) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).
Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hageja isa (tl. 6). Seega on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist. Vaidlus puudub, et hageja vanemate abielu on lahutatud, hageja vanemad ei ela koos ning hageja elab oma ema juures (tl. 7). Vaidlust ei ole, et sotsiaalkindlustusameti otsusega 04.04.2019 nr P260-2019-115368 tuvastati hagejal raske puude raskusaste kestusega 27.03.2019 kuni 26.03.2022 (tl. 8).
lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.
lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. 2 Vaidlust ei ole, et kostja hageja ülalpidamiseks elatist alates 01.01.2020 seaduses sätestatud miinimummääras tasunud ei ole.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna
lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis (miinimumelatis nõude esitamise ajal on 292 eurot) ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja vajaduste rahuldamiseks kulub kahekordne miinimumelatis.
lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Tulenevalt
lg 2 vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Pooled ei vaidle, et kostja ülalpidamiskohustuse täitmisel tuleb arvestada ka kostja teise lapsega R E (sündinud 13.06.2008), kelle suhtes on kostjal samuti ülalpidamiskohustus ja seda eelduslikult samas seaduses sätestatud miinimumulatuses. Samas ei ole vaidlust selle üle, et hagejale miinimumelatise väljamõistmisel ei osutuks kostja teine laps varaliselt vähem kindlustatuks. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka teise lapse olemasolu iseenesest ei saakski olla põhjuseks, et vähendada väljamõistetava elatise suurust alla seaduses sätestatud miinimummäära. Vaidlust ei ole selle üle, et kostjal on kohustus hankida oma laste ja enda vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja peab hagejat üleval pidama võrdselt hageja emaga miinimumelatise määras, mis elatise nõude esitamisel on 292 eurot, millest on maha arvatud osa hageja vajadustest, 50 % perehüvitiste seaduse § 17 alusel hagejale makstud igakuisest lapsetoetusest (2019.a lapsetoetuse täismäär on 60 eurot kuus) (d.tl. 62, 66-69). Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis alates hagiavalduse esitamisest, s.o. augustist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni perekonnaseaduses sätestatud elatise miinimummääras, millest on maha arvatud 50 % perehüvitiste seaduse § 17 alusel hagejale makstud igakuisest lapsetoetusest (2019.a lapsetoetuse täismäär on 60 eurot kuus).
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-35-16, p 20), et kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Pooled ei vaidle, et kostjal tuleb hagejale hageja ülalpidamiseks tagasiulatuvalt perioodi eest hagejale alates jaanuarist 2020 kuni 08.07.2020 tasuda 1 474 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 01.01.2020-08.07.2020 summas 1 474 eurot. 3 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus määrab vastavalt hageja taotlusele, et väljamõistetav elatis tuleb kanda hageja D Ei pangakontole nr xxx jooksva kuu 1. kuupäevaks. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (d.tl 59-61), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kuna hageja ei ole esitanud oma menetluskulude nimekirja ja asja materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks tekkinud menetluskulud, siis määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 0 eurot, sest hagejal menetluskulusid tekkinud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.