Obsah (4)

§ 102§ 106§ 93§ 91

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse teatavaks 2.veebruaril 2021 Lubja 4 Talli

§ 102

lg 3 kohaselt võib võlausaldaja kohtus vaidlustada võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, millega nõudeavalduse esitamise tähtaeg jäeti ennistamata. Kui kohus leiab, et üldkoosolek on põhjendamatult jätnud nõude tähtaja ennistamata, tunnistab kohus otsuse selles osas kehtetuks ja ennistab nõude esitamise tähtaja. 12.

§ 106

lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. 13.

§ 93

lg 1 sätestab, et võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

1. AT 14.04.2020 pankrotiteate avaldamisest tulenevalt oli võlausaldajatele nõuete esitamise tähtpäevaks 14.06.2020 (lk 4). 12.10.2020 e-kirjaga saadetud tähtaja ennistamise taotluse ja nõudeavaldusega on tõendatud, et nõudeavalduse edastamise ja tähtaja ennistamise taotluses märkis hageja, et kostja pankroti väljakuulutamisest sai ta teada alles 07.10.2020, kui pöördus advokaadibüroo poole kohtuvälise nõudeavalduse koostamiseks ja võla sissenõudmiseks kohtuväliselt või kohtus, et kostja, kellega hageja juhatuse liige oli hea tuttav, ei teavitanud 4 teda pankrotimenetlusest, millega rikkus poolte vahelise käenduslepingu punkti 5, et ka pankrotihaldur ei teavitanud hagejat võimalikust nõudest, millest avaldaja järeldas, et kostja rikkus ka kohustust teavitada pankrotihaldurit kõikidest temale teadaolevatest võlausaldajatest (lk 5-7). Ka hagiavalduses on hageja seisukohal, et mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks on võlgnikupoolne käenduslepingust ja pankrotiseadusest tuleneva teavituskohustuste rikkumine.
2. 04.11.2020 kostja nõuete kaitsmise koosoleku protokolliga on tõendatud, et hageja nõude läbivaatamisel tõi pankrotihaldur esile hageja nõude ennistamise taotluse põhjendused ja kinnitas, et võlgnik pankrotihaldurile sellist teavet ei esitanud ja sel põhjusel ei ole pankrotiteadet saadetud. Koosolek otsustas mitte ennistada hilinenult nõude esitanud hageja nõude esitamise tähtaega (lk 8-10). 16.

§ 102

lg 1 järgi ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja, kui võlausaldaja on esitanud nõude mõjuval põhjusel pärast nõudeavalduse 2-kuulise tähtaja möödumist. Riigikohus on oma lahendites tähtaja ennistamise kohta märkinud korduvalt, et mõjuv põhjus eeldab seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (Riigikohtu määrused tsiviilasjades nr 3-2-1-148-06 p 12, nr 3-2-1-40-11 p 16, nr 3-2-1-58-07 p 10, nr 3-2-1-105-07 p 9). Seega peab tähtaja möödalaskmiseks olema objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist kostja ise vahetult mõjutada ei saa. 17. Kohus on seisukohal, et hagejal ei esinenud nõudeavalduse hilinemisega esitamisel objektiivset mõjuvat põhjust

§ 102lg 1 mõttes, mille tõttu tuleks hageja nõudeavalduse tähtaeg ennistada.

1. Nii nõudeavalduse edastamise ja tähtaja ennistamise taotluses kui ka hagiavalduses tõi hageja esile, et tema juhatuse liige oli kostjaga hea tuttav, kes suhtles pidevalt kostjaga ja uskus kostja suulisi vabandusi võla mittetasumise kohta ja lubadusi võlg aja jooksul vähemalt osaliselt tasuda. Hagi asjaoludest nähtuvalt ei esitanud hageja ligikaudu kolme aasta jooksul kostja vastu hagi ega pankrotiavaldust ning hakkas tegelema võla sissenõudmisega alles võla aegumistähtaja lähenemisel. Antud hageja väiteid tõendavad poolte vahel toimunud ekirjavahetus ja laenulepingu ülesütlemise teade (lk 19-21, 30-31). MTÜ X (EMKL) äriregistri teabesüsteemi väljavõttega on tõendatud, et kostja ja hageja seaduslik esindaja V. K. olid alates
2. aastast EMKL-i juhatuse liikmed, milles jätkas kostja vaatamata kehtivale ärikeelule tegevust kuni 23.07.2020 (lk 66-67, 71-74, 75-82). Järelikult pidi hageja olema kostja majanduslikust olukorras paremini informeeritud kui teised kostja võlausaldajad. Selliselt käitudes ja tuginedes vaid tuttava kostja suulistele lubadustele võlg tasuda, võttis hageja riski, mis ei ole hoolikalt käituvale võlausaldajale K.ne ning mida ei saa pidada objektiivseks põhjuseks nõudeavalduse esitamise tähtaja ennistamiseks. Antud põhjused on subjektiivset, mitte objektiivset laadi.
3. Hageja on viivitanud ka pankrotihaldurile avalduse esitamisega, kuna kostja esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja oleks hoolika võlausaldajana pidanud kostja pankrotist olema varem teadlik, sest pankrotiavalduse läbivaatamise aja ja K. ning käsutuskeelu teatavakstegemise teade avaldati AT-s 14.02.2020, kostja pankrotiteade avaldati AT-s 14.02.2020, seega neli kuud enne nõudeavalduse esitamise tähtaega (lk 61, 63). Sellele 5 eelnevalt - 09.04.2020, avaldati AT-s pankrotimenetluse katteks deposiidi maksmise teade (lk 62). Kostja eraisiku pankrotile viitavad ärikeelud avaldati seoses kostja pankrotiga äriregistris ÄS § 691 ja

§ 91kohaselt 14.04.2020 (lk 64).

Kostja ärikeeld nähtub alates 14.04.2020 ka kostjaga seotud X OÜ äriregistri teabesüsteemi väljavõttest (lk 65). 22.04.2020 tegi Tartu Maakohus X OÜ-le (pankrotis) hoiatusmääruse sundlõpetamiseks, kuna kostja oli juhatuse liige X OÜ-s (lk 65, 75). Nimetatud määruses viitab Tartu Maakohus kostja eraisiku pankrotile nagu ka EMKL-ile tehtud määruses. 16.04.2020 tegi Tartu Maakohus EMKL-le hoiatusmääruse sundlõpetamiseks seoses juhatuse koosseisu mittevastavusega seoses kostja eraisiku pankrotimenetlusega (lk 71-74). EMKL-i juhatuse liikmena, milles jätkas kostja vaatamata kehtivale ärikeelule tegevust kuni 23.07.2020 (lk 66-67). 23.07.2020 esitatud avaldusega Tartu Maakohtu registriosakonnale ja EMKL-i 22.07.2020 koosoleku protokolliga on tõendatud, et kostja astus EMKL-i juhatusest tagasi (lk 76-82). Kuna otsuse allkirjastas ka hageja seaduslik esindaja V. K., siis pidi hageja teada saama kostja pankrotimenetlusest 22.07.2020. 20. Hageja vastuväited antud tõenditele ja järeldustele ei anna kohtule alust vastupidiste järelduste tegemiseks. Mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks ei saa pidada pankrotivõlgniku poolset käenduslepingust ja pankrotiseadusest tulenevate teavituskohustuste rikkumist, kuivõrd need ei ole samuti objektiivseteks ja mõjuvateks põhjusteks

§ 102lg-te 1 ja 3 mõttes.

Kohus tuginedes eeltoodud tõenditele asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus

1. TsMS § 162 lg 1 K.selt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb jätta hagimenetluse kulud hageja kanda.
2. TsMS § 174 lg 1 K.selt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et antud asjas on otstarbekas menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6