KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-57974 Tsiviilasi A. H. kohustustest vabastamise

) § 175 lg-le

1. 03.11.2020 esitas võlgnik kohtule taotluse tema kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. 03.12.2020 toimus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas võlgniku A. H. ärakuulamine kohustustest vabastamise menetluses. Ärakuulamisele ilmus võlgnik, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. Võlgnik selgitas, et on tasunud võlausaldajale võlgnevuse katteks kokku 1 071 eurot. Võlgnik on tasunud nii palju, kui on saanud. Võlgnik kasvatab üksinda üheksa aastast last ning kogu tema sissetulek kulub lapse peale. Võlgnikule määrati
2. aastal osaline töövõimetus, mida pikendati kuni veebruarini
3. Tema puusaliigesed on vahetatud ning tal on palju piiranguid - ei tohi kukkuda, üle 10 kg tõsta, hüpata ega joosta. Seoses võlgniku tervisliku seisuga on ta saanud riigilt toetust, mis on teda veidi aidanud. Samuti toetavad tema vanemad rahaliselt lapse õpinguid. Võlgnik töötab alates
4. aasta juunist sekretärina ettevõttes X mis tegeleb teleprogrammide õiguste müümisega. Alates veebruarist on tema töötasu 840 eurot kuus.
5. aastal oli võlgnikul väiksem sissetulek ja tema vanemad aitasid teda rahaliselt. Alates
6. aasta lõpust koondati võlgnik, mistõttu võttis ta end Töötukassas arvele ja hakkas tööd otsima. Võlgnik selgitas, et lapse isa ei maksa elatist ja ta ei julge vastavat nõuet esitada, sest kardab lapse hooldusõigusest ilma jääda. 03.12.2020 andis võlgnik kohtule

§ 175lg 4 alusel võlgniku vande.

Võlausaldaja AS X palub lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgnik on tasunud võlausaldajale kokku 1 071,27 eurot, mis on 0,5 % nõudest. Võlausaldaja hinnangul on olnud võlgniku sissetulekud sellises suuruses, millelt oleks saanud ja tulnud võlausaldajale suuremaid väljamakseid teha. Võlgnik on esitanud menetluse kestel vaid filtreeritud arvelduskontode väljavõtteid, millest tulenevalt ei ole menetluse kestel selgunud võlgniku tegelikud sissetulekud, olmekulud jm arveldamine. Võlgnik on kogu menetluse kestel peamiselt esitanud mitmesuguseid tõendeid oma kulutuste kohta, kuid sissetulekud on jäänud veenvalt tõendamata. Võlgnik on perioodi 01.11.2018 kuni 19.11.2019 kohta esitatud (parandatud) tabelis märkinud, et saab sularahas elatisraha, mille tegelik suurus ja laekumised ei ole kuidagi kontrollitavad. Võlgnik on jätnud esitamata selgitused, miks ta ei ole lapse ülalpidamiseks lapse isale elatise nõuet esitanud. Kui tema majanduslik olukord oleks nii raske nagu ta on läbivalt aruannetes märkinud, oleks iga mõistlik isik esitanud teisele vanemale elatise nõude. Esitamata on igasugused selgitused ja tõendid tasuvama töö otsimise kohta. Tehtud väljamaksed ei ole, arvestades võlgniku sissetulekuid, olnud piisavas suuruses. Võlausaldaja leiab, et võlgnik ei ole menetluse ajal tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega; pole esitanud veenvaid tõendeid sissetuleku suuruse kohta; on kulutanud sissetulekust oma tarbeks rohkem kui ette nähtud; pole otsinud tasuvamat tööd ning on esitanud tõendeid valikuliselt. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on võlausaldajal kahtlus, et võlgnik on oma sissetulekuid varjanud. Seega on võlgnik rikkunud

§-st 173 tulenevaid kohustusi. Võlausaldaja hinnangul on võlgniku käitumine olnud vähemalt raskelt hooletu. Vaatamata kohtu poolt antud juhistele, ei ole võlgnik teinud piisavaid pingutusi mõistlikult tasustatava töö leidmiseks ning teinud võlausaldajale võlgnevuse vähendamiseks väljamakseid sellises ulatuses nagu ta sissetulekud oleksid võimaldanud. Seega on täidetud ka kohustustest vabastamata jätmise teine eeldus – võlgniku käitumine on olnud süüline. Võlausaldaja peamine huvi on menetluse kestel sada oma nõue rahuldatud, kuid võlgnik on menetluse kestel tagastanud võlausaldajale võlgnevusest vaid 0,5%. Kohtumääruse põhjendused

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku A. H. kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt

§ 175lg-le 1.

Tulenevalt

§ 175

lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei A., keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (

§ 175lg 4).

Kohus kuulas 03.12.2020 ära võlgniku, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. 03.12.2020 andis võlgnik A. H. kohtule

§ 175

lg 4 alusel võlgniku vande.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Võlgniku võlausaldaja AS SEB Pank vaidleb võlgniku kohustustest vabastamisele vastu. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Käesoleval juhul ei ole võlgnik oma kohustuste täitmisest kõrvale hoidunud. Võlgnik on suurema osa kohustustest vabastamise menetluse jooksul töötanud võlgnik koondati töölt

1. aastal ja alates 14.06.2017 kuni käesoleva ajani töötab võlgnik büroojuhina ettevõttes X. Hetkel on võlgniku töötasuks 856,75 eurot kuus, varasemalt oli töötasu väiksemas summas. Võlgnik on CV Keskuse kandideerimiste ajaloo väljavõttega tõendanud aktiivset töö otsimist
2. aastal. Võlgnik on selgitanud, et ei saa tervislikel põhjustel tasuvamat tööd otsida. 06.03.2017 Eesti Töötukassa otsusega on võlgnikul esmakordselt tuvastatud osaline töövõime ning seda määratud/ pikendatud kuni 09.02.
3. Eeltoodut on võlgnik tõendanud Sotsiaalkindlustusametitõendiga ja Eesti Töötukassa otsustega. Võlgniku väitel on talle praegune töökoht tema tervislikku seisundit arvestades sobilik. Võlgniku ülalpidamisel on alaealine laps, kelle isa ei tasu elatist. Võlgnik selgitas kohtule, et kardab lapse isa vastu elatise nõuet esitada, kuna seda tehes ähvardas lapse isa võlgniku hooldusõigusest ilma jätta. Kohus selgitas 03.12.2020 toimunud ärakuulamisel võlgnikule hooldusõiguse määramise korda ning soovitas tal lapse isa vastu elatise nõue esitada. Sellest hoolimata on võlgnik võlausaldajale väljamakseid teinud kogusummas 1 071 eurot. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks ei saa olla võlgniku poolt kogu nõude tasumine, vaid nõude vähendamine vastavalt võimalustele. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võlgnik nõuet võimaluste piires vähendanud. Kohtu hinnangul on võlgnik andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole oma

§-s 173 nimetatud kohustusi rikkunud. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku A. H. majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku A. H. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb A. H. tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (

§ 176

lg 1).

§ 177

lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Tulenevalt

§ 175lg-st 7 avaldab kohus teate A.

H. kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik