lg 1 ja § 214 lg 2 p 4 järgi; Marek Kase süüdistuses
lg 1 ja § 214 lg 2 p 4 järgi; Georgi Abuladze süüdistuses
lg 1 järgi; Urmas Vels süüdistuses
lg 1, § 214 lg 2 p 4, § 202 lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi; Kohtuasi Aap Vels süüdistuses
lg 1, § 214 lg 2 pde 1, 4, 5, § 209 lg 2 p 1, 4, § 133 lg 1, § 199 lg 2 p 4, 7, § 212 lg 1, § 349; § 122 (alates 1. jaanuarist 2015.a. kvalifitseeritav kui
kvalifitseeritav
lg 2 p 3); XX süüdistuses
lg 2 p 4, 7 järgi; Maarjo Kalda süüdistuses
Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
1.
osateos e kuritegeliku ühenduse loomises, jättes temale
VÕS § 1043 alusel välja mõista solidaarselt Aap Velsilt ja Maarjo Kaldalt Q OÜ kasuks 4057,28 eurot, mis kanda Q OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank; 2.
MS § 301 alusel; 3.2. Aap Vels on süüdistuses
lg 2 p 1, 4;
MS § 301 alusel; 3.3. Aap Vels on mõistetud õigeks WW-ga seotud episoodis
järgi (alates 01.01.2015.a.
MS § 301 alusel; 3.
lg 2 p 2 järgi, et : - Need kuriteoepisoodid ei ole kuritegeliku ühenduse eelduskuriteod Esimene e LL-ga seonduv episood ei ole kvalifitseeritav korduvalt toimepanduna e on kvalifitseeritav
3.6. Mootorsõiduk Audi A8 reg nr XXXXXX (asub AMJ Autoäri OÜ parklas Harjumaa, Saku vald, Saku alevik, Üksnurme tee 14) ja mis maakohtu otsusega konfiskeeriti
lg 1, lg 3 p 2 alusel; tuleb 3 konfiskeerida teisel õiguslikul alusel ja nimelt
§s 255 lg 2 p 2 järgi
Apellatsioonimenetluse kulud: 4.
XX loeti kriminaalmenetluses kahtlustatavana kinnipeetuks 26.-27. jaanuarini 2016.a, s.o 2 päeva. Talle hüvitati süüteomenetluses tekitatud kahjuna kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aja (perioodil 26.01.2016.a kuni 27.01.2016.a), s.o 2 päeva eest mittevaralise kahjuna 92,80 eurot SHKS § 5 lg 1 p 2, § 18 lg 2 alusel. KrMS § 181 lg 1 alusel jäeti riigi kanda menetluskulud, s.o määratud kaitsja tasud kogusummas 17 733,84 eurot. A. Kuzyakin mõisteti süüdi
lg 1 järgi ja karistati vangistusega 10 aastat,
lg 2 p 4 järgi ja karistati vangistusega 8 aastat.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõisteti 10 aastat vangistust.
oktoobril 2015. a karistusaja hulka, millest alates loeti karistusaja algust. Tõkend – 5 vahistamine – jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel määrati tühistada. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel mõisteti A. Kuzyakinilt riigituludesse sundraha 1460 eurot, kaitsjatasu 16 002 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul ositi. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti kaitsjatasu ülejäänud osas, s.o summas 2160 eurot, riigi kanda. Kaitsja A. Neilandi taotlus süütemenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks jäeti rahuldamata.
-2 lg 1 ja
Kuzyakinilt: -mootorsõiduk Volkswagen Touareg reg nr SSS SSS; A. Kuzyakinilt mõisteti
-2 lg 1; §
ja
lg 2 p 2 alusel välja kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise korras 46 499 eurot. Aresti alt vabastati kinnistu nr XXXXXXX (katastritunnus XXX) asukohaga KKK, väärtusega ca 46 314 eurot, mis arestiti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 21.03.2016.a määrusega nr 1-16-1753 Marek Kase mõisteti süüdi
lg 1 järgi ja karistati vangistusega 7 aastat,
lg 2 p 4 järgi ja karistati vangistusega 6 aastat.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõisteti liitkaristuseks 7 aastat vangistust.
oktoobrist 2015.a karistusaja hulka, millest alates loeti karistusaega. Tema suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel määrati tühistada. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel mõisteti M. Kaselt riigituludesse sundraha 1460 eurot, kaitsjatasu 11 326,56 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena võrdsetes osades. Kaitsja V. Ivanova taotlus süütemenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks jäeti rahuldamata.
-2 lg 1 ja
Kaselt: sularaha summas 950 eurot, mis on arestitud Harju Maakohtu 13.01.2016.a määruse nr. 1-15-10560 alusel laiendatud konfiskeerimise tagamiseks; M. Kaselt mõisteti
-2 lg 1, § 84, § 255 lg 2 p 2 alusel välja kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 34 159 eurot. Nimetatud nõude täitmiseks jäeti kehtima kohtulik hüpoteek M. Kasele kuuluvale kinnistule VVV külas summas 34 159,00 eurot. G. Abuladze mõisteti
lg 1 järgi süüdi ja karistati vangistusega 6 aastat.
oktoobrist 2015.a karistusaja hulka, millest alates loeti karistusaega. Tõkend – vahistamine – jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel määrati tühistada. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel mõisteti G. Abuladzelt välja riigituludesse sundraha 1460 eurot, kaitsjatasu 10 945,20 eurot, tunnistajale AA-le makstud sõidukulud 30,90 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena võrdsetes osades. G. Abuladze kaitsja A. Küünemäe taotlus lepingulise kaitsjate õigusabi kulude 6 hüvitamiseks jäeti rahuldamata. Kaitsja A. Küünemäe taotlus süütemenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks jäeti rahuldamata.
-2 lg 2 p 1 ja
lg 2 p 2 alusel konfiskeeriti V OÜ-lt: - V OÜ nimele registreeritud Tallinnas SSS asuval kinnistul nr SSSSSSSS asunud spordisaali varustus (arestitud Harju Maakohtu 13.01.2016.a määrusega nr 1-1510447). G. Abuladze’lt mõisteti välja
-2 lg 1; §
ja
lg 2 p 2 alusel kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise korras 29 149,69 eurot. Sama otsusega mõisteti õigeks U. Vels süüdistuses
oktoobrini 2014.a BBB kinnistult Mle kuuluva traataia koos postidega varguses seotud kuriteoepisoodis. U. Vels mõisteti õigeks süüdistuses
U. Vels mõisteti süüdi
lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud,
lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat,
lg 2 p 4 järgi (kannatanuga OO seotud kuriteoepisood) ja karistati vangistusega 6 aastat,
lg 1 järgi ja karistati vangistusega 8 aastat.
lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõisteti 8 aastat vangistust.
oktoobrist 2015.a karistusaja hulka, mis loeti karistusaja alguseks. Tõkend – vahistamine – jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel määrati tühistada. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel mõisteti U. Velsilt riigituludesse sundraha 1460 eurot, kaitsjatasu 11 423,63 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest ositi. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti kaitsjatasu ülejäänud osas, s.o summas 3263,89 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti liiklustrassoloogiaekspertiis nr 15E-LT0121 summas 413 eurot riigi kanda. Kaitsja N. Lausmaa taotlus süütemenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks jäeti rahuldamata.
-2 lg 1 ja
Velsilt: -mootorsõiduk Mercedes Benz G300 reg nr IIIIII (asub Politsei- ja Piirivalveameti parklas Tallinn, Rahumäe tee 6). U. Velsilt mõisteti
-2 lg 1; §
ja
lg 2 p 2 alusel kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 11 060 eurot. Aap Vels mõisteti süüdistuses
lg 2 p 1, 4, § 349 järgi õigeks kannatanuga ZZ seotud kuriteoepisoodides, samuti õigeks süüdistuses
(alates 01.01.2015.a.
jaanuaril 2014.a kannatanuga WW ja 14. juulil 2014.a kannatanuga UU seotud kuriteoepisoodides. Lisaks mõisteti ta õigeks süüdistuses
juulil 2013.a kannatanuga FF seotud kuriteoepisoodis. A. Vels mõisteti süüdi
(alates 01.01.2015.a.
lg 2 p 3) järgi (kannatanuga GG seotud kuriteoepisood) ja karistati vangistusega 3 aastat,
(alates 01.01.2015.a.
lg 2 p 3) järgi (kannatanutega TT, ÕÕ seotud 7 kuriteoepisoodides) ja karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud,
lg 1 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat,
lg 2 p 4, 7 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat 6 kuud,
lg 2 p 1, 4 järgi (kannatanuga LL seotud kuriteoepisood) ja karistati vangistusega 3 aastat,
lg 2 p 1, 4, § 349 järgi ja karistati
lg-st 1 lähtuvalt
lg 2 p 1, 4 alusel vangistusega 1 aasta 6 kuud,
lg 1 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat 6 kuud,
lg 2 p 1, 4, 5 järgi ja karistati vangistusega 4 aastat,
lg 1 järgi ja karistati vangistusega 4 aastat 5 kuud 9 päeva.
lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga, mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 5 kuud 9 päeva vangistust.
68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 31.07-02.08.2013.a.; 01.04.2015-06.09.2019.a, s.o 4 aastat 5 kuud 9 päeva vangistust karistusaja hulka ja karistus loeti kantuks. A. Velsi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine, mis on asendatud elektroonilise valvega – tühistati kohtuotsuse kuulutamise järgselt. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel mõisteti A. Velsilt riigituludesse sundraha 1460 eurot, kaitsjatasu 13 098,24 eurot, 1/3 isiku ekspertiisiakti nr 15E-IDI0024 ekspertiisikulust summas 61 eurot, s.o. 20,33 eurot; ½ kiuekspertiisi nr 15E-AK0003 ekspertiisikulust summas 100 euro, s.o 50 eurot; isiku ekspertiisakti nr 15E-AK0003 ekspertiisikulu 61 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena võrdsetes osades. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti kaitsjatasu ülejäänud osas, s.o summas 3274,56 riigi kanda. Kaitsja S. Sillari taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks jäeti rahuldamata.
-2 lg 2 p 1 ja
lg 2 p 2 alusel konfiskeeriti NN-lt: - NN nimele registreeritud sõiduauto Toyota Land Cruiser reg nr HHHHHH koos varuosadega (arestitud Harju Maakohtu 13.01.2016.a määrusega nr 1-15-10387); - NN nimele registreeritud sõiduauto BMW 750 reg nr AAAAAA (arestitud Harju Maakohtu 13.01.2016.a määrusega nr 1-15-10387). Sama kohtuotsusega mõisteti ühes kuriteoepisoodis süüdi ja kahes õigeks ka Maarjo Kalda, kelle suhtes ei ole kohtuotsust vaidlustatud. Tsiviilhagide osas tegi kohus järgmised otsustused. Q OÜ poolt esitatud tsiviilhagi rahuldati täies ulatuses ning VÕS § 1043 alusel mõisteti solidaarselt A. Velsilt, U. Velsilt ja M. Kaldalt Q OÜ kasuks 6544 eurot. M poolt esitatud tsiviilhagi rahuldati täies ulatuses ning VÕS § 1043 alusel mõisteti A. Velsilt M (M kaudu) kasuks 6815 eurot. ÜÜ poolt esitatud tsiviilhagi rahuldati täies ulatuses ning VÕS § 1043 alusel mõisteti A. Velsilt ÜÜ kasuks 3699,94 eurot. BB poolt esitatud tsiviilhagi rahuldati täies ulatuses ning VÕS § 1043 alusel mõisteti A. Velsilt tema kasuks 382,63 eurot. E OÜ poolt esitatud kaks tsiviilhagi, vastavalt 805,35 euro ja 1187 euro nõudes rahuldati täies ulatuses ning VÕS § 1043 alusel mõisteti A. Velsilt E OÜ kasuks 1192,35 eurot. S AS poolt esitatud tsiviilhagi rahuldati täies ulatuses ning VÕS § 1043 alusel mõisteti A. Velsilt S AS kasuks 2578,30 eurot. LL poolt esitatud tsiviilhagi rahuldati täies ulatuses ning VÕS § 1043 alusel mõisteti solidaarselt A. Velsilt ja U. 8 Velsilt LL kasuks 40 000 eurot. FF, R OÜ, E2 AS, P OÜ, B AS, OÜ K, E3 AS, AS I ja K OÜ tsiviilhagid jäeti läbi vaatamata. Kannatanute HH, JJ, ŽŽ tsiviilhagid jäeti täies ulatuses rahuldamata. Süüdistatav A. Kuzyakin on
lg 1 järgi mõistetud süüdi kuritegeliku ühenduse organiseerimises ja juhtimises ning G. Abuladze, M. Kase, U. Vels ja A. Vels
Kuzyakin organiseeris eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal enne, kuid mitte enne, kui 2013 aastat vähemalt kolmest või enamast isikust koosneva, püsiva, isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegeliku ühenduse, mis oli loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus oli suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, toimepanemisele ja esimese astme kuritegude toimepanemisele. Kuritegelikku ührndusse kuulusid peale A. Kuzyakini alates 2013 aastast M. Kase, G. Abuladze, U. Vels, A. Vels. Kuritegeliku ühenduse organiseerimine ja juhtimine seisnes A. Kuzyakini poolt kuritegeliku ühenduse tegevuse korraldamises, mis seisnes selles, et A.Kuzyakin andis vastavalt väljakujunenud käsuliinile kuritegeliku ühenduse liikmetele, s.o M. Kasele, G. Abuladzele, U. Velsile ja A. Velsile, kategoorilises vormis korraldusi ja ülesandeid. A. Kuzyakini kuritegelikus ühenduses kehtis mitmetasandiline juhtimisstruktuur, kus juhist järgmisel positsioonil olevateks isikuteks olid M. Kase ja U. Vels, kes allusid otseselt A. Kuzyakinile. Näiteks A. Kuzyakin andis M. Kasele ja U. Velsile korralduse OO „pigistada“. Seejärel M. Kase ja U. Vels panid toime väljapressimise OO suhtes. M. Kasele allus kuritegelikus ühenduses G. Abuladze, kes sai samas ka otse A. Kuzyakinilt korraldusi. Isikutelt võlgade nõudmisega tegeles M. Kase koos G. Abuladzega. Samuti andsid A. Kuzyakin, M. Kase ja G. Abuladze 2013. a kuritegude toimepanemiseks UU2-le laenu 5000 eurot. UU2 seejärel karistati kohtuotsusega nr 114-2928, mille kohaselt ta mõisteti süüdi
lg 1,
lg 2 p 6, 7, 9 ja
Kuriteo toimepanemiseks antud laenu nõudsid UU2-lt tagasi kuritegeliku ühenduse liikmed A. Kuzyakin, M. Kase ja G. Abuladze. Samuti oli A. Kuzyakini ülesandeks kuritegeliku ühenduste liikmete omavaheliste probleemide/tülide lahendamine ning vajadusel ka karistamise otsustamine. A. Kuzyakini juhtimine ja organiseerimine seisnes põhiliselt selles, et tema andis endast järgmisel astmetel asuvatele kuritegeliku ühenduse liikmetele, s.o M. Kasele, G. Abuladzele ja U. Velsile korraldusi koguda kuritegelikule ühendusele alluvatelt/võlgnikelt raha. A. Kuzyakin andis korraldusi kasutada vägivalda võlgade väljanõudmisel. A. Kuzyakin nõudis raha kuritegeliku ühenduse liikmetelt iga kuu ning viitas, et antud raha pole ainult tema oma, vaid kõigi kuritegeliku ühenduse liikmete oma. Hierarhia kohaselt liikus kuritegeliku ühenduse poolt kogutud raha A. Kuzyakini kätte, kes vastavalt vajadusele jaotas „kassast“ raha ühenduse liikmetele. A. Kuzyakini hüüdnimed kuritegelikes ringkondades olid „Kuzja“, „Kuzma“ ja Kuznja“. Vestlustes kuritegeliku ühenduse liikmetega ja väljapool ühendust asuvate isikutega 9 rõhutab ning viitab A. Kuzyakin endale, kui juhile, kellele alluvad teised kuritegelikus ühenduses olevad isikud ja kelle korraldusi peavad teised täitma. A. Kuzyakini ülesandeks oli tema kuritegeliku ühenduse liikmete esindamine ja läbirääkimised kolmandate isikutega, kellega olid tekkinud tema ühenduse liikmetel probleemid seoses kuritegude toimepanemisega. A. Kuzyakin ja tema kuritegeliku ühenduse liikmed M. Kase, G. Abuladze ja U. Vels pidasid läbirääkimisi DD-ga A. Velsi suhtes. A. Kuzyakin ja tema kuritegeliku ühenduse liikmed M. Kase ja G. Abuladze pidid arutama LL2-ga RR puudutavaid küsimusi/probleeme. Kuritegelikus ühenduses asus A. Kuzyakinist aste madalamal positsioonil M. Kase, kellele A. Kuzyakin viitab kui enda „paremale käele“ ja „vanemale“. M. Kase ülesanne kuritegelikus ühenduses oli A. Kuzyakini korralduste ja juhiste tätimine ning omakorda tema enda alluvuses olevate kuritegeliku ühenduse liikmete tegevuse juhtimine ja koordineerimine ning koguda endast madalamal astmetel asuvate kuritegeliku ühenduse liikmetelt ja ühendusele võlgu olevatelt isikutelt rahasid nn „kassasse“. M. Kase viitab kuritegeliku ühenduse sees ja kolmandate isikutega rääkides endale kui „vanemale“. M. Kase tegeles ka vangistuses viibivate isikute ja nende lähedaste rahalise toetamisega. Kuritegelikus ühenduses allus M. Kasele otse G. Abuladze, kes kuulus A. Kuzyakini poolt juhitud kuritegeliku ühenduse koosseisu vähemalt alates 2013. a-st. G. Abuladze põhiülesandeks oli kuritegeliku ühenduse liikmetelt ja neile allutatud isikutelt raha kogumine ja selle toimetamine vastavalt M. Kase või otse A. Kuzyakini kätte. Samuti pidi G. Abuladze täitma teisi A. Kuzyakini poolt antud korraldusi. Samuti võttis G. Abuladze üle HH2 võla AA-le. Nimetatud võlga tasus HH2 oma elukaaslase VV2 arvelduskontolt G. Abuladze tuttava AA2 arvelduskontole. G. Abuladzele allus kuritegelikus ühenduses omakorda A. Vels, kes tegutses ka U. Velsi käest saadud korralduste alusel. A. Velsi käest sai G. Abuladze korduvalt raha. Nimetatud raha sai A. Vels erinevate kuritegude toimepanemisest ning kuritegelikule ühendusele makstav protsent (10%) pidi tagama A. Velsile, G. Abuladze ja ühenduse poolse, kaitse. Samuti oli G. Abluladze ülesandeks lahendada A. Kuzyakini korraldusel erinevaid probleeme, mis tekkisid seoses A. Velsi poolt toime pandud kuritegudega (sh LL KKK kinnistu küsimustes DD-ga jt kohtumine). A. Kuzyakini kuritegelikus ühenduses moodustasid nn Rakvere haru U. Vels ja tema poeg A. Vels, kes panid Lääne-Virumaal toime erinevaid kuritegusid: 2013-2015. a september U. Vels pani Lääne-Virumaal toime erinevaid kuritegusid. Ajavahemikul 2013.a kuni 2015.a pani U. Vels isikute grupis koos A. Kuzyakini ja M. Kasega toime väljapressimise OO suhtes. Samuti panid U. Vels ja A. Vels ajavahemikul 2013-2015 september toime erinevaid kuritegusid, mis on kvalifitseeritavad
lg 2 p 4, p 7, p 8
lg 2 p 2 ja
Kuritegusid pani U. Vels toime üksinda või koos A. Velsiga. Samuti andis U. Vels koos A. Velsiga kolmandatele isikutele, kes neile allusid, sh Rait Õisole ja MM2le, korraldusi panna toime erinevaid kuritegusid. U. Vels andis A. Velsile korralduse MM2 suhtes kasutada füüsilist vägivalda ning tema käest raha nõuda. U. Vels ja A. Vels kogusid Lääne-Virumaal isikute käest raha, mille eest U. Vels ja A. Vels pakkusid isikutele omapoolset kaitset nn „katust“. Nimetatud kuritegude toimepanemisel saadud 10 varast maksis U. Vels teatud protsendi (10 %) kuritegeliku ühenduse juhile A. Kuzyakinile. U. Vels tasus kuritegelikul teel saadud tulu otse A. Kuzyakinile sularahas, kui ka kandes raha A. Kuzyakini pangakontole, kasutades selleks oma elukaaslase DD2 pangakontot. Kuritegeliku ühenduse liikmed, sh ühenduse juht, lahendasid ühiselt probleeme, mis tekkisid ükskikuritegude toimepanemisest. Nii näiteks kannatanu LL kinnistuga seotud kelmuse toimepanemisest saadud kasumist A. Vels, kõrgemal positsioonil asuvatele liikmetele A. Kuzyakinile, M. Kasele ja G. Abuladzele raha ei maksnud. Kui KK vahistati ja KKK kinnistu arestiti, pöördus kinnistu ostmiseks laenu andnud DD A. Velsi poole. DD nõudis A. Velsi käest kinnistu eest makstud raha osalist tagastamist, kuna kinnistut ei saanud edasi müüa. A. Vels pöördus seepeale antud küsimuses oma kuritegeliku ühenduse liikmete poole, mille tulemusel toimus 9. märtsil 2015.a Tallinnas Inseneri tn 3 juures asuvas Europarklas kohtumine kuritegeliku ühenduse liikmete A. Kuzyakini, M. Kase, G. Abuladze, U. Velsi ja A. Velsi vahel. Seejärel toimus A. Kuzyakini ühenduse liikmetel kohtumine SS, DD ja JJ2 vahel. Kohtumisel arutati A. Velsi võlgnevust seoses KKK kinnistuga DD-le ja JJ2-le. Kohtumisel otsustati kuritegeliku ühenduse liikmete poolt, et A. Vels peab maksma DD-le 23 000 eurot kuna antud kuriteo sooritamisest saadud tulust ei olnud A. Vels kuritegeliku ühendusele nn „kassasse“ maksnud. Kuna A. Vels DD-le raha maksta ei soovinud, siis otsustasid teised kuritegeliku ühenduse liikmed, s.o A. Kuzyakin ja U. Vels võtta ära A. Velsile kuuluvad sõidukid (Toyota Land Cruiser, BMW, Audi A8) ning anda need anda võla katteks DD-le. Sõidukite äravõtmise vältimiseks lasi A. Vels sõiduki Toyota Land Cruiser 150 rm HHHHHH vormistada oma elukaasalase NN nimele. Samuti pakkus A. Vels Lääne-Virumaal raha eest enda poolset „kaitset“, mis seisnes selles, et isikud pidid A. Velsile maksma „kaitse“ eest igakuiselt raha ja probleemide korral pidi A. Vels neid lahendama. Kuritegeliku ühenduse huvides toimepandud kuritegudes on süüdistatavad A. Kuzyakin, M. Kase, U. Vels ja A. Vels mõistetud süüdi järgmistes üksikkuritegudes: A. Kuzyakin on
Kase
Vels
lg 2 p 4 järgi mõistetud süüdi selles, et nemad panid toime isikute grupis kuritegeliku ühenduse raames ja heaks varalise kasu üleandmise nõudmises grupi või kuritegeliku ühenduse poolt, kui on ähvardatud hävitada või rikkuda vara ning kui on ähvardatud vägivallaga, OO suhtes väljapressimise. Antud kuriteo panid M. Kase ja U. Vels, A. Kuzyakini juhtimisel ja korraldusel toime ajavahemikul 2012-2015a. Lääne-Virumaal alljärgnevalt: 2011.a kevadel tekkisid OO-l rahalised vaidlused UU3-ga, kes töötas OO-le kuuluvas ettevõttes OÜ K. UU3 nõudis OO-lt kokku 30 000 eurot, mida viimane väidetavalt UU3le võlgnes. Võla kättesaamiseks pöördus UU3 AA2 (endise nimega AA2) poole, kes pidi kokkuleppe kohaselt olema vahendajaks. Selle tulemusel maksis OO AA2-le kokku 8 500 eurot, mille AA2 pidi edasi andma UU3-le. Samal ajal hakkas UU3 asemel võlga nõudma ja probleemi lahendamise eest tasu nõudma M. Kase, kes ähvardas OO füüsilise vägivallaga. AA2 ja M. Kase nõudsid OO käest kokku 10 000 eurot, et lahendada UU3 võla küsimus. Väljapressimise tulemusel maksis OO sularahas kokku 11 8 500 eurot AA2-le ja kokku 1 500 eurot M. Kasele, millest 600 eurot (07.08.2012.a 200 eurot; 12.09.2012 - 200 eurot; 11.10.2012.a – 200 eurot) kandis OO M. Kase arvelduskontole. Kokku 10 000 euro maksmisega pidi OO võlg tasutud olema. 2013.a-l hakkas vägivallaga ähvardades eelnimetatud võla väljanõudmisega OO-lt tegelema kuritegeliku ühenduse liige U. Vels, kes põhjendas võla nõudmist sellega, et eelnevad summad, mis OO maksis AA2-le ja M. Kasele ei ole jõudnud nende pealikuni, st kuritegeliku ühenduse juhile A. Kuzyakinile. Raha mittemaksmise korral või politseisse pöördumise korral ähvardas U. Vels muuta OO elu „põrguks“, st kasutada OO suhtes füüsilist vägivalda ja hävitada temale kuuluvat vara. Täpselt tuvastamata ajal
Kalda
lg 2 p 4, 7 järgi mõistetud süüdi järgmistes varguse episoodides: - - selles, et nemad, tegutsedes isikute grupis, varastasid korduvalt, ajavahemikul aprill 2015.a kuni oktoober 2015.a, T külast SSS aadressil asuvast Q OÜ-le kuuluvast kütusemahutist erimärgistusega diiselkütust. U. Vels ja M. Kalda varastasid eelnimetatud kohast kokku 3800 liitrit erimärgistusega diiselkütust väärtusega 5208 eurot. Oma teoga tekitasid U. Vels ja M. Kalda varalise kahju ettevõttele Q OÜ-le. selles, et nemad tegutsedes isikute grupi, varastasid ajavahemikul 13.05.2015.a kell 20:00 kuni 14.05.2015.a kell 13:00 RRR talust HH-le kuuluva ATV Yamaha (reg.nr XXXXXX) väärtusega 4000 eurot. U. Vels on mõistetud süüdi ka selles, et tema pani sissetungimisega, millega ta tekitas JJ-le varalise kahju 100 eurot, pani toime, ajavahemikul 20.05.2015.a kell 20.30 kuni 21.05.2015 kell 09.00 SSS talust, XXX erinevate esemete varguse. Nimelt varastas U. Vels SSS talust ära JJ-le ja ŽŽ kuuluvat vara.
Vels mõistetud süüdis selles, - - et tema isikuna, kes on eelnevalt toime pannud väljapressimise, omandas KK käest kokku 11 000 eurot, mille viimane oli teeninud koos A. Velsiga toime pandud kelmuse teel omandatud LL-le kuulunud KKK kinnistu mahamüümisest. Nimelt müüsid KK ja A. Vels 30. juunil 2014.a kelmuse toimepanemise tagajärjel omandatud KKK kinnistu maha 40 000 euro eest. KKK kinnistu müümisest saadud 40 000 eurot jagasid A. Vels ja KK omavahel ära. KK maksis saadud kriminaaltulust esmalt 2 000 eurot U. Velsile, mille U. Vels pidi andma edasi Tallinna kuritegeliku ühenduse liikmetele nö „ühiskassasse“, ning ülejäänud osa, s.o 18 000,00 eurot kuriteo tulemusena saadud varast jagasid KK ja U. Vels omavahel ära. Seega sai U. Vels selliselt KK käest süüteo toimepanemise tulemusena saadud varast endale 9 000 eurot. omandas uuesti isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise ja süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, ajavahemikul alates 2014.a septembrist kuni 2015.a aprillini A. Velsi, M. Kalda ja R. Õiso poolt Q OÜ-st varastatud vähemalt 500 liitrit erimärgistusega diiselkütust. A. Vels on
märtsi 2015 öösel vastu
Vels mõistetud süüdi selles, et tema koos KK-ga pani toime kelmuse LL suhtes kelmuse. LL eksitamiseks ostis A. Vels alkoholi ning saatis R. Õiso koos alkoholiga LL juurde. R. Õiso ülesandeks oli koos LL-ga tarbida alkoholi - eesmärgiga, et LL asjadest aru ei saaks ning oleks temale kuuluva kinnistu ümbervormistamisega nõus. KK ülesandeks oli vormistada KKK kinnistu oma ema AK nimele. Kuriteo toimepanemiseks esitles KK ennast A nimelise isikuna ning viis alates 2014.a maikuust kuni
Õiso, tegutsedes samuti eelnevalt A. Velsilt saadud korraldusel ja juhistel, pöördus 2014 aasta detsembris ÜÜ poole. R. Õiso veenis ÜÜ, et ta läheks 15 erinevatesse poodidesse ning võtaks sealt järelmaksuga kaupasid ning annaks need pärast seda R. Õisole üle. R. Õiso ütles, et tema ja ta sõber (A. Vels) vajavaid neid asju, aga nad ise ei saa järelmaksuga tooteid osta. R. Õiso lubas peale kaupade kätte saamist ÜÜ käest nende eest tasuda. Nimetatud tegevusega lõi R. Õiso A. Velsi korraldusel ja juhendamisel ÜÜ-le teadvalt ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, et saada varalist kasu. Eelnimetatud viisil ostis ÜÜ ning andis üle isikute grupis tegutsenud R. Õisole ja A. Velsile järgmised esemed: -
lg 1 järgi mõisteti Aap Vels süüdi selles, et tema asetas Rait Õiso olukorda, kus viimane oli sunnitud töötama tavapäratutel tingimustel, pidi toime panema kuritegusid ja täitma teisi vastumeelseid kohustusi, ning kõike eelnevat seetõttu, et Aap Vels ähvardas Rait Õiso´t vägivallaga ning kasutas ka reaalselt vägivalda. Nimelt tekkis Rait Õiso´l täpselt tuvastamata ajal enne 2014 aastat konflikt eeluurimisel tuvastamata Aap Velsi tuttavatega, mille käigus tekkis Rait Õiso ja tuvastamata isikute vahel kaklus. Järgmisel päeval pöördus Aap Vels Rait Õiso poole ja kutsus Rait Õiso Rakveres asuva metsa juurde. Nimetatud kohtumisel selgitas Aap Vels, et kuna Rait Õiso oli eelmisel päeval peksnud läbi Aap Velsi sõbrad, siis nüüd on Rait Õiso selle teo eest võlgu 4000-5000 eurot. Rait Õiso võlgnes eelnimetatud summa Aap Velsile, kes määras ka summa suuruse. Seejärel käskis Aap Vels Rait Õisol hakata tema jaoks tööd tegema ning vastuhakkamise korral kasutas Aap Vels Rait Õiso suhtes füüsilist vägivalda ja ähvardas kasutada pidevalt vägivalda. Sealjuures Aap Vels mõnitas ja alandas Rait Õisot, kutsudes teda hulluks, orjaks ja neegriks, et allutada Rait Õiso enda tahtele. Aap Vels sundis Rait Õisot tegema füüsilist tööd, milleks oli koristamine ja kivide vedamine Aap Velsi kodus X talus, XXX. Rait Õiso pidi tööd tegema selleks, et teenida tasa võlg, mille Aap Vels oli talle määranud. X talus pidi Rait Õiso tegema tavapärasest pikemaid tööpäevi ja Aap Vels tasus Rait Õisole aeg-ajalt 10 - 20 eurot, et Rait Õiso saaks endale toitu osta. Samuti oli Rait Õiso sunnitud tegema tööd Aap Velsi elukaaslase NN kodus aadressil XXX, X talus, mis seisnes ahju kütmises. Seejärel, olles Rait Õiso enda tahtele allutanud, käskis Aap Vels Rait Õisol panna toime erinevaid kuritegusid. Kui Rait Õiso keeldus kuritegusid toime panemast, siis Aap Vels ähvardas ja lõi Rait Õisot tekitades talle valu. Samuti ähvardas Aap Vels Rait Õiso võlasummat suurendada, kui Rait Õiso ei täida täpselt tema käskusid. Kui Rait 17 Õiso tegi midagi teisiti, kui Aap Vels oli käskinud, siis suurendas Aap Vels Rait Õiso võlga. Ähvardades vägivalla ja võla suurendamisega ning kasutades Rait Õiso suhtes füüsilist vägivalda Aap Vels käskis Rait Õisol toime panna järgnevad kuriteod: Aap Velsi korraldusel pidi Rait Õiso koos temaga varastama ajavahemikul september 2014.a kuni aprill 2015.a kütust XXX territooriumil asuva firma Q OÜ kütusemahutist. Aap Velsi korraldusel ja juhendamisel pidi Rait Õiso varastama:XXX külas asuva B OÜ-le kuuluvast farmist ajavahemikul 30.08.2014 kell 19.00 kuni 31.08.2014.a kell 14.00 traktori MTZ952 rm 2119ET (väärtusega 5000 eurot) Samuti pidi Rait Õiso Aap Velsi korraldusel varastama ajavahemikul 2014.a suve lõpp kuni 28.10.2014.a, XXX BBB kinnistult M-le kuuluva traataia koos postidega. Samuti pidi Rait Õiso Aap Velsi korraldusel ja juhendamisel 21.03.2015.a-l XXX toimepanema sõidukiga Audi A8 (reg.nr XXXXXX) kindlustuskelmuse, mis on kvalifitseeritav
Lisaks eeltoodule käskis Aap Vels Rait Õisol võtta liisingusse M OÜ–st sõiduk BMW ja võtta Viru Laenu pandimajast laenu. Kuna Rait Õisole laenu ei antud, siis suurendas Aap Vels Rait Õiso võlasummat ning käskis tal otsida isikuid, kelle nimele saaks vormistada järelmaksuga erinevaid kaupasid. Aap Velsi korraldusel pöördus Rait Õiso Lääne-Virumaal ÜÜ, II2 ja BB poole. Rait Õiso seejärel pani Aap Velsi korraldusel korduvalt toime
lg 2 p 1 p 4 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid.
lg 1 järgi on Aap Vels mõistetud süüdi selles, et tema pani toime 21.03.2015.a XXX toime sõidukiga Audi A8 (reg.nr XXXXXX) kindlustuskelmuse – kindlustusjuhtumi esilekutsumise ja kindlustusjuhtumi kohta toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise – mis seisnes selles, et Aap Vels soetas 17.11.2014.a sõiduki Audi A8 (reg.nr XXXXXX) ning vormistas sõiduki oma elukaaslase NN nimele ning sõlmis NN nimel sõidukile Suurkasko kindlustuse S AS-ga ja tasus kindlustusmakseid. Kuna sõiduki Audi A8 (reg.nr XXXXXX) tehniline seisukord oli halb, otsustas Aap Vels 2015 aastal nimetatud sõidukiga panna toime kindlustuskelmuse, et saada hiljem kindlustuselt S AS kindlustushüvitist. Kõigepealt pöördus Aap Vels MM2 poole, et viimane teeks sõidukiga Audi A8 (reg.nr XXXXXX) tahtlikult avarii. MM2 keeldus sellest ettepanekust kuna kartis avariid sooritada. Seejärel pöördus Aap Vels temale allutatud Rait Õiso poole ja käskis tal Audi A8 (reg.nr XXXXXX) avarii teha. Avarii tegemiseks sõitsid Rait Õiso, MM2 ja Aap Vels kahe sõidukiga XXX, kus Rait Õiso sõitis Aap Velsilt saadud korralduste alusel sõidukiga Audi A8 (reg.nr XXXXXX) teelt välja, mille tulemusel sai sõiduki esiosa vigastusi. Pärast õnnetust pöördus Aap Vels S AS poole ja esitas autokindlustuse kahjuavalduse. Kahjuavaldusse kirjutas Aap Vels ebaõigeid andmed otsekui tema sõitis sõidukiga Rakverest Tamsalusse ja metsast jooksis siga tee peale ning seejärel sõitis ta teelt välja paremale poole. Et avarii tunduks tõepärasem, siis peale avariid lõikas Aap Vels enda isale U. Velsile kuuluvate 18 metssigade seljast karvu. Metssea karvad asetas Aap Vels sõiduki Audi A8 (reg.nr XXXXXX) vigastatud kohale, et jätta mulje nagu oleks avarii käigus toimunud metsseaga kokkupõrge. Aap Velsi poolt esitatud kahjuavalduse alusel maksti osa so 2395 eurot NN arvelduskontole. Nimetatud summa andis NN edasi Aap Velsile.
Vels mõistetud süüdi selles, et tema - - - Koos Rait Õisoga varastasid ajavahemikul 2014.a suve lõpp kuni 28.10.2014.a, XXX BBB kinnistult M-le kuuluva traataia koos postidega (väärtusega 6815 eurot). uuesti, tegutsedes isikute grupis koos Maarjo Kaldaga ja Rait Õisoga varastasid ajavahemikul 2014 september kuni 2015 aprill XXX aadressil asuvast Q OÜ-le kuuluvast kütusemahutist erimärgistusega diiselkütust. Kokku varastasid Aap Vels, Maarjo Kalda ja Rait Õiso 6200 liitrit erimärgistusega diiselkütust väärtusega 5208 eurot. Uuesti, tegutsedes isikute grupis koos Rait Õisoga varastasid XXX asuva B OÜle kuuluvast farmist ajavahemikul 30.08.2014 kell 19.00 kuni 31.08.2014.a kell 14.00 traktori MTZ952 (reg.nr TTTTT; väärtusega 5000 eurot).
(alates 01.01.2015.a.
lg 2 p 3) järgi on Aap Vels mõistetud süüdi selles, et ta ründas varem korduvalt kehalisi väärkohtlemisi toime pannud isikuna uuesti 12.12.2014.a õhtust kuni 13.12.2014.a varahommikuni Rakvere linnas erinevates kohtades - nii XXX asuvas X pubis kui ka XXX asuvas SS2 korteris järjepidevalt GG viimast alandades. Nimelt ründas Aap Vels 12.12.2014.a õhtul Rakvere linnas X baaris GG, kes oli jäänud Aap Velsi täpselt tuvastamata tuttavale täpselt tuvastamata rahasumma võlgu ning millist võlga Aap Vels üritas GG-lt kätte saada. Nimelt lõi Aap Vels baaris GG põlvega ja rusikaga vastu näo piirkonda ning üritas ühtlasi ka GG kägistada. X baari turvamehed lahutasid Aap Velsi ja GG ning juhatasid viimase X baari tagauksest välja, ent Aap Vels järgnes GG-le Rakveres XXX ÕÕ venna SS2 korterisse ning jätkas seal GG ründamist. Eelnevalt aastaid võistluskunstiga professionaalsel tasemel tegelenud Aap Vels ründas korteri elutoas GG-ga kahekesi jäädes teda uuesti käte ja jalgadega erinevatesse kehapiirkondadesse. Elutuppa sisenenud ÕÕ üritas Aap Velsi takistada, ent Aap Vels tõukas ÕÕ eemale ja jätkas GG peksmist käte ja jalgadega ka pärast seda kui GG oli elutoa põrandale kukkunud ja teadvuse kaotanud. Lisaks jalgade ja kätega peksmisele viskas Aap Vels joogiklaasi vastu GG pead puruks ning tekitas sellega GG peapiirkonda ka erinevaid lõikevigastusi. Südaöö paiku ilmus politseipatrull kortermaja ette ning koputas ka XXX korteri uksele, mille peale sattus Aap Vels paanikasse ja käskis kõigil korteris olijatel vait olla ning talutas ise GG korteri vannituppa peitu. Pärast seda kui politsei oli andnud korteri omanikule SS2-le korralduse vaiksemalt olla ning lahkunud, jätkas Aap Vels vannitoas GG peksmist, seejuures mõnitades ja alandades GG, millise tegevusega väljendas Aap Vels erilist põlgust GG suhtes - nimelt ähvardas Aap Vels peksmise ajal GG, et laseb viimase korralikult läbi ni**uda ja lubas kõrva pea küljest ära lõigata ning GG suhtes erilise põlguse väljendamiseks urineeris Aap Vels korteri vannitoa põrandal lebavale GG-le peapiirkonda. 19 GG pöördus enda õe GG abil 13.12.2014.a hommikul Rakvere haigla traumapunkti, kus tal tuvastati kella 12:36 ajal peksmise tulemusena objektiivselt pea ja keha piirkonnas ulatuslikud kinnised ja lahtised hulgihaavad, mille osas teostati loktaalanasteesias üksikõmblused.
Vels mõistetud süüdi selles, et tema - ajavahemikul 12.12.2014 kella 23.00 kuni 13.12.2014 kella 07.00 lükkas LääneVirumaal Rakveres XXX korteris ÕÕ vastu televiisorit, mille tagajärjel ÕÕ tundis valu. Lükkamise tagajärjel purunes televiisor maksumusega 500 eurot. - 22.11.2013 kell 04.00 paiku aadressil TallinnXXX asuva pubi „X“ ees lõi A. Vels ühe korra rusikaga näo piirkonda TT, tekitades kehavigastuse ja füüsilist valu. Apellatsioonimenetluse esemeks on ka väljapressimise episood, milles maakohus on U. Velsi ja A. Velsi õigeks mõistnud. U. Vels oli kohtu alla antud ka süüdistuses
Vels
Vels ning BB2 saavad kokku FFga ning nõuavad talt BB2 isa BB3 maksmata jäänud töötasu 1000 eurot. BB2, täites A. Velsi korraldusi, leppis kokku telefoni teel FF-ga kohtumise, tutvustades ennast inimesena, kes tahab tööd autojuhina. Kohtumine lepiti kokku 31.07.2013 kella 16.30 ajal Piira külas Ms Raktoomi tanklas. Kella 16.40 ajal helistas FF noormehele, kes soovis tööd ning noormees väitis et jääb 10 minutit hiljaks. Kella 17.00 ajal istus FF autos, kui tema auto taha parkis teine auto. FF auto juures nimetati tema nime ning FF väljus autost jäädes seisma enda auto juhipoolse ukse juurde. FF juurde tuli kolm noormeest (BB2, A. Vels ning nendega kaasa olnud LL4) ning üks noormeestest tutvustas ennast FF-le BB2-na ning küsis FF-lt tema isa BB3 tasumata jäänud töötasu, mille peale FF selgitas, et ei ole kellelegi võlgu. Kui FF keeldus täitmast nõuet raha maksta, siis sekkus nõude vaidlusesse A. Vels, kes ütles kannatanule, olles seejuures vahetult enne seda saanud telefoni teel enda isalt U. Velsilt otsese korralduse vajadusel vägivalda kasutada, FF vägivallaga ähvardades, et maksa kohe tonn eurot ära muidu kustutan su siin ära. A. Vels, olles agressiivselt meelestatud ning kasutades ebatsensuurseid väljendeid, nõudis korduvalt, et FF maksaks ära 1000,00 eurot. FF selgitas uuesti noormeestele, et ei ole võlgu kellelegi, ning ütles noormeestele, et teeb ühe telefonikõne. Seejärel istus FF autosse ning helistas Hädaabinumbrile (abonendile 110) ja andis teada, et temalt pressivad kolm noormeest raha välja. Selle peale avas A. Vels FFiauto ukse ning lõi ühe korra FF rusikaga meelekohta. Löömise hetkel istus FF autos juhi koha peal. A. Vels, olles löönud ühe korra FF, tahtis FF uuesti lüüa, kuid FF blokeeris löögid, saades A. Velsi oma haardesse, ütles FF tema haardes olnud A. Velsile, et rahune maha ning kui maha rahuned lasen lahti. Seejärel rahunes A. Vels maha ning FF vabastas A. Velsi haardest. A. Vels üritas FF haardest vabanedes uuesti FF rünnata ning lõhkus seejuures FF-le kuuluvad sõiduauto sisemust. Seejärel blokeeris FF A. Velsi rünnaku ning väljus autost. Peale seda lahkusid BB2 ja A. Vels koos nendega tanklasse kaasa tulnud, kuid toimunut kõrvalt näinud LL4. 20 Maakohtu poolt A.Velsi ja U.Velsi õigeksmõistmise põhjendused on järgmised. Kohtus kuulati üle kannatanu FF, kes väitis, et talle tuli mingi kõne kelleltki, kes soovis väidetavalt tema firmasse tööle tulla, lepiti kokku kohtumine tanklas, tema Mercedese sõiduki taha tuli teine auto, 3 noormeest tulid välja, küsiti, kas tegemist on temaga (Fga), BB2a hakkas rääkima, et ta on tema isale võlgu, F leidis, et ei ole, kuigi möönis, et isa töötas temaga seotud firmas, kuid palka talle välja ei makstud. A. Vels tuli talle kallale, ta lükkas ta endast eemale, A. Vels ütles, et tonn tuleb ära maksta, muidu kustutatakse ta ära (t kd 18 lk 9). A. Vels ründas teda hiljem, kui ta autos istud (t kd 18 lk 10), ta helistas politseisse ja ütles, et temalt pressitakse raha välja. Ka pöördus ta EMO’sse, kus fikseeriti vigastused. Kohtus avaldati kaitsja Sillari taotlusel kannatanu eeluurimisel antud ütlused (t kd 18 lk 30-31) vastuolude tõttu. Kohtus väitis kannatanu, et A. Vels lõi teda rusikaga näkku, seejärel istus F autosse ja helistas politseisse ja kui A. Vels teda veel ründas, siis sai ta haardesse ja A. lõi teda veel vaid jalaga, kui ta autos istus. Kohtueelsel uurimisel on kannatanu väitnud, et A. Vels lõi teda rusikaga meelekohta, ka väitis ta kohtueelsel uurimisel, et esmalt helistas ta sõbrale (t kd 18 lk 106), ka avaldati tema ütlused kaitsja Sillari taotlusel, kus ta kohtueelsel uurimisel hoopis väitis, et A. Vels kutsus teda võssa kaklema (t kd 18 lk 20). Kannatanu kohtus antud ütlused on vastuolus ka tema poolt häirekeskusesse tehtud telefonikõnedes väidetuga. Nimelt politseile väitis kannatanu, et teda ähvardati relvaga, kohtueelsel uurimisel ja kohtus ei ole ta sellest sõnagi rääkinud. Ka avaldati kaitsja Sillari taotlusel teisedki vastuolud kannatanu ütlustes (t kd 18 lk 18), nii ta tunnistas kohtueelsel uurimisel, et jättis BB2 isale töötasu välja maksmata, kohtus te endal sellist kohustust ei tunnistanud. Seega- eelnimetatud oluliste vastuolude tõttu ei ole kannatanu ütlused usaldusväärsed ega tõendina arvestatavad. Kohtus tõesti leidis tõendamist, et BB2 (end BB2) sooviks oli saada tagasi isa töötasu, ta läks seda FF-lt küsima. Ei ole tõendamist leidnud, et seda oleks nõudnud A. Vels, ka ei ole tõendatud, et sellega seoses oleks U. Vels mingeid korraldusi andnud või rahanõudest enne selle FF-le esitamist midagi teadnud. Kohtus leidis tõendamist, et A. Velsi ja FF vahel leidis aset füüsiline konflikt, kuid ei ole võimalik kindlaks teha, kes seda 2013 aset leidnud füüsilist konflikti alustas ning kuidas F tervisekahjustused, millistega seotud dokumentatsiooni kohus uuris (patsiendikaarti R245522 t kd 18 lk 91) tekkisid. Ka veendus kohus selles, et F näol oli tegemist füüsiliselt tugeva ja koguka isikuga, mistõttu ei oma hetkel olulist tähendust kiitsaka A. Velsi kikkpoksi oskused, kuna konflikt tulenevalt A. Velsi, tunnistaja LL4 ütluste kohaselt leidis aset autos, kitsas ruumis kus antud oskused ei võimalda edu saavutada. Kohtul puuduvad tõendid selle kohta, et oleks toimepandud varalise kasu üleandmise nõudmine ähvardades isiku vabadust või rikkuda vara või kasutada vägivalda nagu on väidetud süüdistusaktis. Kohtus leidis tõendamist, et FF ei tasunud BB3-le töötasu ja ei ole välistatud, et BB3 poeg seda F-lt küsima läks, kuid ei ole tõendatud A. Velsi teadlikkus võlanõudest eelnevalt ega ka tema poolt nõude esitamine FF-le. Kohtus leidis tõendamist, et A. Velsi ja FF vahel toimus rüselus, kuid ei ole ka välistatud, et FF alustas füüsilist konflikti ning FF vigastused võisid tekkida tema enda poolt alustatud rüseluse käigus, kuna A. Vels püüdis tema haardest vabaneda ja rabeles. Ka ei leidnud tõendamist U. Velsi poolt antud kuriteo toimepanemine. Asjaolu, et U. Vels ise tunnistas, et soovis 2013 21 pärast tema poja ja FF vahel juhtunud olukorda ja FF politseisse pöördumist olukorda lahendada, on inimlikult mõistetav, kuna sel ajal olid tal pojaga suhted head ja isana ta kaitses poega, kes oli kinnipeetud ning ta teadis, et FF pöördus politseisse. XX, kelle osas prokurör maakohtus loobus süüdistusest ühes episoodis ja kohus mõistis ta õigeks ka teises episoodis, mida prokurör vaidlustanud ei ole. Seega P.Vels, kes on mõistetud õigeks kogu temale esitatud süüdistuse mahus ja kelle osas on esitatud apellatsioon süüteomenetluses kahju hüvitamiseks, oli kohtu alla antud kahes varguse episoodis ja nimelt selles, et tema - - koos U. Velsi ja Maarjo Kaldaga varastas ajavahemikul 13.05.2015.a kell 20:00 kuni 14.05.2015.a kell 13:00 XXX, RRR talust HH-le kuuluva ATV Yamaha (reg.nr XXXXXX) väärtusega 4000 eurot. ATV varguse pani vahetult toime XX, kes sõitis ATV-ga Yamaha (reg.nr XXXXXX) RRR talu territooriumilt ära. Seejärel andis U. Vels varastatud ATV PP2-le, vastutasuks sai U. Vels PP2 käest ATV Polarise. 26.10.2015.a teostati PP2 elukohas XXX, UUU talus läbiotsimine, mille käigus võeti ära ATV Yamaha (reg.nr XXXXXX) ja see tagastati omanikule. pani ajavahemikul 2014.a suve lõpp kuni 28.10.2014.a-ni grupis koos U. Velsi, A. Velsi, Rait Õiso ja Maarjo Kalda´ga XXX BBB kinnistult M-le kuuluva traataia koos postidega (väärtusega 6815 eurot) varguse, mis seisnes selles, et U. Velsil, A. Velsil ja XX-l oli vaja X talu ümber aeda ning selleks otsisid isikud välja XXX asuva BBB kinnistu, mille ümber asus keevisvõrgust piirdeaed. Kuriteo sooritamiseks andis U. Vels teiste kasutusse oma sõiduki MercedesBenz Sprinter. A. Vels andis Rait Õisole korralduse tulla kaasa traataeda varastama. Seejärel A. Vels, XX, Rait Õiso ja Maarjo Kalda tegutsedes isikute grupis varastasid BBB kinnistult ära traataia koos postidega ning toimetasid X talu kõrval asuvale kinnistule. Hiljem toimetas U. Vels varastatud traataia tema kasutuses olnud MMM tallu, XXX. 04.08.2015.a võeti U. Velsi kasutuses olnud MMM talu, XXX läbiotsimise käigus ära kokku seitse rulli rohelist värvi võrkaeda. APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatav G. Abuladze taotleb enda õigeksmõistmist ringkonnakohtu poolt ja alternatiivselt, kui ringkonnakohus leiab, et tema süüdimõistmine on seaduslik ja põhjendatud, siis mõista temale uue otsusega kergem karistus, vähendada 50% maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulusid e kaitsjatasu ja tühistada maakohtu otsus vara konfiskeerimise osas. Süüdistatava väitel on maakohus kohelnud menetluspooli ebavõrdselt sellega, et andnud prokurörile kogu protsessi vältel ilmseid eelistus. Süüdistatava arvates on maakohus rikkunud KrMS § 339 lg 1 p 12 sätestatud ausa kohtumenetluse põhimõtet sellega, et andis prokurörile võimaluse tõendite esitamise voorus iga jälitustegevuse protokolli kohta pika kõne maha pidada ja andis võimaluse selgitada, mis asjaolu tema hinnangul iga telefoni kõne tõendama peaks. Kaitsjad tegid märkuse, et prokurör asus tõenditete voorus sisuliselt juba süüdistuskõnet pidama, kuid kohus leidis, et prokuröri selgitused on põhjendatud. Samas, kui süüdistatavad 22 hakkasid ristküsitluse käigus andma selgitusi telefonikõnede osas ja mis kontekst neil lähemalt on, sekkus kohus, et süüdistatavad nii pikalt ei seletaks. 24.05.2018 ristküsitlusel katkestas kohus istungi, et prokurör saaks istungi salvestust üle kuulates paremini oma küsimused süüdistatavale ette valmistada. Andes selliselt selge eelistuse ühele menetluspoolele. Kohus oleks pidanud andma ka kaitsjatele võimaluse linti kuulata, et nad saaksid näiteks tunnistajale teisesküsitluses küsimusi ette valmistada. Maakohus soosis prokuröri ka tunnistajate ristküsitlusel. Kohus ei lubanud temal esitada tunnistaja MM3 usaldusväärsuse kontrollimiseks tunnistaja ja süüdistatava BB2 vahelist meilivestlust ja manust tunnistajale näidata, siis kohus seda ei lubanud. 25.02.2019 – kohus ütles, et selle meilivestluse sisu ei seostu kohtumenetluse esemega. Ka ei lubatud tunnistajale näidata kirjavahetust, mis puudutas narkoäri samade isikute vahel ja seda samuti põhjusel, et pole seotud arutatava asjaga. Samas aga järgmisel päeval sai prokurör esitada tunnistaja OO2-le küsimusi, mis puudutasid kriminaalhoolduse rikkumist ja asjasse mittepuutuvaid süüteoepisoode ja seda ka olenemata sellest, et kaitsepool palus küsimused maha võtta. Maakohus abistas prokuröri. Kohus andis selgeid juhiseid kannatanu OO kaugülekuulamise põhjendatuse osas, kui jättis selles osas kannatanu taotluse esialgselt läbi vaatamata. Kohtupoolsest seisukohast läks süüdistajale selge sõnum, mida ja kuidas sellist taotlust tuleks põhjendada. Taotluse täiendus realiseeruski, see on nähtav 31.01 2018 istungi protokollist. Kõik kannatanu väited jäid paljasõnalisteks, kuid kohus hoolimata kaitsjate vastuseisust, kuulas kannatanu üle vaheseina kasutades. Kohus eiras ka enda poolt määratud tähtaega taotluse läbivaatamise osas. Ebavõrdselt kohtles kohus menetluspooli ka jälitusprotokollide vastuvõtmisel. Kaitsja S.Sillar taotles 29.03.2019 istungil vastu võtta täiendavalt kaks tõendit. Tegemist oli kahe telefonikõnega, mis oli peetud süüdistavate vahel 28.02.2019 pidasid. Antud kõnede stenogrammidest, mis süüdistavate vahel laiali jaotati on näha, kuidas BB2 kurtis R.Raldale, et prokurör on teda kohtusaali kürval olevas kabinetis hirmutanud karmi karistusega, kui ta ei pööra oma varasemalt antud ütlusi ümber.Põhjuseks oli asjaolu, et R.Raino kuulutas 25.02.2019 istungil oma varasemad ütlused mittetõesteks. (pr lk 48). Kohus ei võtnud tõendina neid kõnesid vastu põhjusel, et R.Raino on ütluste andmise päeval võtnud ravimeid ja pruukinud olla adekvaatses seisundis. Stenogrammides oli näha, et isik rääkis väga pikkade ja sisukate lausetega. Apellant leiab, et kohus oleks pidanud neid kõnesid kuulama saalis, et anda hinnang tema seisundile. Apellant ei nõustu sellega, et teda on seostatud ka nende kuritegude toimepanemisega, millised on kohtuotsuse kohaselt pandud toime KTÜ huvides. Ta esitab kõigi kuriteoepisoodide osas omapoolse tõendite analüüsi ning oma seisukohad tõendite usaldusväärsuse osas, mis on vastupidised maakohtu poolt antud hinnanguga. Maakohtu seisukohad
Kohus on kõik apellandi poolt apellatsioonis analüüsitud kuriteoepisoodid lugenud KTÜ huvides toimepanduks. Apellant leiab, et kõik need kuriteoepisoodid on 23 toimepandud individuaalhuvide ajel. Maakohtu hinnang kuritegeliku ühenduse eksisteerimise osas on vastuolus Riigikohtu uuema praktikaga. Kohtu väited, et apellant kuulus KTÜ-sse on paljasõnaline ja tõendamata. Kohtu poolt antud hinnang apellandi laenusuhetele e nendele kriminaalse värvingu andmine on meelevaldne. Apellant esitab oma seisukoha põhjendamiseks apellatsioonis tõendid, tsiteerib neid ja analüüsib ning hindab omapoolselt. Peamiselt puudutab analüüs telefonikõnede sisu, millistes tegelikult apellandi arvates ei arutatud midagi kriminaalset ja kohus on ise tõendeid kunstlikult sisutanud asudes ise isikutevahelistele kõnedele tähendust välja mõtlema. Seda peab apellant kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Järgnevalt lahkab apellant kohtu hinnanguid, mis puudutavad tema suhestumist A.Velsiga, A.Velsi allumist apellandile, laenusuheid RR ja LL2-ga, tema enda ja Kuzyakini laeunusuhteid UU3-ga, HH2 ja LA-ga seonduvat, kaebaja laenusuhteid UU2-ga, kohtu väidet, et kaebaja uuris A.Velsi varade omandamise võimalikkust, KTÜ püsivust, A.Kuzyakini korralduste tõsiseltvõetavust, M.Kase poolt vangistuses viibivate isikute toetamist, M.Kase ettevõttes töötavaid töölisi. Kõigis neis küsimustes esitab apellant ennast õigustavad väited ning leiab, et need lükkavad ümber maakohtu seisukohad. Apellant leiab, et isegi juhul, kui leitakse, et kohus on ta põhjendatult mõistnud süüdi
lg 1 järgi, ei saata nõustuda karistusmäära, vara konfiskeerimise ja menetluskulude otsustusega. Ta palub, et ringkonnakohus arvestaks tema seisukohti nende küsimustes oma otsuse tegemisel. Ta leiab, et tema teopanus ei ole selline nagu seda kirjeldab maakohus ja mingit õigusvastasust ei ole võimalik maakohtu põhjendustest välja lugeda, mistõttu on mõistetud karistus karm. Kohus on ise justkui esitanud tema süüd vähendavad asjaolu, kuid karistusmääras see väljendunud ei ole. Apellant ei saa aru, miks temale on mõistetud oluliselt karmim karistus, kui A.Velsile. Menetluskulude osas käib apellant välja mõtte, et maakohtu poolt osade süüdistatavate osaline õigeksmõistmine, mis on vähendanud nende endi poolt menetluskulude kandmist, peaks vähendama ka apellandi menetluskulusid. Nimelt, ei saa ju eitada seda, et tema kaitsja pidi tutvuma ka nende kuriteoepisoodide materjalidega, milles teised süüdistatavad õigeks mõisteti, sest need episoodid on kajastatud ka apellandi süüdistuses. Samuti on apellandi kaitsja pidanud viibima nendes kuriteoepisoodides kohtus ülekuulatud tunnistajate, kannatanute ristküsitlemisel. Kõnede salvestuste kuulamisel. Praegusel juhul sattusid need süüdistatavad, kes on rohkem kuritegusid toime pannud eelisolukorda. Menetluskulude vähendamise peaks kaasa tooma ka asjaolu, et käesolevale menetlusele liideti veel teine kriminaalasi 1-15-7760, kus menetleti erinevate süüdistavate erinevaid kuriteoepisoode, millega apellant seotud ei ole. Apellandi arvates peaks ringkonnakohus juhul, kui leiab, et tema süü
lg 1 järgi on tõendatud, siis oleks eeltoodut arvestades tema arvates põhjendatud vähendada 50 %. Kui ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et HH2 laenusuhetega seonduvalt puudub kaebaja käitumises õigusvastasus ja sellega, et AA on kohtus andnud ebausaldusväärseid ütlusi, tuleb tühistada ka AA kasuks välja mõistetud kohtusse tulemise sõidukulu summas 30,90 eurot. Vara konfiskeerimise otsustust tehes ei ole kohus käsitlenud üldse apellandi ja tema kaitsja seisukohti selles osas. Kohtu poolt sellises suures ulatuses tema vara konfiskeerimine on lausa pahatahtlik. Kohus on mõistagi selles osas jällegi rikkunud põhjendamiskohustust. Kohus ei ole isegi tähelepanu pööranud nendele 24 arvutusvigadele, mis esinevad kaebaja elatustaseme erinevust kajastava vaatlusprotokolli koondsumma kokku arvutamisel. Ega ka näiteks asjaolule, et kaebaja poolt eraisikuna oma ettevõttele V OÜ spordivarustuse ostmiseks antud laen on teadmata päritoluga sissetulekuna kaebajale arvutatud topelt. Ühe korra eraisiku elatustaseme erinevust kajastavas puhasväärtustabelis ja teist korda V OÜ andmeid kajastavas puhasväärtustabelis. See on apellandi arvates ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte rikkumine. Kohus ei ole süvenenud isegi puhasväärtuste tabelisse, sest vastasel juhul oleks näinud, et apellandi laenusuhete saldo on negatiivne e raha on rohke välja laenatud kui tagasi saadud. Apellant selgitab, et on elukutseline pokkerimängija ja tema sissetulekud pärinesid valdavalt pokkerimängude võitudest. Kõik kulutused, mis ta on kandnud kasiinodes ja ka tehingud sh kulutused kaughasartmängu operaatoritega on kajastatud tema kaardimaksetena puhasväärtustetabelis ja seetõttu ka tabeli koondsummas, mida prokurör esitas kohtule, kui teenitud kriminaaltulu. Apellant leiab, et kui süüdistaja ja kohus leiavad, et tal peavad veel mingid kulutused olema, on see etteheide vaid süüdistajale, kes neid siis peaks tõendama. Kui kaebaja poolt kaardimaksetega tehtud kulutused on puhasväärtuste tabelis kenasti kajastatud, siis AS O poolt AK päringule saadetud vastuses olevad väljamaksed kaebajale summas 43761 eurot mitte. See näitab jällegi seda, kui ebaobjektiivselt on kaebaja elatustaseme erinevust menetleja poolt kajastavad vaatlusprotokollid koostatud. Kuna aga kohus on jätnud kõik katsepoole väited tähelepanuta on kohus ka jõudnud eksitavatele seisukohtadele. Kohus on otsuses ka väitnud, et Hasartmängude panused ja võidud, mis on tehtud internetikasiinodes on Lisa 22 CD plaadil (t kd 16 lk 188) – seal on välja toodud süüdistatava kulutused on-line pokkerimängus, tehtud panused ning võidetud summad. Apellant rõhutab, et see on jällegi ekslik seisukoht. Lisa 22 kajastab tehtud kaardimakseid, seal ei kajastu ühtegi võidetud summat. See aga tähendab, et väär on ka kohtu edasine seisukoht, et selle tõendi abil on näha panustamiste ja võitude suhe ning selle tõendi abil saab tõmmata paralleele O külastamiste arvu ja võidetud summade vahel. Seejuures ei too ka kohus välja seda suhet. Kohus on A.Kuzyakini vara konfiskeerimise küsimust puudutavas osas märkinud, et KTÜ liikmed edastasid KTÜ juhile A.Kuzyakinile raha, milline on kuritegude toimepanemise tulem. Apellant rõhutab, et kohtus pole ühegi tõendiga leidnud tõendamist, et tema poolt A.Kuzyakinile antud raha pärineks mõne kuriteo toimepanemisest, seega poe selline kohtu väide kooskõlas kohtus uuritud tõenditega. Järgnevalt heidab apellant kohtule ette järeldusi, mis on tehtud kohtuotsuses tema ja A.Kuzyakini ning samuti HH2 vahelise laenusuhete osas. Kõik kohtu väited on vastuolulised ja sisutühjad. Apellant ei nõustu ka kohtu järeldusega, et ta külastas kasiinosid kuritegelikul teel saadud raha kasutades, sest legaalne sissetulek apellandil puudus. Apellandi arvates on kohus läinud vastuollu iseenda väitega, et O kaudu on süüdistatav teeninud tulu enam kui 59000 eurot. Apellant rõhutab, et vahetult peale kasiinokülastusi tegi ta 48-l korral sularaha sissemakseid 20985 eurot ja see peaks näitama, kust tulenevad tema sissetulekud. Kokkuvõtteks palub apellant vabastada aresti alt tema ettevõtte V OÜ põhivara (spordisaali varustus koguväärtusega 201140 eurot) ja tühistada konfiskeerimise asendamise korras välja nõutud 29149, 69 eurot. Süüdistatav taotleb võtta juurde ka tõendid, milliste vastuvõtmisest maakohus keeldus (18.01.2019 istungil). Nimelt puudutavad need OÜ V soetamisväärtust e soetamist 25 hinnaga 1200 eurot ja äriregistri andmed, et 31.05.2015 seisuga oli ettevõtte kassas 2500 eurot. Tühistada Harju Maakohtu otsus täies ulatuses, kuna maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme ja oluliselt rikkunud menetlusnorme. Teha uus otsus, millega mõista süüdistatav õigeks, kuna süüdistatav käitumises puuduvad süüteo tunnused ja süüdistatava süü on tõendamata. Süüdistatava G. Abuladze kaitsja adv. Argo Küünemäe leiab, et kohtulik uurimine oli ühekülgne, maakohus võttis seejuures süüdistaja rolli, jättis kaitseargumendid käsitlemata, põhistused pole jälgitavad. Kaitsja taotleb otsuse tühistamist süüdistatava süüdimõistmises
lg 1 järgi, tema õigeksmõistmist, hüvitada süüteomenetlusega tekitatud kahju, aja eest, millal süüdistavalt oli võetud vabadus, hüvitada lepingulise kaitsja õigusabikulud, jätta muud menetluskulud riigi kanda, vabastada süüdistatava vara aresti alt. Süüdimõistva otsuse korral palub kaitsja vähendada süüdistatavale mõistetud karistust ja lugeda karistus kantuks ringkonnakohtu otsuse tegemise päevast alates ning vähendada riigi õigusabi kulusid 50% ulatuses, rahuldada kaitsja tasu taotlus. Maakohus jättis analüüsimata kaitsja kirjalike kohtuvaidluse teesidest olulisima. Nimelt, antud juhul süüdistus ei vasta nõuetele. Kohus on seotud süüdistuses kirjeldatud faktiliste asjaoludega. Süüdistatav tuleb õigeks mõista, kuna süüdistuse teokirjeldus on nii puudulik, et selle alusel ei ole KrMS § 268 lg-te 1 ja 5 nõudeid järgides võimalik tuvastada kõiki
§-s 255 sätestatud karistusõigusliku vastutuse eeldusi. Süüdistuses puudub arusaadav ja konkreetne kirjeldus, millal, kus, kellega ja mis asjaoludel on G. Abuladze konkreetselt mingeid selliseid tegusid teinud (saanud ja andnud korraldusi, pidanud läbirääkimisi, lahendanud probleeme, andnud ja saanud kuritegelikul teel saadud raha, ühenduse liikmetelt ja neile allutatud isikutelt kogunud raha, võlgade sissenõudmisega, maksnud seda “kassasse”), mis seovad teda ühendusse kuulumise aspektist lähtuval. Maakohus pole analüüsinud, et prokuratuur pole sidunud tõendeid süüdistatavale etteheidetava abstraktse teokirjeldusega. Nii leidis kohus vääralt, et süü on tõendatud. Kohtu siseveendumus ei saa tugineda üksnes abstraktsioonil ja jälitustegevuse käigus kogutud telefonikõnede interpreteerimisel. Süüdistatav on andnud kohtuistungitel ammendavaid ja usaldusväärseid selgitusi puudutavalt teda käsitlevaid telefonikõnesid. Maakohus eksis tõendite hindamisel. Kohus ei seadnud kahtluse alla, et süüdistatav on teeninud legaalset tulu pokkerivõitudest, ent jättis legaalse tuluna siiski arvestamata, kuna süüdistatav pole tõendanud, palju ta panustamisega kaotas. Kaitsja arvates ei vasta süüdistus KrMS § 154 lg 3 nõuetele. G. Abuladze süüdistuse tekstis puuduvad piisavad faktilised asjaolud, mis on tema karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Järgnevalt lahkab kaitsja G. Abuladzele esitatud süüdistuse teksti ja toob esile puudused, millised tema arvates süüdistuses esinevad. Kaitsja toob apellatsioonis välja need laused süüdistusest, mis kuidagiviisi mainivad süüdistatava nime. Vähemasti pool G. Abuladzele esitatud süüdistuses olevast tekstist kirjeldab teistele süüdistatavatele etteheietavaid tegusid. Süüdistuse kuuel lehel (kaldkirjas) on 26 prokuratuur kirjeldanud juhtumeid, millede osas teeb prokuratuur etteheiteid teistele süüdistatavatele, mitte G. Abuladzele. Süüdistuse puhul viitab kaitsja, et Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-40-14 märkinud, et süüdistuse selguse ja täpsuse nõue eeldab, et see oleks piisavalt arusaadav juba süüdistuse tekstist, mitte üksnes selle taustal, mida prokurör on selgitanud avakõnes või kohtuvaidluses. Ebatäpset või -selget süüdistust ei muuda nõuetekohaseks pelgalt see, kui prokurör selgitab kohtus suuliselt, mida süüdistuses on tegelikult silmas peetud. Seega, ka käeolevas kriminaalasjas peab süüdistuse sisu olema arusaadav ehk arusaadavalt ja konkreetselt kirjeldatud, millal, kus, kellega ja mis asjaoludel on G. Abuladze konkreetselt mingeid selliseid tegusid teinud, mis seovad teda ühendusse kuulumise aspektist lähtuval. Süüdistuse ebaselguse ja mittearusaadavuse tõttu ei vasta esitatud süüdistus KrMS § 154 lg 3 nõuetele, mistõttu pole võimalik tuvastada süüdistatavale süüks pandavat süütegu. Järgnevalt esitab kaitsja apellatsioonis tegevused, milliseid G. Abuladzele süüdistuses ette heidetakse ning selgitab, miks tema arvates süüdistuse sisu ei ole piisav süüdimõistva otsuse tegemiseks. Süüdistuse tekst on ka eksitav. Näiteks väidetakse süüdistuses algselt, et A. Vels andis korduvalt G. Abuladzele kuritegude toimepanemisest saadud tulust 10%, et saada ühenduse kaitset. Hiljem väidetakse süüdistuses, et A. Vels ise mõtles välja ja otsustas, millistest tema poolt sooritatud kuritegudest tal võis hiljem probleeme tulla ja ta võis abi vajada ning üksnes nende kuritegude puhul tasus ta väidetavalt 10% G. Abuladzele. Millised on olnud need kuriteod milliste puhul “võis” tekkida “probleeme” ning millisete puhul “võis” A. Vels vajada “kaitset”, süüdistusest ei nähtu. Süüdistataval ei ole võimalik teostada tõhusat kaitset süüdistuse vastu, kui see põhineb teoreetilistele hüpoteesidele nagu “võis abi vajada” ja “võis hiljem tulla probleeme” jne. Prokuratuuri süüdistuse lk 90-96 on välja toodud kuritegude ammendav loetelu ja selles on kirjeldatud kõik kuritegeliku ühenduse väidetavad kuriteod ning need on süüdistuse kohaselt toime pandud kõik Lääne-Virumaal. Süüdistusest ei nähtu, et kuritegusid oleks toime pandud teistes maakondades. Süüdistuse tekstist nähtub, et väidetavalt on ühendusel nn Rakvere haru, kus tegutsevad A. ja U. Vels. Kus asuvad teised ühenduse harud, kus ühendus kuritegusid sooritab? Samuti tekib küsimus, kui prokuröri sõnade kohaselt on U. Vels Rakvere haru boss, kus süüdistuse kohaselt sooritati kõik kuriteod, siis mis roll või staatus ühenduses on A. Kuzyakinil? Kes on ühenduse teiste harude bossid? Prokurör on süüdistuskõnes toonud sisse ühenduse väidetava “rahvusvahelise mõõtme”, samas, kui süüdistuse tekstist väidetava ühenduse niinimetatud tegevusala piirneb kitsalt Lääne-Virumaaga ja ühtegi teist maakonda, linna ega riiki süüdistuse tekstist ei nähtu. Prokuratuur ei ole süüdistust menetluse käigus muutnud ja rahvusvahelise mõõtme etteheite sissetoomine on otsitud ja sisustamata. Kui ringkonnakohus loeb süüdistuse KrMS § 154 lg 3 nõuetele vastavaks ja maakohus on järginud KrMS § 268 lg-tele 1 ja 5 sätestatud kohtuliku arutamise piire, siis leiab kaitsja, et maakohus on vääralt asunud seisukohale, et süüdistatavale esitatud süüdistus on õigesti kvalifitseeritud. Järgnevalt esitab kaitsja seisukohad, millised on äratuntavad ja vastavad Tallinna Ringkonnakohtu
hõlmab ainult spetsiifilistele tingimustele vastavaid ühendusi, mille kuritegelik potentsiaal ja selle võimalik vallandumine on juba eraldivõetult ohtlik ning avalikku julgeolekut ohustav. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Kaitsja leiab, et maakohtu põhjendus, et kuna süüdistatav viibib vangistuses ja tema sissetulek on piiratud, peab kohus menetluskulude hüvitamist 12 kuu jooksul, on sisutu ja vastuolus väljakujunenud kohtupraktikaga. Süüdistataval G. Abuladzel puudub juba 4,5 aasta vältel, kui ta viibib vahi all, igasugune võimalus sissetuleku teenimiseks. Arvestades kohtumenetluse edasist prognoositavat käiku, siis ei ole reaalne, et isik hakkaks sissetulekut teenima eelseisva 12 kuu vältel ja ka pärast seda, sest vastavalt maakohtu otsusele peaks süüdistatav veel vanglas viibima 1,5 aastat. Prognoositav kaebemenetlus teises ja kolmandas kohtuastmes, arvestades kriminaalasja mahtu, võtab väljakujunenud kohtupraktika kohaselt aega üks aasta. Seega puudub maakohtu järelduses tõsimeelne sisu, kui maakohus väidab, et süüdistataval on vanglas viibides võimalik sissetulekut teenima asuda. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta, et süüdistataval on ainuüksi riigi õigusabi korras tekkinud õigusabikulud summas 10 945,20 eurot. Samuti tuleb tal tasuda sundraha 1460 eurot ja süüdistatavalt on maakohus välja mõistnud laiendatud konfiskeerimise asendamise korras 29 149,69 eurot. Seega moodustaksid süüdistatava poolt pärast vabanemist riigile tasutavad kulud kokku summas 41 555 eurot. On ilmselge, et isik, kes kannab 6aastast vanglakaristust, ei ole pärast vabanemist võimeline tasuma riigile menetluskulusid väljamõistetud summas ja see käiks talle üle jõu. Süüdistataval puudub igasugune vara, sest ka talle kuulunud spordisaali sisustuse on maakohus oma otsusega süüdistatavalt konfiskeerinud. Eelöelduga on maakohus oluliselt rikkunud KrMS § 180 põhimõtteid ja vääralt jätnud kõik menetluskulud süüdistatava kanda. 34 Juhul, kui kohus peaks leidma, et süüdistatava süü kuritegelikku ühendusse kuulumisest on tõendatud, siis taotleb kaitsja vähendada süüdistatava karistust ja lugeda see kantuks ringkonnakohtu otsuse jõustumise päeva seisuga. Kaitsja leiab, et olukorras, kus süüdistatavale G. Abuladzele on esitatud süüdistus üksnes
lg 1 järgi on tema süü suurus võrreldav A.Velsile esitatud süüdistusega
lg 1 järgi ja kuna talle ei ole esitatud ühtegi etteheidet teiste üksiksüütegude osas, siis puudub põhjus ja kohtuotsuses põhjendus, miks peaks mõistma G. Abuladzele rangema karistuse, kui seda mõistis maakohus A. Velsile. Süüdistatava A. Velsi kaitsja adv. Sven Sillar taotleb esitatud apellatsioonis: - - Võtta kriminaalasja materjalide juurde A. Velsi 24.09.2019 taotlus õigusabikulude hüvitamiseks koos 8 arvega, samuti Rait Õiso Jõhvi Vanglas saadetud kiri A. Velsile, ning 12.11.2019 A. Velsi tervisliku seisundi ambulatoorne epikriis. Lõpetada A. Velsile
§-de 121, 122, 199, 212, 349 alusel esitatud süüdistustes menetlus KrmS § 274
§-de 133, 214 ja 255 järgi õigeks. Mõista Eesti Vabariigilt A. Velsi kasuks välja eeluurimisel kantud õigusabikulud summas 6768 eurot. Rahuldada A. Velsi taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaitsja vaidlustab maakohtu otsust osaliselt, s.o episoodid, milles A. Vels tunnistati süüdi. Ainus erand, mida A. Vels tunnistab, on TT episood. A. Vels võis politseilise eriväljaõppega TT-le 22.11.2013 haiget teha. Samas on sellest sündmusest möödunud peaaegu 6,5 aastat, mistõttu tuleks lõpetada kriminaalmenetlus mõistliku menetlustähtaja möödumise tõttu. Apellandi arvates oli
Velsile esitatud süüdistus niivõrd olulise puudusega, et tegelikult puudus kohtul võimalus seadusliku süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks. Nimelt, kohtumenetluse ajal muutus oluliselt kohtupraktika organiseeritud kuritegelikku ühenduse liikme tunnuste osas (vt nn T lahend). Olulisimaks muutuseks oli, et süüdistusaktis peab olema väljatoodud väidetava kuritegeliku ühenduse liikme roll ja tema ülesanded grupeeringus. Prokurör süüdistusakti muutmist vajalikuks ei pidanud, mistõttu süüdistuses A. Velsi rolli kuritegeliku ühenduse liikmena välja ei toodud. Süüdistusaktis püütakse jätta mulje, et makstes 10% tuvastamata kuriteost saadud tulust Kuzjakini grupeeringule, muutus A. Vels selle ühenduse liikmeks. Samas puuduvad tõendid, et Vels reaalselt maksnuks ühelegi kaassüüdistavale raha enda sooritatud kuritegude tulust. Tõenditest tuleneb, et näiteks süüdimõistetu K tasus 10% kelmusest saadud rahast U. Velsile. Kuid K ei muutunud prokuröri arusaama järgi raha maksmise faktiga kuritegeliku ühenduse liikmeks. Seega ei ole pelgalt raha maksmist võimalik määratleda, kui kuritegeliku ühenduse liikmeks olemise fakti. On üldteada, et narkootikumide tänavadiilerid maksavad selle eest, et teised kurjategijad neilt narkootikume jõuga ära ei võtaks, ja nad saaksid rahulikult oma ebaseaduslikku äri ajada. Kuid sellest ei muutu narkodiilerid veel neid maksustava kuritegeliku ühenduse liikmeteks. Samamoodi ei olnud 90-ndatel kuritegeliku 35 ühenduse liikmeks turumüüja, kes tegeles pisikuritegevusega (nt salasigarettide või salaalkoholi müük) ning tasus igakuiselt käibelt mingi protsendi turgu kontrollinud kurjategijatele. Lisaks peab olema midagi olulisemat, mis muudaks isiku kuritegeliku ühenduse liikmeks. Selleks ongi püsiv ja ajas korduv roll grupeeringus. A. Velsil sellist rolli ei olnud. See aga muudab õiguslikult võimatuks
Velsi vara konfiskeerimise. A. Vels tunnistati
Selles kuriteos olid varasemalt süüdi tunnistatud Rait Õiso ja MM2. Seega on need isikud LL3 suhtes tõepoolest toime pannud kuriteo. A. Velsi poolt väljapressimine ei ole tõendatud. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad, kannatanu ning süüdistatav tõendasid, et esmalt müüs MM2 sõiduauto Volvo A. Velsile. Pärast mõtles MM2 ümber ning müüs sõiduki LL3-le. Tsiviilõiguslikult oli aga A. Velsil subjektiivne õigus nõuda MM2-lt omandatud sõiduki valduse üleandmist. Vastavalt kehtivale seadusele oli tal pärast A. Velsiga sõiduauto müügilepingu sõlmimist kohustus sõiduki valdus talle reaalselt üle anda, kuid selle asemel müüs ta auto LL3le. Võlaõigusseaduse § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 12 lg 1 - lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. A. Velsil oli õigus nõuda MM2-lt müügilepingu täitmist. Õigusliku tähenduseta on aga see, kas A. Vels tasus auto eest enne valduse üle andmist või pidi tasumine toimuma hiljem. Kriminaalõiguslikult on üksnes see oluline, et A. Vels ei tarvitanud LL3 peal vägivalda ega võtnud temalt vabadust. Ei ole tuvastatud, et ta tegutsenuks MM2-ga kaastäideviijatena. A. Velsi faktilised teod ei vasta
A. Vels ei nõustu kohtu arusaamaga, et tema ja Rait Õiso vahelist suhtlemist on võimalik käsitleda kuritegelikuna
R. Õiso oli selleks ajaks toime pannud raske isikuvastase kuriteo. Ta oli vangis viibinud. Tal oli kriminaalne tutvusringkond. Tal puudus objektiivne põhjus A. Velsi kartmiseks ja tema käskude täitmiseks. Pigem püüab R. Õiso vähendada oma rolli toimepandud pettustes ja on valinud kaitsepositsiooni, justkui A. Vels sundinuks tal kuritegusid toimepanema. See pole aga tõsine jutt. Inimesel on alati valik, kas sooritada õigusvastane tegu või seda mitte teha. A. Velsil olid sel ajal R. Õisoga sõbralikud suhted. Seda asjaolu soovib A. Vels tõendada Rait Õiso poolt Jõhvi Vanglas saadetud kirjaga, milles viimane soovib, et A. talle raha maksaks ja ühtlasi kinnitab, et pole mingi A ori. Alles pärast seda, kui A. ei allunud raha nõudmisele/väljapressimisele, hakkaski R. Õiso andma A. Velsi rõõnavaid ütlusi. Mis puudutab A. Velsi süüditunnistamist
§-de 121, 122, 199, 212, 349 järgi, siis A. Vels neid kuritegusid omaks ei võta. Tsiviilhagidele vaidleb vastu, need on tõendamata ja paljasõnalised. Kõik need kuriteosündmused on teise astme kuriteod ja toimusid 5-7 aastat tagasi. Nende menetlemiseks on möödunud mõistlik menetlusaeg, mis omakorda annab aluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS 274
lg 2 p 4,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo mõistlikuks menetlusajaks 4 kuud (120 päeva), on menetlusega viivitatud vähemalt 40 kuud, s.o. 3 aastat 4 kuud. Vastavalt SKHS §-le 11 lg-le 5 on ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitis praegusel juhul 4613.34 eurot (1384.00 x 3 + 461,34). Elukohast lahkumise keelu kohaldamise määrusega 27.10.2016 kehtestati XX-le keeld, mis piiras tema liikumisvabadust ja normaalset elukorraldust. See kehtis kuni kohtulahendini 13.03.
Süüdistus
Prokuröri esitatud süüdistuses on kuritegeliku ühenduse organiseerimise sisustamiseks loetletud teokirjeldused üldsõnalised, ühegi konkreetse süüteo asjaoluga sisustamata. Apellant esitab apellatsioonis prokuröri poolt süüdistusaktis (alates süüdistusakti lk-st 69) kirjeldatud A. Kuzyakini süütegu. Süüdistus on A. Kuzyakini suhtes konkretiseerimata ka väljapressimise osas. Väidetav väljapressimise aeg oli 2012 kuni 2015. a. Süüdistuse kohaselt tekkisid 2011.a kevadel OO-l rahalised vaidlused UU3ga, kes nõudis OO-lt 30 000 euro võla tasumist. Kui U. Vels on andnud A. Kuzyakinile 1000 eurot, siis seda ei ole põhjust seostada väljapressimisega. Ei saa olla kahtepidi 38 mõtlemist selles, et A. Kuzyakinile esitatud süüdistus ei vastanud KrMS § 154 nõuetele, sh KrMS § 154 lg 2 p 4 nõuetele. Kohtuvaidlustes leidis kaitsja, et konkretiseerimata süüdistuse esitamisega oli oluliselt rikutud menetlusõigust, kuna sellega võib kaasneda ebaõige kohtulahend. Kaitseõiguse realiseerimine peab olema absoluutne. Ainuüksi juba sellest tulenevalt tulnuks A. Kuzyakin õigeks mõista. Maakohus vaidlustatud otsuses kõnesolevale tähelepanu ei pööranud. Kohus ei lugenud süüdistatavate (A. Kuzyakin, M. Kase, G. Abuladze, U. Vels ja A. Vels) ütlusi kuritegeliku ühendusega seonduvas süüdistuses usaldusväärseteks ja neid tõendina ei arvestanud (otsuse lk 138). Veidi allpool kohus märgib, et puudub alus kahelda vaid süüdistavate ütlustes selles osas, millistes nad ise kohtus kinnitasid jälitustoimingu protokollides kajastatud, kohtus kuulatud telefonikõnedes ja pealtkuulamistes. Kaitsja leiab, et kõnesoleval viisil tõendite liigitamine tõesteks (jälitustoimingute protokollid ja ebausaldusväärdseteks (süüdistatavate ütlused) ei ole kooskõlas õiglase kohtupidamisega. Nii ühtesid kui ka teisi t
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.