Obsah (6)

§ 56§ 424§ 2§ 15§ 32§ 33

4-20-5202 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2021. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-20-5202 Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi Valeri

§ 56

sätestatud karistamise alustega sh ka asjaoludega, et määratud karistus peab olema mõõdukas ja proportsionaalne, vastama õigusrikkumise raskusele ning mõjutama isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Menetleja on teinud väärteoasjas otsuse ja määranud karistuse juhtimisõiguse äravõtmise 10 kuuks ja seda põhikaristusena. Otsuses põhistab menetleja põhjalikult, miks just selline karistus määrati. Menetlusalune isik on varasemalt kahel korral juhtinud mootorsõidukit alkoholi tarvitanuna ja talle on selle eest määratud karistus seda siis kriminaalkorras

§ 424lg 2 järgi.

Käesolevaks ajaks määratud karistus kustunud ei ole. Menetlusalust isikut on kohtu poolt allutatud kontrollnõuete täitmisele so alkoholisõltuvuse vastasele ravile ja sotsiaalprogrammis osalemisele. Lisaks võeti ära juhtimisõigus 5 kuuks. Kahjuks ei ole määratud karistus mõjutanud menetlusalust isikut seaduse kuulekale käitumisele ja ta on juhtinud järjekordselt mootorsõidukit alkoholi tarvitanuna. Määratud kohustuste läbimine ei ole menetlusalusele isikule mõju avaldanud. Kuivõrd menetlusalune isik ei suuda ennast kontrollida, siis on ta liikluses ohtlik nii ise endale kui ka kaasliiklejatele, mis tõttu tuli ta juhtimiselt kõrvaldada. Menetlusalune isik on esitanud kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele. Isik leiab, et XXX võisid testi tulemusi mõjutada ja palub karistust vähendada. Kohtuväline menetleja ei toeta kaebust ja palub jätta otsus väärteoasjas muutmata. Tõenduslik alkomeeter annab mõõtetulemuse vaid alkoholile. Mainitud XXX aga teadaolevalt alkoholi ei sisalda. Kindlasti hoiataks perearst patsienti sellest, kui on ravimeid, mis sisaldavad alkoholi ja sellisel juhul on sõiduki juhtimine keelatud. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis on kirjeldatud kontrollile allutatud isiku joobele viitavaid tunnuseid, milleks on silmade sidekestade punetus ja alkoholi lõhn. IV Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kaebuse saab VTMS § 120 lg 1 tulenevalt lahendada kirjalikus menetluses, menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud /tl 8,17, 27, 29/. 2 4-20-5202 VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis /VTT tl 9/ ja väärteootsuses /VTT tl 10/ olev teokirjeldus kattub.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas Valeri Velba on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Kohus uuris väärteotoimikus olevaid tõendeid: -indikaatorvahendi kasutamise protokoll 16.11.

1. a /VTT tl 2/; -joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll /VTT tl 3/; -tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll 16.11.
2. a ja väljatrükk /VTT tl 4,5/; -menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll 16.07.
3. a /VTT tl 6/ -tunnistaja G.N ülekuulamise protokoll 16.11.2020.a /VTT tl 8/. Kohus leiab, et nimetatud tõenditega on kokkulangevalt tõendamist leidnud, et Valeri Velba juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,27 mg. V.Velba rikkus LS § 69 lg 3, mis sätestab, et mootorsõiduki juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Kohus leiab, et V.Velba poolt toime pandud tegu – mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades – täidab LS § 224 lg 2 sätestatud teokoosseisu, tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuväline menetleja leiab väärteomenetluse otsuses, et keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine on alati tahtlik tegu, mida ei saa toime panna ettevaatamatusest. Kohus selle seisukohaga ei nõustu Kohus leiab, et V.Velba pani talle süüks arvatud väärteo toime hooletusest. V.Velba on politseile sündmuskohal öelnud, et oli eelneval õhtul tarvitanud veini ja shampust, samal päeval alkoholi ei tarvitanud. Ei arvanud, et võib olla veel joobes. Samas avaldab, et tarvitab xxx tõttu ravimeid, m.h ka alkoholi sisaldavat käsimüügiravimit, mis tema arvates võis tulemust mõjutada. Perearst vastas kohtu järelepärimisele /tl 23-24/, et V.Velba xxx, et patsiendile oleks perearsti poolt soovitatud alkoholisisaldavaid käsimüügiravimeid XXX. Perearsti arvates XXX ei või tekitada alkoholijoovet. Kohus leiab, et perearsti vastus näitab, et perearst ei ole V.Velbale määranud XXX ravimeid. Kui V.Velba neid tarvitab, on see olnud tema otsus. V.Velba ütlused näitavad, et ta teab, et tema poolt võetav käsimüügiravim sisaldab alkoholi. V.Velba on püüdnud oma alkoholijoovet selgitada käsimüügiravimi tarvitamisega. Kohus märgib, et ei ole oluline, mis kujul isik alkoholi tarvitab, on see nn tavapärane alkoholi sisaldav jook või näiteks ravim. Samas on perearst avaldanud, et V.Velba poolt nimetatud käsimüügiravimis sisalduv alkohol ei tohiks tekitada alkoholijoovet. V.Velba on tunnistanud, et eelmisel õhtul tarvitas alkoholi, on tuvastatud silmade punetus ja alkoholi lõhn suust. Kohus leiab, et need asjaolud kinnitavad, et V.Velba ei olnud peale õhtust alkoholi tarvitamist jõudnud seisundisse, mis lubas tal autot juhtida. Samas V.Velba käitumises ega reaktsioonides häireid ei esinenud. Kohus leiab, et eelkirjeldatud asjaolud näitavad, et V.Velba ei teadnud mootorsõidukit juhtima asudes, et ta on seisundis, mis ei luba tal mootorsõidukit juhtida, kuid oleks pidanud seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

3 4-20-5202 Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Valeri Velba on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et Valeri Velba poolt toime pandud tegu vastab LS § 224 lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Karistamise alus on isiku süü - V.Velba pani väärteo toime ettevaatamatuse kergemas vormis, s.o hooletusest. V.Velba on mootorsõidukit juhtinud seisundis, kus lubatud alkoholi piirmäära ületamine oli LS § 224 lg 2 sätestatud miinimummäära lähedane. V.Velbale heidetakse ette ühe liiklusnõude rikkumist. Kohus leiab, et V.Velba süü on keskmisest väiksem. Kohus leiab, et kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda seda, et V.Velba on puhtsüdamlikult oma süüd tunnistanud ja kahetsenud /VTT tl 6 pöördel/. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. Karistusregister /VTT tl 11/ näitab, et V.Velba on kriminaalkorras karistatud korduva joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest, karistus kantud 14.03.

1. V.Velba pani 8 kuu pärast toime käesoleva väärteo, kus ta juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega oli V.Velbale pandud kohustuseks mitte tarvitada alkoholi, läbida alkoholivastane ravi ja läbida sotisaalprogramm. Tuleb tõdeda, et eelmine karistus ei ole eesmärki täitnud ja V.Velba on jätkanud samaliigiliste õigusrikkumiste toimepanemist. Samas tuleb tõdeda, et seekord on tegemist väärteoga, s.t vähemohtliku õigusrikumisega. Kohus leiab, et V.Velbat ei ole võimalik karistada rahatrahviga, sest V.Velba isikust lähtuvalt on suur oht, et V.Velba jätkab liiklusrikkumiste toimepanemist. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et see mõjutaks V.Velbat edaspidi õiguskuulekalt käituma. V.Velbale karistuse mõistmisel omab tähtsust ka karistuse üldpreventiivne eesmärk. Mootorsõiduki juhtimist keelatud seisundis esineb hoolimata politsei järjepidevast teavitustööst väga sageli. See näitab, et taaskord tuleb anda selge signaal, et mootorsõidukit juhtima asudes peab juht olema täiesti veendunud, et ta on seisundis, mis lubab mootorsõidukit juhtida. Kohtuväline menetleja on V.Velbat karistanud LS § 224 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 10 kuuks. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse liigi valinud õigesti, kuid karistuse määr ei vasta karistuse mõistmise alustele ja seetõttu kohus tühistab väärteootsuse määratud karistuse määra osas. Kohus teeb karistuse osas uue otsuse, mis ei raskenda V.Velba olukorda. 4 4-20-5202 Kohus leiab, et V.Velba süü on keskmisest väiksem, tegu on toime pandud hooletusest, V.Velba on rikkunud ühte normi, karistust kergendavateks asjaoludeks on süü tunnistamine ja kahetsus, karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust karistab kohus V.Velbat LS § 224 lg 2 järgi juhtimisõiguse ära võtmisega 5 kuuks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 2 rahuldab kohus Valeri Velba kaebuse osaliselt, tühistab PPA Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 16.12.
2. a otsuse väärteoasjas nr 2570,20,001450 määratud karistuse määra osas ja teeb selles osas uue otsuse. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 224 lg 2, § 69 lg 3,

§ 56lg 1, VTMS § 120 lg 1, § 132 p 2.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 5