Obsah (14)

§ 423§ 426§ 5§ 436§ 230§ 497§ 445§ 231§ 33§ 238§ 237§ 163§ 168§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtuasja number 2-20-3833 Otsuse tegemise aeg ja koht 01. veebruar 2021, Tallinn Kohtunik Kairi Piirisild Kohtuasi S Ri hagi H Ri vastu elatise v

) § 424 lg 1 esimese lause kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kui hageja on hagi tagasi võtnud, jätab kohus hagi selles osas läbi vaatamata (

§ 423lg 1 p 2).

Kohus jätab seega hagi läbi vaatamata elatise väljamõistmiseks 250 eurot ületavas osas. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 426lg 1).

1. Kohtu menetluses on hageja nõue mõista kostjalt elatisena välja 250 eurot kuus alates 10.03.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti nõuab hageja kostjalt elatise väljamõistmist perioodi eest enne hagi esitamist. Esialgu nõudis hageja elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.10.2019 kuni 10.03.2020 ja edasiulatuvalt alates 10.03.
2. Viimases, 16.11.2020 menetlusdokumendis palub hageja mõista elatise välja perioodi eest oktoober 2019 kuni märts 2020 ja edasiulatuvalt alates aprillist
3. Hoolimata mõningatest raskustest nõude sõnastamisel, saab kohus hagejast aru nii, et hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist perioodi eest alates 01.10.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Perekonnaseaduse (PKS) § 108 alusel saab hageja nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Edasiulatuva elatise nõue esitatakse alates hagi esitamisest. Seega on periood enne hagi esitamist, s.o enne 10.03.2020, tagasiulatuva elatise nõude osa. Perioodi alates 01.10.2019 kuni 09.03.2020 käsitleb kohus tagasiulatuva elatise nõude osana. 11.

§ 5

lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon ei ole kohtule siduv (

§ 436lg 7).

Perekonnaasjas, sh elatise asjas ei ole kohus seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega (

§ 436lg 6).

Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool

§ 230

lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus 3 saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on esitatud tõendite alusel tuvastatud (

§ 436lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

II

1. Hageja esitas kostja vastu hagi ülalpidamise saamiseks summas 250 eurot kuus alates hagi esitamisest, s.o 10.03.
2. Hageja rahalisele sooritusele suunatud ülalpidamise nõue kostja vastu võiks kuuluda rahuldamisele PKS § 96, § 97 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt on alaealisel lapsel õigus nõuda oma vanematelt ülalpidamise andmist. Hageja nõude eeldused on järgmised: 1) kostja on hageja esimese astme üleneja sugulane ehk lapse vanem; 2) hageja on alla 18 aasta vana; 3) kostja rikub elatise maksmise kohustust, st ei anna hagejale elatist või annab seda ebapiisavalt.
3. Hageja sünnitõendi kohaselt on kostja hageja isa ja hageja on alla 18.a vana (tl 3-4). Hagi rahuldamiseks tuleb seega tuvastada, kas kostja on enda kohustust rikkunud ehk kostja ei anna hagejale elatist või teeb seda ebapiisavalt. Selle välja selgitamiseks tuleb kindlaks teha hageja vajadused ja see, kui suures ulatuses on kostja hagejate vajadusi katnud.
4. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. Kostja ei vaidle vastu sellele, et hageja elab emaga. Kostja esile toodud asjaoludel kohtub kostja hagejaga harvem kui ta sooviks. Pooled vaidlevad selle üle, kui palju peab kostja hagejale ülalpidamist andma.
5. Alaealisele lapsele antava ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 kohaselt kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2 järgi õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Alaealisele lapsele elatise nõudmist lihtsustab see, et seaduses on sätestatud miinimumelatis, mille ulatuses ei ole vaja lapse vajadusi tõendada, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus. Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud määras. Seaduses sätestatud miinimummäär on PKS § 101 lg 1 kohaselt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, see oli 2019.a 270 eurot ja on alates 2020.a 292 eurot kuus. Selles ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi (vt ka Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17).
6. Hagiavalduse kohaselt on vanemate vahel kokkulepe, et kostja tasub hagejale elatist 250 eurot kuus. Kostja on hageja sellise väite omaks võtnud (vt p 24). Kuna hageja nõuab kostjalt elatist summas, milles vanemad on ülalpidamise andmises kokku leppinud ja mis ei ületa seaduses sätestatud määra, ei pea hageja oma vajadusi täiendavalt tõendama ja kohus eeldab, et summa vastab lapse vajadustele ja tavalisele elulaadile. Seetõttu ei anna kohus eraldi hinnangut hageja poolt esile toodud kulutuste ja vajaduste nimekirjale.
7. Hageja väitel tasub kostja alates 2019.a algusest elatist kokkulepitud määrast vähem. Kostja sellele asjaolule vastu ei vaielnud ja märkis, et võtab hagi osaliselt õigeks, kuid ei toonud 4 hoolimata kohtu juhistest konkreetselt esile, kui palju ta enda hinnangul on võimeline ja nõus hagejale ülalpidamist andma. Kostja menetluse jooksul esile toodud summad on erinevad. Kohus palus kostjal selgitada kui palju ta hagejale ülalpidamist annab. Kostja ei ole seda teinud. Hagejale ülalpidamise andmine nähtub siiski kostja esitatud arvelduskonto väljavõttest (tl 44 ja 69-90). Kostja tasus vaidluse all oleval perioodil elatist järgmiselt: oktoober 430 eurot, november 80 eurot, jaanuar 200 eurot. Sama nähtub ka hageja esitatud konto väljavõttest (tl 33). Viimati tasus kostja hagejale 100 eurot mais
8. Pärast seda ei ole kostja hagejale ülalpidamist andnud. Seega ei ole kostja maksnud elatist nõuetekohaselt ega regulaarselt ja on sellega ülalpidamiskohustust rikkunud.
9. Kostja vaidleb vastu hageja nõude suurusele. Kohus selgitas kostjale, et alla seaduses sätestatud alammäära saab alaealisele lapsele elatise erandina välja mõista PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi üksnes mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tegemist ei ole kinnise loeteluga ja mõjuvaks põhjuseks on kohtu praktikas loetud lisaks ka muid asjaolusid, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused näiteks mastaabisäästu tõttu või vajaduste katmine muul viisil, näiteks vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetustega, samuti vanema halb varaline seisund. Asjaolu, mis saab anda aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra, peab olema piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve (vt Riigikohtu 07.02.2018 otsus nr 2-15-15909 p 11). Kohus selgitas ka seda, et asjaolud, mis PKS § 102 lg 2 alusel annavad aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra, tuleb esile tuua ja tõendada kostjal. Samuti selgitas kohus, et piisavad ei ole üldsõnalised selgitused ja menetlusosalistel tuleb tähelepanu osutada sellele, et kõik faktilised asjaolud oleksid ammendavalt kohtu ette toodud ja tõendatud. Kostja ei ole hoolimata sellest elatise vähendamist võimaldavaid asjaolusid esile toonud ega tõendanud. 18.
10. Hageja esile toodud kuludest vaidleb kostja vastu ainult üürikulule. Kostja märgib, et korter, kus hageja elab, kuulub hageja emale. Kohus selgitab, et eluasemekulud on osa lapse esmavajadustest ja kuuluvad miinimumelatise koosseisu. Seejuures arvestatakse lapse vajadust kasutada eluruumi ülalpidamise määramisel sõltumata sellest, kas laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis, üüritud eluruumis ja kas eluruumi soetamiseks on võetud krediiti. Laps saab eluruumi kasutamisel igal juhul kasutuseeliseid (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-69-13 p 20–21). Kostja vastuväide ei anna seega alust kostja ülalpidamiskohustust vähendada. 18.
11. Kostja tõi välja, et makstes elatist kogusummas, ei ole tal võimalik osta lapsele vajalikke asju, kingitusi, käia temaga kinos ega teatris ja see võtab temalt võimaluse osaleda lapse sotsiaalses elus. Kohus selgitas kostjale, et elatise maksmise eesmärk on lapse eluvajaduste rahuldamine. Esmavajaduste alla kuuluvad eelkõige kulutused eluasemele, toidule, transpordile, sidekuludele, tervishoiule, hügieenitarvetele, koolikohustuse täitmisele, riietele ja jalanõudele ning muudele vältimatutele püsikulutustele. Lahuselaval vanemal tuleb kõigepealt tagada lapse esmavajaduste rahuldamine ja alles seejärel on põhjendatud teha kulutusi meelelahutusele. Kostja ei toonud esile, et ta teeks hagejale regulaarselt kulutusi, mis on käsitletavad hageja esmavajaduste rahuldamisena. Asjaolu, et vanem soovib teha lapsega koos veetmise ajal kulusid meelelahutusele, ei mõjuta lapse esmavajadusi ja lapsega koos elava vanema kulutuste suurust. 18.
12. Lisaks pöörab kohus tähelepanu sellele, et PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Vaid siis, kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Selliseid mõjuvaid põhjusi ei ole 5 esile toodud. Elatise maksmine lapsega koos elavale vanemale perioodilise maksena rahas on aga oluline selleks, et vanem saaks lapse kulutusi planeerida ja olemasolevate rahaliste vahenditega arvestada. Elatise vähendamiseks ei anna seetõttu alust väide, et kostja soovib osta hagejale vahel asju. Nimetatut saaks arvesse võtta üksnes juhul, kui selle kohta oleks vanemate kokkulepe (PKS § 100 lg 3). 18.
13. Elatise vähendamiseks ei anna alust ka see, et hageja ema on abielus ja elab koos oma mehega. Ülalpidamist on lapsele kohustatud andma tema täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (PKS § 96). Hageja ema abikaasal ei ole kohustust hagejale ülalpidamist anda. Selline kohustus on kostjal. 18.
14. Ülalpidamiskohustuse ulatust ei mõjuta ka kostja soov veeta hagejaga rohkem aega. Kohus selgitas kostjale, et lahuselavalt vanemalt elatise väljamõistmise hagi menetluses ei lahendata vanemate hooldusõiguse ega suhtluskorra küsimusi. Kohus saab lähtuda hetkel esinevast tegelikust olukorrast, s.t sellest, et laps elab ema juures ja ei kohtu kostjaga väga tihti. Kui vanemad jõuavad lapse ja isa suhtlemise osas teistsugusele kokkuleppele või määrab suhtluskorra kohus ja see mõjutab käesolevas asjas välja mõistetud elatist, on vanematel võimalik kokku leppida elatise muutmises või pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse

§ 497alusel.

18.

1. Kostja tõi esile ka asjaolu, et tal on teine laps, 22.09.2005 sündinud E K (tl 92). Kohus selgitas kostjale, et elatise vähendamiseks ei piisa pelgalt asjaolust, et kostjal on veel üks laps ja kostjal tuleb tõendada teise lapse igakuised kulud ja vajadused ning see, et ta ei ole võimeline mõlemale lapsele ülalpidamist andma. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 on teine laps mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel alla miinimummäära juhul, kui ta osutuks elatise väljamõistmisel miinimummääras rahaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Kostja ei ole selliseid asjaolusid tõendanud. 18.
2. Kohus selgitab, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ja vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 25.04.2018 otsus nr 2-16100215 p 20). Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Olukorras, kus vanem ei ole võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese ülalpidamist, peab vanem oma vajadusi piirama ja kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt (vt selle kohta Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17 p 21.5). Kostjal tuli seetõttu esile tuua ja tõendada kui suur on tema igakuine sissetulek ja milline vara talle kuulub, samuti tuli kostjal tõendada tema enda igakuised kulud ja see, mida ta on teinud ja saab teha tasuvama töö leidmiseks. Kostjal tuli kohtu ette tuua asjaolud, mille alusel oleks kohus saanud jõuda järeldusele, et kostjal ei ole objektiivselt võimalik teenida piisavat sissetulekut enda ja oma alaealiste laste ülalpidamiseks. Kostja ei ole seda hoolimata kohtu selgitustest teinud. 18.
3. Teise lapse kuludest tõi kostja esile 10 eurot, mille ta andis selleks, et laps saaks minna poodi, samuti lubas kostja osta lapsele telefoni (tl 94-97). Enda igakuiste sissetulekute suurust ei ole kostja hoolimata kohtu selgitustest esile toonud. Kostja selgitas seda, et asutas märtsis 2020 oma firma, X OÜ, mis pidi tegutsema kinnisvaras (tl 91 ja 93). Siiski leidis kostja, et tema iseloom ei sobi sellele ametile ja sellega kinnisvaraäri tema jaoks lõppes. Hiljem selgitas kostja, et firma tegevus on peatunud ja kostja õpib uut ametit. Kostja märkis, et ta tegutseb edasi ka juuksurina. Hageja tõi esile, et kostja on pikalt tegutsenud juuksurina (on tippjuuksur) ja tegutseb ka videograafina. Kostja reklaamib oma teenuseid sotsiaalvõrgustikus Facebook 6 (tl 114-121). Kohus ei nõustu kostja üldsõnalise väitega, nagu järelduks asjaolust, et ta enda teenuseid reklaamib, see, et tal on kliente vähe. 18.
4. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et perioodil 01.10.2019 kuni 24.11.2020 on ta järjepidevalt tegelenud juuksuriteenuse osutamisega (tl 69-90), sh ka koroonakriisist tingitud piirangute ajal. Kostja esitatud arvelduskonto väljavõttest nähtuvate andmete kohaselt on ta võimeline teenima juuksuritööga vähemalt 1100 eurot kuus. Kohus möönab, et kostja sissetulek märtsis 2020 on arvelduskonto väljavõtte kohaselt madalam kui muudel kuudel, samas ei ole see ka nullis ja arvelduskonto väljavõttest nähtub ka see, et sissetulek on pärast märtsikuud taastunud. Kostja kinnitas vastusena kohtu päringule ka seda, et temale teenuse osutamise eest tehtud pangaülekanded ei ole tema ainus sissetulek, kuna osa tasust makstakse sularahas. Ka hageja kinnitas, et kostjale makstakse suur osa tasust sularahas. Kuna kostja ei toonud esile oma tegelikku igakuiste sissetulekute suurust, ei ole teada ka see, kui suur osa sissetulekust kajastub arvelduskontol. Kohus leiab, arvestades kostja väiteid ja esitatud tõendeid, et kostja on võimeline teenima piisavalt sissetulekut, et ennast ja oma alaealisi lapsi üleval pidada. Kostja tegutseb aktiivselt mitmes valdkonnas, tal on kaks äriühingut ja olemas mõistlik sissetulek. Kostja töövõimet ei ole piiratud ja ta ei ole esile toonud muid objektiivseid asjaolusid, mis tal tulu teenimist või tasuvama töö leidmist takistaksid. 18.
5. Kostja hagile esitatud vastuväited tuginevad üksnes üldsõnalistele viidetele ajutistele raskustele. See ei ole aga alus hageja kasuks väljamõistetava igakuise elatise vähendamiseks. Ainuüksi asjaolu, et 2020.a kevadel kehtisid umbes 2 kuud Eestis ülemaailmse koroonaviiruse leviku tõttu teatud piirangud (tl 45), ei ole piisav, et teha järeldusi kostja majandusliku olukorra kohta ja tema võime kohta lastele ülalpidamist anda. Kohus pöörab tähelepanu sellele, et hageja esitas hagi 10.03.2020 põhjusel, et kostja ei ole juba alates 01.10.2019 hagejale nõuetekohaselt ülalpidamist andnud. Kostja väited selle kohta, et ta ei suutnud piisavalt sissetulekut teenida koroonakriisist tingitud piirangute ajal, on seega vähemalt osaliselt otsitud. Kostja ei saa raha maksmisele suunatud kohustuse täitmisest keeldumist õigustada üldsõnaliste väidetega ajutiste raskuste kohta. 18.
6. Samuti ei toonud kostja hoolimata kohtu selgitustest esile enda vajaduste suurust. Pangakonto väljavõttest saab järeldada üksnes seda, et perioodil 01.10.2019–23.11.2020 on kostja tasunud iga kuu AS-le Inbank, Telia Eesti AS-le, TF Bank AB-le ja korteriühistule keskmiselt 362,78 eurot kuus. Lisaks käib kostja toidupoes. Need asjaolud ei anna alust järeldada, et kostja vältimatud püsikulud oleksid väga kõrged ja sellised, mida tema igakuine sissetulek, arvestades ka kohustusi laste ees, ei võiks katta. Arvestades kummagi lapse ülalpidamiskohustuse suuruseks võrdselt 250 eurot ja kostja vajaduste suuruseks 513 eurot (362,78 eurot, millele lisandub mõistlik toidukulu umbes 150 eurot kuus), piisab 1100 euro suurusest sissetulekust kõikide vajaduste katmiseks. Kohus märgib, et ülalpidamise andmine teisele lapsele samas arvelduskonto väljavõttelt tegelikult ei nähtu. 18.
7. Arvelduskonto väljavõttest nähtub lisaks ka see, et kostja on perioodil 01.10.2019– 23.11.2020 tasunud BOLT.EU-le taksoteenuse eest keskmiselt 43 eurot kuus. Seejuures küündisid juulis, augustis ja septembris taksosõidu arved vastavalt 99, 94 ja 87 euroni kuus. Elatist kostja nendel kuudel aga ei maksnud. Kohtule esitatud andmetel elab kostja Tallinnas, kus on ühistransport tasuta. Samal perioodil tasus kostja APPLE.COM/BILL rakenduses Itunes (muusikarakendus) eest keskmiselt 46,74 eurot kuus. Elatist kostja ei maksnud. Kohtu hinnangul viitavad need asjaolud kostja elustiilile ja prioriteetidele. Kostja teeb iseendale toreduslikke kulutusi, kuid jätab hageja esmavajadustega samal ajal arvestamata. 7 18.
8. Lisaks igakuisele sissetulekule kuulub kostjale veel ka vara, mille arvelt on võimalik lastele ülalpidamist anda. Nimelt kuulub kostjale osa korteriomandist x külas, x (tl 112), mida on piisava sissetuleku puudumisel võimalik kas välja üürimise või võõrandamise teel kasutada oma kohustuste täitmiseks. Asjaolu, et korter kuulub ühisomanikele, ei takista varalt tulu teenimist.
9. Kohus selgitas, et asjaolud, mis annavad aluse elatise väljamõistmiseks, tuleb esile tuua ja tõendada kostjal. Samuti selgitas kohus, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama asjaolusid, millele tuginevad tema väited ja vastuväited. Kostja väited selle kohta, et ta ei ole suuteline andma lastele piisavas määras ülalpidamist, on aga hoolimata kohtu selgitustest jäänud üldsõnaliseks ja tõendamata.
10. Vastuseks kostja väidetele selgitab kohus veel järgmist. PKS § 105 lg 3 kohaselt on vanemad ülalpidamiskohustuse täitmisel osavõlgnikud. Kusjuures iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema enda sissetuleku ja varalise seisundiga. Ülalpidamiskohustuse ulatus ei sõltu seega teise vanema sissetulekust või varalisest seisundist ja vanem ei vabane ülalpidamiskohustuse täitmisest põhjendusel, et teine vanem oma kohustust ei täida või ei täida seda piisavalt. Samuti ei saa vähendada teise vanema ülalpidamiskohustust üksnes põhjusel, et üks vanematest oleks suuteline pidama last üleval üksinda (vt ka Riigikohtu 17.01.2018 otsus nr 2-16-135 p 11.6). Seega ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust see, millised on hageja ema sissetulekud ja väljaminekud. Kuna hageja elab emaga koos, kannab ema lapse vajadused vahetult. Hageja nõuab käesolevas menetluses ülalpidamist kostjalt, mitte oma emalt ja ema majanduslik olukord ei mõjuta seega käesoleva asja lahendust.
11. Kuna kostja ei ole toonud esile ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis, arvestades ka hageja õigustatud huve, oleks piisavalt kaalukas, et annaks PKS § 102 lg 2 tulenevalt aluse mõista elatise välja summas alla 250 euro kuus, tuleb hagi rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks elatisena välja 250 eurot kuus alates 10.03.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
12. Kohus määrab

§ 445

lg 1 alusel hagejate taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra selliselt, et elatis tuleb maksta hageja seadusliku esindaja arvelduskontole. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. III

1. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt alates 01.10.2019 kuni hagi esitamiseni, s.o kuni 09.03.
2. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva ülalpidamise nõudele kohaldatakse elatise väljamõistmise üldsätteid. Hageja on lähtunud oma lõpliku nõude koostamisel sellest, et vanemate vahel on kehtiv kokkulepe elatise tasumise kohustuse kohta summas 250 eurot kuus.
3. Kohus ei nõustu hagejaga, nagu kinnitaks pooltevahelise kokkuleppe olemasolu kostja 25.05.2020 e-kiri (tl 35 ja 41). Nimetatud kirjast tuleneb vaid see, et hageja nõuab elatist 250 eurot kuus. Siiski ei oma nimetatu asja lahendamisel tähtsust, kuna kohtu ette toodud asjaoludel ei vaidle kostja vastu hageja väitele, et nad on varem sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt tuleb kostjal tasuda hagejale igakuise elatisena 250 eurot. Seda, et vanemate vahel oli varem kokkulepe, kinnitas ka kostja ise. Kohus selgitas, et kui kostja hageja väitele kokkuleppe kohta sõnaselget vastuväidet ei esita ja selle kohta esitatud tõenditele vastu ei vaidle, võib kohus 8 lugeda väite omaks võetuks (

§ 231lg 4).

Kostja ühtegi vastuväidet ei esitanud. Seega lähtub kohus sellest, et vanemate vahel on kokkulepe elatise tasumise kohta 250 eurot kuus.

1. Hageja palus esialgses hagis mõista kostjalt tagasiulatuva perioodi eest elatisena välja 1486 eurot. Kohus palus 06.11.2020 hagejal selgitada tagasiulatuva elatise nõude kujunemise arvutuskäiku. 16.11.2020 menetlusdokumendis palub hageja perioodi eest oktoober 2019 kuni märts 2020 välja mõista 2100 eurot. Hageja suurendatud nõue arvestab perioodil jaanuar 2019 kuni märts 2020 tasumisele kuulunud ja kostja poolt tasutud summasid. Kohus leiab, et hageja arvestus ei ole õige ega kooskõlas seaduses sätestatuga. Esmalt selgitab kohus, et PKS § 108 alusel ei saa kostjalt nõuda elatist välja rohkem, kui kostjal tuli tasuda perioodil 01.10.2019 kuni 09.03.2020, mis oli hagiavalduses nõude aluseks olev periood. Seega on hageja ebaõigesti arvesse võtnud jaanuarist kuni septembrini 2019 tekkinud võla. Arvestades, et hageja nõuab elatist summas 250 eurot kuus, ei saanud hageja nõue perioodi eest 01.10.2019–09.03.2020 olla enam kui 1322,58 eurot (5×250+(250÷31)×9). Kostja on vaidlusalusel perioodil tasunud hageja seaduslikule esindajale 700 eurot (tl 33 ja 26). Kostja võlg on seega 622,58 eurot.
2. Kostja märkis, et ei nõustu tagasiulatuva elatise nõudega, kuna ta on oma kohustuse sellel perioodil täitnud. Kostja selline väide on aga vastuolus asjas esitatud tõenditega, sh kostja enda arvelduskonto väljavõttega. Samas märkis kostja, et ta on maksnud kokkulepitust vähem, kuna tal olid kulud seoses isa haiguse ja surmaga. Kuigi kohus pööras kostja tähelepanu sellele, et ei saa arvestada tõendamata ja üldsõnaliste väidetega, ei ole kostja oma vastuväiteid sisustanud ega tõendanud. Kostja ei ole esile toonud isegi seda, millal ta isa suri, mis vältimatud kulud tal on olnud ja kui suured need on olnud. Selle, et kostja ei ole tõendanud, et ta ei oleks võimeline teenima piisavat sissetulekut enda ja oma laste ülalpidamiseks, on kohus juba ülal tuvastanud.
3. Hageja selgitas, et on nõudnud kostjalt elatise tasumist korduvalt ja regulaarselt. 06.01.2020 pooltevahelise vestluse kohaselt soovitas kostja ise hagejal kohtusse pöörduda ja ütles, et maksab nii palju, nagu kohus otsustab (tl 9–10 ja 16). Kostja oli seega teadlik, et hageja nõuab temalt elatise maksmist. Asjaolusid, millest võiks järeldada, et elatise võla väljamõistmine on kostja suhtes ebamõistlik või ebaõiglane, ei ole kostja esile toonud ega tõendanud.
4. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks rahuldada osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise võla perioodi eest 01.10.2019– 09.03.2020 ühekordse summana 622,58 eurot. IV
5. Kohus jätab tähelepanuta kostja 28.05.2020 menetlusdokumendiga esitatud venekeelse tõendi (väljavõte sotsiaalvõrgustiku suhtlusaknast, tl 42-43). Tõend on venekeelne ja kostja jättis selle hoolimata kohtu nõudest tõlkimata (

§ 33lg 4).

30. Kohus ei arvesta asja lahendamisel ka hageja esitatud tõendit selle kohta, et kui kostja ostis teisele lapsele IPhone7, nõustus ta hagejale ostma üksnes nuppudega telefoni (tl 101-103). Tõend ei oma asja lahendamisel tähtsust (

§ 238lg 5).

31. Samuti jätab kohus

§ 238

lg 3 p 4 alusel arvestamata kostja poolt 09.12.2020 esitatud tõenditega (tl 101-108). Kohus selgitas pooltele 06.11.2020 kirjas, et pooltel tuleb iga faktilise asjaolu kohta esitada tõend, viidates konkreetselt, milliseid asjaolusid milliste tõenditega soovitakse tõendada. Samuti selgitas kohus, et ei otsi faktilisi asjaolusid tõenditest ise. Kostja ei põhjendanud tõendite esitamise vajadust, vaid esitas tõendid ilma ühegi menetlusdokumendi 9 ja selgituseta. Kohus andis kostjale võimaluse selgitada tõendite esitamise põhjust (tl 110), kuid kostja kohtule tähtaegselt ei vastanud.

1. Kohus andis kostjale 17.12.2020 kirjas võimaluse esile tuua ja tõendada asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul hinnata tema väiteid halva majandusliku olukorra kohta, samuti selgitas kohus kostjale vajadust tuua esile teisele lapsele tehtavad kulud. Seisukohad, samuti lõplikud kohtumenetluses kantud menetluskulude nimekirjad tuli esitada hiljemalt 11.01.
2. Kohus määras samas kirjas otsuse kuulutamise ajaks 01.02.
3. Kostja ei esitanud tähtaegselt mitte ühtegi seisukohta ega tõendit. Kostja esitas hulgaliselt tõendeid ja seisukohad alles 17.01.2021, s.o tähtajaks, mis oli ette nähtud vastaspoole esitatud seisukohtadele ja menetluskulude nimekirjale vastamiseks. Kostja esitatud dokumendid ei ole seega osaliselt tähtaegsed. 33.

§ 237

lg 1 teise lause ja § 331 kohaselt, kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes juhul kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kostja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis õigustaks seisukohtade ja tõendi hilinenult esitamist. Kohus ei pea võimalikuks hilinenult esitatud menetlusdokumentidega arvestada, kuna see põhjustaks asja lahendamise viibimist. See ei oleks aga ülalpidamist nõudva alaealise lapse huvides. Siiski märgib kohus, et võtab asja lahendamisel kostja 18.01.2021 menetlusdokumendis esitatud seisukohad arvesse niivõrd, kui need sisaldavad vastuväiteid hageja poolt 11.01.2021 esitatud väidetele ja tõenditele. Menetluskulude jaotus 34.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 168lg 4 kohaselt jäävad hagi tagasivõtmisel menetluskulud hageja kanda.

1. Arvestades hagi osalist tagasi võtmist ja selle ulatust (tagasi on võetud ligikaudu 14% edasiulatuva elatise nõudest) ning hagi osalise rahuldamise ulatust (100% menetlusse jäänud edasiulatuva elatise nõudest ja ligikaudu 41% tagasiulatuva elatise nõudest), jätab kohus hageja menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 10% ulatuses hageja kanda. Muus osas jäävad menetluskulud neid kandnud menetlusosaliste endi kanda.
2. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist (

§ 177lg 1 p 2 ja lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik 10