Kaebaja taotleb menetlusabi korras enda riigilõivust vabastamist maksejõuetuse tõttu. 10.
Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest.
lg 1 kohaselt menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
lg 1 p-st 1 tulenevalt peab kohus menetlusabi andmise hindamisel võtma aluseks taotleja taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekud, arvutama nendest maha kulutused ning seejärel jagama saadud summa neljaga ja korrutama kahega.
lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohaseks taotluseks oleks olnud nõue kohustada Tallinna Vanglat edastama kaebaja vaie Justiitsministeeriumile, millega kaebaja oleks saavutanud soovitud eesmärgi. Vaatamata eelnevale ei pea kohus vajalikuks jätta XX taotlust käiguta. 13. Tallinna Vangla edastas 11.12.2020 kirjaga nr 5-15/20/375-3 kaebaja vaide koos lisamaterjalidega Justiitsministeeriumile (Tallinna Vangla lisa nr 9). Esitatud vaides vaidlustas kaebaja piiranguid seoses COVID- 19 levikuga. Seega on kaebusega soovitud eesmärk saavutatud. XX on saanud lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste toimumisega seotud piiranguid vaidlustada vaidega nr 5-15/20/375-1, mis on kohaseks vahendiks kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja eesmärgiks on saada kaks lühiajalist kokkusaamist kuus ja pikaajaline kokkusaamine ning seda eesmärki on tal võimalik saavutada kehtiva Tallinna Vangla direktori 10.11.2020 käskkirja nr 1-1/20/52 vaidlustamisega. 14.
lg 1 p 4 kohaselt, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud, lõpetab kohus menetluse.
lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust sama paragrahvi esimese lõike neljanda punkti alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebusest nähtuvalt oli kaebaja eesmärk, et tema esitatud vaie edastatakse menetlemiseks Justiitsministeeriumile, millise eesmärgi kaebaja saavutas. Kohtul puudub alus arvata, et Tallinna Vangla vaidlustatud toimingute õigusvastasuse tuvastamine on vajalik preventiivsel eesmärgil. Tallinna Vangla möönis vastuses kohtunõudele, et vangla ei suutnud järgida menetlustähtaegu esitatud vaiete rohkuse tõttu. Eelnevast ei saa järeldada, et vangla jätkab ka edaspidi menetlustähtaegade rikkumist. Tallinna Vangla direktori 27.10.2020 käskkirja nr 11/20/50 vaidlustamisega ei oleks kaebaja saavutanud soovitud eesmärki, kuna Tallinna Vangla direktor tunnistas 18.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/53 nimetatud käskkirja kehtetuks. Asjaolust, et kaebaja vaidlustas kehtiva käskkirja, ei tulene vajadust vaide sisuliseks läbivaatamiseks. Arvestades eelnevat oli õigustatud XX 12.11.2020 esitatud vaide tagastamine Tallinna Vangla kirjaga nr 5-15/20/356-5. 15. Kohus lõpetab XX kaebuse osas menetluse. Kuivõrd kohus vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest, puudub vajadus kaebajale riigilõivu tagastamiseks. Kohtule ei nähtu, et kaebajal oleks muid menetluskulusid, mida vastustajalt välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.