Obsah (19)

§ 629§ 172§ 307§ 663§ 657§ 654§ 662§ 238§ 236§ 199§ 317§ 318§ 465§ 221§ 230§ 171§ 174§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 25.06.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-11769 Kohtuasi XX avaldus Four

) § 595 lg 2 p 5 alusel lahendamiseks Harju Maakohtule.

1. Puudutatud isik oma seisukohta avaldusele ei esitanud. MAAKOHTU MÄÄRUS
2. Harju Maakohus rahuldas
3. märtsi
4. a määrusega avaldaja avalduse ning algatas likvideerimismenetluse. Maakohus määras likvideerijaks Martin Pärna. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb likvideerimismenetlus läbi viia, kuna avaldajal on puudutatud isiku suhtes saamata jäänud töötasu nõue 42 250 eurot. Seega tuleb

§ 629lg 1 alusel algatada puudutatud isiku sundlõpetamine ning määrata likvideerija.

Maakohus jättis menetluskulud

§ 172lg 6 alusel puudutatud isiku kanda.

MÄÄRUSKAEBUS

1. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu
2. märtsi
3. a määruse (vaidlustatud määrus) tühistada ning teha uue määruse, millega jätta avaldaja avaldus likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks rahuldamata. Puudutatud isik palub end äriregistrist kustutada ning jätta menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette järgmisi rikkumisi: 1) Maakohus on rikkunud menetlusdokumendi avalikult kättetoimetamise korda. Puudutatud isik sai registripidajale esitatud avalduse ja kohtu menetlusse võtmise määruse kätte alles
4. aprillil 2020, s.o samal päeval maakohtu vaidlustatud määrusega. Maakohtu menetlusse võtmise määrus toimetati Ametlike Teadaannete kaudu avalikult kätte. Maakohus ei teinud määrust, mis sisaldaks otsustust
5. septembri
6. a menetlusse võtmise määruse avalikult kättetoimetamise kohta. Sellega on maakohus rikkunud menetlusdokumendi avalikult kättetoimetamise korda. Kuna maakohus rikkus menetlusdokumendi avalikult kättetoimetamise korda, siis tuleb

§ 307

lg 3 2 kohaselt lugeda maakohtu menetlusse võtmise määruse ja avaldaja avalduse puudutatud isikule kättetoimetamise kuupäevaks

1. aprill
2. 2) Hagita asja läbivaatamisel tuleb menetlusosaline tema taotlusel ära kuulata. Kohus võib isiku ära kuulata ka telefoni teel või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha. Isiku ärakuulamine ja sellega seonduvad asjaolud tuleb märkida menetlust lõpetavas määruses. 3) Avaldaja ei ole oma väidet puudutatud isiku vastu 42 250 eurose töötasu nõude olemasolu kohta tõendanud, vaid üksnes põhistanud. Avaldaja ei ole tõendanud töölepingu sõlmimist. Puudutatud isik lisab määruskaebusele tõendina Maksu- ja Tolliametile esitatud
3. ja
4. aasta deklaratsioonid, millest nähtuvalt ei ole puudutatud isik avaldajale töötasu maksnud. Isegi, kui avaldajal oli nõue puudutatud isiku vastu, oli see
5. maiks 2019 vähemalt osaliselt aegunud. Kui kohus tuvastab, et avaldajal puudub nõue puudutatud isiku vastu, tuleb avaldus likvideerimise läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks rahuldamata jätta ning puudutatud isik kohtumääruse alusel registrist kustutada. MENETLUSE EDASINE KÄIK
6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning küsis sellele avaldaja ja likvideerija seisukohta.
7. Avaldaja maakohtu määratud tähtajaks seisukohta ei esitanud.
8. Likvideerija palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Kolleegium leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6).

11. Esmalt vaatab ringkonnakohus läbi määruskaebusele lisatud tõendid.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kohus võtab

§ 238

lg 1 kohaselt vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

§ 236

lg 3 kohaselt peab menetlusosaline tõendi esitamisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada. 12. Määruskaebuse esitaja on lisanud määruskaebusele Maksu- ja Tolliametile puudutatud isiku kui maksukohustuslase poolt esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonid. Nende dokumentidega soovib määruskaebuse esitaja tõendada, et ei ole avaldajale viidatud perioodil töötasu maksnud. Ringkonnakohus võtab need tõendid vastu. Kaebaja on esitanud väite, et avaldajal puudub nõue 3 äriühingu vastu ja seetõttu ei ole avaldajal võlausaldaja staatust.

§ 199lg 1 p 5 järgi on kaebajal õigus oma väite tõendamiseks tõendeid esitada.

13. Määruskaebuses vaidlustab puudutatud isik likvideerimismenetluse algatamise põhjusel, et maakohus on tema hinnangul rikkunud menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamise korda sellega, et puudub

§ 317lg 1 järgi nõutav kohtumäärus dokumendi avalikult kättetoimetamise kohta.

13.1. Kuigi kaebuse esitaja ei ole kaebuses tuginenud dokumendi avalikult kättetoimetamise eelduste puudumisele, kontrollib kolleegium ka dokumendi avalikult kättetoimetamise eelduste olemasolu

§ 317

lg 11 järgi.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Sama sätte lg 11 kohaselt võib juriidilisest isikust menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui elektrooniline kättetoimetamine ja juriidilise isiku kohta peetavasse registrisse kantud postiaadressil tähitud kirjaga kättetoimetamine ei ole tulemust andnud. Kui juriidiline isik on esitanud registripidajale äriseadustiku (ÄS) §-s 631 sätestatud isiku Eesti aadressi, tuleb enne menetlusdokumendi avalikult kättetoimetamist üritada dokumenti kätte toimetada ka sellel aadressil. Sama sätte lg 3 kohaselt avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 318

lg 2 kohaselt toimetatakse juriidilise isiku või ametiasutuse puhul menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. 13.

1. Äriregistri andmetel on puudutatud isiku juhatuse liige AO. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on maakohus proovinud likvideerimisavalduse menetlusse võtmise määrust seaduslikule esindajale kätte toimetada
2. septembril 2020 kohtute infosüsteemi kaudu ning
3. septembril 2020 saatmisega seadusliku esindaja elektronposti aadressile ZZZ. Samuti on maakohus püüdnud menetlusdokumente kätte toimetada tähitud kirjaga puudutatud isiku äriregistrisse kantud aadressil (tl 28-29) ning seadusliku esindaja rahvastikuregistrist nähtuval elukoha aadressil (tl 26-27). Ükski proovitud viisidest tulemust ei andnud, seega esinesid alused menetlusdokumendi avalikuks kättetoimetamiseks

§ 317lg 11 järgi.

14.

§ 317

lg 1 nõuab dokumendi avalikult kättetoimetamise kohta määruse tegemist, kuid selline määrus ei ole edasikaevatav ning peab sisaldama üksnes

§ 465lg 1 sätestatud andmeid.

Sellist määrust ei pea erinevalt

§ 465

lg 2 nõuetest vormistama eraldi dokumendina ning

§ 221lg 3 järgi võib selle teha pädev kohtuametnik.

Sisuliselt on

§ 465lg 1 järgi kohtumääruseks kohtu menetluslik otsustus.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kohtuametnik teinud 11.09.19 kohtumääruse avalikult kättetoimetamise kohta infosüsteemi märke ning seejärel dokumendi avalikult kätte toimetanud. Kolleegiumi hinnangul on maakohus sellega teinud kohtumääruse dokumendi avalikult kättetoimetamise kohta

§ 317lg 1 ja § 465 lg 1 tähenduses.

1. Et maakohus on toimetanud 11.09.19 menetlusdokumendi kätte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (tl 23), loetakse, et kaebaja on avalduse menetlusse võtmise määruse kätte saanud ning ta ei saa tugineda enda ärakuulamisõiguse rikkumisele.
2. Määruskaebuse esitaja hinnangul oleks avaldaja pidanud oma nõuet puudutatud isiku vastu tõendama. Praegusel juhul tegi registripidaja puudutatud isikule hoiatusmääruse registrist 4 kustutamiseks, kuna puudutatud isik jättis majandusaasta aruande esitamata. Avaldaja taotles kustutamishoiatuse alusel likvideerimismenetluse algatamist ning põhjendas seda nõudega võlausaldaja vastu. 16.
3. Likvideerimismenetluse algatamise taotlemisel ei pea nõuet tõendama

§ 230lg 1 mõttes.

Registripidaja algatas ühingu likvideerimismenetluse ÄS § 60 lg 4 alusel, mille järgi kui äriühingu võlausaldaja või äriühing käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul esitab äriühingu likvideerimise taotluse, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise. ÄS § 60 lg 4 ei nõua, et võlausaldaja peab koos likvideerimise taotlusega esitama dokumendid nõude aluseks olevate asjaolude kohta. Kohus ei kontrolli likvideerimismenetluse algatamise otsustamisel nõude olemasolu ega tõendatust. Seda teeb likvideerija likvideerimismenetluse läbiviimisel. ÄS § 213 tulenevalt peavad võlausaldajad teatama likvideerijatele nelja kuu jooksul likvideerimisteate avaldamisest kõigist oma nõuetest osaühingu vastu. Teates märgitakse nõude sisu, alus ja suurus ning sellele lisatakse nõuet tõendavad dokumendid. Seega tuleb alles likvideerimismenetluse käigus esitada nõuet tõendavad dokumendid. 17.

§ 629

lg 5 kohaselt võivad sundlõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse avaldaja ja juriidiline isik. Menetluskulud 18.

§ 171

lg 1 kohaselt tuleb määruskaebemenetluse kulud määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta puudutatud isiku (määruskaebuse esitaja) kanda. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud määruses menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus (

§ 174lg 4).

Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

19.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv 5