Obsah (9)

§ 60§ 61§ 7§ 310§ 175§ 181§ 182§ 306§ 126

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 1-20-2851 05. novembril 2020.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko, sekretäride Kattre Vaher ja Jane Põldoja ning tõlkide

§ 60

lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks;

§ 61

lg 1, 2 järgi ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Eelkõige tuleks lähtuda sellistest tõenditest, mis kajastavad sündmustikku reaalselt ja on salvestanud juhtunu asjaolud sõltumata kellegi subjektiivsest arvamusest või hinnangust. Ütluste tõelevastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige objektiivsetest tõenditest ja tuvastatud faktidest. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Kohus peab tõendite hindamisel eelkõige lahendama küsimused, kas kõik kohtule esitatud tõendid on lubatavad, kas tõendite kogumisel on või ei ole rikutud menetlusnorme ning millised vastuolulistest ütlustest on usaldusväärsed. Kohtu hinnangul ei ole tõendite kogumise korda oluliselt rikutud ning kohtule esitatud tõendid saab lugeda lubatavaks. Dmitry Ternikovile on esitatud süüdistus teise inimese tervise kahjustamises, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu ning kuriteo asjaoludest nähtuvalt on isikuks, kelle tervist kahjustati, G. D.. Lähtudes D. Ternikovile esitatud süüdistusest on antud asjas järelikult oluline tuvastada, kas 25.09.2018 kella 21.43 ajal xxx asuva maja trepikoja teisel korrusel korter x juures lõi Dmitry Ternikov korduvalt G. D.e rusikaga näo piirkonda, nagu seda on süüdistuaktis D.Ternikovile etteheidetud. Vaidlus puudub selles, et Dmitry Ternikov viibis süüdistuses näidatud kohas, et süüdistatava ja kannatanu vahel oli näidatud ajal konflikt, muuhulgas füüsiline kokkupuude ning G. D.i näopiirkond sai kahjustatud. Viimati nimetatut tõendavad nii G. D.i läbivaatuse protokoll koos fototabeliga kui ka isiku ekspertiisiakt nr 18E-PõI

1. Vastavalt 26.09.2018 koostatud isiku läbivaatuse protokollile on isiku lauba keskosas marrastus, mõlema silma all hematoomid ja paistetus, ninajuurel paralleelsed haavad vasakul ja paremal pool küljel, paremal pool põsesarnal ja oimukohal kriimustused (tl 41). 19.12.2018 koostatud ekspertiisiakti nr 18E-PõI0215 kohaselt esinesid G. D. ninaluude killunenud murd, paralleelsed haavad ninajuurel vasakul ja paremal pool, nahaalused verevalumid ja turse mõlema silma laugudel, nahamarrastused laubal, ninal, nahakriimustused paremal pool põsesarnal ja oimu piirkonnas (tl 54). Antud kriminaalasjas on keskseks vaidlusalaseks küsimuseks see, kas süüdistuses kirjeldatud vigastuse on kannatanule tekitanud süüdistatav või on see tekkinud kannatanu ja süüdistatava vahel aset leidnud konflikti käigus näiteks kannatanu kukkumise tagajärjel. Ühtlasi on süüdistatava kaitsja seisukohal, et tekkinud konfliktis tegutses süüdistatav hädakaitseseisundis. Nendele küsimustele vastamiseks tuleb kohtu hinnangul uurida sündmust kui tervikut ning teha kindlaks esitatud faktide ajaline järjestus. Selleks analüüsib kohus menetlusosaliste selgitusi, hindab 2 nende ütluste elulist usutavust ja omavahelist kokkulangevust ning kõrvutab asjas kogutud teiste tõenditega, sealhulgas tunnistajate ütlustega. Hinnates kannatanu ja süüdistatava ütluste omavahelist kokkulangevust ilmnevad vastuolud järgevates sündmust puudutavates olulistes faktides: - Süüdistatava ja kannatanu meeleolu ukse avades ning kumma käitumises ilmnesid agressiivsed hoiakud esimesena. Kannatanu ütluste kohaselt tõmmati uks jõuga lahti ning koheselt hakkas süüdistatav vene keeles räuskama ja kätega vehkima. Süüdistatava ütluste kohaselt ta tervitas, tutvustas ennast ja esindajat, ütles tuleku eesmärgi, A. Õ. tõlkis, G. D. läks tasapisi näost punasemaks ja kangestus, oli emotsionaalselt rahutu. - Kes alustas rünnet esimesena. Kannatanu ütluste kohaselt hakkas süüdistatav teda jõuga lükkama, kätega sissepoole suruma, võttis relva, kuna süüdistatav oli agressiivne. Süüdistatava ütluste kohaselt tõukas G. D. esimesena teda pärast seda, kui palus luba vaadata oma asju ja viitas käega oma asjade suunas, tõukas G. D.it reflektoorselt tagasi. - Kas süüdistatav lõi kannatanut rusikaga või võis vigastus kannatanu näol tekkida näiteks kukkumisest. Kannatanu ütluste kohaselt võttis süüdistatav pärast relva nägemist korraks agressiivsuse maha, kuid siis hakkas jälle korterisse tungima, tema lükkas vastu. Süüdistatav pööras korraks ümber, andis midagi A. kätte ja kohe ümber pöörates lõi süüdistatav teda rusikaga näkku ja hakkas rusikatega peksma näkku, kuklasse, peapiirkonda, igale poole. Proovis süüdistatavast kinni võtta, teda korterist välja lükata, aga süüdistatav võttis oma vasaku käega tema peast kinni ja surus ta ratta peale, vajusid koos rattaga alla. Süüdistatav eitab kannatanu näkku löömist, selgitas, et järgnesid vastastikused tõuked, G. D. haaras tema ümbert kinni, tõstis ta üles ja sai aru, et edasi D. lihtsalt viskab ta kuskile. Tal õnnestus tema kätehaardest välja libiseda, järgnesid tõuked, G. D. komistas rattale. D. kukkus peaga vastu põrandat. Peale kukkumist nägi, et tal hakkas ninast verd jooksma ja A. või keegi teine ütles, et tal on püstol. - Kas väljaspool korterit oli G. D. käpuli või pool selili vasakul küljel ning kas süüdistatav jätkas kannatanu peksmist või üksnes takistas püsti tõusmist. Kannatanu ütluste kohaselt lükkas süüdistatav ta korterist välja, tuli kohe järele ja ronis tema peale, tema jäi vasaku külje peale, oli pool selili, pool vasaku külje peal, süüdistatav oli tal kuskil jalgade, puusa peal ja süüdistatav proovis teda jälle hakata pähe peksma, peksis pähe ja kuklasse. Süüdistatava ütluste kohaselt roomas G. D. käpuli korterist välja ning selleks, et olukorda hinnata, hoidis küünarvart D.i seljal, ühe käega toetas talle vastu ja teise käega kergelt surus, et tal ei oleks võimalik püsti tõusta. - Kas kannatanu tulistas süüdistatavat ajal, mil süüdistatav oli veel kannatanu peal või ajal, mil süüdistatav seisis kannatanust umbes 1 meetri kaugusel. Kannatanu ütluste kohaselt õnnestus tal lõpuks tulistada, proovis üle enda vasaku jala, kuna ta oli külje peal, vasak jalg oli maas, proovis üle enda jala sihtida, et mitte ennast haavata. Pärast pauku tuli süüdistatav tema pealt ära. Süüdistatava ütluste kohaselt võttis ta vastu otsuse D. lahti lasta, nägi, et D. tõuseb tema ees püsti, nende vahe oli peaaegu meeter, hetkel, kui nägi sähvatust ja pauku, tundis jalas valu. Jõudmaks selguseni sündmuse tegelikus käigus ning selles, millised tegurid võisid mõjutada süüdistatavat või kannatanut käituma just teatud viisil, tuleb kõrvaldada kannatanu ja süüdistatava ütlustes esinev vastuolu olulistes faktides. Selleks peatub kohus järgnevalt tunnistajate A. Õige ja I. J.i ütlustel. Tunnistaja A. Õ. ütluste kohaselt viibis ta sündmuskohal kui D. Ternikovi esindaja D. Ternikovi palvel, et selgitada isikule, kes ei räägi vene keelt, eesti keeles seoses üürilepinguga seotud komplikatsioone. Parkisid auto D. Ternikovi hea tuttava I.i maja (värava) ette ja jalutasid Padriku 3 maja suunas. Koos nendega jalutas ka I., kellel oli vana ja paks koer kaasas, vaevu liikus nendega. D. Ternikov tegi võtmega trepikoja ukse lahti, sisenesid kahekesi, ilmselt I. ei sisenenud. Lasid korduvalt korteri uksekella, keegi ei avanud, D. Ternikov proovis võtmeid, aga need ei avanud ust. Lõpuks helistas I. fonolukku ja seepeale läks kohe uks lahti. Ukse avas D. Ternikovi pikkune meesterahvas, mõlemad mehed olid tema kõrval väga suured. Kui kannatanu tegi ukse lahti, D. Ternikov teretas vist isegi eesti keeles, kasutab seda väljendit tihti. Rõhutab, et kannatanu tegi ukse lahti ja kannatanul oli relv vasakus käes. Nägi selgelt, et see oli revolver. Kui üürnik tegi ukse lahti, oli üürnik üleoleva hoiakuga, et tal oli relv käes ja oli nagu selline võimas mees. D. Ternikov teretas ja ütles, et on D. Ternikov, on selle korteri kaasomanik ja tuli siia arutama üürilepingu küsimusi, tema tõlkis eesti keelde. Kannatanu ärritus, et minge minema, see on tema kodu. Ta ütles kannatanule, et ei tulnud kodu hõivama või vaidlema, vaid arutama üürilepingut, mis nende arvates ei olnud õiguspäraselt sõlmitud. Üürnik jätkuvalt karjus ja ütles, et kutsume politsei. Kuid D. ei hakanud politseid välja kutsuma, tõukas D. Ternikovi. Arvas, et D. Ternikov kaitses ennast, et mitte kukkuda. Nägi, et korraks käis tõuge D. Ternikovi suunas, kannatanu tõukas D. Ternikovi õlaga, ilmselt vasaku käega ja siis nad koos sisenesid korterisse, võimalik, et tõukas vastu. Ei näinud, millal kannatanu relva käest pani, aga tal oli väga hirmus, kuna teadis, et kannatanul on relv ja tal oli tunne, et mingi hetk käib kuskil mingi lask. Nägi, mis toimus väikeses esikus, Ternikov ja D. keerutasid, olles teineteise embuses, see oli maadlemine, rüselemine, keegi vahepeal kukkus põrandale, nad olid kogu aeg teineteise küljes kinni. Maadlemine toimus ilmselt seetõttu, et D. tõukas ja D. Ternikov tõukas vastu. Nad ei tahtnud korterisse siseneda, seepärast ei olnud küsimust ka selles, kas kannatanu lubab seda või mitte. Maadlus selles pisikeses korteri koridoris lõppes sellega, et nad mõlemad lendasid välja korteri esisele põrandale, D. oli näoga vastu põrandat, oli neljakäpukil ja D. Ternikov oli tema peal. D. Ternikov ei lubanud kannatanul püsti tõusta, ütles Ternikovile, et kannatanul on ju relv. D. Ternikov ütles kõva häälega, et nüüd aitab, et kutsume politsei ja hakkas kannatanu pealt püsti tõusma. D. kargas püsti ja tulistas. Kui tulistamine oli ära toimunud, keeras D. ennast tema poole, tal oli relv käes ja ütles, et kasi eest minema. Tema jooksis D. Ternikovile appi. D. läks tuppa ja lõi ukse kinni. I.it ta teisel korrusel ei näinud kordagi. Nägi korra I.i pea otsa selles mõttes, et kui olla trepikojal ja vaadata alla, siis ta nägi vaid tema nägu. Vastuseks kannatanu esindaja küsimusele, et kohtueelses menetluses andis tunnistaja ütlusi, mille kohaselt tõusis D. Ternikov püsti pärast lasku, aga kohtuistungil, et G. D. tulistas D. Ternikovi ajal, kui Ternikov oli juba püsti, selgitas tunnistaja, et Ternikov oli peaaegu püsti tõusnud, oli pool püsti, aga oli kindlasti D.i pealt ära tulnud, ei ütle, et Ternikov oli lasu ajal D.i peal. Vastuseks süüdistatava kaitsja küsimustele selgitas, et jalgratas oli paremat kätt peaaegu kohe, kui sisened. D. Ternikovi ja kannatanu rüselemise käigus seal esikus käis pidevalt kukkumine, kukuti kindlasti jalgratta peale. Arvas, et D. Ternikov sai aru, et kannatanu käes on püstol siis, kui tema seda Ternikovile ütles. Juhtis sellele tähelepanu siis, kui nad olid maadelnud seal esikus, hoiatas Ternikovi, et D. on ju relv. Kui märkas kannatanul relva, siis esiteks hoidis ta seda vasakus käes ja hoidis seda selliselt, et varjata. Ei oska öelda, kuidas kannatanu ja süüdistatav peale jalgratta kõrvale kukkumist uuesti püsti said, olid kogu aeg teineteise külge kinni klammerdunud, nad tõusid püsti, siis kukkusid, kõik käis nii kiiresti. Ei näinud, kus D. Ternikov haaras kannatanu peast. D. Ternikov selle rüseluse käigus talle midagi üle ei andnud, Ternikovil ei olnud midagi käes, rahakoti andis tema kätte auto juures. Rüselemise ajal oli tema trepikojas, nemad korteris, vahe võis olla pool meetrit kuni meeter. Uks oli kogu konflikti ajal lahti, ta ei pidanud seda lahti hoidma. Kui kannatanu ja D. Ternikov rüselesid, oli D. näoga põranda poole ja Ternikov tema peal, tema kohal. Vastuseks süüdistatava küsimustele teatas tunnistaja, et valgustus sündmuskohal kogu aeg vilkus, oli mingisuguse anduriga ja vahepeal oli seal väga hämar. Kui oli kähmlus, ei hüüdnud ega karjunud D. midagi. Vastuseks kohtule teatas tunnistaja, et ta ei näinud, kuidas Ternikov lõi D.it. Tunnistaja I. J.i ütluste kohaselt palus D. Ternikov temalt luba parkida oma auto tema maja juurde. Väljus sellel ajal koeraga õhtusele jalutuskäigule ja ta jalutas selle maja juurde. D. Ternikov oli A.ga, läksid kolmekesi majani aadressil xxx. D. Ternikov ei öelnud talle, miks ta peab sinna korterisse minema. Trepikoja välisuks oli kinni, D. Ternikovile tehti trepikoda lahti kas läbi 4 fonoluku või ta tegi selle lahti mingi võtme abil, tema jäi koeraga alla ootama. Mõne minuti pärast Dima hüüdis ja palus helistada fonoluku kaudu, et vajutada vastava korteri numbrit. Uks oli lahti ja tema viibis seal trepikoja sees. Kuulis mingit müra, aga konkreetseid hääli ei kuulnud, rääkisid vist, ei kuulnud, mis keeles. Pärast sisenes trepikotta, esimese taseme trepimademele, pani oma koera käsipuu külge. Dmitry ja A. olid teisel korrusel. Läks pool korrust üles, nägi, et teise korruse korteriuks oli lahti, Dmitry seisis avatud ukse juures ja korterist tuli välja mingi mees, A. seisis trepi ja korteri ukse vahel. Nimetatud isikud rääkisid midagi. A. üritas tõlkida, Dmitry rääkis vene keeles. Vestlus toimus rahuliku ja kõrgendatud hääletooni vahel. Võib-olla olid isikud ärritatud, välja arvatud A.. Võib-olla oli Dmitry ja selles korteris olnud meesterahva vahel mingisugune füüsiline kontakt, kuna nad seisid lähedal korteri sissepääsu juures. Ei näinud, kas Dmitry tahtis korterisse siseneda. Tulistamine leidis aset pärast seda, selgitas, et kahe sündmuse vahel toimus järgmine: esimese korruse suure koera omanikud palusid, et ta viiks oma koera välja. Tema läks välja ja leidis koha, mille külge koer siduda. Kui koos selle koera omanikuga sisenes trepikotta, oli üleval mingi lärm, läks uuesti umbes poolde keerdtreppi üles. Nägi, et need kaks meest juba lamavad pikali maas, pärast seda Dmitry tõusis üles. Teine mees tõusis pärast teda üles ja siis oli kuulda seda pauku, mis osutus lasuks püstolist. Selgitas, et mehed olid pikali, tema meelest üks oli üleval, hoidis kuidagi teise käsi kinni, pärast lasi vabaks ja tõusis püsti. Korterielanik oli all, ei mäleta, kas selili või kõhuli. Pärast kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist andis ütlusi, et kannatanu oli näoga põranda poole. Pärast lasku läks Dmitry paar sammu tahapoole ja järsku libises vastu seina allapoole. Korteris elav isik suunas relva sinna, kus seisid tema ja A. ning ütles midagi eesti keeles, nägi, et maas lamab haavatud inimene, sisenes korterisse ja sulges pauguga korteri ukse. Vastuseks süüdistatava kaitsja küsimustele selgitas tunnistaja, et sellel ajaperioodil, kui ta esimest korda kahe mehe vestlust nägi, ei näinud ta, et D. Ternikov lõi seda teist meesterahvast. Selgitas veel, et kui uuesti sinna kahe korruse vahele jõudis, seisis ta trepi peal, korteri sissepääsu ja tema vahel veidi paremal seisis pool küljega A.. Põrandal lamasid Dmitry ja see inimene korterist, Dmitry oli rohkem tema peal, hoidis tema käsi kinni ja rahustas ta maha. Mingi hetk tundus talle, et see kõik rahunes maha, Dmitry tõusis püsti, läks veidi eemale ja siis toimus see lask. Kui lask kõlas, asus D. Ternikov sellest punasest trepikäsipuust võib-olla meetri kaugusel. Ei näinud, kuidas see mees relva välja võttis või kumma käega tulistas. Pärast seda osutas esmaabi, kutsusid välja politsei, kiirabi ja ootasid. Seega analüüsides tunnistajate A. Õ.ja I. J.i ütlusi võib kokkuvõtlikult märkida, et need ütlused on süüdistatava versiooni toetavad. Nii võib tunnistaja A. Õ. ütlustele tuginedes jaatada süüdistatava ütlusi selles, et erinevalt süüdistatavast oli kannatanu üleolev juba ukse avades, rünnet alustas kannatanu, süüdistatav kannatanut rusikaga näkku ei löönud, väljaspool korterit ei lubanud D. Ternikov kannatanul püsti tõusta (ei räägi kannatanu peksmisest süüdistatava poolt) ning lasu ajal ei olnud D. Ternikov enam D.i peal. Kuivõrd tunnistaja A. Õ. oli kannatanu ja süüdistatava vahel aset leidnud konflikti käigus terve aeg ka kohapeal, ei saa kohus hinnata neid ütlusi vähetähtsateks või ebaõigeteks üksnes seetõttu, et ta tuli sündmuskohale koos süüdistatavaga, st olles süüdistatava tuttav. Kohus arvestab, et tema ütlusi toetavalt on sündmust teatud ulatuses kirjeldanud ka tunnistaja I. J.. Kuigi I. J. ei viibinud otse sündmuskohal, vaid pisut eemal, käies vahepeal ka trepikojast väljas, kirjeldas ta samuti, kuidas kuulis isikuid vestlemas rahuliku ja kõrgendatud hääletooni vahel ning ei välistanud, et isikud peale A. Õ. olid ärritunud. I. J. nägi ka lasule eelnenud aega, st tema ütluste kohaselt nägi, et kaks meest lamavad pikali maas, siis Dmitry tõusis üles ning teine mees tõusis pärast Dmitryt üles, pärast mida oli kuulda püstolipauku. Kohtu hinnangul ei ole tunnistajate ütlustes ka selliseid diametraalseid vastuolusid, mis seaksid nende ütluste usaldusvääruse tervikuna kahtluse alla. Puutuvalt vastuoludesse, mis esinevad kannatanu ning süüdistatava ja tunnistajate ütluste vahel, arvestab kohus, et tegemist on sündmusega, mis toimus ligikaudu kaks aastat tagasi ning ilmselgelt ei saa eeldada, et isikud mäletaksid kõiki detaile täpselt või ühesuguselt. Ilmselt on nii kannatanu kui ka süüdistatav püüdnud näidata sündmuse kulgu endale tegelikust mõnevõrra soodsamana, kuid on ka mõistetav, et isikute tajumisvõime ja mälu on erinev ning olukordades, kus vastuolu tekib vähetähtsates asjaoludes või 5 asjaoludes, mis ei muuda sündmuse tervikpilti, ei saa kohus isikule ette heita, et ta oleks teatud hetke või situatsiooni pidanud mäletama teisiti. Küll on aga oluline teha kindlaks sündmus kui tervik, arvestades seejuures süüdistuse sisu. Andmaks hinnangut süüdistatava ning tunnistajate poolt väidetule ning tuvastamaks sündmuse kulg võimalikult objektiivselt, on kohtu hinnangul oluline peatuda ka konfliktsituatsioonile eelnenud ajal, s.t millistel põhjustel süüdistatav üldse kannatanuga kontakti otsis ja sündmuskohal viibis. Nii süüdistatava kui ka tunnistaja A. Õ. ütlustest nähtuvalt mindi süüdistuses näidatud ajal kannatanu juurde, et saada lahendus G. D.i ja D. Ternikovi ema vahel sõlmitud korteri üürilepingu osas. Süüdistatava Dmitry Ternikovi ütluste kohaselt võttis ta kaasa juristi, kuna teab, et korteri rentnik ei räägi vene keelt ja tema ei räägi eesti keelt ning palus juristil teda aidata ja olla vahendajaks läbirääkimistel. Tunnistaja A. Õ. ütluste kohaselt oli ta G. D.iga eelnevalt suhelnud, helistanud talle. Kui helistas, tutvustas ennast ja ütles, et esindab D. Ternikovi ja helistab seepärast, et G. D. üürib korterit isikult, kes ei ole ainuomanik ja et kaasomanik ei ole korteri üürimisega nõus ning sooviks selles küsimuses G. D.iga arutada. Selle peale ütles G. D., et ta ei taha midagi kuulata, et kirjutagu talle ja viskas toru ära. Kuhu kirjutada, selle kohta ei jätnud D. mingit märget. Selgitas telefoni käigus ka seda, et D. Ternikov ei räägi eesti keelt ja sellepärast soovib ta esindamist. Ütlesid üürnikule ehk kannatanule, et selleks kuupäevaks paluvad korteri vabastada, et lõpetavad lepingu ennetähtaegselt, kuna leping ei ole sõlmitud õiguspäraselt. Ei mäleta tähtaega, mille andsid korterist lahkumiseks, võimalik, et see oli
2. oktoober 2018, andis sellest kannatanule teada e-kirjaga. Ka kannatanu G. D. ei eitanud kohtuistungil, et A. Õ. helistas talle, ütles, et on poja esindaja, tema ütles, et ei soovi telefoni teel arutada, palus saata e-maili ja lõpetas kõne. Kuigi kannatanu väitel ei saanud ta esialgu aru, miks need inimesed sinna korteri ukse taha on tulnud, ei mõju tema sellekohased ütlused usaldusväärselt. Seda põhjusel, et juba korteri ust avades oli tal kaasas relv, millele ei ole vastuväiteid esitanud ka kannatanu ise. Kannatanu küll selgitas, et tal on relv kogu aeg kaasas, siis hinnates tema sellekohaseid ütlusi kontekstis teiste tõenditega, on kohtu hinnangul usutav, et tegelikkuses ei välistanud kannatanu võimalust kohtumist samade inimestega, kes tahtsid temaga vestelda ebameeldival teemal, s.o üürilepingu ennetähtaegsest lõpetamisest. Relva kaasas kandmine näitab ka selgelt, et kannatanu oli valmis konfliktiks ning sellega soovis ta demonstreerida enda jõupositsiooni ja üleolekut. Järelikult on tõepärased ka tunnistaja A. Õ. ütlused, et üürnik oli üleoleva hoiakuga ja oli nagu selline võimas mees. Selline kannatanu hoiak näitab, et ta ei olnud ust avades valmis rahulikuks aruteluks, vaid valmis igati, sealhulgas jõuga, enda võimalikke õigusi üürnikuna kaitsma. Seejuures ei oma kohtu hinnangul kaalukat tähtsust ka asjaolu, kas ukse avades oli relv süüdistatavale nähtav või mitte, oluline on relva olemasolu ajal, mis kannatanu väidete kohaselt justkui võimalikule konfliktsituatsioonile varasemalt ei viidanud. Seejuures on kannatanu ka ise väitnud, et võttis taskust tulirelva ning hoidis seda nii, et süüdistatav relva näeks. Sellest lähtuvalt puuduvad kohtu hinnangul tõsikindlad tõendid ka selle kohta, et rünnet alustas esimesena süüdistatav. Nagu kohus eespool märkis, siis nii süüdistatav kui ka tunnistaja A. Õ. väidavad vastupidist ning lähtudes kannatanu negatiivsest hoiakust ning relva olemasolust ei ole kuidagi välistatud, et hoopis kannatanu tõukas süüdistatavat esimesena. Nimetatut ei sea automaatselt kahtluse alla ka kannatanu esindaja arvamus, justkui kannatanu hilisõhtuse külastuse eesmärk ei olnud mitte arutada üürilepingust tulenevaid õiguslikke küsimusi, vaid mõjutada teda korterist lahkuma. Kohtu hinnangul on pigem usutavam see, et juhul, kui süüdistatava eesmärgiks oleks olnud kannatanu mõjutamine (hirmutamine), oleks ta kaasa võtnud mõne täisjõus meestuttava(d), mitte endast ja kannatanust väiksema naisterahva (visuaalselt kohtuistungil tuvastatud). Kohtul puuduvad ka tõsikindlad tõendid selle kohta, et enne korteriukse avamist nägi kannatanu läbi uksesilma ühte naisterahvast ja kahte meesterahvast. Nii süüdistatava, tunnistaja A. Õ. kui ka I. J.i ütluste kohaselt I. J. koeraga teisele korrusele üldse ei tulnud. Ka kannatanu ise andis kohtuistungil ütlusi, et meesterahvast koeraga nägi sel õhtul esimest korda alles siis, kui väljas lamas ja süüdistatav teda peksis. Järelikult puudub kohtul alus kahelda süüdistatava ja tunnistajate ütlustes, et korteri ukse taga seisid ainult süüdistatav ja A. Õ., kannatanu vastupidiseid ütlusi muud tõendid aga ei toeta. 6 Küll aga saab nii süüdistatava, kannatanu kui ka mõlema tunnistaja ütluste põhjal väita, et enne tulistamist toimus süüdistatava ja kannatanu vahel korteri esikus vastastikune kaklus/rüselus. Kuigi kannatanu tõi välja, et seal ei olnud mingit rüselust, püsti kaklust või maadlust, vaid tema oli maas ja süüdistatav peksis teda, siis ometi väidab ta ka seda, et proovis süüdistatavast kinni võtta, teda korterist välja lükata, vasaku käega intiimpiirkonda lüüa ning hiljem kasutas ka võitluskunsti jujutsu võtteid. Järelikult oli kannatanu valmis füüsiliseks kontaktiks ning teda ei saa pidada antud situatsioonis abituks vastaspooleks. Seda, et süüdistatava ja kannatanu vahel toimus vastastikune kaklus, toetab kohtu hinnangul ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega. Fotodelt 7,8 (tl 17) nähtuvalt oli korteri esikus seal asetsevate asjade tõttu nö vaba liikumisruumi vähe ning on tõenäoline, et kahe suure meesterahva vahel konflikti tekkides pidid nad ära mahtumiseks olema füüsilises kontaktis. Ka jalgratta asetus pikali maas viitab mõlema osapoole väitele, et nad vajusid rattaga alla. Rüselusele ja kukkumisele viitavad ka G. D. tuvastatud teised tervisekahjustused nagu nt nahamarrastused parema labakäe selgmisel pinnal, parema käe III sõrme sirutuspinnal, vasakul küünarnukil, nahaalused verevalumid paremal õlavarrel jms (ekspertiisiakt tl 53-54). Kohtu hinnangul ei välista rüseluse toimumist ka asjaolu, et kohtule esitatud tõendid ei näita süüdistataval esinevaid rohkeid vigastusi sarnaselt kannatanuga. Esmalt märgib kohus, et vastastikune rüselus/kaklus ei tähenda automaatselt seda, et osapooled on kaklused võrdsed. Teiseks tuleb antud juhul tähele panna, et D. Ternikovi läbivaatus on toimunud järgmisel päeval pärast tema tulistamist, s.o ajal, kui ta ei olnud veel kahtlustatav ning kellele kutsuti kiirabi just jalga tulistamise tõttu. D. Ternikovi läbivaatuse protokollis tuvastatigi kuriteojäljena vasaku jala põlvel marrastused, vasak jalg on sidemetes (tl 61-65), st keskenduti isikut läbi vaadates üksnes ilmselgele kuriteojäljele, s.o jalavigastusele ning puuduvad andmed, et oleks läbivaadatud ka isiku teisi kehaosi sarnaselt kannatanuga. Samas jääb kohtule selgusetuks süüdistatava poolt kannatanu löömine süüdistuses näidatud viisil. Sellist kannatanu löömist ei tunnistanud ei süüdistatav ise ega tunnistaja A. Õ., kes viibis terve aeg sündmuskohal ning kelle ütlustest nähtuvalt ta meeste omavahelist rüselust ka nägi. Ka kannatanu antud ütluste kohaselt seisis A. Õ. kannatanu mäletamist mööda kogu aeg korteri ukse juures. Ometi ei ole vaidlust selles, nagu kohus eespool märkis, et kannatanul sai näopiirkond kahjustatud, mida tõendavad nii G. D.i läbivaatuse protokoll koos fototabeliga kui ka isiku ekspertiisiakt nr 18EPõI
3. Ekspertiisiakti kohaselt võivad ekspertiisaktis loetletud vigastused olla tekitatud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et ekspertiisimääruses näidatud ajal, s.o 25.09.2018.a. Kohtul ei teki ka kahtlust, et eelnevalt, s.o enne ukse avamist, G. D. vigastused näos puudusid, kuna vastupidisel juhul ei oleks need süüdistatavale ja tunnistaja A. Õ. ka märkamata jäänud. Tähelepanuväärne on aga ekspertiisiaktis märgitu, et vigastused näo piirkonnas võivad olla tekitatud korduvatest löökidest kõvade tömpide esemetega, nende hulgas rusika ja mõne krobelise kaarja servaga esemega (haavad ja kaarjalt paiknevad marrastused ninal) ja/või pea korduvast löömisest näoga vastu analoogilisi kõvasid tömpe esemeid või piiratud pindu; selliste vigastuste tekkimine kukkumise tagajärjel on vähetõenäoline. Järelikult ei välista ekspert, et kannatanu vigastused näol võisid tekkida ka pea korduvast löömisest näoga vastu analoogseid kõvasid tömpe esemeid või piiratud pindu, mitte ainult kannatanu poolt rusikaga tehtud löögist. Arvestades sündmuskohta ehk eespool märgitud kitsast esikut, milles on pikali kukkunud jalgratas, aga ka riidenagi ja üles tõstetud voodi, ei saa kohtu hinnangul siiski välistada võimalust, et kannatanu lõi rüseluse käigus enda näo/pea ära just nimetatud esemete vastu. Lisaks nähtub fotolt nr 7 (lk 16 lehe teine külg) verekahtlane määrdumine ka välisukse lävepakul. Kuivõrd kannatanu ja süüdistatav ei eita, et nende füüsiline kontakt jätkus esikust trepikojani, annab seegi põhjust arvata, et kannatanu võis enda näo lüüa ära vastu lävepakku. Seda enam, et vaidlus puudub selles, et ajal, mil toimus tõuklemine korterist väljapoole, oli kannatanu näoga põranda suunas. Lähtuvalt ekspertiisiaktis märgitust ei saa ka kategoorilisena eitada saadud vigastusi kukkumise tagajärjel. Seda, et süüdistatav oleks kannatanut süüdistuses kirjeldatud viisil tõsikindlalt löönud, ei ole tuvastatud ka Tallinna Ringkonnakohtu 17.05.2019 määruses (tl 129-135), millega jäeti 7 Riigiprokuratuuri
4. märtsi 2019 määrus muutmata ja D. Ternikovi esindaja määruskaebus rahuldamata. Nimetatud määruses andis Tallinna Ringkonnakohus hinnangu prokuratuuri seisukohale, et G. D. oli 25.09.2018 D. Ternikovi tulistades hädakaitseseisundis ning leidis, et asjas kogutud tõenditega on kinnitust leidnud see, et rüseluse käigus on G. D. tekkinud kehavigastused ning on toimunud rünne G. D.i elu ja tervise vastu olenemata sellest, kas toimus peksmine või rüselus (määrus lk 10). Ringkonnakohus ei tuvastanud D. Ternikovi süüd G. D.i löömises näkku, nagu on D. Ternikovile esitatud süüdistus käesolevas kriminaalasjas. Ringkonnakohus on ka selgitanud, et kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamise puhul saab kohus kontrollida seda, kas olemasolevate tõendite põhjal on alus kellelegi süüdistuse esitamiseks, kuid kohus ei saa prokuratuurilt üle võtta riikliku süüdistusmonopoli kandmist, seetõttu ei ole kohtu pädevuses ette kirjutada edasise menetluse detailset käiku koos kohustuslike toimingutega (määrus lk 9). Kuigi G. D. on tuvastatud teisigi tervisekahjustusi, millele kohus viitas juba eespool (nt nahamarrastused parema labakäe selgmisel pinnal, parema käe III sõrme sirutuspinnal, vasakul küünarnukil, nahaalused verevalumid paremal õlavarrel jms) ning süüdistuskõnes on prokurör välja toonud ka kannatanu peksmise pea piirkonda ja kuklasse, siis ei ole selliseid tegevusi või sellise tegevuse tagajärjel tekkinud tervisekahjustusi ette heidetud D. Ternikovile talle esitatud süüdistuses. D. Ternikovile on süüdistus esitatud ainult kannatanu näkku löömises rusikaga ning lähtuvalt sellest ei saa kaalukaks pidada kannatanu, süüdistatava ja tunnistaja A. Õ. ütlustes esinevaid vastuolusid osas, mis süüdistust otseselt ei mõjuta. Nii on näiteks jäänud vastuolud selles, kuidas paiknes A. Õ. trepikojas pärast seda, kui D. Ternikov ja G. D. olid trepikotta kukkunud, kas J.i koer oli tulistamise ajal kannatanule nähtav või mitte jms. Kuigi oluliseks vastuoluks saab nende ütlustes pidada seda, millal täpselt toimus D. Ternikovi tulistamine, st kas ajal, mil D. Ternikov oli veel G. D.i peal või temast ühe meetri kaugusel, siis ei muuda see tulistamisele eelnenud sündmuse kulgu, s.o ajale, mil G. D.i nägu sai kahjustatud ning leidis aset vastastikune kaklus/rünne. Kannatanu ja süüdistatava käitumisele kortermaja trepikojas (sealhulgas tunnistajate ütluste asjakohasusele ning vajadusele teostada täiendavaid menetlustoiminguid) ajal, mil toimus süüdistatava tulistamine, on õiguslik hinnang antud juba Tallinna Ringkonnakohtu lahendis ning kohtule ei ole esitatud selliseid kaalukaid tõendeid, mis seaksid ringkonnakohtu määruses tuvastatu kahtluse alla või tooksid kaasa vajaduse asuda teistsugusele seisukohale. Kannatanu osalust kakluses ei pisenda ega vähenda ka kannatanu õigus tema kodu puutumatusele. Kohus küll möönab, et esitatud tõendid ei kinnita süüdistatava õigust siseneda ilma kannatanu nõusolekuta viimase elukohta, kuid ka tsiviilvaidluse lahendamist vägivallaga ei saa pidada õiguspäraseks. Nagu kohus juba eespool märkis, oli kannatanul antud juhul juba korteri ust avades kaasas relv ning on eluliselt usutav, et relva kaasas kandmine viitab kavatsusele seda ka kasutada, st lahendada konflikti vägivallaga, mitte rahumeelselt. Juhul, kui kannatanu arvates olid ukse taga isikud, kellega tal teadaolevalt igasugune konflikt puudus, on usutav, et ta ei oleks enne ukse avamist ka relva taskusse pannud. Vastupidine kannatanu tegevus viitab aga sellele, et ta oli väga hästi teadlik, mis põhjustel tema juurde tuldi ning millised vahendid tema tsiviilõiguslikke vaidlusi tema arvates kõige paremini kaitseksid. Oletuslikud on ka kannatanu esindaja väited, justkui oleks D. Ternikovi ja A. Õ. sooviks säilitada võimalus korterisse sisenemiseks ka juhul, kui G. D. on korterist välja visatud sellega, et A. Õ. jäi isesulguvat korteri välisust lahti hoidma. Kõigepealt ei ole usutav, nagu kohus eespool märkis, et süüdistatav võtab endaga väidetavalt kannatanu korterist jõuga väljatõstmiseks kaasa endast tunduvalt väiksema naisterahva. Teiseks ei ole ka tõsikindlalt tõendatud A. Õ. poolt ukse lahti hoidmine. A. Õ. ütluste kohaselt oli uks kogu konflikti ajal lahti, ta ei pidanud seda lahti hoidma. Kohtu hinnangul on usutav, et olukorras, kus A. Õ. oli pealtnägijaks kahe suure mehe vahel aset leidnud rüselemisele ning seejuures teadmisega, et ühel neist on relv, keskendub ka tema ees olevale konfliktsituatsioonile, mitte sellele, kas uks on isesulguv või mitte. Ajal, kui kannatanu ja süüdistatav olid juba trepikojas näoga vastas asuva korteri poole ning põrandal pikali/käpuli, ei ole välistatud, 8 arvestades kahe korteri ukse vahel olevat väikest vahemaad (foto nr 26 tl 21 pöördel) ning kakluses osalejate pikkust, et nad ise oma kehadega/jalgadega olid takistuseks ukse kinni minemisel. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et esitatud tõendite pinnalt ei saa tõsikindlalt jaatada süüdistatava poolt kannatanu näkku löömist. Samuti esineb kõrvaldamata kahtlus selles, et tegelikkuses toimus süüdistuses näidatud ajal ja kohal, st ajal, mil kannatanu tervis sai kahjustatud, vastastikune kaklus/rüselus kannatanu ja süüdistatava vahel. Ei ole välistatud, et ka kannatanu hoiak ukse avamisel mängis aktiivset rolli esialgse verbaalse konflikti üleskasvamisel kakluseks. Arvestades, et juba ukse avades oli kannatanul kaasas relv, ta rääkis kõrgendatud hääletoonil ning oli sarnaselt süüdistatavaga valmis tõuklema, annab piisava aluse rääkida sellest, et nad väljendasid tahet vastastikusel nõusolekul toimunud kakluseks. Olukorras, kus osapooltel ei õnnestu erimeelsusi selgeks rääkida rahulikult teel ning nende hääletoon ja kehakeel on agressiivne, esinevad piisavad viited valmisolekule jätkata vestlust juba füüsiliselt. Vastastikuse kakluse korral on tegemist teadliku eneseohustamisega, kus mõlemad kakluses osalejad arvestavad ründaja ja kaitsja rolli pideva vahetumisega ning enda tervise kahjustamise võimalusega, mistõttu nende tegevus ei ole käsitatav ründe tõrjumisena (RKKKo 3-1-1-34-08). Arvestades korteri esikus toimunud intsidendi ajalist kiirust puuduvad kohtul ka kindlad andmed, millele tuginedes kategooriliselt väita, et kannatanu tahe oli kaklus juba korteri esikus lõpetada. Küll aga eskaleerus vastastikune rünne mõni aeg hiljem trepikojas juba kannatanupoolse tulistamisega. Kõike eelnevat arvestades ning lähtudes kohtus tuvastatust, et süüdistatava poolt kannatanu näo piirkonda löömine rusikaga on tõsikindlalt tõendamata, leiab kohus, et D. Ternikov ei ole täitnud kehalise väärkohtlemise objektiivset koosseisu ning ta tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Samuti esineb kõrvaldamata kahtlus, et D. Ternikovi poolt kannatanu suhtes võimalik vägivalla tarvitamine leidis aset seetõttu, et kannatanu oli eelnevalt konkludentselt väljendanud nõusolekut osaleda vastastikuses kakluses. Kõrvaldamata kahtlused tuleb aga lähtuvalt

§ 7lg 3 tõlgendada süüdistatava kasuks.

Tsiviilhagi Kannatanu G. D. on esitanud tsiviilhagi, milles taotleb D. Ternikovilt välja mõista varalise kahjuna 2311,23 eurot ja mittevaralise kahjuna 100 000 eurot.

§ 310

lg 2 kohaselt juhul, kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse või lõpetab kriminaalmenetluse, jäetakse tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus läbi vaatamata. Kuna kohus mõistis D. Ternikovi süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi õigeks, jätab kohus kannatanu tsiviilhagi

§ 310lg 2 alusel läbi vaatamata.

Menetluskulud Menetluskuludeks antud kriminaalasjas on valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu (

§ 175

lg 1 p 1), määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 120 eurot (

§ 175

lg 1 p 4) ja ekspertiisitasu 84 eurot (

§ 175

lg 1 p 3).

§ 181

lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. Kuna kohus mõistis D. Ternikovi õigeks, jätab kohus määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 120 eurot ja ekspertiisitasu 84 eurot

§ 181lg 1 alusel riigi kanda.

Samuti tuleb D. Ternikovile hüvitada riigieelarve vahenditest valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-60-14 p-s 10.1 märkinud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb kohtul silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Seejuures on kohtul kaalutlusruum, hindamaks tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata. 9 Kohus leiab, et

§ 181lg 1 alusel on põhjendatud mõista riigieelarve vahenditest D.

Ternikovi kasuks välja 10595,20 eurot (sisaldab käibemaksu) valitud kaitsjale makstava tasu katteks. Täiendavalt tuleb kohtul võtta seisukoht kannatanule menetluskulude hüvitamises.

§ 182

lg 5 kohaselt tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata jätmise korral õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise või kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu kannab tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisest tingitud kulud riik. Riigikohus on 27.06.2016 lahendis 3-1-1-49-16 p-s 25 selgitanud, et menetluskuluks on muu hulgas kannatanu esindajale makstud mõistliku suurusega tasu (

§ 175lg 1 p 1).

Tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral hüvitab tsiviilhagi tagamisest tingitud menetluskulud

§ 182lg 4 järgi riik.

Ehkki selle sätte sisuks on üksnes tsiviilhagi tagamisest tingitud menetluskulud, tuleb seda kolleegiumi hinnangul tõlgendada laiendavalt ja asuda seisukohale, et

§ 182

lg-s 4 sätestatu hõlmab kõiki tsiviilhagi menetlemisega kaasnenud kulusid, sh kannatanu esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Sellega seoses märgib kolleegium de lege ferenda, et 1. jaanuaril 2017 jõustuv

§ 182

lg 5 ls 1 sätestab otsesõnu, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise tõttu kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud riik. Eeltoodust tulenevalt tuleb kannatanule riigieelarve vahenditest hüvitada tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu summas 3168 + viimsest istungist osavõtt (4t x 144) 576 eurot, kokku 3744 eurot. Asitõendid

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Kriminaalasja materjalide juures on 3 CD-plaati (Häirekeskusele tehtud kõned ning kannatanu ja süüdistatava riiete vaatlus). Kohus leiab, et CD-plaadid tuleb kohtuotsuse jõustumisel jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Kuna kannatanu avaldas soovi saada tagasi temalt ära võetud esemed, tuleb kannatanule

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada T-särk, lühikesed püksid, sokid ja dressipluus (pakendid 10, 11, 12, 17). Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et teised asitõendid - käterätik, kilekott RIMI koos dressipluusiga, vest, proovid verekahtlasest määrdumisest, sall, dressipluus, jalanõud New Balance, dressipüksid, lasuproovid (pakendid 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 16, 20, 17.1, 17.2, 21) tuleb kui väärtusetud

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

Samuti on asitõenditena märgitud kuul, revolver Ruger LCR, 10 padrunit 38 Special, padrunikest 38 Special, mis on antud asitõendite hoidlasse aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6 ning mis prokuröri hinnangul tuleb kannatanule tagastada. Kuna kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, kas G. D. on käesoleval ajal õiguslikud alused temalt ära võetud relva käitlemiseks, leiab kohus, et nimetatud esemete kannatanule tagastamine või tagastamata jätmine tuleb otsustada haldusmenetluses relvaseaduse alusel. Kuivõrd relvakabuur on seotud relvaga, leiab kohus, et eeltoodud seisukoht on hõlmatud ka relvakabuuri tagastamisega. Arvestades eeltoodut ja juhindudes

§§ 175, 181, 309 lg 2, 315, 318, 319 kohus otsustas: Õigeks mõista Dmitry Ternikov Kar

S § 121 lg 1 järgi esitatud süüdistuses.

§ 310lg 2 kohaselt jätta G.

D.i poolt esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata. Menetluskulud Hüvitada riigieelarve vahenditest Dmitry Ternikovile tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu summas 10595,20 eurot. 10 Hüvitada riigieelarve vahenditest G. D.e tema poolt valitud esindajale makstud tasu summas 3744 eurot.

§ 181

lg 1 alusel jätta kohtueelses menetluses määratud kaitsjale makstav tasu 120 eurot ja ekspertiisikulu summas 84 eurot riigi kanda. Asitõendid kohtuotsuse jõustumisel: - CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures - jätta

§ 126

lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; - T-särk, lühikesed püksid püksirihmaga, sokid ja dressipluus (pakendid 10, 11, 12, 17) – tagastada

§ 126lg 3 p 2 alusel G.

D.e; - Käterätik, kilekott RIMI koos dressipluusiga, vest, proovid verekahtlasest määrdumisest, sall, dressipluus, jalanõud New Balance, dressipüksid, lasuproovid (pakendid 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 16, 20, 17.1, 17.2, 21) – hävitada

§ 126

lg 3 p 4 alusel; - Kuul, revolver Ruger LCR, 10 padrunit 38 Special, padrunikest 38 Special ning relvakabuur, mis on antud asitõendite hoidlasse aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6 – nende tagastamine või tagastamata jätmine G. D.e otsustada haldusmenetluses relvaseaduse alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest esitada kirjalikult apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud 05.11.2020.a. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 11