1 Ärakiri Kohtuasi nr 1-07-14568 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 04.11.2008 Viru Maakohus koosseisus: Kohtunik TIIT KULLERKUPP Sekretär Aile Siil juuresolekul, Prokurör Sirje Merilo Kaitsja vandeadvokaat Kristiina Lee osavõtul Arutas avalikul kohtuistungil 08.
- ja 28.
- 2008 aastal Rakvere linnas kriminaalasja üldmenetluses MAREK LEGOVITŠ-i /elukoht xxxx, isikukood 37911235223, haridus: xxxx, emakeel xxxx, töökoht OÜ D, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 9-l korral tõkend: elukohast lahkumise keeld/ süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi. Marek Legovitšit süüdistatakse selles, et tema, 02.06.2007.a. kella 20.00 paiku xxxx asuva kaupluse läheduses tülitas kauplusest väljunud V. V.t ning seejärel ründas kannatanut, lüües jalaga V. V.t kaela ja rinna piirkonda, mille tagajärjel kannatanu maha kukkus, misjärel jätkas maas lamava V. V. peksmist rusikate ja jalgadega. Peksmisega põhjustati V. V.le kaela ja rindkere põrutused. Esitatud süüdistuses M.Legovitš ennast süüdi ei tunnista. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et 02.06.
- õhtul läks poodi koos R. R. ja K. A.ga, kui nad olid järjekorras tõugati teda kahe käega tugevalt vastu selga ja ta kukkus riiulite ja leti poole, või letile, mille peale tekkis kolin, ta vaatas tagasi ja nägi, et tõukajaks oli V. V., kellega ta oli varem paar korda ühise sõbra juures kokku puutunud. Ta küsis V. käest miks ta tõukas aga viimane ei vastanud midagi ja läks kapist õlut võtma. Ta väljus oma kaaslastega poest ja jäid poe ette juttu rääkima, eelnimetatud kaaslastele lisaks oli seal veel K. K., ta jäi ootama V. väljumist kauplusest, et viimaselt tõukamise kohta aru pärida, ta küsis kauplusest väljunud V.lt tõukamise koht, viimane ei vastanud ja eemaldus, ta järgnes V.le, et vastust saada, viimane eemaldus õlle nelipakk paremas käes, ootamatult pööras V. umber ja lõi teda vasaku käe rusikaga, tal läks mokk või silm katki, ta asus ennast kaitsma, V. lõi teda veel 1-2 korda näkku ja rindu, ta püüdis V.t kinni hoida ja rüseluse käigus mõlemad kukkusid maha, ta üritas V.t lüüu aga ei saanud, tema sõbrad olid sel ajal nende kõrval, nad rabelesid mõne minuti. Ta leiab, et kannatanu oli tema, tal oli suu seest katki ja silm sinine, mõni päev hiljem kui kuulis, et V. on juhtunu kohta avalduse teinud fikseeris ta oma vigastused arsti juures. Ta väidab, et jalgadega löömist ei olnud, et ta tegutses enda kaitseks, täpsustab, et V. lõi teda kahel korral, esimest korda ootamatult ringi pöörates, teist korda rüseluse käigus, tema V.t ei löönud, püüdis vaid eemale tõugata, ta arvab, et V. oli purjus, järeldab seda tema kõnnakust. Kannatanu V.V. kohtus antud ütlustest nähtub, et ta läks poodi õlut ostma, eelnevalt oli ta ära joonud kaks pudelit õlut, poes sees ukse juures oli neli noormeest, ta pidi nende ja seina vahelt läbi pugema, et siseneda, ta läks poe tagaosasse, kus õlled olid, Legovitš ja veel üks noormees järgnesid talle, Legovitš küsis “kas tahad kakelda”, ta ei vastanud midagi ja läks leti juurde, keegi tõukas teda selga, kui ta oli õlle eest maksnud väljus ta kauplusest, neli noormeest olid väljunud varem, Legovitš kaaslasega ootas teda müüri juures, kutsusid enda juurde, kui ta neist möödus tegi keegi ettepaneku kakelda, ta ei tahtnud kakelda, Legovitš lõi talle jalaga vastu kaela, ta kukkus, Legovitš jätkas jalgadega peksmist vastu rindu , käsi ja jalgu, ta ei saanud vastu hakata, ta ei saanud ka ära minna kuna teised noormehed olid selja taga, mingil ajal peksmine lihtsalt lõpetati, ta läks minema, plätud olid jalast ära tulnud ja naine käis neid hiljem ära toomas. Kui peksmine algas kukkus tal paremast käest maha õlle nelipakk, ta väidab, et vasakusse kätte on tal varasema trauma tõttu käelaba peale sõrmenukkide juurde paigaldatud protees, ta saab selle käega tõsta ja elektrikutööd teha aga pingutada ja kätt rusikasse panna või kedagi lüüa ei saa, selle proteesi tõttu ei pidanud ta ka sõjaväkke minema. Juhtunu tagajärjel sai ta kaela ja rindkere põrutuse, käed ja põlved olid katki, lõualuud olid kanged. Seljes olnud riided olid rikutudkahju 1200 krooni, arsti visiiditasu oli 50 krooni ja bensiiniraha arsti juurde sõitmiseks 50 krooni, kokku nõuab 1300 krooni hüvitamist. Ta väidab, et oli enne seda Legovitšiga ühe korra kokku puutunud aga kaupluse juures ta teda ära ei tundnud. Tunnistaja M. V., poemüüja ütlustest nähtub, et mäletab, kui V. poes käis, oli vaikne mees ostis 4-se õllepaki, alkoholilõhna ta V.l ei tundnud, ta ei mäleta kas veel keegi poes oli, ei mäleta, et oleks sel päeval Legovitši poes näinud, väidab, et poes pole rüselemist olnud muidu ta mäletaks seda. Tunnistaja K. K. kohtus antud ütlustest nähtub, et jäi autosse, kui tema kaaslased Legovitš, A. ja R. kauplusse sisenesid. Ta nägi kauplusest väljumas ühte meest õllepakiga (hiljem sai teada, et tema nimi on V.) ja kohe selle mehe järel väljusid ka Legovitš, A. ja R.. V. hakkas poest eemale minema ja Legovitš järgnes talle, Legovitš 2 ütles midagi V.le ja seejärel viimane pööras ringi ja lõi Legovitšile vastu nägu, ta läks koos oma sõpradega lähemale, nägi, et kaks meest maadlesid pikali maas, Legovitšil oli kulm ja suu lõhki, V.l visuaalseid vigastusi polnud ülekaalu polnud kummalgi pool, appi nad ei läinud, rüseleti kuni 10 minutit ja seejärel mõlemad lahkusid omal jalal. Kuulis hiljem, et poes oli mingi tõuklemine olnud. Tunnistaja R. R. kohtus antud ütlustest nähtub, et Legovitšiga elab ühes külas, V.t teab kaupluse juures juhtunu tõttu, ta väidab, et kui tema Legovitši ja A.ga poodi sisenes oli V. poes riiulite juures, poes V. tõukas Legovitši, ta oli sel ajal poe ukse juures, nägi, et V. ja Legovitš seisid leti ja riiulite juures näod vastastikku ning V. tõukas Legovitši rindu, Legovitš komistas riiuli või vitriini vastu, nad väljusid poest peale V.t ja Legovitš läks V.le järele, et pärida aru tõukamise kohta, ta ei mäleta kuidas väljas konflikt algas aga nägi, et V. ja Legovitš lõid teineteist, see juhtus u 10-15 m kaugusel kauplusest, pärast oli Legovitšil nina verine ja särk puru, mõlemal olid riided määrdunud. Tunnistaja A. O. kohtus antud ütlustest nähtub, et Legovitši teab kui xxxx elanikku, V.t ei tunne, ta oli juhuslikult Xxxx poe juures kui nägi Legovitšit 4-5 sõbraga poe juures, nägi, et Legovitš sõpradega ja V. väljusi kauplusest, et Legovitš vaidles V.ga liikudes poest eemale, nägi, et Legovitš lõi V.t jalaga pea piirkonda ning seejärel veel jalaga alla kümne korra, V. kukus, ta nägi juhtunut u 20 meetri kauguselt, Legovitš oli V.st üle ja viimane jooksis minema, nägi, et V.l oli nägu verine, Legovitšil vigastusi ei tundunud olema. Tunnistaja M. S. kohtus antud ütlustest nähtub, et nägi poe juures kui V. poest väljus, kui V. neist möödus jooksis Legovitš talle järgi ja küsis-miks lõid, V. keeras ringi ja lõi Legovitšile vastu kulmu, seejärel läks rüseluseks, mehed olid üksteisele nii ligi, et lüüa ei saanudki, Legovitš oli maadluse ajal allpool, Legovitšil oli hiljem kulm ja huul katki. Tunnistaja K. A. kohtus antud ütlustest nähtub, et Legovitš on tema sõber keda tunneb juba 10 aastat, V.t teab kaupluse juures toimunu tõttu, ajal mil tema oli koos Legovitši ja R.ga kaupluses sisenes sinna ka V., kes uksest sisenede tõukas või lükkas Legovitši selga, viimane koperdas selle peale ettepoole, peaaegu kukkus, Legovitš vajus vastu teda ja seega peatas ta Legovitši kukkumise, R. oli sel ajal leti juures ja maksis arvet, nad olid väga hämmeldunud V. sellise käitumise pärast, Legovitši küsimusele ei vastanud V. aga midagi, V. oli tema arvates alkoholijoobes, temalt tuli alkoholilõhna, nad väljusid poest ja jäid poe juurde juttu ajama, kui poest väljus V. tahtis Legovitš selgitada millest selline tõukamine, V. möödus neist ja ei vastanud midagi, Legovitš läks V.le järele, kõnetas teda ja pani käe õlale, seepeale keeras V. umber ja lõi Legovitšile rusikaga näkku, Legovitš tõstis käed enda kaitseks, V. lõi veel mitu korda mõlema käega näkku ja keha piirkonda, Legovitš proovis V.st kinni võtta ja mõlemad kukkusid, tema arvates oli kannatajaks pooleks Legovitš kellel oli näo vasak pool ja kael punane. Tunnistaja D. M. kohtus antud ütlustest nähtub, et tuli kaupluse juurde A. kutsel, poe juurde mines nägi, et Legovitš läks poe juures ühele mehele järele, see mees pani õllepaki maha ja läks Legovitšile kallale lüües viimast vasaku käega, Legovitš vastu ei löönud, püüdis ennast kaitsta, mõlemad kukkusid maha, madistasid natuke, tõusid püsti ja läksid laiali. AS Rakvere Haigla patsiendikaardist nähtub, et V.V. on pöördunud erakorralise meditsiini osakonda 02.06.2007 kl 20.51 ja temal on diagnoositud kaela ja rindkere põrutus. AS Rakvere Haigla patsiendikaardist nähtub, et M.Legovitš on pöördunud erakorralise meditsiini osakonda 07.06.2007 kl 18.19 ja temal on diagnoositud nina ja rindkere põrutus. Kohtu arvates pole usaldusväärselt tõendatud, et kuritegu oleks toime pandud avalikus kohas § 263 mõttes, samuti pole tuvastatud kõrvaliste isikute ring, kelle rahu M.Legovitš oma tegevusega rikkus. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et M.Legovitši poolt toimepandu tuleb ümberkvalifitseerida KarS § 121 järgi. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse ja subjektiivse süüteokoosseisu olemasolu M.Legovitši tegevuses on tõendatud kannatanu V.V. ning tunnistaja A.O. ütlustega, samuti V.V. patsiendikaardiga. Kohus ei pea usaldusväärseiks M.Legovitši ennastõigustavaid ütlusi ja ka tema sõpruskonda kuuluvate tunnistajate ütlusi kaupluses ja hiljem väljas toimunu kohta. Kuigi M.Legovitšile on süüdistus esitatud väljas toimunu kohta, on antud juhul vajalik tuvastada ka süüdistuses märgitud tegevusele eelnenud sündmused. Kuna M.Legovitš väidab, et väljas toimunu oli otseselt põhjustatud kaupluses toimunud konfliktist, siis on vaja selgitada kas ja milline konflikt kaupluses toimus. M.Legovitš K.A. ja R.R. ütlustest nähtub, et V.V. käitus kaupluses väljakutsuvalt ja tõukas M.Legovitši. Kohus leiab, et selline käitumine V.V. poolt pole tõendamist leidnud. V.V. on tõukamist eitanud, müüja M.V. mäletab küll V.V. kaupluses käiku, kuid ei mäleta, et samal ajal oleks olnud kaupluses M.Legovitš, ta väidab, et mingit rüselemist kaupluses polnud. M.Legovitš ja tema kaaslased räägivad küll M.Legovitši tõukamisest V.V. poolt kuid kirjeldavad seda erinevalt. Kui M.Legovitš räägib, et teda tõugati selja tagant kahe käega selga mille peale ta kukkus vastu riiuleid või vastu letti, siis R.R. väidab, et M.Legovitš ja V.V. seisid näod vastakuti kui V.V. M.Legovitši rindu tõukas. K.A. räägib küll selja tagant tõukamisest , kuid väidab, et M.Legovitš ei kukkunud mitte vastu letti ega riiulit vaid hoopis vastu teda ajal mil nad leti juures seisid ja R.R. arvet maksis, R.R. ise aga väidab, et nägi juhtunut kaupluse ukse juures seistes. Arvestades asjaolu, et usaldusväärsed tõendid tõukamise kohta puuduvad ja M.Legovitš ning tema kaaslased on ühte ja sama väidetavat tõukamist kirjeldanud oluliselt erinevalt, ei pea kohus nende ütlusi 3 usaldusväärseiks ja leiab, et need on välja mõeldud M.Legovitši järgneva käitumise õigustamiseks. Eelnevat arvestades on selge, et M.Legovitšil puudus igasugune põhjus V.V.t poe ees oodata, temale järgneda, temale küsimusi esitada, samuti teda rünnata. Eelnevast tulenevalt pole usaldusväärsed ka M.Legovitši ja tema kaaslaste ütlused väljas toimunu kohta. M.Legovitš, K.A., K.K., R.R. ja D.M. on tunnistanud, et M.Legovitš järgnes eemalduvale V.V.le ja päris aru tõukamise kohta ning seepeale V.V. ründas M.Legovitši. Samas on need M.Legovitši õigustavad ütlused aga erinevad ja vastuolulised. Nende ütluste ebausaldusväärsusele viitab eelkõige see, et mingit tõukamist V.V. poolt kaupluses ei toimunud ning seega sai V.V.le järgnemine olla ajendatud vaid M.Legovitši soovist V.V.ga tüli norida. Kui M.Legovitš räägib, et V.V. lõi teda kahel korral, esiteks vasaku käe rusikaga ootamatult ja pärast veel korra rüseluse käigus, siis K.A. väidab, et peale esimest lööki lõi V.V. M.Legovitši veel mitu korda mõlema käega näkku ja keha piirkonda. M.Legovitši, D.M. ja K.A. ütluste ebausaldusväärsusele viitab, ka see, et nad räägivad vasaku käe rusikaga löömisest V.V. poolt, samas kus V.V. ütlustest nähtuvalt on tal vasak käsi vigane ja ta ei saa sellega üldse lüüa. V.V. on kinnitanud, et tal puudus tahtmine kakelda ja tema ütlused on usaldusväärsed. On usutav, et tal polnud tahtmist kakelda, eriti aga kaklust alustada olukorras kus temale järgnenud M.Legovitši oli toetamas mitmed sõbrad, kes vajadusel suure tõenäosusega viimasele appi oleks tulnud. Samas pole eluliselt usutav, et V.V. oleks sündmuskohalt põgenenud jalanõusid maha jättes kui ta oleks olnud ründav pool ja M.Legovitš oleks temale kakluses alla jäänud nagu M.Legovitš ja tema kaaslased väidavad. Kohtul pole põhjust kahelda tunnistaja A.O. ütlustes, kes süüdistatavat ja kannatanut mittetundva isikuna juhtunut juhuslikult pealt nägi ja kelle ütlused ühtivad kannatanu V.V. ütlustega. V.V.l esinevad vigastused fikseeriti sündmusega samal päeval ja seega on tema kohta välja antud patsiendikaart usaldusväärseks M.Legovitši süüstavaks tõendiks kriminaalasjas. M.Legovitši kohta viis päeva hiljem välja antud patsiendikaart ei pruugi aga kajastada 2.06.
- toimunut. Kohtu poolt tuvastatud kuriteo toimepanemise tehioludest nähtub, et M.Legovitš sai aru oma tegevuse lubamatusest ja oma teo süüteokoosseisule vastavusest, sai aru ka oma tegevuse tagajärgedest ja on neid soovinud ning seega pani kuriteo toime otsese tahtlusega, tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Usaldusväärselt on tõendamist leidnud asjaolu, et konflikti algatajaks ja ründavaks pooleks oli M.Legovitš, puuduvad vähimadki usaldusväärsed tõendid selle kohta, et M.Legovitš oleks olnud hädakaitseseisundis ning et tal oleks tekkinud vajadus või õigus ennast kaitsta. Seoses asjaoluga, et kriminaalasjas tunnistajatena ülekuulatud K. A., D. M., R. R., K. K. ja M. S. tegevuses esinevad KarS § 320 järgi kvalifitseeritava kuriteo- valeütluste andmine- tunnused, edastab kohus sellekohase teate KrMS § 268 lg 6 alusel politseile. Võlaõigusseaduse § 1043 alusel peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Sama seaduse § 1045 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Kuna käesolevas kohtuotsuses on tuvastatud M.Legovitši süü V.V.le varalise kahju tekitamises tema poolt nimetatud suuruses, siis tuleb kannatanu tsiviilhagi rahuldada ja tekitatud kahju M.Legovitšilt välja mõista. Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 sätetest. M.Legovitši karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. M.Legovitš oli kuriteo toimepanemise ajal kohtu poolt karistamata. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kohtualuse süü suurust, asjaolu, et kuritegu pandi toime otsese tahtlusega. Samuti arvestab kohus M.Legovitšile karistuse mõistmisel võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades asjaolu, et varasemate väärtegude eest mõistetud rahatrahvid on M.Legovitšil tasutud, peab kohus võimalikuks teda karistada rahalise karistusega. Juhindudes KrMS §179, §180, § 311, §313, §315 kohus otsustas: MAREK LEGOVITŠ süüdi tunnistada KarS§ 121 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära s.o.10 000 (kümme tuhat) krooni riigituludesse. Rahaline karistus tasuda 1 (üks) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Hansapangas arveldusarvele nr 221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus: /nimi, 1-07-14568 , rahaline karistus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend-elukohast lahkumise keeld Marek Legovitši suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Marek Legovitšilt tsiviilhagi katteks kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks V. V. kasuks 1300.00 (üks tuhat kolmsada,00) krooni. 4 Välja mõista Marek Legovitšilt kohtukulud: - toimiku paljundamise kulu 56.80 (viiskümmend kuus, 80) krooni - sundraha 6525,00 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis, 00) krooni riigituludesse. Tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Hansapangas arveldusarvele nr 221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: nimi 107- 14568 kohtukulu; nimi , 1-07-14568 sundraha. Kohtukulu ja sundraha tasuda 30 (kolmkümmend) päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult 7 (seitse) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult 15 (viisteist) päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättesaamisest. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige T. Kullerkupp kohtunik