Obsah (6)

§ 423§ 477§ 667§ 235§ 172§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 01. juuli 2013.a, Tartu Tsiviilasja number 2-11-55313 Tsiviilasi A.A. kae

§ 423

lg 2 p-st 2 koosmõjus

§ 477lg-ga 1.

Analoogia alusel

§ 423

lg 2 p-ga 2 võiks jätta ka avalduse (kaebuse) läbivaatamata, kui avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Puudutatud isik (sissenõudja) märkis, et kohtutäituri tasude üle peetav vaidlus puudutab maksuhaldurit ja maksuhaldur on asjas puudutatud isik, kuna A.A. tasus maksuhalduri nõuete aluseks olnud maksuvõla ajatamise ajakava tähtaja raames. Nõude aluseks olev dokument ei saa olla kättetoimetatava dokumendi lisaks. Ei ole põhjendatud eeldada, et erialaste teadmisteta isik võiks täitmisteate saamisel ning ka selle lisade nimekirjaga tutvudes teada, milline on ühe või teise lisa sisu või vaidlustamistähtaeg. Kohtutäituril on kohustus tagada korrektse dokumendi edastamine. Põhidokumendi ja selle lisad saab lugeda kättetoimetatuks, kui dokumendid on üheaegselt adressaadile üle antud. Kõigi tähtsamate menetlusdokumentide puhul on oluline, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Seetõttu saab kohtutäituri tasu otsused lugeda A.A.-le kättetoimetatuks nende reaalselt ja tõendatult üle andmisest, s.o
2. oktoobrist 2011 ning kaebus on esitatud õigeaegselt. MAAKOHTU LAHEND
3. Tartu Maakohus jättis
4. aprilli 2013 määrusega kaebuse läbivaatamata ja menetluskulud A.A. kanda, välja arvatud kohtutäituri õigusabikulud. Määruse põhjendustes märkis kohus, et avaldaja on jätnud õigel ajal teostamata oma õigused, vaidlustamaks kohtutäituri tasu otsuseid, mistõttu tuleb kaebus jätta läbi vaatamata

§ 423lg 3 ja TMS § 217 lg 1 alusel.

Avaldaja pole ümber lükanud kohtutäituri seisukohta, et kuni

1. detsembrini 2009 kehtinud TMS § 2 lg 1 p 16, § 24 lg 1 ja kohtutäiturimäärustiku lisa 6 kohaselt tõendab vormikohase täitmisteate kättetoimetamise akti olemasolu, et võlgnikule on kätte toimetatud nii täitmisteade kui ka sellele lisatud dokumendid. Seetõttu tuleb kohtul asuda eelduslikult seisukohale, et kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused on toimetatud võlgnikule täiteasjas nr X kätte
2. detsembril 2009 ja täiteasjas nr X on dokumendid kätte toimetatud
3. detsembril 2009 ning eelduslikult on mõlemas kõnealuses täiteasjas kätte toimetatud täitmisteated koos täitmisteadetele lisatud täitedokumentidega (s.t sissenõudja esitatud täitedokumendi koopiate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsustega). Dokument
4. oktoobri 2011 kuupäeva ja pealkirjaga „Täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu tasumise nõue täiteasjades nr X ja X“ ei tõenda seda, et nimetatud dokument oli võlgnikule esmakordne ja üllatuslik, kuna seda võib tõlgendada ka kui meeldetuletust kohustuse täitmisele asumiseks. Kuna täitmisteadetes oli märgitud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste olemasolu ning kohtutäituri tasu suurus, siis pidi võlgnik saama täitmisteate põhjal aru kohtutäituri tasu väljamõistmise otsustest ja nende sisust (sh võlgnikult väljamõistetud täitekulude ja nende hulgas ka kohtutäituri tasu suurusest). Seega hakkas täitmisteadete kättetoimetamisest arvates kulgema kaebetähtaeg ka kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste vaidlustamiseks. Kuni
5. detsembrini 2009 kehtinud KTS redaktsiooni § 28 ja TMS § 217 lg 1 kohaselt võis kohtutäiturile kaebuse esitada kümne päeva jooksul. Seega oli täiteasjas nr X tehtud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale kaebuse esitamise tähtpäev
6. detsember 2009 ning täiteasjas nr X tehtud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale kaebuse esitamise tähtpäev
7. detsember
8. Võlgnik esitas kaebuse kohtutäituri otsuste peale alles
9. 4 oktoobril 2011, s.o kaebuse menetlustähtaega rikkudes ning võlgnik on kaotanud oma kaebeõiguse vaidlustatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste osas ning kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Kuna kohus leidis eelnevalt, et kaebuse esitaja ei ole esitanud kohtutäituri tasu otsuste peale kaebust selleks seadusega ettenähtud tähtaja jooksul arvates nende otsuste kättesaamisest ning sellel alusel jätab avalduse läbi vaatamata, siis puudub vajadus hinnata teist võimalikku läbi vaatamata jätmise alust, mis on kohtutäituri poolt esile toodud – esitatud avaldusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada (

§ 423lg 2 p 2).

Samuti ei anna kohus sisulist hinnangut vaidlusele seoses kohtutäituri tasu nõudega. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Võlgnik esitas Tartu Maakohtu
2. aprilli 2013 määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus täies ulatuses tühistada ja saata asi sisuliseks lahendamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) puudunuks juhul, kui kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused oleksid tõepoolest toimetatud kätte
3. ja
4. detsembril 2009, täituril vajadus hakata neid
5. oktoobril 2011 teistkordselt kätte toimetama. Väide, et seda olevat tehtud „,meeldetuletusena kohustuse täitmisele asumiseks“ ei ole loogiline ega usutav. Seadus ei nõua sama dokumendi korduvat kättetoimetamist; 2) nähtub täitmisteate kättetoimetamise aktidest, et raamatupidaja D.D.-le on mõlemal juhul kätte toimetatud kaks dokumenti, milleks on täitmisteade ja täitedokumendi ärakiri. Mõlemas aktis on juttu täitedokumendi ärakirjast (ainsus), mitte aga täitedokumentide ärakirjadest (mitmus). Kui lugeda kättetoimetatud täitedokumendiks hoopis kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, tuleb asuda seisukohale, et antud täitemenetlustes pole vastustaja põhilisi täitedokumente (ehk siis maksuhalduri haldusakte) üldse kätte toimetanudki; 3) märgitakse täitmisteates, et täitedokumendiks on Põhja maksu- ja tollikeskuse korraldus. Seega ei saa kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuseid antud täitmisteadete kontekstis käsitleda täitedokumentidena; 4) kinnitas D.D. mõlemas täiteasjas oma allkirjaga täitmisteate ja täitedokumendi kättesaamist, kuid kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kättesaamist ta kinnitanud ei ole; 5) on maakohtu järeldused vastuolulised. Kui käsitleda kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust TMS § 2 lg 1 p 16 alusel maksuhalduri haldusaktiga põhimõtteliselt võrdväärse täitedokumendina, pidanuks maakohus ka selle otsuse kättetoimetamist hindama kõigist täitedokumentide kättetoimetamisele esitatavatest nõuetest lähtuvalt. Mh oleks tulnud vormistada eraldi täitmisteade ja toimetada eelnimetatud täitmisteade ning sellele lisatud täitedokument kätte ka eraldi täitmisteate kättetoimetamise aktiga. Kui aga mitte käsitleda kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust täitedokumendina, pole „Kohtutäiturimäärustiku“ lisaks nr 7 oleva akti vormi kasutamine kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kättetoimetamise tõendamiseks üldse sobiv ega asjakohane; 6) ei nähtu antud juhul vaidlustatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste olemasolu üheselt ka täitmisteadetest. Täitmisteadetest nähtuvad üksnes võlgniku poolt tasumisele kuuluva summa erinevad suurused. Kuna vabatahtliku täitmise tähtaeg hakkab kulgema alates täitmisteate kättetoimetamisest ning kohtutäitur ei saa täitmisteate kättetoimetamisel mitte kuidagi ette teada, kas võlgnik võlgnevuse üldse tasub või kas ta teeb seda vabatahtlikult, eeldaski määruskaebuse esitaja, et kohtutäitur teeb vastava tasuotsuse kunagi hiljem; 5 7) on negatiivse fakti (menetlusdokumendi mittekättetoimetamise) tõendamine äärmiselt keeruline ning seetõttu tuleb ka kõiki kahtluse all olevaid asjaolusid arvestada pigem määruskaebuse esitaja kui vastustaja kasuks. Sama tuleneb ka Riigikohtu lahendist nr 3-2-1163-
6. VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE
7. Kohtutäitur O. Kutšmei vaidles määruskaebusele vastu. Kohtutäitur taotles, et kui maakohus edastab määruskaebuse läbivaatamiseks ringkonnakohtule, ja ringkonnakohus otsustab asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, palub kohtutäitur siiski enne asja lahendamist anda kohtutäiturile tähtaeg soovi korral täiendavate seisukohtade või vastuväidete esitamiseks Kohtutäituri vastuväidete kohaselt: 1) on väär, paljasõnaline ja tõendamata väide nagu ei oleks võlgnik saanud täiteasjades nr X ja X saanud kohtutäituri tasu otsuseid kätte mitte koos täitmisteadetega, vaid alles hiljem. Täiteasjades nr X ja X vastavalt
8. detsembril 2009 ja
9. detsembril 2009 koostatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused toimetati koos täitmisteadetega võlgnikule kätte vastavalt
10. ja
11. detsembril 2009; 2) on meelevaldne seisukoht, nagu võiks ainuüksi sellest, kui mingi dokument toimetatakse menetlusosalisele veelkordselt kätte ajaliselt oluliselt hiljem kui vahetult pärast dokumendi koostamist, järeldada, et seda dokumenti ei ole varem menetlusosalisele kätte toimetatud. Ühestki seadusest ei tulene iseenesest keeldu edastada täitemenetluses üht ja sama dokumenti või selle ärakirju võlgnikule korduvalt. See võib olla isegi menetlusosalise huvides; 3) on määruskaebuse esitaja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendis nr 3-2-1-163-10 esitatud seisukohta moonutanud ning esitanud selle vaid osaliselt. Nimetatud lahendist tulenevalt oli ka käesoleval juhul A.A. kohustus tõendada, et kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuseid koos täitmisteadetega vastupidiselt täitmisteadetes märgitule kätte ei toimetatud; 4) on kohtutäitur täitmisteated ja nendes lisadena nimetatud dokumendid (sh kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused) toimetanud võlgnikule kätte vastavalt täitmisteadete kättetoimetamise hetkel kehtinud õigusele. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste kättetoimetamise formaalsustega seotud väidetavate rikkumistega seoses ei ole ka võlgnik ühtki kaebust TMS 217 lg-s 1 sätestatud korras ja tähtaja jooksul esitanud; 5) on eluliselt ebausutav kaebuse esitaja väide, et täitmisteadetes sõnaselgelt viidatud ning täitmisteadete lisade nimekirjades nimetatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuseid siiski koos täitmisteadetega kätte ei toimetatud. A.A. ei juhtinud sellisele väidetavale rikkumisele tähelepanu ligi kahe aasta jooksul pärast täitmisteadete ja lisade kättetoimetamist; 6) isegi, kui koos täitmisteadetega ei olekski võlgnikule kätte toimetatud täitmisteadetes lisadena nimetatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuseid, saanuks võlgnik ainuüksi temale kättetoimetatud täitmisteadete põhjal aru, et tema suhtes on tehtud just nimelt sellised kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused ja et võlgnikult nõutakse kohtutäituri tasu maksmist kõnesolevate otsuste alusel.
12. Puudutatud isik 2 (sissenõudja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu) määruskaebuse osas oma seisukohta ei avaldanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 6
13. Ringkonnakohus on seisukohal, et ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks.

§ 667

, § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Kolleegium leiab, et maakohus jättis õigesti läbi vaatamata B.B. (varasema ärinimega A.A.) kaebuse kohtutäituri 07.11.2011.a otsuse peale täiteasjades nr X ja X põhjendusel, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning kaebuse esitamise ajaks oli kaebaja oma kaebeõiguse minetanud. Maakohtu määruse põhjendustest ei nähtu materiaal- ega menetlusõigusnormide ebaõiget kohaldamist. 10. TMS § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Määruskaebuse esitaja on esitanud väite, et kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuseid ei toimetatud talle kätte vastavalt 11.12.2009.a ja 17.12.2009.a koos täitmisteadetega. Tõendamiskoormis tõendamaks, et talle kättetoimetatud täitmisteadetele ei olnud lisatud otsuseid kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta, lasub määruskaebuse esitajal. Kaebuse esitaja ei ole seda asjaolu tõendanud ega ka

§ 235

mõttes põhistanud, s.o tuginetud ei ole niisugustele asjaoludele, mis annaksid aluse kohtutäituri otsuste võlgnikule kättetoimetamises tõsiselt kahelda. Kolleegium märgib vastuseks määruskaebuses esitatud seisukohtadele, et tsiviilasjas nr 3-2-1-163-10 oli kohtul alust kahelda isikule dokumentide kättetoimetamises seetõttu, et dokumendi (kohtuotsuse) ümbrikus sisaldumine või mittesisaldumine pidi oluliselt mõjutama saadetise kaalu. Käesoleval juhul ei ole samalaadseid asjaolusid esile toodud.

1. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste mittekättetoimetamisele
2. ja
3. detsembril 2009 ei viita iseenesest asjaolu, et 03.10.2011.a edastas kohtutäitur tasuotsused võlgnikule korduvalt. Arvestades asjaolu, et tasuotsused toimetati esmakordselt kätte 2009.a detsembris, kuid alates veebruarist 2010 kuni augustini 2011 olid täitemenetlused peatatud, ei saa pidada võlgniku õigusi rikkuvaks tasuotsuste veelkordset kättetoimetamist ligi 2 aastat pärast nende esmakordset kättetoimetamist. Täitmisteated on vormistatud kooskõlas justiitsministri 22.12.2005.a määruse nr 58 „Kohtutäiturimäärustik“ lisaga
4. Seadusel ei põhine määruskaebuse esitaja seisukoht, mille kohaselt tulnuks olukorras, kus täitemenetlused täiteasjades nr X ja X algatati sissenõudja täitmisavalduste alusel, vormistada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste kättetoimetamise kohta eraldi täitmisteated ja toimetada need kohustatud isikule kätte eraldi täitmisteate kättetoimetamise aktiga. Võlgnikule kättetoimetatud täitmisteadetest nähtub ka üheselt kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste olemasolu, kuna täitmisteadetes viidatakse neile sõnaselgelt korduvalt. Asjakohased ei ole määruskaebuse esitaja grammatilised arutelud kättetoimetamisaktide sõnastuse üle (s.o kas sõna „täitedokument“ oli aktil märgitud ainsuses või mitmuses). Ringkonnakohus nõustub puudutatud isiku, s.o kohtutäituri, seisukohaga, et vormikohase täitmisteate kättetoimetamise akti olemasoluga tuleb käesolevas asjas lugeda tasuotsuste kättetoimetamine tõendatuks. Täitmisteadete kättetoimetamine täiteasjades nr X ja X on dokumenteeritud nõuetekohaselt, s.o kooskõlas kehtinud õigusaktidega. Puudub alus heita kohtutäiturile ette kättetoimetamise korra rikkumist, mis tooks kohtutäituri jaoks kaasa tagajärje, et kohtutäituri tasu sissenõudmise otsus ei oleks sissenõutav. 7
5. Põhjendatud on kohtutäituri poolt varasemas menetluses avaldatud seisukoht, mille kohaselt on kaebuse esitaja eesmärgiks ilmselt saavutada kohtutäituri tasu sundtäitmise lubamatuks tunnistamine, kuid seda eesmärki on kohtumenetluses võimalik saavutada üksnes sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise kaudu. Kaebuse esitajal on võimalik kaaluda niisuguse hagi esitamise otstarbekust lähtudes Riigikohtu seisukohtadest tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09, sh kohtutäituri töömahu ning tasu proportsionaalsuse põhimõttest. Seejuures saab arvestada, kas ja missuguseid täitetoiminguid tegi kohtutäitur täiteasjades lisaks täitmisteadete kättetoimetamisele ning kas nõude rahuldamine toimus kohtutäituri vahendusel (nt vara arestimise ja müügi teel) või tema kaasabita. 13.

§ 172

lg 10 alusel tuleb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv jätta määruskaebuse esitaja kanda, kuna ringkonnakohus ei rahulda määruskaebust.

§ 175

lg 31 kohaselt ei kuulu hüvitamisele kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulud. Seega jäävad võimalikud muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 8