivad olla ka ilma värvita korrosioonikindlad (II kd tl 19 pöördel). Kohtule ütlusi andes on ekspert kinnitanud, et praktikas on lubatud paigaldada küttetoru ilma värvimata isolatsiooni alla. Praegu on küsimus üksnes projektis ja lepingus (II kd tl 164). Ekspert on ka märkinud, et reeglina ei ole krunt ja viimistlusvärv sama asi. Tuletõrjevee torustike puhul oli probleem viimistlusvärviga, torud olid lohakalt värvitud. Tuletõrjetorud olid krunditud tehases. Puudus oli selles, et teistkordne värvimine paistis lohakas välja, üldine viimistlus oli lohakas (II kd tl 162 pöördel). Suuremas osas torustikul oli tagatud projektis nõutud värvikihi lõplik paksus. 50% tuletõrjetorustikust tuleks üle värvida (I kd tl 163 pöördel). Ekspert on ka tunnistanud, et torude värvimistööd olid märgatavad juba vaheetappide aktide vastu võtmisel (II kd tl 163 pöördel). Tunnistaja X X ütlustega on tõendatud, et töövõtja ei pidanud küttetorustiku pärast paigaldamist värvima, sest seda ei värvita. Torud, mida pidi katma kruntvärviga, on kaetud. Torud olid juba eelkrunditud ja kui paigalduse käigus sai kruntvärv kahjustada, siis need kohad krunditi üle (II kd tl 164-164 pöördel). Ka ekspert on eksperthinnangus märkinud, et krundi kiht võib paigalduse käigus saada kahjustada (II kd tl 19 pöördel). Kohus on seisukohal, et eeltooduga on tõendatud, et töövõtja on paigaldanud torud vastavalt projektile ja kooskõlastatult kostjaga. Eksperdihinnanguga, eksperdi ja tunnistaja ütlustega istungil on tõendatud, et küttetorud olid korrosioonikindlad ning, et tuletõrjevee torustik 13 on enamuse osas värviga kaetud vastavalt projektile. Projekti kohaselt ei kuulunud viimistlusvärviga katmine torutöövõttu, seega ei saa töövõtjale ette heita torude viimistlusvärviga katmata jätmist. Asjaolu, et torud on osaliselt värvimata või lohakalt värvitud ei ole selliseks puuduseks, mille alusel jätta töövõtutasu maksmata. Lisaks on eksperdi ja tunnistaja ütlustega tõendatud, et kostjale oli näha torutööd nende tegemise ajal, seega on kostja, allkirjastades kaetudtööde aktid, nõustunud torude sellise paigalduse ja värvimisega. 40.3 Kütteisolatsioonil kinnitustraadid paigaldamata, teibid lahti. Kostja märgib, et asjaolu, et töövõtja on enda hinnangul täitnud oma kohustused isoltasiooni pikiservade teipimise osas, ei tähenda, et traatide kinnitused võis jätta paigaldamata. Hageja on seisukohal, töövõtja poolt paigaldatud isolatsioonile ei ole vajalik paigaldada kinnitustraate. Kinnitustraatide paigaldamist ei nõua ükski eeskiri. Töövõtja paigaldas 2014 kõikidele torudele isolatsiooni vastavalt projektis ette nähtud isolatsiooni klassile. Isegi kui käesolevaks ajaks on teip ühest kohast lahti tulnud, siis see ei ole põhjuseks töö eest tasumata jätmiseks. Puudub vaidlus, et töövõtja ei ole kütteisolatsioonile kinnitustraate paigaldanud. Nimetatud tõendab ka eksperdihinnangu punkt 4 (II kd tl 19 pöördel). Kostja ei ole tõendanud, et töövõtja poolt paigaldatud kütteisolatsioonile tuli paigaldada kinnitustraadid. Kostja esitatud tõend (Õppematerjal. Soojusvarustusesüsteemide isoleerimine. X X (II kd tl 113-117)) ei tõenda, et töövõtja poolt paigaldatud isolatsioon tuli just kinnitada kinnitustraatidega, tegemist on üksnes üldise õppematerjaliga. Töövõtja pidi lähtuma isoltasiooni paigaldamisel tootja juhendist, mitte õppematerjalist. Vastavalt V Projekt punktile 4.8 (II kd tl 103 pöördel) tuleb isolatsiooni paigaldamisel jälgida tootja soovitusi. Paroc majade tehnosüsteemide isolatsiooni paigaldusjuhendi (II kd tl 34-37) kohaselt võib isolatsiooni paigaldada pikiserva teipides. Isolatsioonil on juba tootja poolt paigaldatud teibiribad. Juhendi kohaselt tuleb liimiga ots keerata üle liitekoha ning isolatsioon kinnitada servale surudes, vajadusel kasutades abivahendina silurit. Juhendist ei nähtu, et lisaks oleks vaja paigaldada traadid. Tunnistaja X X on kinnitanud, et isolatsiooni kinnitus paigaldati vastavalt juhendile teibiribadega (II kd tl 164 pöördel). Eksperdihinnanguga (II kd tl 20 pöördel, punkt 16) ja eksperdi antud ütlustega (II kd tl 163 pöördel) on tõendatud, et ekspert ei täheldanud ülevaatusel ühtegi lahtist isolatsiooni. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et isolatsioon on töövõtja poolt paigaldatud kohaselt ning vastavalt projektile ja paigaldusjuhendile. 40.4 Pressteraseklambritel puudub tihend. Hageja on seisukohal, et töövõtja on paigaldanud nõutavad tihendid vastavalt vajadusele. Vastavalt V Projekt punktile 2.3.4 pidi klambri ja toru vahel olema kummitihend (II kd tl 100). Eksperthinnanguga (II kd tl 19 pöördel, punkt 5) on tõendatud, et paljudes kohtades kinnitusklambritel tihend puudus. Eksperdi istungil antud ütluste kohaselt pressterase kinnitusklambreid oli kaks või kolm radiaatorit, võib-olla viiel või kuuel puudus tihend. Ekspert ei osanud öelda, kas nt viis tihendit on palju (II kd tl 163 pöördel). Seega on tõendatud, et töövõtja ei ole järginud täpselt projekti, kuid kohus on seisukohal, et asjaolu, et mõned tihendid puudusid ei ole selliseks puuduseks, mis võimaldaks jätta töövõtutasu maksmata. Tegemist on kohtu hinnangul pisipuudusega töös. 40.5 Õhkkardinate ühendussõlmed ei vasta projekteeritud lahendusele, puudub kahetee mootorventiil ja ruumitemperatuuriandur. Kostja märgib, et töövõtja pidi õhkkardinate ühendussõlmed paigaldama vastavalt projektile ja kasutama projektis ette nähtud lahendusi ja materjale. Töövõtja poolt kasutatud lahendus ja materjalid ei vasta projektile. Hageja leiab, et töövõtja poolt paigaldatud lahendus vastab nõuetele ja on töökindel. Eksperthinnanguga (I kd tl 20 pöördel, punkt 17) on tõendatud, et õhkkardinate ühendustorud olid osaliselt isoleerimata. Õhkkardinate ühendussõlm ei vasta täielikult projektile, puuduvad 14 magnetklapid, mis on olulised kvaliteetseks õhkkardina tööks. Samas on õhkkardinad võimelised töötama ka ilma nende klappideta. Ekspert T S oma ütlustes on kinnitanud, et töövõtja poolt tehtud lahendus töötab, aga ei ole nii efektiivne. Tegemist on üksnes lepingulise küsimusega (II kd tl 162 pöördel). Kohus möönab, et eeltooduga on tõendatud, et ühendussõlmed ei vastanud täielikult projektile. Samas on kohus seisukohal, et kuna teostatud lahendus töötab, siis ei ole asjaolusid arvestades mõistlik ja hea usu põhimõttega kooskõlas keelduda töövõtutasu maksmisest. Tegemist ei ole nii olulise puudusega, mis takistaks õhkkardinate tööd. Töövõtja on suuremas osas oma kohustuse täitnud. 40.6 Tamrex pinnal sadevee kanali isolatsioonil puudub aurutihedus. Hageja on seisukohal, et tegemist on välja mõeldud etteheitega. Vastavalt V Projekti punktile 2.6.4 tuli kanalisatsioonitorustik isoleerida müratehnilistele nõuetele. Isolatsiooni tihedus min b=>100kg/m³. Juhul kui ülemise korruse valamu kanalisatsioonitorustik asub alumise korruse lae all ja ruumis puudub ripplagi, siis tuli torustik isoleerida ja lisaks ehitada ümber toru 2 kordsest kipsist ümbris. Sadeveetorustiku isolatsiooni paksus 50mm, kivivill kaetud fooliumkattega. Juhul, kui pole projektis viiteid, lähtuda LVI kaartidest 50-10344 ja 50-10345 (II kd tl 101 pöördel). Eksperthinnanguga (II kd tl 20, punkt 6) ja eksperdi Tanel S istungil antud ütlustega (II kd tl 163) on tõendatud, et põhimahus oli aurutihedus tagatud, esines mõningaid probleemseid kohti. Seega on aurutihedus töövõtja poolt tagatud. Kohus leiab, et mõningate probleemide esinemine ei saa olla selliseks puuduseks, mis võimaldaks jätta töövõtutasu tasumata. Kohus on seisukohal, et töövõtja on suuremas osas oma kohustuse täitnud. 40.7 Alupex torul ei paikne kuulkraanil kinnitused mõlemal pool kraani. Hageja on seisukohal, et töövõtja on kinnitused paigaldanud ja vajalikud kinnitused paiknevad mõlemal pool, kraanist veidi eemal. Kinnituste augusse kohta puuduvad nõuded. Ühestki lepingust, projektist ega ka üldisest eeskirjast ei tulene nõuet kinnituste paigaldamiseks täpselt kahele poole kraani kõrvale. Kinnituste eesmärk on torustiku stabiliseerimine kraani keeramisel, töö on teostatud vastavalt lepingule. Tulenevalt V Projekti punktist 2.3.2 veevarustuse armatuur peab olema vastupidav vähemalt rõhule 1000 kPa. Armatuuri paigalduskohtadesse näha ette selline kinnitus, et armatuuri avamissulgemiskoormus ei kanduks edasi torudele (II kd tl 99 pöördel). Punkti 2.3.4 järgi painutatud põlved ja liitmikud kinnitatakse mõlemalt poolt 300mm vahedega (II kd tl 100). Ekspert on oma eksperthinnangus märkinud, et nimetatu tähendab, et alupex torul on vajalik enne ja pärast kraani teha kinnitus. Kahes kohas ei olnud kraanil mõlemapoolset kinnitust (II kd tl 20, punkt 7). Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et töövõtja on paigaldanud kinnitused vastavalt projektile. Asjaolu, et kahes kohas ei olnud kraanil mõlemapoolset kinnitust, ei saa olla aluseks jätta töövõtutasu tasumata. Kohtu hinnangul on tegemist pisipuudusega. 40.8 Kalorifeeride küttesõlmed ei vasta projekteeritud lahendusele. Hageja on seisukohal, et töövõtja on kalorifeeride küttesõlmed paigaldanud kohaselt. Töövõtja ehitas küttesõlmed vastavalt kasutatud ventilatsiooniseadmele. Reguleerventiil, mida küttesõlme ehitusel kasutati, tarniti objektile koos ventilatsiooni agregaadiga. Tegemist oli sellele konkreetsele seadmele sobiva ventiiliga. Töövõtja paigaldas ehitusele toodud küttesõlmed vastavalt juhistele. Kostja märgib, et küttesõlmed valis ja tarnis vastavalt projektile töövõtja. Ekspert on oma eksperthinnangus märkinud, et kalorifeeride küttesõlmed töötavad, aga ei ole paigaldatud nõuetekohaselt. Kalorifeeride küttesõlmed ei tohi kalorifeeri suhtes üheski suunas liikuda. Puudu on põranda külge kinnitatud raam, mille külge sõlm kinnitada (II kd tl 20, punkt 8). Tunnistaja X X ütluste kohaselt kalorifeeride küttesõlme paigaldas töövõtja. Sõlm paigaldati sellise ventilatsioonikalorifeeri jaoks, nagu sinna oli tarnitud. Töövõtja ei tegelenud ventilatsiooni töövõtuga. Ventilatsiooni agregaat tarniti sinna peatöövõtja mingi teise alltöövõtja poolt. Vastavalt sellele, mis agregaat toodi, sellele vastavalt tehti sõlm. Küttesõlmed kinnitati keermelattidega. 15 Selline kinnitus on piisav (II kd tl 164 pöördel). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millistele nõuetele küttesõlm pidi vastama. Kohtule ei ole esitatud küttesõlme paigaldusjuhendit. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütlustes, et küttesõlm paigaldati vastavalt juhendile ja oli piisav. Eksperdi ütlustega on kinnitatud, et kalorifeede küttesõlme, mis oli ehitatud, ei olnud projektis (II kd tl 163), kuid tegemist on toimiva lahendusega (II kd tl 163 pöördel) ning ei saa öelda, et lahendus on vale (II kd tl 163). Kohus on seisukohal, et kuigi töövõtja on ehitanud projektist erineva lahenduse, siis on käesoleval ajal tegemist toimiva lahendusega. Kohus on seisukohal, et töövõtja on suuremas osas oma kohustuse täitnud ja taganud toimiva lahenduse. 40.9 Seadme 302 küttesõlme kinnitus ei ole piisav, torude liikumine kalorifeeri suhtes peab olema takistatud. Hageja leiab, et puudus on kõrvaldatud. Küttesõlme kinnitus on piisav. Torude kinnituse eesmärk ei ole fikseerida torud täiesti liikumatuks. Eksperthinnangu kohaselt ei ole küttesõlme kinnitus piisav (II kd tl 20, punkt 9). Istungil ütlusi andes märkis ekspert T S , et seadme 302 küttesõlm ei olnud piisavalt kinnitatud, tema raam oli ebapiisava jäikusega, küttesõlm ei tohiks ventilatsiooni kalorifeeri suhtes liikuda, aga see oli käega liigutatav. Oli lihtsasti liigutatav. Peaks olema tugevalt kinnitatud, ei tohi liikuda ventilatsiooni kalorifeeri suhtes (II kd tl 163). Samuti on ekspert märkinud, et kuna ekspert ei ole peatöövõtja, siis üldlevinud küttesõlmede tarneskeemi ei tea ja ei tahaks ka siin pakkuda, kuidas see täpselt toimub, see on konkreetselt töötegija väljakujunenud praktika, mis lõpptulemuse kujunedes ei tähenda midagi (II kd tl 163 pöördel). Kohus on seisukohal, et kostja ei ole kohtule tõendanud, et töövõtja poolt paigaldatud küttesõlme kinnitus ei vasta lepingutingimustele. Kostja ei ole esitanud tõendeid, milline pidi olema kinnitus lepingu kohaselt. Üksnes väide, et on ebapiisav, ei tõenda, et töövõtja ei täitnud oma kohustust vastavalt lepingule. 40.10 Torustikud ja seadmed markeerimata (sh soojasõlm, ventkamber, üldiselt), Hageja on seisukohal, et töövõtja on seadmed markeerinud ning tegemist ei ole puudusega. Töövõtja ei pidanud igale torule iga mõne meetri järel silte ja märke paigaldama. Puudub vaidlus ning V Projekti seletuskirja punkti 7 (II kd tl 109-110) kohaselt pidi seadmed markeerima. Vastavalt projekti punktile 7.2.2.3 tuli tunnussiltidega varustada kõik KVVK. seadmete loetelus esinevad seadmed, juhtimispuldid, reguleerimisseadmed, andurid jms. kodeeritud seadmed. Tunnussildid pidid olema valmistatud valgest lamineeritud plastmassist, millele graveeritud tekst on must. Teksti tähekõrgus umbes 10 mm. Sildid tuli kinnitada ühel viisil seadme külge või kõrvale, vajaduse korral eraldi alusele. Projekti punkti 7.2.2.4 järgi mahutitel, pumpadel, soojusvahetitel, õhutöötlemise masinatel jm seadmetel pidi peale tunnussildi olema täiendavalt masinasilt. Masinate sildid tuli kinnitada isoltasiooni peale. Projekti punkti 7.2.2.5 kohaselt torustikud tuli markeerida vastavalt voolusuuna noolte kleebistega. Kleebised pidid olema kinnitatud torustikule nii, et need oleks võimalik määratleda ilma vaevata. Need pidi olema näiteks tehnilistes ruumides, keldrikoridorides jms kohtades vahemaaga umbes 5 m, ventiilide juures, seinaläbistuskohtades mõlemal pool, torustikuriiulite hooldusplatvormidel, kõikide kontroll-luukide kohal jne. Projekti punkti 7.2.2.6 järgi ventilatsioonikanalid tuli märgistada samasuguste tunnussiltidega nagu seadmed. Sildid pidid olema kinnitatud peakanalitele kõikidesse määramiseks vajalikesse kohtadesse nagu masinaruumides ja lõõridest väljuvad kanalid, horisontaalkanalitel umbes 20 m vahemaaga, ventilatsioonišahtide hooldusplatvormidele, kõikide kontroll-luukide juurde jne. Tulenevalt projekti punktist 7.2.2.7 ripplagede ülalpoole jäävad puhastusluugid, sulgur- ja ühekordse reguleerimisega ventiilid, reguleerimisseadmed jm seadmed tuli markeerida ripplagedele või seina ülemisse osasse kinnitatavale väikesemõõdulisele lamineeritud plastikule graveeritud plaadile. Markeerimisviis tuli igal konkreetsel juhtumil kinnitada tellija juures. Tulekustutusseadmed tuli markeerida vastavalt ametivõimude poolt soovitatud viitadega. Töövõtja pidi tarnima ja paigaldama markeerimissildid vastavalt tellija juhendite alusel. Eeltoodust nähtuvalt pidi markeerimine toimuma tellija juhiste kohaselt ning üksnes torustikele kinnitatavatele 16 kleebistele ja horisontaalkanalitele oli ette nähtud vahemaa märgiste paigaldamiseks ja seda ka umbes. Eksperthinnanguga on tõendatud, et töövõtja oli torustikke ja seadmeid markeerinud, aga mitte piisavalt. Ekspert on leidnud, et puudu on umbes 40% markeeringutest (II kd tl 20, punkt 10). Istungil on ekspert T S märkinud, et torustike markeerimine on vajalik pigem hoone halduseks. Nõuded ei ole sellised, et 10m kohta üks markeering, vaid mõistlikud ja vajalikud mahud, et oleks aru saada, millise torustikuga tegemist on. Ei saa öelda, et 10 markeeringut oli puudu, nii ei saa öelda. Haldusfirma peaks pigem ütlema, et kuhu vaja on ja kui palju, et see oleks piisav. Tavaliselt lepitakse markeering kokku omaniku järelevalvega ja temaga koostöös tehakse markeering. Ei oska öelda, mis kokkulepped omaniku järelevalve ja koostööprotsessis olid (II kd tl 163). Samuti on ekspert märkinud, et ei mäleta, et oleks teostusjoonistel näinud midagi markeeringute kohta ning ka seda, et markeeringuid on võimalik eemaldada (II kd tl 163 pöördel). Kohus, arvestades, et omanikujärelevalve viibis pidevalt objektil, mis on tõendatud tunnistaja X X ütlustega ning asjaoluga, et tööd on üle vaadatud kaetutööde aktidega pidevalt, on seisukohal, et kostja ei ole kohtule tõendanud, et palju pidi markeeringuid ja silte olema ning, kui palju on neid puudu. Kostja ei ole tõendanud, et töövõtja poolt paigaldatud markeeringud ja sildid ei vastanud lepingutingimustele. Samuti ei ole ekspert selgitanud ekspertiisil ja ütlusi andes, et kust ekspert võtab, et 40% markeeringutest oli puudu. Seega ei ole tegemist töös esineva puudusega. 40.11 Õhkkardinad ei tööta (Expert, ABC, Koduekstra). Hageja on märkinud, et töövõtja on paigaldanud õhkkardinad vastavalt lepingule. Õhkkardinad ei töötanud kuna elektritööd olid lõpetamata, mida töövõtja ka selgitas kostjale 28.10.2014 e-kirjas (I kd tl 105). Eksperthinnangus on ekspert märkinud, et ülevaatusel õhkkardinad ei töötanud. Täpset põhjust, miks ei töötanud ei ole võimalik tuvastada. Kostja esindaja kinnitas, et põhimõtteliselt õhkkardinad töötavad, aga palju on probleeme ja pidevalt peab käima mehaanik neid putitamas (II kd tl 30, 21). Istungil selgitas ekspert Tanel S, et õhkkardinaid saab välja lülitada. Hoolduspäevikuid ei uurinud, pidi tulema mehaanik, kes hakkab õhkkardinat parandama. Ei oska öelda, kas see oli paigaldamise või elektroonika probleem (II kd tl 163 pöördel). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et õhkkardinad ei tööta, kuna töövõtja ei ole paigaldanud neid vastavalt lepingutingimustele. Tulenevalt eksperdi antud ütlustest ja töövõtja 28.10.2014 e-kirjas antud selgitustest nähtub, et õhkkardinate töö on häiritud seoses elektritöödega, mis aga ei kuulunud töövõtja töökohustuste hulka. Seega leiab kohus, et töövõtja on õhkkardinad paigaldanud vastavalt nõuetele ja tegemist ei ole puudusega. 40.12 Pultides juhtmeaugud. Hageja on seisukohal, et töövõtja on täitnud tööd vastavalt kostja juhistele, mistõttu ei vastuta töövõtja puuduste eest. Tulenevalt tellija juhistest paigaldas töövõtja, algselt seinale paigaldatud juhtmed, hiljem seina sisse, seoses millega jäid pultidesse augud. Puudub vaidlus ning kohtule esitatud fotoga (I kd tl 108) on tõendatud, et pultides on juhtmeaugud. Tulenevalt kostja 20.08.2014 e-kirjast nähtub, et kostja on andud töövõtjale juhised viia kaablid seina taha (I kd tl 103). Seega on usutavad hageja väited, et töövõtja juhistel viidi kaablid seina peal seina taha, mistõttu jäid pultidesse juhtmeaugud. Seega on töövõtja teinud tööd vastavalt tellija juhistele ning ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest juhindudes

§ 641lg 3.

Kohus on ka seisukohal, et tegemist on pisipuudusega, mis ei saa olla aluseks töövõtu tasu maksmata jätmiseks. 40.13 Kuna kostja on loobunud oma vastuväidetest seoses puudustega, et bussijaama õhkkardin on paigaldamata (II kd tl 87) ja puitklots toetab torustikku, siis kohus ei anna nimetatu osas hinnangut. Lisaks on tuvastatud, et töövõtja kohustus ei olnud paigaldada bussijaama õhkkardinat. Puitklotsi osas märgib kohus, et tegemist ei ole sellise puudusega, mille alusel saaks jätta tasumata töövõtu tasu. Lisaks on puudus käesolevaks ajaks kõrvaldatud. 17 41. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tõendamata on kostja väited, et töövõtja poolt teostatud töö ei vasta lepingutingimustele. Isegi, kui mõnes töövõtja poolt teostatud töös esineb vajakajäämisi või on töö teostatud lohakalt, siis ei ole kohtu hinnangul tegemist sellise puudusega, mille alusel saaks kostja keelduda tasu maksmisest juhindudes

§ 111lg 1.

Kohus on seisukohal, et kuna töövõtja on oma töö teostanud suuremas osas ja oluliste puudusteta, siis tulenevalt

§ 111

lg 3 ei või kostja kohustuse täitmisest keelduda, kuna see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik ja ei vastaks hea usu põhimõttele. Kohus märgib ka, et

§ 111

lg 3 järgi saaks tasu maksmisest keelduda ebaoluliste puuduste korral üksnes ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks. Käesoleval juhul aga ei ole kostja välja toonud, kui palju kuluks mingi puuduse kõrvaldamiseks. Kohus on nimetatut selgitanud oma 19.03.2019 kohtumääruses (III kd tl 10-11). Kohus leiab, et kostja poolt esitatud tõend, X OÜ 15.09.2017 hinnapakkumine (I kd tl 198), ei ole asjakohane tõend. Tõend on allkirjastamata. Pakkumine on tehtud vastavalt V Kaubanduskeskuse laienduse VKKVJ põhiprojektile ning ei arvesta tegelikku olukorda. Samuti on pakkumine koostatud mittepädeva äriühingu poolt. Vastavalt majandustegevuse registrile on X OÜ tegevusala üldehitamine (I kd tl 209). 42. Kohus on ka seisukohal, et kostja ei saa lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kuna ei ole töövõtjat teavitanud lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt.

§ 643

alusel, kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.

§ 644

lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.

§ 644

lg 2 järgi oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Tulenevalt

§ 644

lg 3, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Lepingu punkti 13.2 järgi on tellija kohustatud tööd viie tööpäeva jooksul arvates teostatud tööde akti projekti saamisest aktis kirjeldatud tööd üle vaatama. Töö mahtude ja kvaliteedi aktsepteerimisel kohustub tellija akti allkirjastama või mitteaktsepteerimisel sellest motiveeritult keelduma (I kd tl 14).

1. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et töövõtja on 26.08.2014 tulenevalt 13.5 koostanud lõpliku üleandmise akti nr 1238 ja koostanud selle alusel arve 140021, millise kostja on 12.09.2014 tasunud osaliselt summas 20 132,40 eurot. Tasumata on 9000 eurot. Kohus on tuvastanud, et usutavad ei ole kostja väited, et kostja ei ole 26.08.2014 akti nr 1238 saanud. Kohus on lugenud, et tööd tuleb kostja poolt lõplikult vastu võetuks lugeda hiljemalt 12.09.
2. Seega tulenevalt lepingu punktist 13.2 oli kostja kohustatud tööd üle vaatama hiljemalt 19.09.
3. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid ega põhjendusi, et kostjal ei olnud võimalik töid nimetatud ajaks üle vaadata. Kohtule esitatud tõenditega, kaetud tööde aktid, ehitustööde päevikud, valminud ehitise ülevaatuse akt (III kd tl 29-77), on tõendatud, et teostatud tööde ülevaatus toimus järjepidevalt. Kohus on tuvastanud eelnevalt, et kostja on töövõtjat teavitanud töödes esinenud puudustest 20.08.2014 e-kirjaga, kus on välja toonud, et vaidlusalusel ehitusobjektil on vaja teha veel järgmised parandused: Telora märkused, pumpade eemaldamine, soojasõlme + ventkambri skeem ja tähistused, õhkkardinate regulaatorite kaablid seina taha (I kd tl 103). 28.10.2014 e-kirjaga, et suured probleemid ilmnesid õhkkardinatega – ei ole korrektselt seadistatud (I kd tl 104). 30.10.2014 e-kirjaga: veemõõtjad paigaldada selliselt, et oleks võimalik nende ekspluatatsioon; katmiskraan paigaldada; õhukardinate regulaatorid seinadele paigaldada; tagumiste õhukardinate elektriühendus teostamata – ei saa kontrollida; torustikud, seadmed markeerimata. Soojasõlmes, ventkambris tähistused ja 18 skeemid lamineerida ja seinale kinnitada. Lisaks: pumpade eemaldamine ol.olevas osas; isolatsiooni korrigeerimine ol.olevas osas (I kd tl 105-118). 30.12.2014 e-kirjaga: projekteeritud tsingitud terastoru asemele kasutatud musta terastoru; klambrialused ja seina läbiviigud värvimata; küttetoru isolatsioon all toru kruntimata; kütteisolatsioonil kinnitustraadid paigaldamata, teibid massiliselt lahti – soovitav kuumteibiga üle teipida; õhkkardinate ühendussõlmed ei vasta projekteeritud lahendusele, puudub kahetee mootorventiil ja ruumitemperatuuriandur; tamrexi pinnal sadevee kanali isoltasioonil puudub aurutihendus; alu-pexil peavad kuulkraanil kinnitused olema mõlemal pool kraani; kalorifeeride küttesõlmed ei vasta projekteeritud lahendusele – projekteeritud kaheteeventiiliga sõlmed; seadme 302 küttesõlme kinnitus ei ole piisav, torude liikumine kalorifeeri suhtes peab olema takistatud; torustikud ja seadmed markeerimata (sh soojasõlm, ventkamber, üldiselt); õhkkardinad ei tööta (Expert, ABC, Koduekstra); bussijaama õhkkardin sootuks paigaldamata – lisan projekti väljavõtte; torud värvimata; pultides juhtmeaugud; puitklots toetab torustikku (I kd tl 120-122). Käesolevas asjas tugineb kostja puudustele, millest kostja on teavitanud töövõtjat 30.12.2014 e-kirjaga. Kohus on seisukohal, et kostja on minetanud õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, miks kostja ei saanud teatada väidetavatest puudustest töövõtjat varem. Ekspert ja tunnistaja on andnud ütlusi, et etteheidetud väidetavad puudused olid nähtavad juba töö tegemise ajal ning, et omanikujärelevalve viibis pidevalt objektil. Lisaks on kaetudtööde aktides kinnitatud, et tööd on teostatud vastavalt projektile, standardile, ehitusnormidele ja –eeskirjadele ning nende tööde vastuvõtu nõuetele. Isegi, kui lugeda, et kostja sai tööd üle vaadata alles 29.10.2014 (I kd tl 104), ka siis on kostja 30.12.2014 tuginenud lepingutingimustele mittevastavusele hilinenult. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei esine ka

§ 645

sätestatud asjaolusid, et kostja saaks tugineda lepingutingimustele mittevastavusele isegi kuna ta mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud.

1. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele põhinõude osas ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 9000 eurot.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise 9000 eurot.

§ 113

lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu punkti 16.7 kohaselt tellija kohustub töövõtjale tema poolt korrektselt ja vastavalt lepingule vormistatud arve tasumisega viivitamise eest tasuma viivist 0,15% arvestatuna arve tasumata summast kuni oma kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Hageja on arvestanud viivis perioodi 17.09.2014-17.05.2017 eest 13 162,50 eurot. Vastavalt Riigikohtu praktikale (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-66-05, punkt 18) palub hageja kostjalt välja mõista viivise põhunõudega võrdses ulatuses 9000 eurot. Kohus on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

1. Kuna kohus on loobunud tasaarvestuse vastuväitest (II kd tl 86), siis ei anna kohus hinnangut tasaarvestusele. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. 19
3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.
4. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumises alates TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Nele Atonen Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 20